Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Estija

Turinį pateikė
Estija

Kas ma võin kohtuotsuse edasi kaevata?

Teil on õigus kohtuotsuse peale apellatsioon esitada. Te võite esitada apellatsiooni nii süüdimõistmise kui ka karistuse peale. Teil on õigus esitada apellatsioon kogu kohtuotsuse või selle osa peale.

Kuidas ma apellatsiooni esitan?

Te peate teatama teid süüdi mõistnud kohtule, et te soovite esitada apellatsiooni. Te peate seda tegema kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse väljakuulutamisest. Seda võib teha ka faksi teel.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil te saite esmakordselt võimaluse kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioon koostatakse kirjalikult ja saadetakse kohtusse posti või faksiga. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.

Kohtuotsuse teinud kohus saadab apellatsiooni ja kriminaaltoimiku ringkonnakohtusse.

Mis juhtub siis, kui ma esitan apellatsiooni?

Kui te esitate apellatsiooni, ei jõustata algset kohtuotsust kuni kaebemenetluse lõpuni. Kui teid on enne kohtuotsuse tegemist või pärast seda vahistatud, ei vabastata teid põhjusel, et te esitasite apellatsiooni. Teid võib hoida vahi all kuni apellatsiooni kohta otsuse tegemiseni. Apellatsiooni läbivaatamiseks ei ole seaduses tähtaega kindlaks määratud, kuid seda tuleb teha mõistliku aja jooksul.

Kas ma võin apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid? Millistel tingimustel?

Teil on õigus esitada apellatsioonimenetluse raames uusi tõendeid, kui on olemas objektiivsed põhjused, miks te ei esitanud neid tõendeid varem.

Mis toimub apellatsiooni arutamisel kohtus?

Ringkonnakohus vaatab kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Suulises menetluses vaadatakse kriminaalasi läbi teie või teise apellatsioonimenetluse poole taotlusel või siis kui seda peab vajalikuks ringkonnakohus. Ringkonnakohtus arutatakse apellatsioonis esitatud väiteid. Kui te kohtusse ei ilmu, võib ringkonnakohus arutada apellatsiooni teie osavõtuta. Pärast apellatsiooni arutamist võib ringkonnakohus:

  • jätta esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata;
  • muuta või täpsustada esimese astme kohtu otsust;
  • tühistada esimese astme kohtu otsuse ja teha uue otsuse;
  • tühistada esimese astme kohtu otsuse ja lõpetada kriminaalmenetluse;
  • tühistada esimese astme kohtu otsuse ja saata kriminaalasja uuesti arutada esimese astme kohtule.

Kas mul on võimalik uuesti apelleerida, kui esimene apellatsioon tulemust ei anna?

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni saab esitada ainult advokaadi kaudu.

Kui te soovite esitada kassatsiooni, peate teatama sellest ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul pärast apellatsiooni kohta tehtud otsuse väljakuulutamist.

Kassatsioon ise tuleb esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil te saite esmakordselt võimaluse ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule apellatsioonimenetluses otsuse teinud ringkonnakohtu kaudu.

Riigikohtul on õigus otsustada kassatsiooni menetlusse võtmise üle. Kui kohus keeldub kassatsiooni menetlusse võtmisest, ei pea ta seda põhjendama.

Millal on süüdimõistev otsus lõplik?

Süüdimõistev kohtuotsus muutub lõplikuks kohtuotsuse jõustumisega. See juhtub siis, kui apellatsiooni või kassatsiooni esitamiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud. Kassatsiooni korral jõustub kohtuotsus siis, kui Riigikohus on keeldunud kassatsiooni menetlusse võtmisest või on teinud otsuse.

Kui minu apellatsioon rahuldatakse, siis kas süüdimõistmisest jääb jälg?

Teie süüdimõistmine kantakse karistusregistrisse alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Kui ringkonnakohus või Riigikohus tühistab teie kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse, siis seda süüdimõistmist karistusregistrisse ei kanta.

Kas ma saan hüvitist, kui esimene otsus oli vale?

Teil on õigus saada hüvitist teile vabaduse võtmise, elukohast lahkumise keelu, ametist kõrvaldamise, vara arestimise või äravõtmise või ebamõisliku menetlusajaga tekitatud kahju eest, kui kriminaalmenetlus teie suhtes ei lõppenud süüdimõistmisega, samuti juhul, kui teie õigusi on süülise menetlusõiguse rikkumisega kahjustatud. Kahju hüvitamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus kohtueelses menetluses prokuratuurile või kohtumenetluses maakohtule enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui maakohus on teinud süüdimõistva otsuse ning jätnud kahju hüvitamata, saab selle vaidlustada apellatsioonimenetluses. Peale selle on teil õigus nõuda riigilt kaitsjale makstud tasu hüvitamist.

Ma olen pärit teisest riigist. Kas mind võidakse pärast kohtumenetlust saata tagasi sellesse liikmesriiki?

Kui te olete välisriigi kodanik, kes elab Eestis seaduslikult, ning teid on mõistetud süüdi tahtlikus kuriteos ja teile on määratud vanglakaristus, võib kohus lisakaristusena otsustada teid Eestist välja saata ning keelata teil kümme aastat Eestisse siseneda. Kuna Eestist väljasaatmine on samuti karistus, on teil õigus selle peale apellatsioon esitada.

Kui teil ei ole Eestis elamise õigust, toimub teie väljasaatmine riigist automaatselt ja selleks ei ole vaja kohtuotsust. Teil on õigus vaidlustada oma väljasaatmine, esitades kaebuse halduskohtule. Asjaolu, et te olete oma väljasaatmise vaidlustanud, ei anna alust seda kohtumenetluse ajaks edasi lükata.

Mind mõisteti süüdi. Kas minu üle saab sama süüdistuse alusel uuesti kohut mõista?

Kui teid mõisteti süüdi, siis ei saa teie üle sama süüdistuse alusel uuesti kohut mõista.

Kas teave minu süüdimõistmise kohta kantakse karistusregistrisse ja kuidas seda teavet säilitatakse?

Teave teie süüdimõistmise kohta kantakse karistusregistrisse. Registrit peab justiitsministeerium ning seda haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Registrisse kantud ning kehtivad andmed on avalikud, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

Teavet võib edastada välisriikide riigiasutustele, kui see on lubatud rahvusvaheliste lepingute kohaselt. Teie karistusandmeid hoitakse ilma teie nõusolekuta. Andmed kustutatakse pärast seaduses sätestatud säilitamistähtaega (1 – 15 aastat alates karistuse ärakandmisest sõltuvalt õigusrikkumise raskusastmest).

Seonduvad lingid

Kriminaalmenetluse seadustik (Code of Criminal Procedure) - inglise ja eesti keeles

Karistusregistri seadus (Criminal Records Database Act) - inglise ja eesti keeles

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (Compensation for Damage Caused in Offence Proceedings Act) - inglise ja eesti keeles

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (Obligation to Leave and Prohibition on Entry Act) - inglise ja eesti keeles

Viimati uuendatud: 08/08/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Atsiliepimai

Pateikite savo pastabas ir atsiliepimus apie mūsų naująją svetainę

naudodamasis šia forma