Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje horvaadi originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Ohvrite õigused riigiti

Horvaatia

Sisu koostaja:
Horvaatia

Kuidas ma pean kuriteost teatama?

Kuriteost teatamiseks saab esitada pädevale prokuratuurile kirjaliku, suulise või muus vormis teate.

Isikut, kes esitab kuriteoteate suuliselt, hoiatatakse valesüüdistuse esitamise tagajärgedest. Suuline kaebus salvestatakse. Telefoni teel või muu telekommunikatsioonivahendi kaudu esitatav kaebus võimaluse korral salvestatakse ja koostatakse ametlik teade.

Kui ohver esitab kaebuse, antakse talle kaebuse vastuvõtmise kohta kirjalik kinnitus, mis sisaldab kuriteo põhiandmeid. Ohver, kes ei räägi või ei mõista pädevas asutuses kasutatavat keelt, võib teatada kuriteost oma keeles ja talle võimaldatakse kasutada tõlgi või mõne muu isiku abi, kes valdab nii ametlikku keelt kui ka ohvri keelt. Ohver, kes ei räägi või ei mõista pädevas asutuses kasutatavat keelt, võib paluda, et asjaomane asutus tõlgiks kaebuse vastuvõtmise kinnituse omal kulul tema keelde.

Kui kuriteokaebus esitatakse kohtusse, politseijaoskonda või prokuratuuri, kes ei ole pädev seda menetlema, võtavad nad selle vastu ja edastavad viivitamata pädevale prokuratuurile.

Prokurör kannab kuriteokaebuse selle vastuvõtmisel nõuetekohaselt kuriteokaebuste registrisse, välja arvatud seadusega ette nähtud erandjuhtudel.

Kui prokurör on kuriteost vaid kuulnud või on saanud ohvrilt teate, koostab ta ametliku teate, registreerib selle muude rikkumisjuhtumite registris ja jätkab seadusega ette nähtud viisil.

Kui kuriteokaebus ei sisalda kuriteo üksikasju, st kui prokuröril ei ole võimalik teatatud kuritegu kindlaks teha, registreerib ta kuriteo muude rikkumisjuhtumite registris ja palub kaebuse esitanud isikul esitada 15 päeva jooksul lisateavet.

Kui kaebuse esitanud isik eirab lisateabe nõuet, koostab prokurör selle kohta ametliku teate. Kui lisateabe esitamise tähtaeg lõppeb, peab prokurör teatama sellest kaheksa päeva jooksul kõrgema astme prokurörile. Kõrgema astme prokurör võib anda korralduse kanda kuriteokaebus kuriteokaebuste registrisse.

Kuidas ma oma juhtumi kohta teavet saan?

Kaks kuud pärast kuriteokaebuse esitamist või kuriteost teatamist võib ohver või kannatanu taotleda prokurörilt teavet kuriteokaebuse/-teate alusel võetud meetmete kohta. Prokurör peab vastama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast kirjaliku taotluse laekumist, välja arvatud juhul, kui vastamine võib kahjustada menetlust. Kui prokurör otsustab seda teavet mitte anda, peab ta teavitama sellest ohvrit/kannatanut.

Ohvril, kes osaleb kriminaalmenetluses kannatanuna, on õigus sellele, et teda teavitatakse menetluse tulemusest.

Kas mul on õigus õigusabile (uurimise või kohtumenetluse ajal)? Millistel tingimustel?

Lisaks eespool nimetatud õigustele on seksuaalkuriteo või inimkaubanduse ohvril õigus õigusõigusnõustaja pakutavale tasuta nõustamisele ja talle võidakse määrata enne ülekuulamist esindaja. Nõustaja/esindaja kasutamisega kaasnevad kulud kannab riik.

Lapsohvril on kõik eespool nimetatud õigused ja lisaks õigus volitatud esindajale, kellega seonduvad kulud kannab riik.

Kuriteoohvril on õigus esmasele ja teisesele õigusabile. Sellist tasuta abi antakse menetluse käigus vägivallateo ohvrile, et ohver saaks hüvitist talle tekitatud kahju/vigastuse eest.

