Defendants (criminal proceedings)

Itaalia

These factsheets explain what happens when a person is suspected of or accused of a crime.

Sisu koostaja:
Itaalia

Summary of the criminal process

The following is a summary of the stages in the normal criminal process against adults.

Details about all of these stages in the process and about your rights can be found in the factsheets. This information is not a substitute for legal advice and is only intended to be for guidance.

The process starts when the police or the Public Prosecutor comes to know about a fact that might be considered an offence or a crime.

Once the investigation has ended, the Public Prosecutor starts prosecution in order to set off the criminal process unless he thinks the case can be dismissed.

For those crimes which have to be dealt by the Collegiate Court, the Court of “Assise” [similar to Crown Courts in UK; Federal Judicial District in USA], and in some cases by the Single Judge Court, the Public Prosecutor submits a request for trial to the Judge for the preliminary hearing.

Once the preliminary hearing is over the judge can either commit the defendant for trial or abandon prosecution.

For those crimes which fall under the competence of the Single Judge Court or the Justice of the Peace, the Public Prosecutor will serve a summons for trial or a direct summons for trial.

Then there are some special processes: the summary trial, the sanction requested by the parties (plea bargaining), the immediate or summary judgment, the procedure by criminal decree of conviction.

A criminal proceeding usually takes place in three stages: the first instance (Court of “Assise”, Collegiate Court, Single Judge Court, and Justice of the Peace), Appeal, and Court of Cassation [Highest Court].

At first instance all evidence - witnesses and documents - is obtained, and it ends with either conviction or acquittal.

You can appeal against the first instance sentence.

The Court of Appeals takes its decision by either confirming the first instance sentence, or by reversing it partially or totally, or it may quash it by sending it back to the first judge.

You challenge the decision of the Court of Appeals by petitioning the Court of Cassation [the Highest Court].

The Court of Cassation pronounces the judgment by which it states that either the petition is not admissible or rejects it, or even quashes the sentence without sending it back, or finally, it may quash the sentence and send it to the trial judge.

Once all the stages of judgment are over, the sentence is final. If there is a conviction with a sentence, the sentence becomes enforceable at this point.

Details about all of these stages in the process and about your rights can be found in the factsheets. This information is not a substitute for legal advice and is intended to be for guidance only.

For information on minor offences like road traffic offences, which are usually dealt with by a fixed penalty like a fine, go to Factsheet 5.

If you are the victim of a crime, you can find full information about your rights here.

Role of the European Commission

Please note that the European Commission has no role in criminal proceedings in the Member States and cannot assist you if you have a complaint. Information is provided in these Factsheets about how to complain and to whom.

Click on the links below to find the information that you need

1 - Getting legal advice

2 - My rights during the investigation of a crime

  • Looking for evidence
  • Questioning
  • Arrest, detention, preventive custody and European Arrest Warrant
  • End of the preliminary investigation and pre-trial hearing.

3 - My rights during the trial

4 - My rights after the trial

5 - Road traffic offences and other minor offences

Related links

Ministry of Justice

General law issues

Penal law issues

Italian Chambers of Criminal Lawyers

Human Rights

Last update: 25/06/2018

The national language version of this page is maintained by the respective Member State. The translations have been done by the European Commission service. Possible changes introduced in the original by the competent national authority may not be yet reflected in the translations. The European Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice to see copyright rules for the Member State responsible for this page.

1. Õigusalase nõu saamine

Kui te olete kaasatud mingil viisil kriminaalmenetlusse, on sõltumatu õigusalase nõu saamine väga tähtis. Teabelehtedelt leiate teavet selle kohta, millal ja millistel tingimustel on teil õigus olla esindatud advokaadi poolt. Lisaks leiate nendelt teavet selle kohta, mida advokaat teie heaks teha saab. Sellel üldisel teabelehel esitatakse teave selle kohta, kuidas leida advokaat ja kuidas kaetakse tema tasud, kui te ise maksta ei suuda.

Advokaadi leidmine

Kui teid on vahistatud või kinni peetud või te olete vangistuses, võite endale viivitamatult määrata isikliku õigusnõustaja ja kohtuda temaga kohe pärast vahistamist, kinnipidamist või vangistamist.

Kui teid vabastatakse kautsjoni vastu, võite määrata isikliku õigusnõustaja ja kõneleda temaga igal ajal.

Advokaadi leiate järgmistelt linkide alt:

Lingil klikates avaneb uus akenAdvokatuur

Lingil klikates avaneb uus akenMitmekeelne kriminaalõigusvaldkonda käsitlev veebisait

Lingil klikates avaneb uus akenItaalia kriminaalasjadele spetsialiseerunud advokaatide koda

Kui te ise õigusnõustajat ei määra, valib selle teile kohus eriregistrist.

Advokaadile tasumine

Üldiselt peaksite ise tasuma teid abistavale advokaadile, olenemata sellest, kas valisite ta ise või tegi seda kohus.

Kas mul on võimalik saada advokaadi abi tasuta?

Te võite esitada taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks, kui teie maksustatav sissetulek ei ületa 10 628,16 eurot. Kui te elate koos abikaasa või teiste sugulastega, siis kõikide pereliikmete maksustatav sissetulek liidetakse. Sellisel juhul on sissetuleku piirmäär täiendava 1032,91 euro võrra kõrgem ja see arvutatakse iga pereliikme kohta, kes elab koos huvitatud isikuga.

Kas on olukordi, kui õigusabi on välistatud?

