A) Kas mul on õigus kohtuotsus edasi kaevata?

Pärast süüdistusakti esitamist võib kohus teha otsuse käskmenetluses, ilma kohtuliku arutamiseta. Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse korral võite esitada kaheksa päeva jooksul pärast seda, kui teid on otsusest teavitatud, vastuväite. Kui te esitate vastuväite, siis käskmenetluses tehtud otsus tühistatakse ja korraldatakse kohtuistung.

Te võite kaevata esimese astme kohtu otsuse edasi kohe pärast karistuse väljakuulutamist või 15 päeva jooksul sellest kuupäevast. Kui te ei olnud kohtus kohal, peate esitama otsuse teinud kohtule kirjaliku apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul otsuse saamisest. Võite edasi kaevata kogu otsuse või vaid osa sellest.

Kui te kaebate kohtuotsuse edasi, ei muutu see lõplikuks ja täitmisele pööratavaks enne, kui apellatsioonikohus teeb otsuse.

Apellatsioonikohus lükkab teie apellatsioonkaebuse tagasi, kui te esitate selle pärast seda, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, kui te olete kaotanud õiguse apellatsioonkaebust esitada või kui ta leiab, et esimese astme kohtu otsus on õige ja seaduslik. Apellatsioonikohtu otsus on lõplik ja täitmisele pööratav.

Teine võimalus on, et apellatsioonikohus tühistab kohtuotsuse ja saadab kohtuasja täiendavaks menetlemiseks tagasi madalama astme kohtusse või menetleb seda ise.

B) Milliseid muid õiguskaitsevahendeid saan ma kasutada?

Apellatsioonikohtu otsust edasi kaevata ei saa.

Te võite esitada kassatsioonkaebuse [dovolanie] kõrgeimale kohtule, taotleda kassatsioonkaebuse esitamist justiitsministeeriumilt või asja uuendamist. Apellatsioonikohtu lõplik otsus jääb siiski kehtima ja on täitmisele pööratav. Kui teid mõisteti vangi ilma katseaja või tingimisi vabastamise võimaluseta, peate alustama oma karistuse kandmist.

Võite kassatsioonkaebuse kõrgeimale kohtule esitada asja esimeses astmes arutanud kohtu kaudu kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil saite kätte asjaomase kirjaliku lõpliku otsuse. Kassatsioonkaebust saab esitada üksnes konkreetsetel alustel, mis on kindlaks määratud kriminaalmenetluse seadustikus.

Võite esitada teistmisavalduse, kui on selgunud uued faktilised asjaolud, mis ei olnud kohtumenetluse ajal teada, ja need uued asjaolud on nii olulised, et need võivad lõplikku otsust muuta.

C) Millised tagajärjed on minu süüdimõistmisel?

i. Karistusregister

Kui teid on süüdi mõistetud, säilitatakse seda teavet karistusregistris. Seda teavet saavad nõuda mitmesugused riigiasutused, näiteks mõne muu kriminaalmenetluse eesmärgil. Karistusregistrisse kantakse kõik süüdimõistvad kohtuotsused, kuid selle väljavõttele kustunud karistusi ei märgita.

v) Karistuse täideviimine, kinnipeetavate üleandmine, karistusest tingimisi vabastamine ja alternatiivsed mõjutusvahendid

Kui kohtuotsus, millega teid vangi mõisteti, muutub täitmisele pööratavaks, nõuab kohus, et te ilmuksite vanglasse oma karistust kandma, või annab kohus korralduse teid vanglasse toimetada.

Tõsise haigestumise korral võite paluda kohtul vangistus edasi lükata. Kui teie vanglakaristus ei ole pikem kui aasta, võib kohus selle olulistel põhjustel edasi lükata kuni kolm kuud (erandlikel asjaoludel pikemaks ajaks).

Kui teile määratakse tingimisi karistus koos katseajaga, peate nõustuma kriminaalhooldusametniku järelevalvega ja kohus jälgib teie käitumist kindlaksmääratud katseaja jooksul. Kohus võib teha otsuse, milles on öeldud, et olete täitnud katseaja tingimusi või et te ei ole neid tingimusi täitnud; viimati nimetatud juhul tuleb teil kanda oma karistust vanglas.

Alternatiivsed mõjutusvahendid on karistused, mida kasutatakse vangistuse asemel. Nende eesmärk on tagada ühiskonna kaitse, võimaldades samal ajal süüdimõistetul viibida väljaspool vanglat.

Alternatiivsed karistused on koduarest, üldkasulik töö, rahatrahv, tingimisi vanglakaristus ja tingimisi vanglakaristus katseajaga.