Sätted esmase ja teisese õigusabi kohta leiab tasuta õigusabi käsitlevast määrusest.

Esmane õigusabi hõlmab üldist õigusteavet, õigusnõustamist, dokumentide esitamist avaliku sektori asutustele, Euroopa Inimõiguste Kohtule ja rahvusvahelistele organisatsioonidele kooskõlas rahvusvaheliste lepingute ja sisemise kodukorraga, esindamist avaliku sektori asutustes toimuvates menetlustes ja õigusabi vaidluste kohtuvälisel lahendamisel.

Esmast õigusabi võib anda igas õigusküsimuses, kui

  • taotlejal puuduvad teadmised või võimekus, et kasutada oma õigusi;
  • taotleja ei ole saanud erinormide alusel tasuta õigusabi;
  • esitatud taotlus ei ole ilmselgelt põhjendamatu;
  • taotleja majanduslik olukord on selline, et õigusabi eest tasumine kahjustaks tema või tema leibkonna liikmete elatustaset.

Esmast õigusabi taotlev isik peaks ühendust võtma otse esmase õigusabi pakkujaga.

Teisene õigusabi hõlmab õigusnõustamist, dokumentide esitamist menetlustes, kus kaitstakse töötajate õigusi tööandja ees, dokumentide esitamist ja esindamist kohtumenetluses, õigusabi vaidluste rahumeelsel lahendamisel ning vabastust õiguskulude ja kohtulõivude tasumisest.

Teisest õigusabi võidakse anda juhul, kui

  1. menetlus on keeruline;
  2. taotleja ei suuda end ise esindada;
  3. taotleja majanduslik olukord on selline, et õigusabi eest tasumine kahjustaks tema või tema leibkonna liikmete elatustaset;
  4. kohtuvaidlus ei ole liigne;
  5. taotleja taotlust ei ole ebatäpse teabe tahtliku esitamise tõttu viimase kuue kuu jooksul tagasi lükatud ning
  6. taotleja ei ole saanud erinormide alusel tasuta õigusabi.

Teisese õigusabi andmine kiidetakse ilma taotleja majandusliku olukorra eelneva hindamiseta heaks, kui taotleja on

  1. elatisega seotud menetluses osalev laps;
  2. vägivallateo ohver, kes taotleb hüvitist süüteo tõttu tekkinud kahju/vigastuse eest;
  3. isik, kellele tehakse sotsiaalkindlustusõiguste alaste erinormide alusel elatismakseid, või
  4. isik, kellele makstakse Horvaatia iseseisvussõja veteranide ja nende pereliikmete õigusi käsitleva seaduse või sõja- ja kodusõjaveteranide kaitse seaduse alusel elamiskulude hüvitist.

Teisest õigusabi taotlevad isikud peavad esitama oma taotluse pädevale asutusele, kasutades spetsiaalset taotlusvormi.

Kas mul on õigus nõuda kulude hüvitamist (uurimises või kohtumenetluses osalemise eest)? Millistel tingimustel?

Kohus mõistab süüdistatavalt, kes mõistetakse süüdi, välja kohtuvaidluse kulud, välja arvatud juhul, kui süüdistataval on õigus saada sellest täielik või osaline vabastus.

Kui kriminaalmenetlus peatatakse või kui kohus mõistab süüdistatava õigeks või loobub süüdistusest, tuleb kohtu otsusega ette näha, et seaduse artikli 145 lõike 2 punktide 1–5 kohased kriminaalmenetluse kulud, süüdistatava vältimatud kulud ning kaitseadvokaadi vältimatud kulud ja kaitseadvokaadiga seotud hüvitise kannab riik, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.

Kas ma võin edasi kaevata, kui juhtumi uurimine lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Ohver, kelle kuriteokaebus on tagasi lükatud, võib esitada ise süüdistuse.

Kui prokurör leiab, et ex officio menetletava süüteoga seoses süüdistuse esitamiseks puudub alus, peab ta teavitama sellest ohvrit kaheksa päeva jooksul ja ühtlasi teada andma, et ohver võib esitada süüdistuse ise. Sama peab tegema kohus, kes on peatanud menetluse, kuna prokurör on loobunud süüdistusest mõnel muul juhul.