Õigusabi on välistatud järgmistel juhtudel:

  • maksudest kõrvalehoidmisega seotud kriminaalmenetluste puhul;
  • kui taotlejat abistab mitu õigusnõustajat;
  • nende isikute puhul, kelle suhtes on langetatud lõplik süüdimõistev kohtuotsus, mis käsitleb maffiaga ning tubakakatoodete ja uimastite salakaubaveoga seotud kuritegusid.

Mida ma pean tegema õigusabi saamiseks?

Te peate esitama taotluse selle kohtu kantseleile, kus teie asja menetletakse.

Teil tuleb täita ja allkirjastada taotlus ning esitada järgnev teave:

  • taotlus õigusabi saamiseks;
  • teie eesnimi, perekonnanimi, sünnikoht ja -kuupäev ning teie ja teie pereliikmete maksukohustuslasena registreerimise numbrid;
  • tunnistus teie sissetuleku kohta taotluse esitamisele eelneval aastal (kirjalik tõend);
  • teie kinnitus, et teatate kõikidest asjaomastest sissetulekumuutustest, et teile saaks hüvitisi määrata.

Te võite taotluse esitada isiklikult, lisades koopia kehtivast ID-kaardist, või oma õigusnõustaja kaudu, kes peab teie allkirja tõendama. Samuti võite taotluse saata vastuvõtuteatisega tähtkirjaga, lisades koopia oma ID-kaardist.

Kui teid on kinni peetud, võite esitada oma taotluse vanglas.

Kui olete koduarestis või vangistuses, võite esitada oma taotluse kriminaalpolitseinikule.

Kui te olete välismaalane ja pärit ELi mittekuuluvast riigist, tuleb teil taotlusele lisada pädeva konsulaarasutuse väljastatud tõend teie sissetuleku kohta välismaal ning kinnitus taotluses esitatud andmete õigsuse kohta.

Kui see ei ole võimalik, võib sellist tõendit asendada enda koostatud tõend. Kui te olete välismaalane ning teid on kinni peetud ja vangistatud julgeolekukaalutlustel või kui te olete vahi all või koduarestis, võib teie konsulaadi tõendi esitada 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist kas õigusnõustaja või teie sugulane. Samuti on võimalik tõend asendada kirjaliku avaldusega.

Mis juhtub, kui mulle antakse õigusabi?

Kui kohtunik rahuldab teie taotluse, võite valida isikliku õigusnõustaja nende advokaatide seast, kes on loetletud advokatuuride eriregistrites. Te võite nende registritega tutvuda iga advokatuuri kantseleis.

Õigusabiga seotud kulud ja kõik menetlusega seotud kulud, sealhulgas tõlgi teenused, tasutakse riigieelarvest.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenVabatahtlikud õigusnõustajad

Lingil klikates avaneb uus akenSiseministeerium

Lingil klikates avaneb uus akenItaalia kriminaalasjadele spetsialiseerunud advokaatide koda

Lingil klikates avaneb uus akenTriveneto advokatuur

Viimati uuendatud: 25/06/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

2. Minu õigused eeluurimise ajal ja enne kohtumenetluse algust

Mis on eeluurimine?

Eeluurimine on toimingute jada, mida teostavad prokurör ja kriminaalpolitsei kohe pärast õigusrikkumisteate esitamist. Teate õigusrikkumise kohta saavad prokurör või kriminaalpolitsei otse või kuriteoohvri või teiste üksikisikute esitatud kaebuse kaudu. Mis on eeluurimise eesmärk?

Eeluurimise eesmärk on teha kindlaks, kas kuritegu/väärtegu pandi tegelikult toime, leida selle eest vastutav isik ja koguda tõendeid uurimise jätkamiseks ja asja menetlemiseks.

Kes teostab eeluurimist?

Eeluurimist toimetavad prokurör, kriminaalpolitsei ja kahtlustatava/süüdistatava õigusnõustaja. Samuti tegutseb eeluurimiskohtunik, kes tagab menetluseeskirjade järgimise ja poolte õiguste austamise.

Millised on eeluurimise peamised etapid?

Tõendite kogumine

Prokurör ja kriminaalpolitsei võivad korraldada ja teostada läbiotsimisi, kontrolle, konfiskeerida esemeid ja dokumentide, küsitleda tunnistajaid, korraldada telefonide pealtkuulamist, elektroonilist järelevalvet ja valduste inspekteerimist. Nende sammude eesmärk on otsida ja koguda tõendeid. Kahtlustatava/süüdistatava õigusnõustaja võib teostada läbiotsimisi, et otsida tõendeid kliendi kaitseks.

Ülekuulamine

Kriminaalpolitsei või prokurör võib kahtlustatava/süüdistatava kutsuda ülekuulamisele. Selle eesmärk on teada saada, kas see isik on kuriteo/õigusrikkumisega seotud.

Vahistamine, kinnipidamine, eelvangistus ja Euroopa vahistamismäärus

Politsei võib isiku vahistada, kui ta tabatakse kuriteo/õigusrikkumise toimepanemiselt või kohe pärast kuriteo toimepanemist, kui on oht, et ta võib põgeneda. Vahistamise eesmärk on takistada uute kuritegude toimepanemist ja võtta isik vahi alla. Vahistamisega soovitakse tagada, et kahtlustatav ei põgeneks.

Eeluurimiskohtunik võib otsustada, kas kahtlustatavat tuleks hoida eelvangistuses. Selle eesmärk on vältida uute kuritegude toimepanemist, võimaldada vajalike tõendite kogumist ja vältida kahtlustatava põgenemist.

Viimasena tuleb märkida, et politsei võib isiku vahistada Euroopa vahistamismääruse täitmiseks. Vahistamismääruse eesmärk on pidada isik kinni ja anda üle taotlevale riigile.

