Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Malta

Eeluurimine võib toimuda ametiisiku teate, kodanike esitatud teabe või kuriteoohvri kaebuse põhjal. Eeluurimine võidakse algatada ka siis, kui isik tabatakse kuriteo toimepanemiselt.

Sisu koostaja:
Malta

Millised on kohtueelse menetluse eri etapid?

Eeluurimine

Politsei võib kutsuda isiku politseijaoskonda küsimustele vastama. Selle etapi eesmärk on selgitada välja, kas on piisavalt tõendeid, mis annavad alust arvata, et isik (mitte tingimata see, keda küsitletakse) on kuriteoga seotud.

Vahistamine

Kui politsei usub, et on piisavalt tõendeid, mis annavad alust arvata, et isik on kuriteoga seotud, siis võidakse ta vahistada, et politsei saaks teda teatava aja jooksul vahi all hoida ja teda ametlikult küsitleda. Selle etapi eesmärk on jõuda järeldusele, kas isikule saab kuriteosüüdistuse esitada või mitte.

Esimene kohtulik arutamine

Kui isikule esitatakse kuriteosüüdistus, siis kutsutakse ta kohtu ette ning süüdistus loetakse talle ette. Kui isikule esitatakse süüdistus vahi all olemise ajal, otsustab kohus kõigepealt, kas tema kinnipidamise jätkamine on õigusnormide alusel põhjendatud, ning teatab seejärel isikule, et ta võib taotleda enda kautsjoni vastu vabastamist.

Enne kohtumenetlust

Enne seda, kui asja hakatakse arutama kohtus, peab süüdistaja koguma ja esitama kõik tõendid süüdistatava poolt ja vastu. Raskemate kuritegude puhul peab süüdistaja esitama piisavalt tõendeid eesmärgiga näidata kohtule, et süüdistatava vastu on olemas mõjuvad süüdimõistmist võimaldavad tõendid.

Süüdistaja (kelleks selles etapis on politsei) ei ole kohustatud avaldama mingit teavet selle kohta, millele ta kavatseb süüdistuse rajada. Ta ei pea teavitama süüdistatavat ega tema advokaati kogutud faktidest ja tõenditest. Süüdistatava advokaat võib koostöös süüdistatavaga omalt poolt tõendeid koguda.

Tavaliselt toimub enne kohtumenetluse algust mitu eelistungit.

Minu õigused uurimise ajal

Täpsema teabe saamiseks kohtueelse uurimise kohta klikkige allolevatel linkidel.

Eeluurimine (1)

Miks võib politsei tahta mind küsitleda?

Kui politsei arvab, et te olete mingil moel seotud kuriteoga, või kui te võite politseid eeluurimises aidata, võidakse teid kutsuda politseisse ning paluda vastata erinevatele küsimustele.

Kas mulle tutvustatakse minu õigusi?

Politsei ei tohi teid tõendite saamise eesmärgil küsitleda, kui teid ei ole hoiatatud, s.t kui teid ei ole teavitatud teie õigustest.

Kui te ilmute eeluurimise käigus vabatahtlikult politseijaoskonda või uurija juurde büroosse, võite te igal ajal takistamatult lahkuda, välja arvatud juhul, kui teid on teavitatud teie vahi alla võtmisest.

Mis saab siis, kui ma keelt ei räägi?

Kui te ei mõista kasutatavat keelt, tagab politsei teile tõlgi. Tõlgi teenuseid osutatakse teile tasuta. Tõlk peab tõlkima teile esitatud hoiatuse, politsei küsimused ja teie vastused.

Kas ma saan advokaadi?

Ülekuulamise ajal ei ole teil õigust advokaadile. Teil on aga siiski õigus vestelda advokaadiga tunni aja jooksul enne ülekuulamist. Kui teil on vaja tõlgi abi, tõlgib ta teile ka teie ja advokaadi vahelise vestluse.

Kui te teate selle advokaadi nime, keda te soovite kasutada, võite te paluda politseil temaga ühendust võtta. Kui te ei tea ühtegi advokaati, annab politsei teile advokatuuri koostatud advokaatide nimekirja ning te võite sellest nimekirjast endale advokaadi valida. Kui te ei saa endale advokaati lubada, võtab politsei teie nimel ühendust nn valveadvokaadiga. Valveadvokaat on kättesaadav ööpäevaringselt. Täiendavat teavet leiate teabelehelt „Õigusalase nõu saamine”.

