Izvorna jezična inačica ove stranice njemački nedavno je izmijenjena. Naši prevoditelji trenutačno pripremaju jezičnu inačicu koju vidite.
Swipe to change

Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Austrija

Eeluurimise eesmärk on kindlaks teha asjaolud, et prokuratuur saaks otsustada, kas tuleks esitada süüdistus või juhtum lõpetada. Kui esitatakse süüdistus, on eeluurimise eesmärk ka kohtuprotsessi kiire lõpetamine.

Sadržaj omogućio
Austrija

Millised on eeluurimise etapid?

  • Eeluurimise eesmärk on välja selgitada, kas toime on pandud kuritegu, ja kui jah, siis kes selle toime pani.
  • Kui konkreetses õigusrikkumises kahtlustatava isiku vastu alustatakse eeluurimist, käsitatakse seda isikut süüdistatavana.
  • Kohus peab eeluurimise raames läbima teatud etapid. Ta peab süüteo rekonstrueerima ja teostama nn võistleva kohtumenetluse. Prokurör ja süüdistatav koos viimase õigusnõustajaga viibivad nende menetluste käigus juures ning neil on õigus ülekuulatavaid küsitleda. Prokuratuur võib ka nõuda, et kohus koguks täiendavaid tõendeid, kui prokuratuur leiab, et see on üldsuse huvides.
  • Prokuratuur ja/või eeluurimisosakond võivad enamiku eeluurimisetappe algatada omal initsiatiivil ja kohtu nõusolekuta. Nende etappide hulka kuuluvad eelkõige küsitlemised ja ülekuulamised, samuti isikutuvastused, läbiotsimised jne.
  • Kohtumäärust on vaja eelvangistuse kohaldamiseks ja pikendamiseks. Sama kehtib ka põhiõigustega seotud sunnimeetmete suhtes (näiteks omanikuõigustega kaitstud paikade läbiotsimine, juurdepääs pangakontodele, telefoni pealtkuulamine või telefonikõnede väljavõtte analüüsimine).
  • Prokuratuur peab eeluurimise lõpetama, kui kuritegu ei ole toime pandud või kui kindlakstehtud asjaoludest ei piisa süüdistatava süüdimõistmiseks. Kõikidel muudel juhtudel, mille puhul on asjaolud piisavalt hästi välja selgitatud, peab prokuratuur esitama süüdistusakti pädevale kohtule.
  • Prokuratuur võib süüdistuse esitamisest loobuda (dekriminaliseerimine) sellistel juhtumite puhul, mida ei saa katkestada, kuid kus kohtuliku karistuse määramine ei paista olevat vajalik, kuna süüdistatu maksab (enamasti) rahatrahvi. Dekriminaliseerimine ei ole võimalik, kui kuriteoga kaasnes inimese surm või kui see kuulub rahvakohtunikest või vandekohtust koosneva kohtu pädevusse, st kuritegude puhul, mille eest on karistuseks (reeglina) ette nähtud vähemalt viieaastane vangistus.

Minu õigused juurdluse ajal

Teil on juurdluse eri toimingute ja etappide ajal erinevad õigused:

Olenemata menetlusetapist on teil igal juhul järgmised õigused:

  • teid tuleb teavitada võimalikult varakult asjaolust, et teie suhtes on alustatud uurimist, samuti õigusrikkumisest, milles teid kahtlustatakse ning teie põhilistest menetlusõigustest;
  • teil on igas menetlusetapis õigus õigusnõustajale või taotleda tasuta õigusnõustajat (vt teabelehte nr 1). Kui asjaolud või juriidilised küsimused on keerulised, võite taotleda, et teile määrataks tasuta õigusnõustaja kogu menetluse ajaks. Austria õigussüsteemi mittetundvate välismaalaste suhtes algatatud kriminaalmenetluste puhul see tõenäoselt nii ongi. Kõikide juhtumite korral, mille puhul on nõutav nn kohustuslik kaitse, määratakse teile õigusnõustaja isegi siis, kui te ise ei ole teda võtnud. Kui teid ei esinda tasuta õigusnõustaja, peate teile määratud õigusnõustajaga kaasnevad kulud ise tasuma.

Kõige olulisemad etapid, mille puhul teil peab olema õigusnõustaja, on järgmised: kogu eelvangistuse periood, vaimse hälbega süüdistatavate institutsionaliseerimismenetlus kogu pikkuses, rahvakohtunikest või vandekohtunikest koosnevates kohtutes toimuvad kohtumenetlused või ühe kohtunikuga kohtumenetlused, kui süüdistusega võib kaasneda pikem kui kolmeaastase vangistus;

  • õigus tutvuda oma toimikuga;
  • õigus kommeteerida teie vastu esitatud süüdistusi või õigus vaikida;
  • õigus nõuda tõendite kogumist;
  • õigus esitada kaebus prokuratuuri või eeluurimisosakonna võetud meetmete peale ning samuti kohtuotsuste peale;
  • õigus kasutada tõlkija/tõlgi abi.

Eeluurimine ja tõendite kogumine (1)

Kes teostab eeluurimist?

Uurimise läbiviimise eest vastutavad eeluurimisosakonda juhib prokuratuur. Eeluurimisosakond alustab uurimist omal algatusel, kolmanda isiku poolt politseile tehtud avalduse alusel või prokuröri taotlusel.

Millist teavet mulle antakse?

Prokuratuur või eeluurimisosakond peavad teid igal juhul teavitama sellest, et teie suhtes on algatatud uurimine, ja nimetama uurimise algatamise põhjused. Lisaks peab teid teavitama sellest, et süüdistatavana ei ole teil kohustust anda ütlusi ning et kui te midagi ütlete, võidakse seda kasutada tõendina teie vastu.

Kui te olete toime pannud rikkumise, milles teid süüdistatakse, ja kui te selle üles tunnistate (tunnistate end süüdi), on see kohtus karistuse määramisel oluliseks kergendavaks asjaoluks. Süü tunnistamine ei mõjuta siiski kohtumenetluse käiku.

Mis juhtub, kui ma ei oska saksa keelt?

Kui te ei suuda saksa keeles piisaval tasemel suhelda, on teil õigus nõuda tõlki, kes määratakse teile ülekuulamise ajaks tasuta. Kui tõlki ei ole, ei pea te küsimustele vastama ega tohikski seda teha. Tõlk tõlgib teile esitatavad küsimused keelde, mida te valdate. Ühtlasi tõlgib tõlk teie vastused saksa keelde.

Tõlk peab igal juhul tõlkima teabe ja juhised õigusküsimuste kohta, mida teile seaduse kohaselt tuleb anda. Teie soovi korral abistab tõlk teid ka teie suhtlemisel teile määratud õigusnõustajaga (mitte teie enda valitud advokaadiga).

Kui teid teavitatakse prokuratuuri korraldusest või kohtu otsusest, siis te võite paluda ka abi nende dokumentide tõlkimisel. Kui te soovite tutvuda oma toimikuga, abistab tõlk teid ainult siis, kui teil ei ole õigusnõustajat, ning kui ei oleks mõistlik eeldada, et te korraldate toimiku asjakohaste osade tõlkimise ise.

Kas mul on õigus võtta ühendust advokaadiga?

Teil ei pea olema advokaati, välja arvatud juhtumite puhul, kus teid peab esindama õigusnõustaja. Sellegipoolest on teil õigus soovi korral advokaadiga igal ajal konsulteerida, olenemata sellest, kas teid peetakse kinni või mitte. Teile määratud õigusnõustajaga suhtlemiseks tuleb teie käsutusse anda ka tõlk.

Kui teid vahistatakse ja te teate selle advokaadi nime, keda te soovite enda kaitsjaks, võite temaga ühendust võtta kas isiklikult või politsei vahendusel. Kui te ei tunne ühtegi kaitseadvokaati, võite kasutada advokatuuri valveadvokaatide teenust (teabeleht nr 1).

Kas mult võetakse sõrmejäljed või DNA -proov?

Politseil on õigus otsida läbi teie rõivad ja teiega kaasas olevad esemed. Edasiseks füüsiliseks läbiotsimiseks on vaja kohtu nõusolekut ja prokuröri määrust.

Politsei võib võtta teilt sõrmejäljed, kui see on vajalik teie isiku tuvastamiseks. Eeluurimisosakond võib võtta DNA-analüüsiks teie süljeproovi. DNA-analüüsi tegemiseks on vajalik kohtu nõusolek.

Kas minu kodu, kontor, auto jne võidakse läbi otsida?

Kohti ja objekte võidakse läbi otsida, kui arvatakse, et seal viibivad kahtlustatavad isikud või et seal võib leiduda tõendeid. Omanikuõigustega kaitstud kohtade läbiotsimiseks on vajalik kohtu nõusolek. Muid kohti võib politsei läbi otsida prokuröri määruse alusel.

Kas mulle antakse teavet minu vastu kogutud tõendite kohta?

Süüdistatavana on teil õigus tutvuda oma toimikuga. Sel viisil saate teavet teie vastu kogutud tõendite kohta. Erandjuhtudel võib toimiku üksikutele osadele olla ligipääs keelatud. Teil on õigus esitada igal ajal enda tõendeid.

Millised õiguskaitsevahendid on uurimise ajal minu käsutuses?

Te võite kaitsta ennast iga meetme vastu, mille eeluurimisosakond või prokuratuur teie suhtes uurimismenetluse käigus algatavad, esitades vastuväite (tähtajad puuduvad), kui te leiate, et teie mis tahes õigust on rikutud.

Kui prokuratuur teie arvamusega ei nõustu, otsustab teie vastuväite üle kohus. Kohtu otsuse peale võib esitada apellatsiooni Ülemmaakohtusse. Vastuväide tuleb esitada prokuratuurile.

Teil on õigus esitada kohtuotsuste peale apellatsioon Ülemmaakohtusse eeskätt siis, kui küsimus puudutab põhiõigusi.

Apellatsioon tuleb esitada nii prokuratuurile kui ka esimese astme kohtule 14 päeva jooksul.

Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Kogu uurimise ajal Austrias viibimine ei ole kohustuslik. Kui soovite, võib ka teie advokaat tagada, et teie õigusi uurimise käigus ei rikutaks.

Ülekuulamiseks peate te tulema Austriasse. Puudub säte, mis võimaldaks uurimismenetlust video vahendusel edastada. See ei ole ka tehniliselt teostatav.

Vahistamine ja eelvangistus (sh Euroopa vahistamismäärus) (2)

Miks minu suhtes võidakse kohaldada eelvangistust?

Teie suhtes võidakse kohaldada eelvangistust ainult siis, kui on põhjendatud kahtlused, et olete toime pannud õigusrikkumise, ning on olemas ka põhjus eelvangistuseks (põgenemisoht, tõendite hävimise oht või uue õigusrikkumise toimepanemise oht). Teie vahistamiseks (eeluurimisosakonna ametnike poolt) peab olema kohtu nõusolek (v.a juhul, kui teid tabatakse teolt või kui eksisteerib ilmselge oht).

Eelvangistuse peab määrama kohus ja seda tuleb kanda vanglas. Eeluurimisosakond võib teid kinni pidada maksimaalselt 48 tundi, enne kui teid viiakse põhjendamata viivitusteta kohtu ette.

Seaduses ei täpsustata, kas ja kuidas te võite oma perekonda ja sõpru oma kinnipidamisest teavitada. Sellistes küsimustes abistamiseks on igas vanglas olemas sotsiaalteenistused.

Millist teavet tuleb mulle anda, kui minu suhtes kohaldatakse eelvangistust?

Otsus teie eelvangistuse kohta tuleb teile ette lugeda, tehes seda vajadusel tõlgi abiga. Teile tuleb anda selle otsuse kirjalik koopia. Otsuses peab olema välja toodud õigusrikkumine, milles teid tõsiselt kahtlustatakse. Samuti peab see otsus sisaldama kõiki asjaolusid, mis kohtu hinnangul põhjendavad teie kinnipidamist.

Õigusnõustaja peab teid esindama kogu eelvangistuse ajal. Kui te ise endale nõustajat ei võta, määratakse see teie eest.

Kohtu otsus kohaldada eelvangistust langetatakse suulise ärakuulamise käigus.

Te võite kolme päeva jooksul esitada Ülemmaakohtule apellatsiooni otsuse peale kohaldada eelvangistust või otsuse peale seda hiljem pikendada.

Kui kaua võib mind eelvangistuses hoida?

Iga eelvangistuse kohaldamist käsitlev otsus on piiratud tähtajaga. Eelvangistust käsitlev otsus kehtib 14 päeva. Otsus eelvangistust esimest korda pikendada kehtib üks kuu. Iga järgmine otsus eelvangistuse pikendamise kohta kehtib kaks kuud.

Eelvangistus ei tohiks kokku kesta kauem kui kuus kuud, kuid seda võidakse pikendada olenevalt kuriteo raskusastmest. Lisateavet leiate siit.

Kas mind võidakse eelvangistuse ajal külastada või kas mul on õigus saada arstiabi?

Igal inimesel, kelle suhtes kohaldatakse eelvangistust, on õigus võtta vastu külalisi kaks korda nädalas. Teie advokaat võib teid teie eelvangistuse jooksul külastada igal ajal, olenemata külalisi käsitlevatest eeskirjadest.

Arstiabi on igas vanglas kättesaadav. Seaduses on sätestatud, et te võite saada professionaalset arstiabi vastavalt vajadusele.

Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen teise riigi kodanik?

Teil on õigus oma riigi saatkonnaga ühendust võtta ja te leiate selle aadressi siit. Politsei ja prokuratuur on kohustatud võtma ühendust teie diplomaatilise esindajaga, kui te seda soovite.

Mis juhtub, kui mind võetakse vahi alla vastavalt Euroopa vahistamismäärusele?

Kui liikmesriik teeb Euroopa vahistamismääruse, võidakse teid teises liikmesriigis vahistada ning anda välja riigile, kes vahistamismääruse tegi. Austria õigusaktides on sätestatud, et teie suhtes kohaldatakse eelvangistust kuni väljaandmiseni. Kohus väljastab selleks vastava määruse. Teil on sellel kohtuistungil õigus õigusnõustajale ja vajaduse korral tõlgile.

Kriminaalsüüdistus (3)

Pärast uurimise teostamist võib prokuratuur jõuda järeldusele, et süüdimõistmine on tõenäoline. Sel juhul esitatakse teile pädevas kohtus süüdistus.

Süüdistus tuleb esitada süüdistusakti kujul rahvakohtunikest koosnevale kohtule või vandekohtule, kui kuriteoga, milles teid süüdistatakse, kaasneb pikem kui viieaastane vangistus. Kuritegude puhul, mille eest on ette nähtud lühemad karistusmäärad, peab prokuratuur esitama kirjalikult süüdistuse, üksikule kohtunikule maakohtus või ringkonnakohtus, samas põhjendusi välja toomata.

Kuidas ma ennast süüdistuste vastu kaitsta saan?

Te võite esitada vastuväite süüdistusakti vastu 14 päeva jooksul pärast selle esitamist. Teie vastuväite kohta langetab otsuse Ülemmaakohus (lisateavet vastuväite aluste kohta leiate siit). Te võite esitada oma vastuväite nii kirjalikult kui ka suuliselt.

Kui Ülemmaakohus leiab, et teie vastuväide on põhjendatud, võib ta kriminaalmenetluse peatada või anda prokuratuurile korralduse uurimist jätkata.

Kui teie vastuväidet ei rahuldata või kui te vastuväidet ei esita, siis süüdistus teie vastu jõustub ning kohus, kellele asi esitati, peab valmistuma kohtumenetluseks.

Kui süüdistus teie vastu on esitatud kriminaalsüüdistuse vormis, siis te vastuväidet esitada ei saa. Küll aga sätestatakse seaduses, et menetlev kohus peab hindama süüdistuste põhjendatust. Kui kohus leiab, et süüdistused ei ole põhjendatud ühel seaduses nimetatud põhjustest, võib ta otsustada kriminaalmenetluse katkestada.

Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks kohtus (4)

Mis juhtub enne kohtumenetlust?

Kui teie vastu on esitatud süüdistused, ei ole võimalik teie juurdepääsu toimikule enam piirata. Hiljemalt sellel hetkel on teil juurdepääs kogu toimikule, mis on juurdepääsetav ka kohtule. Kohus valmistab kohtumenetluse ette.

Soovi korral võite te nõuda tõendeid, et aidata teil kohtumenetluseks valmistuda. Eelkõige võite te taotleda tunnistajate ülekuulamist. Tõendite taotlemisel peate te teada andma, milliseid asjaolusid te soovite kõnealuse tõendusmaterjaliga tõendada. Teilt võidakse küsida ka põhjust, miks te peate neid nõutavaid tõendeid asjakohaseks.

Kuidas ma peaksin tegema koostööd oma õigusnõustajaga?

Kui on esitatud süüdistusakt, peab teid kohtumenetluse ajal esindama õigusnõustaja. Kui te endale sel juhul nõustajat ise ei võta, määratakse see teie eest.

Ühe kohtunikuga või ringkonnakohtutes aset leidvate ja kriminaalsüüdistust käsitlevate kohtumenetluste puhul ei ole õigusnõustaja määramine kohustuslik. Kuid te võite lasta õigusnõustajal ennast alati esindada või taotleda õigusnõustaja määramist, kui kohtuasi on keeruline. See on tavaliselt nii välismaalastest süüdistatavate puhul, kes ei tunne Austria õigussüsteemi.

Te peaksite oma õigusnõustajat teavitama kõigist teile kättesaadavatest tõenditest, mida teie arvates saab süüdistuse ümberlükkamiseks kasutada. Teie nõustaja esitab seejärel nõuetekohaselt vajalikud tõendite esitamise taotlused.

Mis juhtub, kui mind on varem mõnes muus riigis süüdi või õigeks mõistetud õigusrikkumises, milles mind nüüd süüdistatakse?

Kui liikmesriigi kohus on samade süüdistuste osas juba lõpliku otsuse langetanud, ei saa neid süüdistusi teises liikmesriigis teie vastu enam esitada.

Te peaksite esitama vajalikud taotlused selles küsimuses niipea kui võimalik (eeluurimise käigus). Samamoodi ei saa teid mõnes teises liikmesriigis enam kohtu ette anda õigusrikkumise eest, milles teid on Austrias juba süüdi või õigeks mõistetud.

Seonduvad lingid

Eelvangistus

Kriminaalõiguse vallas hüvitise maksmist käsitlev määrus

Viimati uuendatud: 22/06/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Povratne informacije

Koristite se obrascem u nastavku kako biste podijelili svoje komentare i povratne informacije o našoj novoj internetskoj stranici