Eeluurimise lõpetamine ja eelistung

Kui eeluurimine on lõppenud, algatab prokurör kohtumenetluse, välja arvatud juhul, kui ta on palunud asja menetlemisest loobuda.

Kõige raskemate kuritegude puhul toimub enne kohtumenetluse algust kohtuniku ees eelistung. See toimib filtrina, et hinnata süüdistuse aluseid ja vältida tarbetuid kohtumenetlusi Süüdistatav võib kohtumenetluse vältimiseks valida alternatiivse menetluse ja süüdimõistmise korral seeläbi vähendada oma vanglakaristust.

Minu õigused eeluurimise ajal

Klikkige järgnevatele linkidele, et teada saada, millised on teie õigused uurimise igas etapis.

Asitõendite kogumine (1)

Kas politsei võib teostada kontrolle ja minu kodu, auto või ettevõtte valdused läbi otsida?

Jah. Politsei võib teostada kontrolle ja kohalikke läbiotsimisi omal algatusel või prokuröri taotlusel, eesmärgiga koguda toimepandud kuriteo/õigusrikkumise kohta tõendeid ja need üle anda.

Kas politsei võib minu isiku läbi otsida?

Jah. Isiku läbiotsimiseks peab olema prokuröri väljastatud määrus. Politsei võib siiski omal algatusel isiku peatada ja ta läbi kompida.

Kas politsei võib konfiskeerida minu omanduses, minu kodus, autos või ettevõtte valdustes olevaid dokumente ja esemeid?

Jah. Politsei võib omal algatusel või prokuröri väljastatud määruse alusel konfiskeerida dokumente ja esemeid, mida käsitatakse tõenditena ja mida on vaja asjaolude tõendamiseks.

Millised on minu õigused seoses kontrollimise, läbiotsimise ja konfiskeerimisega?

Kui teie isik otsitakse või kombitakse läbi, võib teid abistada usaldusväärne isik, kui ta on kohe kättesaadav. Isiku läbiotsimise käigus tuleb austada inimväärikust.

Määruse alusel toimuva kontrolli või konfiskeerimise korral peab politsei teile esitama selle koopia. Kui teid ei ole sel hetkel kohal, peab politsei selle esitama sel ajal seal viibivale isikule. Teil on õigus advokaadi abile, kuid politseil ei ole kohustust advokaati varem teavitada.

Kas mul on õigus esitada avaldus konfiskeerimise vastu?

Jah, te võite esitada taotluse läbivaatamiseks kümne päeva jooksul konfiskeerimist lubava määruse tegemisest. Otsuse teeb pädev kohus.

Kas minult küsitakse sõrmejälgi, DNA-proove (juukse- või süljeproove või muid kehavedelikke)?

Jah. Kui teid kahtlustatakse kuriteos, võib politsei teie isiku kindlaksmääramiseks võtta teilt DNA-proove ja sõrmejäljed. Kui te selleks luba ei anna, võib politsei toimingut jätkata, küsides prokurörilt suulist nõusolekut sõrmejälgede või proovide võtmiseks.

Teilt võidakse küsida sõrmejälgi ja DNA-proove tõenditena, kuid seda vaid siis, kui teid kahtlustatakse raskes kuriteos ning selleks peab olema kohtuniku määrus või kiireloomuliste juhtude korral prokuröri määrus ning samuti kohtuniku heakskiit.

Kas ma võin paluda uurimistoimingute läbiviimist minu kaitseks?

Teie õigusnõustajal on õigus teie kaitseks läbi viia uurimistoiminguid ja kasutada selleks ka eradetektiivi abil.

Samuti võib teie õigusnõustaja märkida üles tunnistajate ütlusi, inspekteerida asukohti, volitada eksperte ja taotleda dokumente ametiasutustelt.

Tunnistajate ütlused ja dokumendid võib teie õigusnõustaja edastada eeluurimise teostamiseks kohtunikule, prokurörile ja erikohtule (Tribunale del Riesame), mille ülesanne on kahtlustatava/süüdistatava taotlusel vaadata läbi määrused, millega kohaldatakse sellised sunnimeetmeid nagu koduarest või riigist väljasaatmine.

Kohus võtab neid oma otsuse tegemisel arvesse.

Ülekuulamine (2)

Miks võidakse mind üle kuulata?

Kui teid kahtlustatakse kuriteos osalemises, võidakse teid kahtluste/süüdistuste tõendamiseks kutsuda ülekuulamisele.

Te võite ka paluda end üle kuulata, et oma seisukohta selgitada.

Kui teid on vahistatud või kui teie suhtes kohaldatakse eelvangistust, siis klikkige siin.

Kas mind teavitatakse süüdistusest enne ülekuulamise algust?

Jah. Teie süüdistusega seotud asjaolude kirjeldus sisaldub kutses ilmuda ülekuulamisele. Enne ülekuulamise algust teavitatakse teid süüdistusest ja teie vastu olemasolevatest tõenditest.

Kas ma pean küsimustele vastama?

Ei. Enne ülekuulamise algust peavad politsei ja prokurör teid hoiatama, et te ei ole kohustatud küsimustele vastama. Teil tuleb sellest olenemata vastata isikuandmete ja varasemate süüdimõistmistega seotud küsimustele.

Mis saab siis, kui ma ei mõista kohalikku keelt?

Teil on õigus tasuta tõlgi abile. Tõlk peab tõlkima teile esitatavad küsimused ja teie vastused.

Kas ma saan advokaadi?

Kui teid kutsutakse ülekuulamisele, siis teid teavitatakse teie õigusest kasutada advokaadi abi. Kui teil ei ole advokaati, määrab advokaadi teile kohus. Teavet advokaadi teenuste kasutamise kohta leiate Lingil klikates avaneb uus akenteabelehelt nr 1.

Kogu ülekuulamise ajal peab teid abistama teie isiklik või kohtu määratud advokaat.

Kohe pärast kuriteo toimepanemist võib politsei teilt küsida mõne küsimuse isegi siis, kui teie õigusnõustaja ei ole kohal, kuid teil ei ole kohustust nendele küsimustele vastata. Kui te vastate, võib teie ütlusi kasutada tõendina uurimise jätkamiseks.

Vahistamine, kinnipidamine, eelvangistus ja Euroopa vahistamismäärus (3)

Miks mind võidakse vahistada?

Politsei võib teid vahistada, kui teid tabatakse kuriteo toimepanemiselt, st hetkel, mil te tegelikult sooritate kuritegu, või kui politsei ajas teid taga, siis vahetult pärast seda.

Politsei võib teid kuriteo toimepanemiselt tabamisel ka kinni pidada, kui teid kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ja kui on reaalne oht, et te võite põgeneda.

Eeluurimiskohtunik võib teha määruse teie suhtes eelvangistuse kohaldamiseks, kui on olemas tõsised tõendid selle kohta, et te võite olla süüdi kuriteo toimepanemises, ning on oht, et te võite mingil moel sekkuda õigusemõistmisse või seda takistada või panete toime uued kuriteod või kavatsete põgeneda.

Kas mul on võimalus rääkida advokaadiga?

Jah. Kohe pärast vahistamist või kinnipidamist või pärast seda, kui teile on vanglas edastatud määrus eelvangistuse kohaldamise kohta, peab politsei teid teavitama võimalusest määrata advokaat. Politsei peab viivitamata helistama teie advokaadile või kui teil ei ole advokaati, siis kohtu määratud advokaadile. Teavet advokaadi teenuste kasutamise kohta leiate Lingil klikates avaneb uus akenteabelehelt nr 1.

Teil on õigus viivitamata rääkida oma advokaadiga.

Kui eelvangistuse kohaldamiseks on olemas erandlikud põhjused, võivad kohtuorganid lükata arutelud teie õigusnõustajaga edasi kõige rohkem 48 tunni võrra siis, kui olete vahistatud või kinni peetud, ning 5 päeva võrra eelvangistuse korral.

Kas ma võin ühendust võtta pereliikmega?

Jah. Politsei võtab teie sugulastega ühendust, kui te selleks loa annate.

Kas mind kuulatakse üle? Kas ma peaksin teavet andma?

Kui teid on vahistatud või kinni peetud, võib politsei teid küsitleda advokaadi juuresolekul, kuid teid ei sunnita nende küsimustele vastama.

Teile öeldakse, millised on teie vastu esitatud süüdistused ja olemasolevad tõendid.

Eelistungil võib teid küsitleda kohtunik, kuid teil ei ole kohustust küsimustele vastata. Te võite samuti taotleda, et teid üle kuulataks.

Eelvangistuse puhul peab kohtunik teid üle kuulama 5 päeva jooksul alates eelvangistuse algusest (toimub nn eelvangistuslik ülekuulamine). Teie õigusnõustaja ja tõlgi kohalolek on kohustuslik ning te ei pea küsimustele vastama.

Täiendavat teavet leiate osast Ülekuulamine (2).

Mis saab siis, kui ma ei mõista kohalikku keelt?

Teil on õigus tasuta tõlgi abile. Tõlk peab tõlkima teile esitatavad küsimused ja teie vastused.

Kaua võib politsei mind kinni pidada?

Pärast teie vahistamist või kinnipidamist võib politsei teid jaoskonnas hoida kuni 24 tundi. Selle aja jooksul peab politsei teid vangi saatma. Istung vahistamise või kinnipidamise kinnitamiseks toimub kohtuniku ees 48 tunni jooksul pärast vahistamist. Pärast istungit võib kohtunik teha määruse teie viivitamatuks vabastamiseks või otsustada kohaldada teie suhtes personaalset kinnipidamismeedet.

Kas ma võin esitada apellatsiooni määruse peale, millega otsustati minu suhtes eelvangistust kohaldada?

Jah. Te võite 10 päeva jooksul määruse jõustamisest taotleda määruse läbivaatamist pädevas kollegiaalses kohtus. Korraldatakse istung, millest te võite osa võtta ja kus te võite taotleda enda ärakuulamist. Te võite kohtu otsuse peale esitada apellatsiooni kassatsioonikohtule 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.

Mis juhtub, kui mind vahistatakse Euroopa vahistamismääruse alusel?

Kui liikmesriik on teinud Euroopa vahistamismääruse, võidakse teid vahistada teises liikmesriigis ja anda pärast apellatsioonikohtu istungit üle taotlevale riigile.

Politsei võib teid vahistada omal algatusel või pärast seda, kui apellatsioonikohus on teinud määruse eelvangistuse kohaldamise kohta.

Teil õigus määrata advokaat. Kui teil ei ole advokaati, määrab advokaadi teile kohus. Teie õigusnõustajat ja teie saatkonda tuleb viivitamata sellest teavitada.

48 tunni jooksul pärast vahistamist politsei poolt või 5 päeva jooksul pärast eelvangistust käsitleva määruse jõustamist kuulab kohtunik teid ära teie õigusnõustaja ja tõlgi juuresolekul.

Apellatsioonikohtu istung toimub 20 päeva jooksul pärast teie vahistamist. Istungil langetatakse otsus selle kohta, kas anda teid üle või mitte. Te võite esitada selle otsuse peale edasikaebuse kassatsioonikohtule.

Eeluurimise lõpetamine ja eelistung (4)

Mis toimub pärast eeluurimise lõppu?

Kui prokurör ei taotle asja menetlemisest loobumist, annab ta teile teada eeluurimise lõpetamisest. Teid ei teavitata, kui kuritegu kuulub rahukohtuniku pädevusse.

Te võite tutvuda eeluurimistoimikuga ja teada, millised dokumentaalsed tõendid on teie vastu olemas. Te võite esitada seisukohti ja tõendeid enda kaitseks ning paluda end uuesti üle kuulata.

Kui prokurör ei taotle asja menetlemisest loobumist, algatab ta pärast eeluurimise lõpetamisest teatamist kohtumenetluse. Väiksemate õigusrikkumiste korral esitab prokurör teile kutse ilmuda otse kohtusse. Muudel juhtudel esitab ta eeluurimiskohtunikule taotluse kohtumenetluseks.

Mis on eelistung?

Eelistungi eesmärk on kontrollida teie vastu esitatud süüdistusi.

See korraldatakse privaatselt prokuröri ja teie õigusnõustaja osavõtul ning soovi korral võite te sellel istungil osaleda ja olla ära kuulatud. Kohtunik võib kuulata tunnistajaid ja hankida dokumente. Istungi lõpus võib kohtunik loobuda asja menetlemisest või anda selle arutamiseks kohtule või assiiside kohtule.

Kas mul on õigus advokaadile?

Jah, advokaadi abi kasutamine on kohustuslik.

Täiendavat teavet leiate Lingil klikates avaneb uus akenteabelehelt nr 1.

Mis saab siis, kui ma ei mõista kohalikku keelt?

Taotlus teie kohtu alla andmiseks ja süüdistused tuleb tõlkida teile mõistetavasse keelde. Kui te osalete arutamisel, pakutakse teile tõlgi teenuseid.

Kas ma pean kohal viibima?

Ei. Te võite otsustada kohal mitte viibida.

Kas ma saan vältida kohtumenetlust?

Jah. Te võite eelistungil kohtunikult taotleda otsuse tegemist lihtmenetluses. Istungid on kinnised ja otsus tehakse kirjalike tõendite alusel. Süüdismõistmise korral vähendatakse karistust kolmandiku võrra.

Te võite vältida kohtumenetlust ka siis, kui lepite prokuröriga kokku vähendatud karistuses (süü omaksvõtmine).

Viimati uuendatud: 25/06/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

3. Minu õigused kohtumenetluse ajal

Kus kohtumenetlus toimub?

Kohtumenetlus toimub pädeva kohtuniku ees, võttes arvesse kohtualluvust ja ka arutatavat asja.

Väiksemate õigusrikkumiste korral on asja pädev arutama rahukohtunik ja ainuisikuline kohus. Raskemate kuritegude puhul arutab asja kollegiaalne kohus. Nende kuritegude puhul, mida peetakse tõsiseks ohuks ühiskonnale (mõrv ja terrorism), on pädevaks kohtuks assiiside kohus.

Kohtumenetlus peab olema avalik. Vastasel juhul on see õigustühine.

Kohtunik võib otsustada, et kohtumenetlus või osa sellest peab olema teatavatel juhtudel kinnine. Te võite paluda, et tunnistaja kuulataks üle eraldi ruumis, kui avalik küsitlemine ohustaks teie privaatsust seoses menetlusega mitteseotud asjaolude tõttu.

Kohtuotsuse teeb sama kohtunik, kes menetlust läbi viib. Assiiside kohtus tehakse kohtuotsus koos vandekohtunikega.

Kas süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta?

Teie vastu esitatud süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta.

Prokurör võib leida uusi teievastaseid süüdistusi, kui kuritegu osutub olema teistsugune võrreldes süüdistusaktis kirjeldatuga, või kui ilmneb samaaegne kuritegu/väärtegu või raskendav asjaolu.

Te võite paluda aega oma kaitse ettevalmistamiseks.

Mis juhtub, kui ma tunnistan ennast süüdi?

Itaalia õigussüsteemis süüditunnistamist ei eeldata.

Kui te ei soovi asja kohtulikult arutada ja eelistate vähendatud karistust, peate paluma prokurörilt karistuskokkulepet (süü omaksvõtmine). Te peate esitama oma taotluse eelistungil või kui eelistungit ei toimu, siis kohe kohtumenetluse alguses.

Millised on minu õigused kohtumenetluse ajal?

Te ei pea kohtus kohal viibima.

Teie kohalviibimine võib osutuda vajalikuks teatavate toimingute puhul, näiteks selleks, et tunnistaja saaks teie isiku tuvastada.

Kui te sellisel juhul ei ilmu kohale vabatahtlikult, võib kohtunik teha määruse teie kohustuslikuks kohalviibimiseks kohtumenetluse käigus.

Kui te soovite kohal viibida, kuid teil on selleks tõsised takistused (haigus), võib teie õigusnõustaja paluda kohtuistungi edasilükkamist.

Te võite osaleda ka vaid mõnel istungil. Kui te jätate kohale ilmumata kasvõi korra, langetab kohus otsuse tagaselja.

Kui te ei mõista kohtumenetluse keelt, peab teil olema tõlk.

Advokaadi abi kasutamine on kohustuslik ja tema peab kohtuistungil kohal viibima.

Teil on õigus kasutada isikliku õigusnõustaja abi. Kui teil ei ole vahendeid talle maksmiseks, võite taotleda õigusabi (kaitsekulud maksab valitsus).

Kui te ise ei määra endale isiklikku advokaat, teeb seda teie eest kohus.

Täiendavat teavet leiate Lingil klikates avaneb uus akenteabelehelt nr 1. Te võite oma õigusnõustajast igal ajal loobuda. Kohtu määratud õigusnõustaja vahetamiseks peate saama kohtunikult määruse, esitades talle asjaomased põhjused.

Teil on õigus vaikida kogu menetluse ajal.

Kui prokurör või keegi poolest taotleb teie küsitlemist, võite sellega nõustuda või sellest keelduda.

Teil on õigus teha avaldusi igal ajal kohtumenetluse jooksul.

Teil on õigus lasta end küsitleda.

Kui te ei räägi tõtt, siis selle eest teid ei karistata, kuid kohtunik võib seda arvestada teievastase asjaoluna.

Kui te süüdistate teisi inimesi, peate olema kindel, et teie väited on tõesed. Valetamise korral võib teid süüdistada laimamises.

Millised on minu õigused seoses minu vastu esitatud tõenditega?

Kohtumenetluse alguses taotlevad prokurör, teie õigusnõustaja ja mis tahes pool kohtunikult tõendite vastuvõetavaks tunnistamist.

Teie õigusnõustaja võib lükata tagasi teiste poolte taotletud tõendid.

Teie õigusnõustaja võib paluda tunnistajate ja ekspertide küsitlemist ja taotleda luba dokumentide esitamiseks. Need on tõendid, mida teie õigusnõustaja sai teie kaitseks eeluurimise käigus. Täiendavat teavet leiate Lingil klikates avaneb uus akenteabelehelt nr 2. Tunnistajad ja eksperdid kuulatakse ära poolte ristküsitluse käigus.

Teie õigusnõustaja võib esitada küsimusi nii süüdistaja tunnistajatele kui ka teie tunnistajatele.

Teie õigusnõustaja võib lükata ümber kõik varasemad tunnistajate avaldused. Selleks et teha kindlaks tunnistaja usaldatavus, võtab kohtunik arvesse varasemate ja kohtus tehtud avalduste vahelisi erinevusi.

Kas arvesse võetakse minu kohta karistusregistris sisalduvat teavet?

Kohtunik võib arvesse võtta teie varasemaid süüdimõistmisi.

Teid võidakse süüdistada süütegude korduvas toimepanemises. Sellisel juhul suurendatakse süüdimõistmise korral teie karistust.

Varasemaid süüdimõistmisi teistes liikmesriikides võidakse arvesse võtta juhul, kui Itaalia valitsus neid tunnistab.

Mis juhtub kohtumenetluse lõpus?

Kui kohtumenetlus on läbi, esitavad prokurör, teie õigusnõustaja ja mis tahes pooled oma lõppsõna ja nõudmised.

Kohtunik esitab otsuse ja loeb süüdistuse viivitamata ette.

Otsuseks võib olla õigeks- või süüdimõistmine.

Süüdimõistmise korral võib karistuseks olla kas rahatrahv või vanglakaristus või mõlemad.

Kohtunik võib määrata karistuse tingimisi.

Vanglakaristus ilma katseajata kuulub täitmisele vaid siis, kui karistus on lõplik.

Kui kohtunik peab seda vajalikuks, võib nõustuda šokivangistuse või koduarestiga või seda taotleda. Täiendavat teavet leiate Lingil klikates avaneb uus akenteabelehelt nr 2.

Kui asja menetleb rahukohtunik, on võimalikud karistused rahatrahv, koduarest või üldkasulik töö.

Tingimisi karistust ei kohaldata.

Rahukohtunik võib asendada riigist väljasaatmise karistusega.

Milline on kuriteoohvri roll kohtumenetluse ajal?

Õigusrikkumise/kuriteo ohvriks langenud võib osaleda kriminaalmenetluses advokaadi abil.

Õigusnõustaja osaleb kohtumenetluses, võib paluda tõendite esitamist ning küsitleda tunnistajaid ja eksperte.

Kui teid mõistetakse süüdi, võib kohtunik määrata teile karistuseks kahjude hüvitamise kahju kandnud poolele.

Kohtunik võib otsustada, et kahju kandnud poolele tuleb kahjud hüvitada viivitamata.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenJustiitsministeerium

Lingil klikates avaneb uus akenÜldised õigusküsimused

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalõigusega seotud küsimused

Lingil klikates avaneb uus akenItaalia kriminaalasjadele spetsialiseerunud advokaatide koda

Lingil klikates avaneb uus akenInimõigused

Viimati uuendatud: 25/06/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

4 . Minu õigused pärast seda, kui kohus langetab otsuse

Kas ma võin esitada apellatsiooni?

Teie ja teie õigusnõustaja võite esitada apellatsiooni iga rikkumise eest määratud karistuse peale, mis ei ole rahatrahv.

Apellatsioon tuleb esitada teid süüdi mõistnud kohtunikule erinevate ajavahemike jooksul: alates 15 päevast kuni 45 päevani alates kohtuotsuse tegemisest või registreerimisest.

Oma apellatsioonis peate te täpsustama apellatsiooni põhjuseid ja karistuse neid osi, mille peale te apellatsiooni esitate.

Kohtulik arutamine toimub apellatsioonikohtus (corte d’Assise d’Appello).

Mis juhtub siis, kui ma esitan apellatsiooni?

Kui te esitate apellatsiooni karistuse peale, ei viida karistust täide seni, kuni otsus on lõplik.

Asjaolu, et te esitasite apellatsiooni, ei tähenda teie vanglast vabastamist, kui te olete selle esitamise ajal vanglas. Kui te olete vahi all, kuulab apellatsioonikohus teie apellatsiooni ära lühikese aja jooksul. Muudel juhtudel sõltub see aeg kohtu töökoormusest.

Apellatsioonikohus teeb otsuse olemasolevate tõendite põhjal.

Kohus võib otsustada läbi viia uue menetluse, kuid seda ainult erandjuhtudel. Kohus võib otsustada olemasolevaid tõendeid ise kasutada vaid siis, kui peab seda otsuse tegemisel vajalikuks. Te võite paluda, et apellatsioonimenetluse ajal kaalutaks ootamatuid või äsja leitud tõendeid, mis tulid päevavalgele pärast esimese astme kohtu otsuse tegemist.

Kui te ei osalenud kohtumenetlusel esimese astme kohtus ja te suudate tõestada, et see oli teie jaoks võimatu või et te ei olnud teadlik selle toimumisest, võib kohtus otsustada, et menetlust alustatakse uuesti.

Mis toimub apellatsiooni arutamisel?

Kohtulikul arutamisel peab teie advokaat kohal olema. Teie ise võite osa võtta, kuid see ei ole kohustuslik.

Teil on õigus kasutada tõlgi abi.

Kui kohus otsustab menetlust uuesti alustada, vaatab ta kõik tõendid uuesti läbi.

Kui kõik osalised on esitanud oma lõppsõna, langetab kohus otsuse.

Mis juhtub, kui apellatsioon rahuldatakse / apellatsiooni ei rahuldata?

Kui kohus rahuldab apellatsiooni, võib ta karistuse tühistada või seda täielikult või osaliselt muuta.

Kui kohus ei rahulda apellatsiooni, siis ta kinnitab asja esimesena arutanud kohtu määratud karistust.

Kui teid vabastatakse süüdistustest apellatsioonietapis, siis üldiselt puudub teil võimalus saada hüvitist.

Kas ma võin apellatsioonikohtu otsuse peale apellatsiooni esitada?

Te võite apellatsioonikohtu otsuse peale esitada apellatsiooni kassatsioonikohtule.

Apellatsioon võite esitada teie ise või teeb seda teie õigusnõustaja, kui ta on registreeritud kassatsioonikohtu advokaatide eriregistris (Albo dei patrocinanti in Cassazione).

Apellatsioon tuleb esitada apellatsioonikohtule erineva ajavahemiku jooksul: alates 15 päevast kuni 45 päevani.

Apellatsioonijuhtumid on rangelt piiritletud ja nende raames käsitletakse vaid õiguse kohaldamisel tehtud eksimusi.

Arutelud võivad olla kinnised või avalikud.

Kassatsioonikohus teeb otsuse kohtudokumentide põhjal.

Kassatsioonikohus ei või apellatsiooni vastuvõetamatuks tunnistada ega seda tagasi lükata või edasikaevatud karistust muul moel kohtuliku aruteluga või kohtuliku aruteluta tühistada. Kui asja on vaja uuesti kohtulikult arutada, saadetakse see tagasi esialgsele kohtunikule.

Mis juhtub siis, kui karistus on lõplik?

Karistus muutub lõplikuks õigusaktides sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui te kaebate edasi apellatsiooni- või kassatsioonikohtusse, või pärast kassatsioonikohtu otsust apellatsioon rahuldamata jätta.

Kui otsus on lõplik, kuulub see täitmisele.

See registreeritakse karistusregistris.

Kui karistuseks on rahatrahv, tuleb teil tasuda registri nõutud summa.

Kui teile määratakse vanglakaristus, mis ei ole tingimisi karistus, annab prokurör välja täiteotsuse.

Kui teil tuleb vanglas karistust kanda alla kolme aasta, võib prokurör karistuse määrata tingimisi ja teid oma otsusest teavitada.

Te võite 30 päeva jooksul esitada taotluse teise astme kriminaalkohtule (amnestianõukogulaadne organ; Tribunale di Sorveglianza), et vangistamise asemel kohaldataks erinevat meedet. Eeltingimuste korral võite paluda, et teid määrataks koduaresti või sotsiaaltöötaja või rehabilitatsiooni- ja preventsioonikeskuse järelevalve alla.

Kui te taotlust ei esita või kui see lükatakse tagasi, peate hakkama karistust kandma.

Ma olen pärit teisest liikmesriigist. Kas mind võidakse pärast kohtumenetlust saata tagasi sellesse liikmesriiki?

Kohtunik võib kohaldada julgeolekumeetmena riigist väljasaatmist, kui teile on karistuseks määratud üle kahe aastane vangistus.

Kohtunik võib asendada vangistuse riigist väljasaatmisega koos keeluga riiki naasta, kui teid on süüdi mõistetud ja teile on määratud kaheaastane vangistus või kui te nõustusite sellise vangistusega ning puudub alus tingimisi karistuse määramiseks. Riigist väljasaatmine toimub kohe, isegi kui karistus ei ole lõplik. Asjaomane pädev ametnik on provintsi riikliku politsei juht (Questore).

Teid võidakse riigist välja saata ka siis, kui te olete juba vanglas ja peate kandma alla kaheaastast karistust. Määruse teeb teise astme kriminaalkohtu (Tribunale di Sorveglianza) kohtunik. Te võite esitada apellatsiooni teise astme kriminaalkohtule (Tribunale di Sorveglianza).

Kas teave süüdistuse ja/või süüdimõistmise kohta lisatakse minu karistusregistri andmetele?

Lõplikud karistused registreeritakse karistusregistri andmetes.

Andmed kustutatakse teie 80 aastaseks saamisel või pärast teie surma.
Samuti kustutatakse andmed siis, kui asi vaadatakse uuesti läbi.

Rahukohtuniku määratud karistused kustutatakse viie aasta pärast alates karistuse määramise kuupäevast, juhul kui kohaldati rahatrahvi, või kümne aasta pärast muu karistuse korral ning juhul, kui kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ei ole toime pandud täiendavaid kuritegusid või õigusrikkumisi.

Te võite paluda pädeval kohtul parandada karistusregistri andmeid ja tõendeid. Kui te sündisite välismaal, on pädevaks kohtuks Rooma kohus.

Kui mind mõistetakse süüdi, siis kas selle sama rikkumisega seoses saab minu üle taas kohut mõista?

Kui teid mõistis süüdi Itaalia kohtunik, on süüdimõistev otsus lõplik ja teie üle ei saa sama kuriteo eest Itaalias kohut mõista.

Kui teid mõistis süüdi välisriigi kohtunik ja tegemist on kuriteo või õigusrikkumisega, mis pandi toime Itaalias, võidakse teie üle Itaalias uuesti kohtu mõista.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenÜldised õigusküsimused

Lingil klikates avaneb uus akenSiseministeerium

Lingil klikates avaneb uus akenVälisriigi kodanikega seotud üldised küsimused

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalõigusega seotud küsimused

Lingil klikates avaneb uus akenRiiklik politsei

Viimati uuendatud: 25/06/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

5. Liiklusnõuete rikkumised ja muud väiksemad õigusrikkumised

Kuidas käsitletakse väiksemaid liiklusnõuete rikkumisi?

Liikluseeskirjades on määratletud kaks seaduserikkumiste liiki: õigusrikkumised ja haldusrikkumised.

Selliste õigusrikkumiste korral, nagu joobes juhtimine, järgitakse karistuse hindamisel ja kohaldamisel samu eeskirju nagu kriminaalasja puhul.

Väiksemate õigusrikkumiste korral, nagu kiiruseületamine või parkimiseeskirjade rikkumine, toimitakse haldusmenetluse korras, mida selgitatakse käesoleval teabelehel.

Kes käsitleb selliseid õigusrikkumisi?

Liiklusnõuete rikkumisi käsitlevad liikluspolitsei, riiklik politsei, karabinjeerid (carabinieri), maksupolitsei (Guardia di Finanza) ja munitsipaalpolitsei (Polizia Municipale). Teatavatel juhtudel võivad teile rahatrahvi määrata ka vabatahtlikud liikluskontrollid (ausiliari del traffico).

Milline on menetlus?

Võimaluse korral koostatakse süüdistus kohe ja see antakse teile isiklikult üle.

Vastasel juhul saadetakse teile protokoll 150 päeva jooksul alates õigusrikkuja või rahatrahvi maksmise eest vastutava isiku (tavaliselt sõiduki omanik) kindlaks tegemisest.

Millised on karistused?

Tavaliselt eeldatakse, et te maksate rahatrahvi.

Samuti on olemas muud halduskaristused, näiteks võidakse teilt ära võtta juhtimisõigus või keelata teil juhtida sõidukit teatava aja jooksul.

Ma olen pärit teisest liikmesriigist. Kas minu suhtes kehtivad teatavad erieeskirjad?

Kui te juhite välisriigi registreerimismärgiga sõidukit, saate võimaluse korral tasuda vähendatud rahatrahvi (miinimumkaristus) kohe. Sellisel juhul apellatsiooni esitada ei saa.

Teise võimalusena võite maksta miinimumkaristusega võrdse deposiidi (cauzione), kui sõiduk on registreeritud ühes ELi liikmesriigis, või muudel juhtudel poole maksimaalse karistusega võrdsest summast. Te võite esitada apellatsiooni isegi juhul, kui maksite deposiidi ära.

Kui te deposiiti ei maksa, siis teie sõiduk arestitakse ajutiselt. Sellisel juhul tuleb teil sõiduki konfiskeerimise eest maksta ja teil ei lubata sõidukit kasutada seni, kuni maksate ära ühe eelpool nimetatud summadest.

Kui sõidukit ei arestita, edastatakse välismaal elavatele isikutele teade 360 päeva jooksul pärast protokolli koostamist.

Mis on liikluspolitsei protokoll (verbale)?

Verbale on avalik protokoll, kuhu kantakse asjaolud ja milles määratakse karistused.

Protokoll sisaldab tõendeid politsei poolt protokollitud asjaolude kohta. Te võite keelduda selle allkirjastamisest või selle vastuvõtmisest. Teie keeldumine tuleb protokollida, kuid see ei muuda protokolli kehtivust.

Kas ma võin esitada apellatsiooni?

Isik, kelle nimi kantakse protokolli, võib esitada apellatsiooni olenemata sellest, kas ta on õigusrikkuja või sõiduki omanik.

Te võite esitada apellatsiooni prefektile või rahukohtunikule.

Prefektile tuleb apellatsioon esitada isiklikult või vastuvõtuteatisega tähtkirjaga 60 päeva jooksul selle prefekti büroole, kelle piirkonnas õigusrikkumine toimus, või hindamisasutusele.

Rahukohtunikule tuleb apellatsioon esitada isiklikult või vastuvõtuteatisega tähtkirjaga 60 päeva jooksul sündmuse teatamisest selle rahukohtuniku kantseleisse, kelle piirkonnas õigusrikkumine toimus. Teil tuleb kohtus olla kohal kas isiklikult või peab teid esindama õigusnõustaja. Vastasel juhul on menetlus õigustühine.

Kas need rikkumised kajastuvad minu karistusregistri andmetes?

Kuna tegemist on haldusõigusrikkumistega, ei kanta neid teie karistusregistri andmetesse.

Viimati uuendatud: 25/06/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.