A. Kus toimub kohtumenetlus?

Üldjuhul toimub kohtumenetlus kohas, kus asub kohus, mis on territooriumi ja teema seisukohast pädev asjaomast kuritegu arutama.

B. Kas süüdistust saab muuta? Kui see on võimalik, siis millised on minu õigused saada selle kohta teavet?

Üldjuhul, kui kohtumenetluse käigus osutuvad asjaolud teistsugusteks neist, mida kirjeldati kohtu alla andmise määruses, ja kui need ei kuulu kõrgema astme kohtu pädevusse, muudab prokurör süüdistust ja esitab uue süüdistuse; sama kehtib samaaegse kuriteo ja raskendavate asjaolude korral, mis kohtumenetluse käigus tuvastatakse. Üldjuhul toimib prokurör tavapärasel viisil, kui kohtumenetluse käigus selgub süüdistatava kohta uus asjaolu, mida pole algses määruses esitatud ja mida tuleb ex officio käsitleda. Kui aga prokurör seda taotleb, võib kohtunik lubada esitada muudetud süüdistuse samal istungil, kui süüdistatav on sellega nõus ja see ei mõjuta menetlustähtaegu. Kui prokurör jätkab kohe uue süüdistusega, võib süüdistatav üldjuhul taotleda kohtumenetluse peatamist ja uute tõendite vastuvõtmist.

C. Millised õigused on mul kohtuistungi ajal?

i. Kas ma pean kohtus kohal olema? Millistel tingimustel võin ma jätta kohtusse ilmumata?

Süüdistataval on õigus – mitte kohustus – kohtus kohal olla. Kohus võib aga nõuda, et puuduvat süüdistatavat sunnitaks nõuetekohaselt osalema, kui tema kohalolek on vajalik muuks tõendite kogumiseks peale ärakuulamise.

Kas mul on õigus kasutada tõlki ja lasta dokumente tõlkida?

Jah, vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artiklile 143.

iii. Kas mul on õigus kaitsjale?

Süüdistataval on õigus määrata kuni kaks kaitsjat; kahtlustatavat/süüdistatavat, kes pole kaitsjat määranud või kellel puudub kaitsja, abistab ametlikult määratud kaitsja.

iv. Millistest muudest menetlusõigustest ma peaksin olema teadlik? (nt kahtlustatavate ilmumine kohtusse)

Sellega seoses võib märkida, et kriminaalmenetluse seadustiku artikli 523 kohaselt peavad süüdistatav ja tema kaitsja igal juhul kohtuistungil viimasena sõna saama, kui nad seda paluvad; vastasel juhul on menetlus kehtetu. Samuti tuleks märkida, et pooled ja nende kaitsjad võivad menetluse igas etapis ja astmes kohtule kirjalikke seisukohti ja taotlusi esitada.

D. Võimalikud karistused

Kohtunik teeb süüdimõistva kohtuotsuse, kui leitakse ilma põhjendatud kahtluseta, et süüdistatav on süüdi kuriteos, milles teda süüdistatakse, ning kohtunik määrab kohtuotsusega karistuse ja võimalikud tõkendid. Süüdimõistva kohtuotsuse korral teeb kohtunik otsuse ka tagastamis- ja hüvitamisnõuete kohta. Kui kohus otsustab, et süüdistatav peab maksma kahjuhüvitist, määrab ta kindlaks ka selle summa, välja arvatud juhul, kui selle üle peab otsustama teine kohus.