A. Kus toimub kohtumenetlus?

Kohtumenetlus toimub Valletta kohtutes. Olenevalt teie vastu esitatud süüdistuste tõsidusest algatatakse teie suhtes menetlus kas magistraadikohtus kriminaalkohtuna, kui kuritegu kuulub selle pädevusse, või magistraadikohtus eeluurimiskohtuna, kui magistraadikohus kriminaalkohtuna ei ole pädev seda arutama.

Kui magistraadikohtus eeluurimiskohtuna on uurimine lõpule viidud, otsustatakse, kas kuriteo kohta teeb otsuse magistraadikohus kriminaalkohtuna või kriminaalkohus, st vandekohus. Igal juhul tehakse kohtuotsus, millega kas mõistetakse isik süüdi ja määratakse asjakohane karistus või mõistetakse isik õigeks.

B. Kas süüdistust saab muuta? Kui see on võimalik, siis millised on minu õigused saada selle kohta teavet?

Jah, süüdistust saab muuta. Kui seda tehakse ja muudatused on märkimisväärsed, siis üldjuhul esitatakse isikule uus süüdistus ja kohus viib ellu uue uurimise. Tõendid esitatakse uuesti, välja arvatud juhul, kui isik sellest võimalusest loobub.

C. Millised õigused on mul kohtuistungi ajal?

Kohtuistungi ajal on teil õigus saada abi enda valitud kaitsjalt ja kui teil puuduvad selleks vahendid, siis õigus lasta määrata endale tasuta õigusabi andev kaitsja. Samuti võite otsustada end ise kaitsta. Lisaks on teil õigus sellele, et teid peetakse süütuks seni, kuni kohus pole teinud teie kohta süüdimõistvat otsust. Teil on õigus saada abi tõlgilt ning ristküsitleda prokuröri tunnistajaid ja küsitleda enda tunnistajaid. Samuti on teil õigus keelduda teie vastu algatatud kohtumenetluses tunnistuste andmisest.

i. Kas ma pean kohtus kohal olema? Millistel tingimustel võin ma jätta kohtusse ilmumata?

Jah, peaksite alati kohtuistungitel kohal olema, kuna meie süsteemis ei tunnistata tagaseljaotsuseid. Kui teil pole võimalik kohtusse ilmuda haiguse, reisi või muu põhjuse tõttu, peaksite esitama oma kaitsja kaudu kohtule taotluse.

ii. Kas mul on õigus kasutada tõlki ja lasta dokumente tõlkida?

Kui kohtunik valdab tunnistaja räägitavat keelt hästi, võib ta tõlkida ütlused kirjaliku menetluse keelde; kõigil muudel juhtudel või teie taotluse alusel kaasatakse vandetõlk.

iii. Kas mul on õigus kaitsjale?

Kohtuistungi ajal on teil õigus saada abi enda valitud kaitsjalt omal kulul või tasuta õigusabi andvalt kaitsjalt, kelle on määranud kohus.

Kui teil pole rahalisi vahendeid enda valitud kaitsja palkamiseks, peaksite esitama taotluse kas kohtunikule, kes registreerib selle toimikus, või Malta tasuta õigusabi ametile, kes esitab teie nimel taotluse tasuta õigusabi andva kaitsja määramiseks.

Lihtmenetluse korral määrab kohtunik pärast teie taotluse ärakuulamist teid abistama tasuta õigusabi andva kaitsja, kes juhtub tol päeval tööl olema.

Tõendite kogumise menetluse ja/või kriminaalkohtumenetluse korral võib taotluse tasuta õigusabi andva kaitsja määramiseks esitada kohtunikule, kes edastab selle tasuta õigusabi ametile, kes omakorda teeb märke teid abistava kaitsja kohta. Võite paluda ka tasuta õigusabi ametil esitada taotluse teie nimel.  Tasuta õigusabi andvat kaitsjat ei tohi muuta, välja arvatud põhjendatud takistuse korral.

iv. Millistest muudest menetlusõigustest ma peaksin olema teadlik? (nt kahtlustatavate ilmumine kohtusse)

Isikul on õigus kutsuda oma tunnistajad tunnistusi andma. Tunnistajaks võib kutsuda iga vaimselt terve isiku, kui tema pädevuse suhtes pole esitatud vastuväidet.

Kahtlustatavate või süüdistatavate õiguste kohta leiab lisateavet Malta seadustekogu 9. peatükis esitatud karistusseadustiku artiklitest 534A–534AG. Lisaks kõigele, mida on mainitud seoses isiku vahistamise või kinnipidamisega kriminaalmenetluse mis tahes etapis, tuleks teha vahistatule või tema kaitsjale kättesaadavaks kõik politsei valduses olevad dokumendid, mis on seotud asjaomase juhtumiga ja olulised vahistamise või kinnipidamise õiguspärasuse tulemuslikuks vaidlustamiseks.

D. Võimalikud karistused

Teie süüdimõistmise korral võidakse määrata järgmisi karistusi:

1. vangistus;
2. üksikvangistus;
3. keeld;
4. rahaline karistus.

Väärteo toimepanemise eest võidakse teile määrata järgmisi karistusi:

1. arest;
2. trahv;
3. noomitus või hoiatus.

Määrata võidakse ka alternatiivseid karistusi, nagu: kriminaalhooldus, karistusest tingimisi vabastamine ja üldkasulik töö.