Kas ma pean politsei küsimustele vastama?

Teil on õigus vaikida. Kõik teie öeldu võidakse salvestada ning seda võidakse kasutada kohtumenetluses. Kuid kui te tahate küsimustele vastata, võib see tulla teile kasuks. Kui te otsustate konsulteerida advokaadiga ning kasutate seejärel oma õigust vaikida, võidakse sellist vaikimist käsitada teie süüd kinnitava tõendina.

Kas mind võib läbi otsida või kas mul palutakse anda proove või sõrmejälgi?

Kui teid ei ole vahistatud, võib teilt proove võtta üksnes teie eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui te olete vahistatud, võib teilt intiimseid ja mitteintiimseid proove võtta üksnes teie nõusolekul. Kui te keeldute mitteintiimsete proovide (nt sõrmejäljed) andmisest, võib teid selleks sundida magistraadi määruse alusel.

Vahistamine (2)

Mis võib tingida vahistamise?

Iga politseiametnik võib määruseta vahistada igaühe, kes tabatakse sellise kuriteo toimepanemiselt, mille eest võib karistada vangistusega, või vahetult pärast sellise kuriteo toimepanemist; samuti võib ta vahistada isiku, kelle puhul on tal piisavalt alust kahtlustada, et see isik paneb kohe toime või on äsja pannud toime sellise kuriteo.

Politsei võib isiku vahistada ka juhul, kui:

  • tema isikut ei ole tuvastatud;
  • on kahtlusi, kas tema esitatud andmed on tõesed;
  • isik ei ole esitanud piisavalt andmeid aadressi kohta;
  • on vaja ära hoida olukord, kus ta võib ennast või mis tahes teisi isikuid füüsiliselt vigastada või põhjustada vara hävinemist või kahjustamist;
  • on vaja takistada tal kõlblusnormide vastase õigusrikkumise toimepanemist;
  • on piisavalt alust arvata, et vahistamine on vajalik selleks, et kaitsta last või mõnda teist haavatavat isikut.

Mida mulle öeldakse vahistamisel?

Kui teid vahistatakse, tuleb teid teavitada sellest, et te olete vahistatud, kuigi see võib olla ilmne. Samuti tuleb teile öelda teie vahistamise põhjused. Teid vahistav isik ei või kasutada mingit jõudu, kinnisidumist või muid vabadust piiravaid vahendeid, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu selleks, et muuta teid ohutuks, või kui see on vajalik, sest te hakkate vahistamisel vastu.

Ma ei räägi kohalikku keelt. Kas ma saan kasutada tõlgi abi?

Kui te ei mõista kohalikku keelt, peab politsei tagama teile tõlgi teenused ning ei tohi teid küsitleda enne tõlgi saabumist.

Kas ma saan kohtuda advokaadiga?

Kõigil vahistatud isikutel on õigus saada valveadvokaadilt õigusalast nõu. Õigusalast nõu võivad nad saada siiski ainult ühe tunni jooksul enne ülekuulamist. Politsei võtab advokaadiga teie nimel ühendust. Täiendavat teavet leiate osast „Eeluurimine (3)”. Õigusalast nõu võite te saada ka telefoni teel.

Teil on õigus kohtuda advokaadiga eraviisiliselt. Kui teil on vaja tõlgi abi, peaks ta viibima teie ja advokaadi vahelise vestluse juures ning olema kohal siis, kui te räägite politseiga.

Kas ma pean vastama politsei küsimustele?

Teil on õigus vaikida. Kõik teie öeldu võidakse salvestada ning seda võidakse kasutada kohtumenetluses. Kui te otsustate siiski konsulteerida advokaadiga ning kasutate seejärel oma õigust vaikida, võidakse sellist vaikimist käsitada teie süüd kinnitava tõendina.

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu kriminaalasja?

Teil on põhiõigus ennast mitte süüstada ning teid hoiatatakse, et teil on õigus vaikida. Samuti hoiatatakse teid seoses sellega, millised võivad olla teie vaikimise tagajärjed. See tähendab, et te ei ole kohustatud andma politseile teavet, mis võib teie süüd tõendada.

Kui te ei selgita teatavaid üksikasju, nagu näiteks seda, miks te viibisite konkreetses kohas konkreetsel ajal või miks olid teatavad esemed teie valduses, ei tohi selle põhjal teha teie jaoks kahjulikke järeldusi. Selliste selgituste andmata jätmine võib siiski teie kriminaalasja kahjustada.

Kas ma võin pereliikme või sõbraga ühendust võtta?

Politsei on kohustatud teid põhjendamatu viivituseta teavitama teie õigusest nõuda, et teie vahistamisest ja asukohast teatatakse sugulasele või sõbrale, välja arvatud juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et asjaomane sugulane või sõber on uuritava kuriteoga seotud.

Ma olen pärit teisest liikmesriigist. Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga?

On tavaks, et politsei teeb teile ettepanku või soovitab teil võtta ühendust oma riigi saatkonnaga, et teatada teie vahistamisest ja selle põhjustest, ning soovitab teile advokaati, kui te teda vajate.

Kas võetakse minu sõrmejäljed? Kas võetakse minu DNA-proov?

Teilt võidakse võtta sõrmejäljed ning DNA-proov, kui te olete andnud selleks oma nõusoleku. Kui te siiski keeldute sõrmejälgede andmisest, võib teid selleks sundida magistraadi määruse alusel. Teid ei tohi siiski sundida andma DNA-proovi.

Kas minu suhtes võidakse kohaldada isiku läbivaatust?

Politseiametnik võib korraldada teie läbivaatuse, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et te võite endale või teistele ohtu kujutada. Teid võidakse läbi otsida ka selleks, et avastada esemeid, mida te võite kasutada kinnipidamisasutusest põgenemiseks, või esemeid, mida saab kasutada kuriteoga seotud tõenditena.

Kui teid vahistaval ametnikul on piisavalt alust kahtlustada, et te varjate õigusrikkumisega seotud eset, võib ta taotleda magistraadilt määrust teie isiku läbivaatuseks. Magistraat määrab teid läbi vaatama teiega samast soost eksperdi või määrab teise võimalusena sellist läbivaatust tegema meditsiinitöötaja teie eelneval nõusolekul.

Kaua võib politsei mind kinni pidada?

Pärast vahistamist võib teid kuni 48 tunniks kinni pidada. Kui teid ei ole kuue tunni jooksul pärast vahistamist vabaks lastud, peab teid vahistanud ametnik teavitama sellest magistraati, esitades kõik üksikasjad teie kinnipidamise aja ja koha kohta. 48 tunni möödumisel peab politsei esitama teile kuriteosüüdistuse, teid vabastama politseikautsjoni vastu või teid tingimusteta vabastama.

Mis juhtub, kui mind vahistatakse Euroopa vahistamismääruse alusel?

Kui üks liikmesriik on teinud Euroopa vahistamismääruse, võidakse teid vahistada teises liikmesriigis ja saata pärast magistraadikohtu istungit tagasi vahistamismääruse teinud liikmesriiki. Kohtuistungi ajal on teil õigus advokaadile ja tõlgile, kui teil peaks neid vaja minema.

Esimene kohtulik arutamine (3)

Miks toimub esimene kohtulik arutamine?

See võib toimuda kahe erineva olukorra puhul.

  • Kui teid on vahistatud ning teid hoitakse politseis vahi all, on esimese kohtuliku arutamise eesmärk teile süüdistus ette lugeda. Pärast seda peab kohus kõigepealt otsustama, kas teie kinnipidamise jätkamine on õigusnormide alusel põhjendatud, ning seejärel teatama teile, et te võite taotleda kautsjoni vastu vabastamist.
  • Kui teile on süüdistus esitatud, kuid teid ei hoita politseis vahi all, on esimese kohtuliku arutamise eesmärk teile süüdistus ette lugeda ning kuulata ära süüdistaja esitatud tõendid, millele süüdistus tugineb.

Kui teid hoitakse politseis vahi all, peate ilmuma kohtusse niipea kui võimalik pärast seda, kui teile on süüdistus esitatud, et kohus saaks kuulata ära süüdistaja poolt süüdistuse toetamiseks esitatud tõendid ning otsustada, kas teid tuleks kautsjoni vastu vabastada või mitte.

Kui te ei ole vahi all, tehakse teile teatavaks süüdistus ning aeg, millal te peate esimeseks arutamiseks kohtu ette ilmuma.

Kas mul on õigus advokaadile?

Kui te ilmute kohtusse, on teil õigus olla esindatud enda valitud advokaadi poolt. Kui te ei saa endale advokaati lubada, annab riik teile õigusabi. Täiendavat teavet leiate teabelehelt „Õigusalase nõu saamine”.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma keelt ei valda?

Kui te ei valda malta keelt, kuid kõnelete inglise keelt, toimetatakse kohtumenetlust inglise keeles. Kui te ei oska inglise keelt, siis toimetatakse kohtumenetlust malta keeles ning teile määratakse tõlk. Tõlgi teenuseid osutatakse teile tasuta.

Kas ma pean kohtus sõna võtma?

Teil on õigus vaikida. Teilt küsitakse siiski, kas te tunnistate ennast süüdistuse punktides süüdi või mitte. Teie advokaat annab teile nõu, kuidas vastata.

Kas ma pean andma muud teavet?

Enne seda, kui te tunnistate või ei tunnista ennast süüdi, esitatakse teile vannet nõudmata mõned põhiküsimused peamiselt teie isikuandmete ja elukoha kohta.

Kas pärast kohtulikku arutamist mind vabastatakse või hoitakse vahi all?

Esimese kohtuliku arutamise käigus otsustab kohus, kas teid tuleks kautsjoni vastu vabastada või mitte.

Kui teid ei ole varem karistatud ja te ei ole ühiskonnale ohtlik, siis tavaliselt vabastatakse teid teatavatel tingimustel kautsjoni vastu. Kui kohus otsustab, et ei vabasta teid kautsjoni vastu, viiakse teid kuni järgmise istungini vanglasse, kus te saate uuesti kautsjonit taotleda. Kohus ei saa teha otsust, et kuni kohtumenetluseni kautsjoni ei määrata. Te võite taotleda kautsjoni vastu vabastamist menetluse igas etapis.

Kui te olete välismaalane, ei vabasta kohus teid tavaliselt kautsjoni vastu, kui teil ei ole kindlat aadressi.

Kas ma võin enne kohtumenetlust riigist lahkuda?

Kui te esitate piisavalt tagatisi selle kohta, et te pöördute kohtumenetluse ajaks tagasi, võite te riigist lahkuda, kuid te peate kõigiks kohtuistungiteks kohale tulema. Kui te mõnele istungile ei ilmu, tehakse määrus teie taasvahistamiseks. Teile võidakse samuti esitada süüdistus kautsjoni tingimuste rikkumise eest. Enamikul juhtudel on kautsjoni vastu vabastamise üks tingimus see, et te ei tohi riigist lahkuda, kuid seda tingimust võib menetluse hilisemas etapis muuta.

Kriminaalasja ettevalmistamine enne kohtumenetlust (4)

Mis juhtub enne kohtumenetlust?

Kohtumenetlusele eelneval ajal kogub peaprokurör kokku kõik juhtumiga seotud tõendid eesmärgiga tagada, et kohtumenetluse alustamiseks on piisavalt alust. Tõendid kogutakse tõendite kogumise menetluse raames. Teie viibite selle menetlusetapi juures ning teid võib nõustada teie advokaat. Te võite tõendeid kontrollida, ristküsitledes süüdistaja kutsutud tunnistajaid, ning te võite esitada ka oma tõendeid.

Kas kriminaalasi jõuab alati kohtusse?

Tõendite kogumise menetlust läbi viiv magistraadikohus võib otsustada, et kohtumenetluse alustamine ei ole põhjendatud, ning teid seejärel vabastada. Kui teid vabastatakse ja peaprokurör ei nõustu kohtu järeldustega, võib ta ühe kuu jooksul esitada kriminaalapellatsioonikohtule taotluse teie taasvahistamiseks. Kui magistraadikohus otsustab, et tuleb alustada kohtumenetlust, võib peaprokurör siiski anda korralduse teie vabastamiseks. Õigusnormidega ei ole ette nähtud alternatiivi kohtumenetlusele.

Kas ma võin end enne kohtumenetlust süüdi tunnistada?

Te võite ennast süüdi tunnistada süüdistuse esitamise ajal, ning kui teie vastu esitatud süüdistuse eest võib karistuseks määrata maksimaalselt 10 aasta pikkuse vangistuse, asub karistust määrama magistraadikohus. Selline karistus lisatakse – mõningate eranditega – teie karistusregistri andmetele.

Kui te tunnistate ennast süüdi kriminaalkohtus süüdistuse esitamise ajal, siis vandekohtunikke kokku ei kutsuta ja otsuse teeb kohus.

Kas minu vastu esitatud süüdistust võidakse enne asja kohtulikku arutamist muuta?

Süüdistust on võimalik enne kohtumenetlust muuta. See sõltub tõendite kogumise menetluse raames kogutud tõenditest. Peaprokurör võib teha süüdistusaktis mis tahes muudatusi, mis tulenevad kogutud tõenditest. Samuti on võimalik süüdistus enne kohtumenetlust terves ulatuses või osaliselt tühistada.

Millist liiki tõendeid süüdistaja kogub?

Süüdistaja küsitleb juhtumi tunnistajaid ning kogub samuti asitõendeid ja kohtumeditsiinilisi tõendeid. Näiteks võib süüdistaja koguda dokumente teie kodust või töökohast. Magistraadikohus võib anda korralduse uurimise, läbiotsimise, uurimiseksperimendi või mis tahes muu vajaliku toimingu tegemiseks, et asja igakülgselt uurida. Samuti võib kohus lasta ekspertidel läbi otsida teie või kuriteoohvri või kaasosalise mis tahes kehaosa, kui kohus on seisukohal, et selline läbivaatus on juhtumi puhul asjakohane.

Kas ma saan süüdistajat takistada teatavate tõendite kogumisel?

Tõendite kogumise menetlus ei ole tõendite lubatavuse arutamiseks asjakohane menetlusetapp. Alates süüdistusakti saamisest on teil teatava aja jooksul võimalik vaidlustada nende tõendite vastuvõetavus, mida süüdistaja kavatseb esitada. Kuid kui tõendid on suuresti vastuvõetamatud, kaalub magistraadikohus nende mittelubamist.

Millal antakse mulle teavet minu vastu kogutud tõendite kohta?

Te viibite koos oma advokaadiga tõendite kogumise menetluse juures ning teil on võimalus ristküsitleda süüdistaja kutsutud tunnistajaid ja näha asitõendeid.

Mis saab siis, kui ma elan teises liikmesriigis?

Kui teil on lubatud minna tagasi oma riiki, siis peate te igaks enne kohtumenetlust toimuvaks kohtulikuks arutamiseks kohale tulema.

Kui mind mõistetakse süüdi, siis kas selle sama rikkumisega seoses saab minu üle taas kohut mõista?

Olenemata sellest, kas teid on mõistetud süüdi või õigeks, ei saa teie üle seoses sama kuriteoga taas kohut mõista. Selle kohta teeb otsuse siiski kohtumenetlust toimetav kohus, sest tõendeid koguval magistraadikohtul on sõnaselgelt keelatud otsustada, kas teie üle mõistetakse kohut seoses kuriteoga, millega seoses on teie üle juba kohut mõistetud.

Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks (5)

Mis toimub enne kohtumenetlust?

Kui kohtumenetlus toimub magistraadikohtus, kogub süüdistaja kokku tõendid ja paneb kokku süüdistuse enne seda, kui te asute oma kaitset ette valmistama. Te võite ristküsitleda süüdistaja kutsutud tunnistajaid ning jätta endale õiguse neid hilisemas etapis ristküsitleda.

Kui kohtumenetlus toimub kriminaalkohtus, kus menetlus on tõsisem, peate te kindlaksmääratud tähtaja (mida hakatakse arvutama päevast, mil te saite kätte süüdistusakti) jooksul koostama oma nimekirja tunnistajatest ja mis tahes muudest esialgsetest avaldustest.

Millal pean ma oma kaitse ette valmistama?

Teile ei ole ette nähtud konkreetset tähtaega, mille jooksul valmistada ette oma kaitse asja arutamiseks magistraadikohtus. Kui süüdistaja on oma süüdistuse kokku pannud, öeldakse teile kuupäev, mil te saate asuda oma kaitset ette valmistama. Te ei pea kogu oma kaitset esitama ühe istungi jooksul.

Kui te saate süüdistusakti seoses kriminaalasjaga, mida hakatakse arutama kriminaalkohtus, võite te 15 tööpäeva jooksul anda teada mis tahes esialgsetest avaldustest ning märkida tunnistajad ja esitada dokumendid ja muud tõendid, mida te kavatsete kohtumenetluse ajal kasutada. See tähtaeg on lõplik ning teil soovitatakse pidada nõu advokaadiga kohe pärast süüdistusakti saamist.

Kas ma saan teavet tunnistajate ja muude minu vastu kasutatavate tõendite kohta?

Kui asja menetletakse magistraadikohtus, kuulatakse süüdistaja kutsutud tunnistajaid ja esitatakse tõendid teie juuresolekul. Enne oma kaitse ettevalmistamist võite te taotleda koopiat menetlusdokumentidest, mille hulka kuuluvad tõendite ärakirjad ja muude esitatud tõendite koopiad.

Kui asja menetletakse kriminaalkohtus, peab peaprokurör esitama menetlusdokumendid koos tunnistajate nimekirja ja dokumentide loeteluga, mida prokuratuur kavatseb kohtus kasutada. Tunnistajate nimekiri ja dokumentide loetelu antakse teile koos süüdistusaktiga. Samuti võite te taotleda menetlusdokumente kriminaalkohtu kantseleist.

Kas ma saan süüdistajat takistada teatavate tõendite kogumisel?

Kui asja menetletakse magistraadikohtus, võite te takistada süüdistajat esitamast tõendeid, mis ei ole vastuvõetavad, s.t õiguslikult lubatud. Seda saab teha kohe või menetluse hilisemas etapis.

Kui teie vastu on esitatud süüdistus kriminaalkohtus ning kui te olete õigeaegselt esitanud avaldused seoses tõenditega, mida süüdistaja kavatseb kasutada, määrab kriminaalkohus kindlaks kuupäeva nende avalduste arutamiseks. Pärast poolte avalduste ärakuulamist peatab kohus menetluse kuni otsuse tegemiseni. Kui otsus on tehtud ja te soovite esitada apellatsiooni kriminaalapellatsioonikohtule, peate te esitama teate apellatsiooni esitamise soovi kohta kohe pärast seda, kui kohus on otsuse välja kuulutanud. Seejärel on teil apellatsiooni esitamiseks kolm tööpäeva.

Kui mind mõistetakse süüdi, siis kas selle sama rikkumisega seoses saab minu üle taas kohut mõista?

Olenemata sellest, kas teid on mõistetud süüdi või õigeks, ei saa teie üle seoses sama kuriteoga taas kohut mõista. Magistraadikohtus võib igal ajal, välja arvatud tõendite kogumise menetluse ajal, esitada teistkordse karistamise keeldu käsitleva avalduse.

Teistkordse karistamise keeldu käsitleva avalduse võib kriminaalkohtule esitada esialgse avaldusena. Selle avalduse võib menetluse igas etapis esitada ka kohus ise, isegi kui sellele asjaolule ei ole konkreetselt viidatud.

Minu üle on teises liikmesriigis sama kuriteo eest juba kohut mõistetud. Mis sellisel juhul saab?

Magistraadikohus või kriminaalkohus analüüsib teises liikmesriigis tehtud otsuse sisu ning vabastab teid süüdistusest, kui ta leiab, et tegemist on kuriteoga, mille eest on teid juba süüdi või õigeks mõistetud.

Kui kaua kohtumenetlus kestab?

Magistraadikohtus menetletakse asja mitmel istungil, mis võivad toimuda nädala- või kuudepikkuste vahedega.

Enamik kriminaalkohtumenetlusi ei kesta üle nädala. Kuid kohtumenetlused, mille raames käsitletakse raskeid kuritegusid, võivad kesta kauem.

Viimati uuendatud: 20/12/2016

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta