Kas ma võin esitada apellatsiooni piirkonnakohtu otsuse peale?
Piirkonnakohtu otsuse peale võivad apellatsiooni esitada nii prokurör kui ka süüdimõistetud isik. Erandeid kohaldatakse aga siis, kui karistuseks on määratud ainult rahatrahv või prokuröri seisukohast siis, kui teid on õigeks mõistetud kergemas õigusrikkumises. Neil juhtudel on apellatsiooni arutamiseks apellatsioonikohtus vaja eriluba.
Milliste muudatuste tegemist võin ma seoses piirkonnakohtu otsusega taotleda?
Te võite esitada apellatsiooni ja taotleda kas enda õigeksmõistmist või kergemat karistust. Te ei pea apellatsiooni esitamist üksikasjalikult põhjendama, kuid mõnikord on selliste selgituste andmine teile kasulik.
Mida tehakse piirkonnakohtus esitatud tõenditega?
Apellatsiooni esitades peate te ütlema, milliseid tõendeid apellatsioonikohus peaks uurima. Samuti on teil õigus esitada apellatsioonikohtus uusi tõendeid. Ette mängitakse piirkonnakohtus ära kuulatud isikute küsitlemise audiovisuaalne salvestis. Seetõttu neid üldjuhul apellatsioonikohtus uuesti ei küsitleta. Sama kehtib ka teie küsitlemise kohta. Apellatsioonikohtus võidakse esitada mõni täiendav küsimus vaid erandkorras.
Millised on ajapiirangud apellatsiooni esitamisel?
Apellatsioon tuleb esitada kolme nädala jooksul alates kuupäevast, mil piirkonnakohus otsuse tegi. Kui te olete apellatsiooni esitanud selle aja jooksul, on prokuröril aega üks nädal, et otsustada, kas ta soovib samuti apellatsiooni esitada.
Millal apellatsiooni arutatakse?
Kui teid peetakse apellatsiooni esitamise ajal kinni, peab apellatsioonikohus alustama menetlust kaheksa nädala jooksul alates kuupäevast, mil piirkonnakohus tegi otsuse. Muudel juhtudel võib eeldada, et apellatsioonikohus arutab apellatsiooni 3–12 kuu jooksul.
Mis toimub apellatsiooni arutamisel?
Apellatsioonikohtu põhiistungil järgitakse üldjoontes sama menetlust nagu piirkonnakohtus. Suurim erinevus seisneb selles, et teid ja teisi küsitletud isikuid ei küsitleta uuesti ning selle asemel vaadatakse ja kuulatakse piirkonnakohtus tehtud salvestist.
Kas apellatsioonikohus võib mulle määrata karmima karistuse?
Kui apellatsiooni esitasite ainult teie, ei saa apellatsioonikohus määrata piirkonnakohtus määratud karistusest rangemat karistust. Kui apellatsiooni on esitanud ka prokurör, võib apellatsioonikohus määrata kas leebema või rangema karistuse.
Mis juhtub, kui apellatsioonikohtus minu apellatsiooni ei rahuldata?
Kui apellatsioonikohus ei rahulda teie apellatsiooni, on võimalik esitada apellatsioon ülemkohtule. Kuid selleks, et ülemkohus arutaks teie juhtumit, on vajalik apellatsioonimenetluse luba, mis tähendab, et teie asja arutamiseks peavad olema erilised põhjused.
Kas mul on õigus saada hüvitist, kui mind mõistetakse õigeks?
Kui teid mõistetakse õigeks ja kohtuotsuse peale ei esitata apellatsiooni, on teil õigus saada hüvitist vahi all viibitud ja kinnipidamise aja eest. Hüvitis hõlmab saamata jäänud sissetulekut ja tegelikku vabaduse kaotust. Teie hüvitisnõude vaatab läbi õiguskantsleri büroo. Kui teilt ei ole vabadust võetud, hüvitatakse teile vaid teie tõendite esitamisega kaasnevad kulud jmt.
Kas kohtuotsust käsitlevad andmed säilitatakse?
Süüdimõistev otsus kantakse karistusregistrisse. See, kui kaua seal andmeid hoitakse, sõltub teile määratud karistusest. Kui teid on õigeks mõistetud, siis andmed kustutatakse. Te ei saa neid andmeid ise muuta. Andmetele on juurdepääs teil ja teatavatel Rootsi ja muude liikmesriikide kohtusüsteemi kuuluvatel ametiisikutel.
Millal muutub süüdimõistev kohtuotsus lõplikuks?
Süüdimõistev otsus muutub lõplikuks, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud või ülemkohus on teinud juhtumiga seoses otsuse, kas siis keeldudes andmast menetlusluba või tehes kohtuotsuse. Teatavatel juhtudel on kohtuotsusega võimalik nõustuda ja seega hakata karistust kandma ka enne apellatsiooniperioodi möödumist.
Kas minu üle võib pärast kohtuotsuse lõplikuks muutumist veel kord kohut mõista?
Kui kohus on teie üle kuriteo toimepanemise eest kohut mõistnud, saab teie üle samas asjas veel kord kohut mõista ainult väga erandlike asjaolude korral. Seda juhtub ainult umbes kord aastas. Üldjuhul kehtib see ka selliste kuritegude puhul, mille eest teid on süüdi mõistetud teises liikmesriigis.
Kas ma võin karistust kanda oma päritoluriigis?
Teil võidakse lubada kanda karistust oma päritoluriigis, kui te seda soovite. Te peaksite esitama taotluse Rootsi vanglate ja kriminaalhooldusteenistusele. Vastasel korral peate te karistust kandma Rootsis.
Seonduvad lingid
Õiguskantsleri büroo
Rootsi vanglate ja kriminaalhooldusteenistus