Kas ma võin osaleda kohtumenetluses?

Vastavalt seadusele on kannatanul kriminaalmenetluses õigus

  • kasutada oma emakeelt, sealhulgas viipekeelt, ja paluda abi tõlgilt, kui ta ei räägi või ei mõista horvaadi keelt, või viipekeele tõlgilt, kui ta on kurt või pimekurt;
  • esitada seotud kahjunõue ja taotleda ajutise kohtumääruse vastuvõtmist;
  • kasutada õigusesindajat;
  • esitada fakte ja taotleda tõendite esitamist;
  • viibida tõendite kogumise istungil;
  • viibida istungil, osaleda tõendite kogumise istungil ning esineda lõppsõnaga;
  • nõuda seaduse artikli 184 lõike 2 alusel võimalust tutvuda menetlustoimikuga;
  • küsida prokurörilt teavet enda kuriteokaebuse alusel võetud meetmete kohta ja esitada kõrgema astme prokurörile kaebus;
  • esitada apellatsioonkaebus;
  • taotleda olukorra ennistamist;
  • saada teade kriminaalmenetluse tulemuse kohta.

Milline on minu ametlik roll õigussüsteemis? Kas ma olen või kas ma saan valida, et ma olen: ohver, tunnistaja, tsiviilhageja või erasüüdistaja?

Kuriteoohver on füüsiline isik, kes on kandnud kuriteo otsesel tagajärjel füüsilist või psühholoogilist kahju, kelle vara on saanud kahjustada või kelle põhiõigusi ja -vabadusi on tõsiselt rikutud. Kuriteoohvriks peetakse ka otseselt kuriteo tõttu hukkunud isiku abikaasat, partnerit, elukaaslast, järeltulijat, esivanemat, venda või õde ja seaduslikku ülalpeetavat.

Kannatanu on kuriteoohver või juriidiline isik, kes on kandnud kuriteo tõttu kahju ja kes osaleb kriminaalmenetluses kannatanuna.

Isiku roll menetluses ei sõltu tema enda soovist, vaid sellest, milline oli tema roll konkreetses kriminaalasjas. Sõltuvalt õigusaktides kindlaks määratud asjaoludest võib ükskõik millisesse eespool nimetatud rolli sattuda iga isik; isiku enda otsustada on vaid see, milliseid õigusi kannatanu või kuriteoohvrina kasutada.

Millised on minu õigused ja kohustused seoses minu rolliga?

Kuriteoohvril on õigus

  • kasutada kuriteoohvritele mõeldud tugiteenuseid;
  • saada kooskõlas seadusega tõhusat psühholoogilist ja muud professionaalset abi ja tuge kuriteoohvreid toetavatelt organitelt, organisatsioonidelt ja asutustelt;
  • olla kaitstud hirmutamise ja kättemaksu eest;
  • oma väärikuse kaitsele ohvrina tõendite esitamisel;
  • sellele, et ta pärast kuriteokaebuse esitamist tarbetu viivituseta ära kuulatakse ja et teda ei küsitleta hiljem rohkem, kui on hädavajalik kriminaalmenetluse otstarbel;
  • lasta end saata ükskõik millise toimingu juures usaldusisikul;
  • nõustuda vaid minimaalsete meditsiiniprotseduuridega ja üksnes juhul, kui need on kriminaalmenetluse seisukohast hädavajalikud;
  • esitada süüdistusavaldus või erahagi kooskõlas kriminaalseadustikuga, osaleda kannatanuna kriminaalmenetluses, saada teavitatud kuriteokaebuse tagasilükkamisest (seaduse artikli 206 lõige 3) ja prokuröri otsusest süüdistus esitamata jätta, ning esitada süüdistus ise ilma prokurörita;
  • saada prokurörilt teavet oma kaebuse alusel võetud meetmete kohta (seaduse artikkel 206a) ja esitada kõrgema astme prokurörile kaebus (seaduse artikkel 206b);
  • küsida ja saada tarbetu viivituseta teavet õigusrikkuja vahi alt või eelvangistusest vabastamise, õigusrikkuja vanglast põgenemise või vabastamise ning ohvri kaitse tagamiseks võetud meetmete kohta;
  • küsida ja saada teavet mis tahes lõpliku otsuse kohta, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse;
  • kasutada muid seaduses ette nähtud õigusi.

Ohvril, kes osaleb kriminaalmenetluses kannatanuna, on õigus

  • kasutada oma emakeelt, sealhulgas viipekeelt, ja paluda abi tõlgilt, kui ta ei räägi või ei mõista horvaadi keelt, või viipekeele tõlgilt, kui ta on kurt või pimekurt;
  • esitada seotud kahjunõue ja taotleda ajutise kohtumääruse vastuvõtmist;
  • kasutada õigusesindajat;
  • esitada fakte ja taotleda tõendite esitamist;
  • viibida tõendite kogumise istungil;
  • viibida istungil, osaleda tõendite kogumise istungil ning esineda lõppsõnaga;
  • nõuda kooskõlas kriminaalseadustikuga võimalust tutvuda menetlustoimikuga;
  • küsida prokurörilt teavet enda kuriteokaebuse alusel võetud meetmete kohta ja esitada kõrgema astme prokurörile kaebus;
  • esitada apellatsioonkaebus;
  • taotleda olukorra ennistamist;
  • saada teade kriminaalmenetluse tulemuse kohta.

Lisaks eespool nimetatud õigustele on seksuaalkuriteo või inimkaubanduse ohvril õigused, mis on loetletud punktis 12.

Kui kuriteoohver on laps, on tal lisaks eespool nimetatud ohvri õigustele ka punktis 13 loetletud õigused.

Eeluurimisetapis võib kuriteoohver, kes on eraõiguslik hageja või kannatanu, juhtida tähelepanu kõikidele faktidele ja esitada tõendeid, mis on olulised kuriteo kinnitamiseks, teo toimepanija(te) isiku kindlakstegemiseks ja seonduva kahjunõude esitamiseks.

Nii kriminaalmenetluse eel kui ka selle igas etapis peavad prokurör ja kohus kaaluma võimalust, et süüdistatav hüvitab kannatanule süüteoga põhjustatud mis tahes kahju. Samuti peavad nad teavitama kannatanut teatavatest seadusest tulenevatest õigustest (nt kannatanu õigus kasutada oma emakeelt, õigus esitada seotud kahjunõue jne).

Isik, kellel on tõenäoliselt teavet süüteo või süüteo toimepanija kohta või muud asjakohast teavet, võidakse kutsuda kohtusse tunnistajana.

Tunnistajana võidakse paluda üles astuda kannatanul, kannatanul kui süüdistuse esitajal ja eraõiguslikul hagejal.

Eraõiguslikul hagejal on samad õigused kui prokuröril, välja arvatud õigused, mis on antud üksnes riigivõimu esindajale.

Kas ma võin kohtumenetluse ajal teha avalduse või anda tunnistusi? Millistel tingimustel?

Kannatanul on kriminaalmenetluses punktis 25 loetletud õigused.

Millist teavet mulle antakse kohtumenetluse ajal?

Eeluurimisetapis võib kuriteoohver, kes on eraõiguslik hageja või kannatanu, juhtida tähelepanu kõikidele faktidele ja esitada tõendeid, mis on olulised kuriteo kinnitamiseks, õigusrikkuja(te) isiku kindlakstegemiseks ja seonduva kahjunõude esitamiseks.

Ohvril, kes osaleb kriminaalmenetluses kannatanuna, on õigus

  • küsida prokurörilt teavet enda kuriteoteate alusel võetud meetmete kohta ja esitada kõrgema astme prokurörile kaebus;
  • saada teavitatud kuriteokaebuse tagasilükkamisest või prokuröri otsusest süüdistus esitamata jätta;
  • saada teade kriminaalmenetluse tulemuse kohta.

Kas mul on võimalik tutvuda menetlustoimikuga?

Ohvril, kes osaleb kriminaalmenetluses kannatanuna, on õigus tutvuda menetlustoimikuga.

Viimati uuendatud: 08/10/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta