Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje rootsi keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Rootsi

Eeluurimise alustamise eeltingimus on see, et politseid või prokuröri peab olema kuriteost teavitatud. Eeluurimise eesmärk on selgitada, kas toime on pandud kuritegu, ning kui jah, siis keda kuriteo toimepanemises kahtlustada. Kui tegemist on raskema kuriteoga ja kahtlustatav on teada, juhib eeluurimist prokurör. Muul juhul juhib eeluurimist politsei.

Sisu koostaja:
Rootsi

Millised on eeluurimise etapid?

Küsitlemine

Kõigepealt küsitletakse isikuid, kelle puhul on alust arvata, et neil on eeluurimise jaoks kasulikku teavet. Nende isikute hulka võivad kuuluda kuriteoohver, kuriteos kahtlustatav isik – kui kahtlustatav on teada – või tunnistajad. Isik, keda kahtlustatakse kuriteos, võib küsitlemise ajal viibida vahi all või vabaduses.

Samuti võib võtta erinevaid proove ning need proovid võib edastada teistele ametiasutustele analüüsimiseks. Küsitlemise korraldab politsei ning vaid erandkorras tehakse seda prokuröri juuresolekul. Kui te keelt ei oska, peab teie käsutuses olema tõlk. Kui on piisavalt alust kahtlustada, et isik on toime pannud kuriteo, tuleb teda küsitlemise ajal sellest kahtlusest teavitada.

Vahistamine

Kui prokurör leiab, et kahtlus on piisavalt põhjendatud, võib ta otsustada, et teid tuleb vahistada. Sel juhul peab olema ka oht, et te võite takistada eeluurimist või jätkata kuritegude toimepanemist või kaduda, kui teid jäetakse vabadusse. Seejärel peab prokurör teid teatava aja jooksul kas vabastama või esitama piirkonnakohtule taotluse eesmärgiga saada määrus teie kinnipidamiseks.

Kinnipidamine

Kui teid kahtlustatakse raskemas kuriteos ning on ka konkreetne põhjus teie kinnipidamiseks, võib prokurör taotleda piirkonnakohtult määrust teie kinnipidamiseks. Kinnipidamist käsitlev eelistung peab toimuma nelja päeva jooksul alates teie vahistamisest. Sel istungil kaalub piirkonnakohus, kas teid tuleks kinni pidada või vabastada. Kui teid peetakse kinni, tuleb kinnipidamist käsitlev määrus kindlaksmääratud ajavahemike järel läbi vaadata.

Eeluurimise jätkamine

Olenemata sellest, kas teid peeti kinni või mitte, jätkatakse eeluurimist eesmärgiga selgitada, kas on piisavalt alust teile süüdistus esitada. Eeluurimist tuleb toimetada võimalikult kiiresti. Seda eelkõige juhul, kui teid peetakse kinni. Kui eeluurimine peaks kestma kauem, võib toimuda mitu kinnipidamist käsitlevat eelistungit. Kui eeluurimine on lõpetatud, edastab politsei toimiku prokurörile ning samuti kahtlustatavale ja tema kaitseadvokaadile. Teil ja teie kaitseadvokaadil on õigus paluda, et toimikule lisataks kõik teie arvates olulised materjalid, enne kui prokurör teeb otsuse, kas teile tuleks esitada süüdistus.

Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks

Teil ja teie advokaadil on õigus esitada kohtumenetluse käigus kasutamiseks tõendeid. Samuti on teil ja teie advokaadil õigus kohtuda, et kohtuistungiks valmistuda.

Süüdistuse esitamine

Kui prokurör usub, et tal on piisavalt tõendeid teie süüdimõistmiseks, peab ta teile esitama süüdistuse. Süüdistusest peab selguma, millises kuriteos teid kahtlustatakse ning millise teo te toime olete pannud. Samuti peab süüdistus sisaldama teavet selle kohta, milliseid tõendeid kavatseb prokurör teie vastu esitada.

Lisateabe saamiseks teie õiguste kohta menetluse eri etappide ajal klikkige allolevatel linkidel.

Küsitlemine (1)

Miks võib politsei tahta mind küsitleda?

Küsitlemise eesmärk on teha kindlaks, kas toime on pandud kuritegu, ning kui jah, siis kas teil on selle kohta mingit teavet. Seda olenemata asjaolust, kas te olete tunnistaja, kuriteoohver või kuriteos kahtlustatav.

Kes viibivad küsitlemise juures?

Teid küsitleb politsei. Küsimusi võib esitada üks politseiametnik, kuid seda võib teha ka mitu politseiametnikku. Prokurör tavaliselt küsitlemise juures ei viibi. Kui teid kahtlustatakse kuriteos, mille puhul teil on õigus kasutada advokaadi abi, võite te paluda, et teile määrataks advokaat ja et ta viibiks küsitlemise juures.

Kui te keelt ei oska, on teil ka õigus kasutada tõlgi abi. Tõlgi kulud katab politsei. Enne küsimustele vastamist peaksite te tavaliselt ootama, kuni teie advokaat kohale jõuab ja kuni teil on võimalik kasutada tõlgi abi. Prokurör või politsei otsustab, kellel on veel õigus viibida küsitlemise juures.

Kuidas küsitlemine toimub?

Küsitlemise alguses annab politsei teile teada, kas teid küsitletakse kahtlustatavana või mõnel muul põhjusel. Teile ei loeta ette teie õigusi. Teil on küsitlemise ajal nii õigus vaikida kui ka õigus rääkida. Kõike, mida te ütlete, võidakse kasutada teie vastu. Küsitlemine võidakse salvestada või panna kirja teie ütluste kokkuvõttena.

Milline on advokaadi roll küsitlemise ajal?

Advokaadi ülesanne on olla küsitlemise ajal kohal, et vastata kõikidele teie küsimustele ning tagada, et küsitlemine toimub nõuetekohaselt. Advokaadil ei ole õigust sekkuda küsitlemisse, kui seda viiakse läbi nõuetekohaselt. Tal võib siiski olla õigus esitada teile küsimusi.

Kas küsitlemise ajal on midagi keelatud?

Küsitlemise ajal ei tohi politsei kasutada ülestunnistuse saamiseks teavet, mille puhul on teada, et see ei vasta tõele, või anda lubadusi või pakkuda eeliseid. Samuti ei tohi kahtlustatavat ähvardada, survestada või sihilikult väsitada. Küsitletaval on õigus tavapärastele söögikordadele ja vajalikule puhkusele.

Kui kaua võib mind küsitlemise eesmärgil kinni pidada?

Kui teid ei ole vahistatud, ei tohi teid tavaliselt küsitlemise eesmärgil kinni pidada kauem kui kuus tundi. Erandjuhtudel võidakse teid kinni pidada veel täiendava kuue tunni jooksul. Pärast seda on teil õigus lahkuda, kui teid ei vahistata. Laste suhtes kehtib erikord.

Kuidas küsitlemine lõpeb?

Küsitlemise lõpus pakutakse teile võimalust kuulata salvestist või lasta politsei märkmed teile ette lugeda. Seejärel küsitakse teilt, kas kirjapandu annab õige pildi sellest, mida te küsitlemise ajal ütlesite.

Mis toimub pärast küsitlemist?

Pärast küsitlemist edastab politsei eeluurimist juhtivale prokurörile või politseiametnikule raporti, mis sisaldab küsitlemise käigus selgunud teavet. Kui tegemist on kergema õigusrikkumisega, esitatakse raport prokurörile alles pärast eeluurimise lõppu. Kui teid kahtlustatakse kuriteos, millega võib kaasneda kinnipidamine, saadetakse prokurörile raport sageli pärast iga küsitlemist. Seejärel otsustab prokurör, kas teid tuleks vahistada või vabastada.

Vahistamine (2)

Millal võib mind vahistada?

Kui on alust teie kinnipidamiseks, võidakse teid vahistada selleks ajaks, mil kohus kaalub teie kinnipidamist. Teie kinnipidamiseks vajalikke tingimusi selgitatakse osas „Kinnipidamine” (3). Teid võidakse vahistada ka siis, kui kinnipidamiseks vajalikud tingimused ei ole täiel määral täidetud, kuid kui on piisavalt põhjust kahtlustada, et teie panite kuriteo toime, ning teie kinnipidamist eeluurimise ajal peetakse väga oluliseks.

Kes teeb vahistamismääruse?

Teie vahistamise otsustab prokurör. Määrusest peab selguma, millise kuriteo toimepanemises teid kahtlustatakse ning miks teid vahistatakse. Kui prokurör ei tühista vahistamismäärust, peab ta esitama piirkonnakohtule taotluse teie kinnipidamiseks hiljemalt teie vahistamismääruse tegemise päevale järgneva kolmanda päeva keskpäevaks. Vastasel juhul peab ta teid vabastama. Piirkonnakohus peab korraldama kinnipidamist käsitleva eelistungi viivitamata ning mitte hiljem kui neli päeva pärast teie vahistamist või vahistamismääruse täitmisele pööramist.

Kes võib mind vahistada?

Kui on alust teie vahistamiseks, võib politseiametnik teid kiireloomuliste asjaolude korral vahistada isegi vahistamismääruseta. Kui teid tabatakse sellise kuriteo toimepanemiselt, mille eest võib karistuseks määrata vangistuse, või sellise kuriteo toimepanemise paigalt põgenemiselt, võib igaüks teid vahistada. Sama kehtib siis, kui teid otsitakse seoses kuriteoga taga. Teid vahistav isik peab teid siiski võimalikult kiiresti politseiametnikule üle andma.

Kas ma saan kohtuda advokaadiga?

Kui teid vahistatakse, on teil õigus nõuda, et teile määrataks riiklik kaitsja. Seda teeb piirkonnakohus prokuröri taotluse alusel.

Mis toimub minu vahi all olemise ajal?

Teie vahi all viibimise ajal on politseil õigus teid täiendavalt küsitleda. Sellisel juhul kehtivad samad eeskirjad nagu eelmiste küsitlemisvoorude ajal.

Millised on minu õigused vahi all olemise ajal?

Prokurör võib otsustada, et sel ajal, kui teid hoitakse vahi all, ei lubata teil kellegagi ühendust võtta. Kui te vajate arstiabi või peate ühendust võtma oma saatkonna või konsulaadiga, on politsei ülesanne toimida sel juhul teie vahendajana. Samuti on teil alati õigus võtta ühendust oma advokaadiga ning kohtuda temaga privaatselt. Tavaliselt hoitakse teid vahi all politseijaoskonna kongis.

Kinnipidamine (3)

Millal võidakse nõuda minu kinnipidamist?

Kui on tõenäoliselt alust kahtlustada teid kuriteos, mille eest võidakse karistuseks määrata vähemalt ühe aasta pikkune vangistus, võidakse esitada taotlus teie kinnipidamiseks. Kuid seejuures peab valitsema oht, et te:

  • põgenete või hoidute kohtumenetlusest või karistuse kandmisest või
  • hävitate tõendeid või takistate muul viisil asja eeluurimist, kui te viibite vabaduses, või
  • panete toime uusi kuritegusid.

Kui kõige kergem karistus kuriteo eest on kahe aasta pikkune vangistus, siis tavaliselt peetakse teid kinni, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et kinnipidamiseks puudub alus.

Olenemata sellest, kui raske kuriteoga on tegemist, võib kohus teha määruse teie kinnipidamiseks, kui teie isik ei ole teada ning te keeldute ütlemast oma nime ja aadressi või kui on alust arvata, et teie esitatud teave ei vasta tõele. Teid võidakse kinni pidada ka siis, kui teil puudub Rootsis elukoht ning valitseb oht, et te hoidute riigist lahkudes kõrvale kohtumenetlusest või karistuse kandmisest.

Mõnel juhul võib teid kinni pidada isegi siis, kui on vaid piisavalt alust teie kahtlustamiseks kuriteo toimepanemises. See on madalam kahtluse aste võrreldes tõenäoliste alustega.

Kui on alust arvata, et karistuseks määratakse ainult rahatrahv, siis teid kinni pidada ei saa.

Kas mingil minust tuleneval põhjusel ei saa mind kinni pidada?

Kohus peab kaaluma vajadust teid kinni pidada, võttes arvesse seda, mida kinnipidamine teile tähendab. Kui kinnipidamisega kaasneks teile ülemäärane sekkumine või kahju, siis ei tohi teid kinni pidada. See küsimus võib muutuda asjakohaseks näiteks siis, kui eeluurimine kestab kaua.

Kuidas toimitakse siis, kui ma olen alla 18-aastane?

15–18-aastaste noorte suhtes kohaldatakse erikorda. Selle korra kohaselt on nende kinnipidamiseks vaja täita rohkem tingimusi. Kuritegu peab olema väga raske või peavad olemas olema muud väga olulised alused nende noorte kinnipidamiseks.

Kas mul on õigus rääkida advokaadiga ja kasutada tõlgi abi kinnipidamist käsitleval eelistungil?

Te viibite piirkonnakohtus toimuval kinnipidamist käsitleval eelistungil isiklikult kohal ning seal viibib ka teie riiklik kaitsja, kes on elukutseline advokaat. Kui nõutakse teie kinnipidamist, on teil alati õigus kasutada riikliku kaitsja abi. Kui te vajate tõlki, võtab ka tema istungist osa ja tõlgib kõik öeldu.

Mis toimub kinnipidamist käsitleval eelistungil?

Prokurör ütleb istungil, milles teid kahtlustatakse. Ka teil on võimalus sõna võtta. Nii prokuröril, teie advokaadil kui ka kohtunikul on õigus esitada teile küsimusi. On teie otsustada, kas te soovite küsimustele vastata või mitte. Tavaliselt ei küsitleta kinnipidamist käsitleval eelistungil ei kuriteoohvrit ega ka tunnistajaid. Kuid ette võidakse lugeda see, mida te ütlesite, kui politsei teid küsitles. Samuti võib prokurör kirjeldada kohtumeditsiinilise uurimise või arstliku läbivaatuse tulemusi.

Kinnipidamismäärus

Pärast menetlust läheb piirkonnakohus arutama, kas teid tuleks kinni pidada. Seejärel teeb piirkonnakohus teie juuresolekul oma otsuse teatavaks. Kui teid ei peeta kinni, on teil õigus viivitamata lahkuda. Kui teid peetakse kinni, otsustab kohus samas, hiljemalt millisel kuupäeval peab prokurör menetlust alustama. Tavaliselt otsustab piirkonnakohus, et süüdistus tuleb esitada kahe nädala jooksul alates kinnipidamismääruse tegemisest. Piirkonnakohtus toimuvat põhiistungit oodates hoitakse teid vahi all.

Mis juhtub siis, kui eeluurimist ei ole piirkonnakohtu määratud kuupäevaks lõpetatud?

Kui te olete jätkuvalt kahtlustatav sel ajal, kui saabub piirkonnakohtu poolt menetluse alustamiseks kindlaksmääratud tähtpäev, ning eeluurimist ei ole ikkagi lõpetatud, võib prokurör paluda süüdistuse esitamiseks ajapikendust. Selleks et teha kindlaks, kas teie kinnipidamist tuleks jätkata, võib osutuda vajalikuks korraldada uus istung. Need uued istungid toimuvad sageli videokonverentsi vahendusel, s.t te osalete istungil kinnipidamiskohas oma advokaadi juuresolekul, prokurör osaleb oma prokuratuuris ning kohtunik istub piirkonnakohtu saalis.

Mis juhtub siis, kui mind peetakse kinni väiksema kahtluse puhul?

Kui teid peetakse kinni, tuginedes piisavale alusele, peab prokurör esitama teie vastu täiendavad tõendid ühe nädala jooksul, nii et kahtlustus tugineks tõenäolistele alustele. Vastasel korral tuleb teid vabastada.

Mis juhtub Euroopa vahistamismääruse tegemise korral?

Kui mis tahes muu liikmesriik teeb Euroopa vahistamismääruse, võib selle taotluse läbi vaadata selle riigi kohus, kus te asute. Seejärel otsustab kohus, kas teid tuleks välja anda seda nõudvale riigile. Teil on ka õigus rääkida advokaadiga ja kasutada neil istungitel tõlgi abi. Enne istungite toimumist võib prokurör otsustada, et teid tuleks vahistada, ning kohus võib otsustada, et teid tuleks kinni pidada, kuni teid on võimalik välja saata. Kohus ei kaalu teie süüd, vaid ainult seda, kas täidetud on väljasaatmiseks vajalikud ametlikud nõuded.

Kuidas võidakse piirata minu õigust võtta ühendust teiste isikutega?

Kui piirkonnakohus teeb otsuse teie kinnipidamise kohta, otsustab ta ka selle üle, kas prokuröril on õigus piirata teie kontakte välismaailmaga, s.t lugeda ajalehti ja vaadata televiisorit ning samuti võtta ühendust sõprade ja pereliikmetega. Sama kehtib ka teie võimaluse kohta suhelda teiste kinnipeetavatega. Nende piirangute ulatuse üle otsustab prokurör. Teil on siiski õigus võtta igal ajal ühendust oma advokaadi ja saatkonnaga.

Kas mul on õigus saata või vastu võtta postisaadetisi?

Teil on õigus kirjutada kirju, kellele te soovite, kuid prokurör loeb läbi kogu teie kirjavahetuse. Kui kirjad sisaldavad mis tahes teavet kuriteo kohta, milles teid kahtlustatakse, siis kirja ei edastata saajale või siis muudetakse need osad kirjast loetamatuks. Teie ja advokaadi vahelist kirjavahetust ei loe kirjade sisust olenemata kunagi mitte keegi.

Kas ma võin esitada apellatsiooni kinnipidamismääruse peale?

Kui te ei ole rahul sellega, et teid peetakse kinni, võite te esitada apellatsioonikohtule kinnipidamismääruse peale apellatsiooni. Apellatsioonikohus uurib siis piirkonnakohtult saadud dokumente, kuid kohtuistungit ei korraldata, ning kaalub, kas teid tuleks kinni pidada või mitte. Apellatsioonikohtu otsuse peale on võimalik esitada apellatsioon ülemkohtule, kuid selleks, et ülemkohus apellatsiooni arutaks, peavad olema täidetud eritingimused.

Kas miski võib põhjustada minu vabastamise?

Kui ei ole enam alust teid kinni pidada, peab prokurör tegema määruse teie kinnipidamise lõpetamiseks. Seda võidakse teha sellepärast, et teie vastu ei ole enam nii tugevaid tõendeid või ei ole enam alust teie kinnipidamiseks, sest näiteks enam ei arvata, et te võite takistada eeluurimist. Kui kohus otsustab uuel kinnipidamist käsitleval istungil, et teie kinnipidamiseks ei ole enam alust, peab kohus andma korralduse teie viivitamatuks vabastamiseks.

Kas mind võib vabastada kautsjoni vastu?

Rootsis ei ole teid võimalik vabastada kautsjoni vastu.

Eeluurimise jätkamine (4)

Kas politsei esitab ainult minu vastu rääkivaid tõendeid?

Politsei on kohustatud eeluurimise jätkamisel esitama tõendeid nii teie vastu kui ka teie kaitseks. Kui te soovite, et politsei küsitleks mõnda konkreetset isikut, peaksite te enne politseile taotluse esitamist arutama seda oma advokaadiga.

Kas politseil on õigus korraldada läbiotsimisi, võtta DNA-proove, sõrmejälgi jne?

Kui politseil on prokuröri määrus, on politseil õigus otsida läbi teie kodu, töökoht, auto või mis tahes muu eeluurimise seisukohast oluline koht. Seda tohib teha ainult siis, kui teid kahtlustatakse kuriteos, mille eest võib karistuseks määrata vangistuse. Samuti võidakse teha määrus teie isiku läbiotsimiseks ja füüsiliseks läbivaatuseks ning DNA-proovide võtmiseks. Mõnel juhul võib arstlik läbivaatus osutuda vajalikuks, kui teil on kehal mis tahes vigastusi ning kui need vigastused võivad olla seotud kuriteoga, mille toimepanemises teid kahtlustatakse. Kui teid vahistatakse või peetakse kinni, peate te nõustuma sõrmejälgede võtmise ja pildistamisega.

Kas mul on õigus tutvuda eeluurimise materjalidega?

Eeluurimise käigus kogub politsei materjale, mille alusel oleks prokuröril võimalik otsustada, kas teile tuleks esitada süüdistus. Enne seda, kui prokurör teeb otsuse, on teil õigus tõlgi või tõlkija abiga tutvuda kõigi eeluurimise materjalidega. Tavaliselt ei ole piisavalt aega, et tõlkida kõik eeluurimise materjalid teie emakeelde, kuid teil on õigus tutvuda materjalide sisuga nii, et tõlk loeb teile nende materjalide sisu ette. Ka teie advokaadil on õigus nende materjalidega tutvuda.

Mis juhtub siis, kui kahtlustused eeluurimise käigus muutuvad?

Teie vastu esitatud kahtlustused võivad eeluurimise käigus muutuda. See tähendab, et võidakse lisada täiendavaid kuriteokahtlustusi, samas kui teised kahtlustused võivad osutuda alusetuks või on nende tõendamine raske. Lisaks võib muutuda see, millise kuriteo toimepanemises teid kahtlustatakse. Politsei on kohustatud teavitama teid kõigist kahtlustustesse tehtavatest muudatustest.

Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks (5)

Kas mul on õigus nõuda eeluurimise materjalide täiendamist?

Teil ja teie advokaadil on õigus nõuda, et politsei käsitleks eeluurimise käigus täiendavaid punkte, mida te peate oluliseks. See hõlmab nii erinevate isikute küsitlemist kui ka kirjalikku teavet või ekspertide toimetatavat uurimist.

On väga oluline, et te tutvuksite hoolikalt kõigi eeluurimise materjalidega, nii et prokurörile otsuse tegemiseks esitatavad materjalid oleksid võimalikult täielikud. Kuigi eeluurimise materjale on võimalik täiendada ka pärast süüdistuse esitamist, võib teie seisukohast olla parem püüda saavutada see, et prokurör lõpetaks asja menetlemise, nii et teil õnnestuks süüdistust vältida.

Kas minu advokaat võib asja ise uurida?

Teil ja teie advokaadil on õigus asja ka ise uurida. Probleem seisneb siiski selles, et tavaliselt on selleks uurimiseks ette nähtud piiratud aeg, eelkõige kui teid peetakse kinni. Peale selle on teie advokaadil üldiselt raske saada kohtult hüvitist sellise uurimisega kaasnevate kulude eest. Kuid puuduvad seaduslikud takistused, mis keelaksid teil asja ise uurida.

Süüdistuse esitamine (6)

Millistel tingimustel on prokuröril õigus esitada süüdistus?

Kui prokurör usub, et tal õnnestub saavutada teie süüdimõistmine, on tal õigus esitada teie vastu süüdistus. Seejärel esitab ta piirkonnakohtule süüdistusakti, mis sisaldab teavet selle kohta, millise kuriteo toimepanemises teid kahtlustatakse, miks teid selles kahtlustatakse ning milliseid tõendeid prokurör kavatseb esitada.

Millal tuleb süüdistus esitada?

Kui teid peetakse kinni, peab prokurör süüdistuse esitama kohtu määratud aja jooksul. Vastasel juhul tühistab kohus kinnipidamismääruse.

Kui teid ei hoita vahi all, peab prokurör esitama süüdistuse enne seda, kui kuritegu aegub. Kuritegu aegub kahe või enama aasta jooksul. Mida raskem on kuritegu, seda pikem on aegumistähtaeg. Nüüd ei ole enam aegumistähtaega teatavate väga raskete kuritegude, näiteks mõrva puhul.

Millal piirkonnakohus asja arutab?

Kui süüdistus on esitatud, saadab piirkonnakohus kohtukutse teile ja teistele isikutele, keda istungil küsitletakse. Kui teid peetakse kinni, toimub kohtuistung võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui kaks nädalat pärast süüdistuse esitamise kuupäeva.

Alla 18-aastaste noorte puhul kehtivad eraldi ajapiirangud. Põhiistung toimub tavaliselt kahe nädala jooksul alates süüdistuse esitamisest.

Kas süüdistuse esitamisele on alternatiive?

Kui kuritegu ei ole väga raske ja te tunnistate end süüdi, võidakse teile määrata süüdistuse esitamise asemel rahatrahv lihtmenetluse raames. Prokurör teeb selle kohta määruse ja määrab kindlaks trahvisumma, mille te peate maksma. Kui te esitate avalduse süü omaksvõtmise kohta ja maksate rahatrahvi, siis kohtumenetlust ei toimu. Sel juhul ei saa te esitada kõnealust rahatrahvi käsitleva määruse peale apellatsiooni. Karistusregistri andmetesse lisatakse märge, et te nõustusite lihtmenetluse raames määratud rahatrahvi käsitleva määrusega.

Seonduvad lingid

Rootsi kohtud

Rootsi prokuratuur

Viimati uuendatud: 12/11/2015

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta