Defendants (criminal proceedings)

Kreeka

These factsheets explain what happens when a person is suspected or accused of a crime which is dealt with by a trial in court.

Sisu koostaja:
Kreeka

Summary of criminal proceedings

Pre-trial / institution of criminal proceedings

This part of the process begins when the Prosecutor is notified that a crime has probably been committed. It continues with criminal proceedings being launched and ends either with the accused person being committed to stand trial or any charges being withdrawn.

This stage is aimed at clarifying the case as far as possible in order to determine whether there are strong indications that the defendant has committed the crime, so as to commit them or not for trial by the competent court.

Court hearing

At this stage, the case is tried until a verdict is reached and handed down.

Remedies

This refers to the legal means provided to a person to enable them to challenge a ruling of a criminal court.

Such means are:

  • an appeal, with a view to amending or quashing the disputed ruling on factual or legal grounds;
  • a fresh trial of the case, and a partial or full annulment of the disputed ruling on legal grounds.

You can find more detailed information on all of these stages in the process and on your rights in the following factsheets. This information is not a substitute for legal advice and is intended to be for general guidance only.

If you are the victim of a crime, you can find full information on your rights here.

Role of the European Commission

The European Commission plays no part in the procedures for criminal prosecutions adopted in the various Member States and cannot assist you if you wish to file a complaint. Information is provided in these factsheets on how to complain and to whom.

Click on the links below to find the information that you need.

1 - My rights during an investigation

2 - My rights during trial

3 - My rights after trial

Last update: 29/02/2024

The national language version of this page is maintained by the respective Member State. The translations have been done by the European Commission service. Possible changes introduced in the original by the competent national authority may not be yet reflected in the translations. The European Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice to see copyright rules for the Member State responsible for this page.

1 - Minu õigused uurimise ajal

A. Kas uurimist mõjutab see, et ma olen välisriigi kodanik?

Ei. Kõigil Kreeka territooriumil viibivatel isikutel on õigus oma elu, au ja vabaduse täielikule kaitsele, ilma diskrimineerimiseta rahvuse, rassi, keele, usutunnistuse või poliitiliste veendumuste alusel.

B. Millised on uurimise etapid?

i. Tõendite kogumise etapp / uurijate volitused

Eeluurimise eesmärk on koguda vajalikke tõendeid, et otsustada, kas tuleks algatada kriminaalmenetlus.

ii. Kahtlustatavana kinnipidamine

Iga kuriteolt tabatud ja vahistatud või vahistamismääruse alusel vahistatud isik tuleb tuua pädeva eeluurimiskohtuniku ette hiljemalt 24 tunni jooksul pärast vahistamist. Kui vahistamine toimus mujal kui eeluurimiskohtuniku asukohas, tuleb isik tuua kohtu ette tema kohaletoomiseks hädavajaliku aja jooksul. Eeluurimiskohtunik peab kolme päeva jooksul pärast vahistatud isiku kohtu ette toomist kas vahistatu vabastama või väljastama vangistamismääruse. Seda tähtaega võib kohtu ette toodud isiku taotlusel pikendada kahe päeva võrra.

iii. Küsitlemine

Põhiuurimise eesmärk on koguda tõendeid, mis on vajalikud kuriteo toimepanemise kindlakstegemiseks ja otsustamiseks selle üle, kas isik tuleb selle kuriteo eest kohtu alla anda või mitte.

iv. Eelvangistus

Ajutine kinnipidamine on lubatud ainult juhul, kui süüdistatavale on esitatud süüdistus kuriteo eest ja tal puudub riigis teadaolev elukoht või kui ta on teinud ettevalmistusi põgenemiseks või kui ta on varem kohtust kõrvale hoidnud või olnud tagaotsitav või on tunnistatud süüdi kinnipidamiskohast põgenemises või elukohapiirangute rikkumises ning neid asjaolusid arvesse võttes on selge, et ta kavatseb põgeneda, või kui tema suhtes tehtud varasemate lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste tõttu sarnaste kuritegude eest peetakse väga tõenäoliseks, et ta võib vabastamise korral uusi kuritegusid toime panna. Kui süütegu, milles isikut süüdistatakse, on seaduse järgi karistatav eluaegse vangistusega või kuni 15-aastase vangistusega või kui ta on süütegu toime pannud korduvalt või kuritegeliku või terroristliku organisatsiooni koosseisus või kui kannatanute arv on suur, võib kohaldada eelvangistust ka juhul, kui teo eripära arvestades on väga tõenäoline, et kõnealune isik paneb vabastamise korral toime uusi kuritegusid. Ainuüksi teo õiguslik raskus ei õigusta ajutist kinnipidamist.

C. Millised õigused on mul uurimise ajal?

i. Kas mul on õigus kasutada tõlki ja lasta dokumente tõlkida?

Kahtlustataval või süüdistataval, kes ei räägi kreeka keelt või ei mõista seda piisavalt hästi, on õigus suulisele tõlkele ja kõigi oluliste menetlusdokumentide kirjalikule tõlkele.

ii. Kas mul on õigus saada teavet ja tutvuda toimikuga?

Niipea, kui süüdistatav on kutsutud kohtusse, et end kaitsta, peab eeluurimiskohtunik teda teavitama süüdistusakti sisust ja uurimisdokumentidest. Süüdistataval või tema kaitsjal on ka õigus tutvuda süüdistusakti ja uurimisdokumentidega. Süüdistusakti ja uurimisdokumentide ärakirju võib anda süüdistatavale tema kirjaliku taotluse korral ja tema kulul.

iii. Kas mul on õigus kaitsjale ja õigus teavitada kolmandat isikut oma olukorrast?

Süüdistataval on õigus kasutada kaitsjat ka tunnistajate või teiste süüdistatavate ristküsitlustel. Ühelgi juhul ei tohi süüdistataval keelata oma kaitsjaga suhelda. Nende suhtlus on rangelt konfidentsiaalne.

iv. Kas mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Kahtlustataval või süüdistataval on vastavalt asjakohastele õigusnormidele õigus tasuta õigusabile, sealhulgas õigusnõustamisele ja abile ning esindamisele kohtus.

v. Mida on oluline teada seoses järgmisega:

a. Süütuse presumptsioon

Kahtlustatavat ja süüdistatavat peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.

b. Õigus vaikida ja õigus ennast mitte süüstada

Kahtlustataval ja süüdistataval on õigus vaikida ja õigus ennast mitte süüstada. Seda õigust ei saa teostada asjaomase kahtlustatava või süüdistatava vastu.

 

c. Tõendamiskohustus

Süüdistatav ei ole kohustatud esitama tõendeid asjaolude kohta, millele ta oma kaitseks tugineb. Kohtunikud ja prokurörid on kohustatud hoolikalt uurima kõiki süüdistatava esitatud asjaolusid või tõendeid, kui see aitab välja selgitada tõde. Mis tahes kahtlust kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

vi. Millised on laste menetluslikud eritagatised?

Alaealisel, kes on langenud teatava isiku- või seksuaalvabaduse vastase kuriteo ohvriks, on õigus viibida kõigi uurimistoimingute juures ja tutvuda kõigi kohtuasja materjalidega, isegi kui ta ei ilmu kohtusse süüdistust toetama.

vii. Millised on haavatavate kahtlustatavate menetluslikud eritagatised?

Haavatavaid isikuid teavitatakse nende õigustest, võttes nõuetekohaselt arvesse nende erivajadusi. Neid teavitatakse alati nendest õigustest loobumise tagajärgedest.

D. Millised tähtajad on kriminaaluurimisele sätestatud seadusega?

Ööna käsitatakse ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 31. märtsini aega 20.00–6.00 ja ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. septembrini aega 21.00–5.00.

E. Milliseid ettevalmistusi tehakse kohtueelse menetluse ajal, kaasa arvatud eelvangistuse alternatiivid ja võimalus kinnipeetava üleviimiseks päritoluriiki (Euroopa järelevalvekorraldus)?

Võidakse määrata koduarest elektroonilise valve all. See tähendab, et süüdistataval keelatakse lahkuda eeluurimiskohtuniku määruses täpsustatud hoonest või hoonekompleksist, mis on tema tõendatud viibimis- või elukoht.

Viimati uuendatud: 17/11/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

2 - Minu õigused kohtumenetluse ajal

A. Kus toimub kohtumenetlus?

Kohtumenetlus toimub territoriaalse pädevusega kohtu ruumides. Suure ohu puhul avalikule korrale võib kohtuistungi toimumiskohta muuta.

B. Kas süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta? Kui see on võimalik, siis millised on minu õigused saada selle kohta teavet?

Süüdistust muuta ei saa. Süüdistataval või tema kaitsjal on õigus tutvuda süüdistusakti ja uurimisdokumentidega.

C. Millised õigused on mul kohtuistungi ajal?

i. Kas ma pean kohtumenetlusel kohal viibima? Millistel tingimustel võin ma jätta kohtusse ilmumata?

Nii väärteo- kui ka kriminaalmenetluses peab süüdistatav ilmuma kohtuistungile isiklikult ja võib määrata enda kaitsmiseks advokaadi.

ii. Kas mul on õigus kasutada tõlki ja lasta dokumente tõlkida?

Kui kriminaalmenetluse mis tahes etapis kuulatakse ära kahtlustatav, süüdistatav või tunnistaja, kes ei räägi kreeka keelt või ei mõista seda piisavalt hästi, tuleb viivitamata tagada suuline tõlge. Vajaduse korral on süüdistatava ja tema kaitsja vahelises suhtluses võimalik kasutada suulist tõlget kriminaalmenetluse kõikides etappides.

iii. Kas mul on õigus kaitsjale?

Kriminaalmenetluses peab kohtu eesistuja määrama kaitsja neile süüdistatavatele, kellel see puudub. Alaealiste asjade kohtunik peab tegema sama juhul, kui alaealist süüdistatakse teos, mis oleks täisealise isiku puhul kuritegu. Süüdistatav ei tohi keelduda kohtu eesistuja määratud kaitsja(te)st. Kui talle on määratud rohkem kui üks kaitsja, võib ta siiski esitada põhjendatud taotluse, milles palub kohtul tühistada ainult ühe kaitsja määramine, misjärel jätkavad tema kaitsmist teised kaitsjad.

iv. Millistest muudest menetlusõigustest ma peaksin teadlik olema? (Nt kahtlustatavate ilmumine kohtusse.)

Kui puuduv tunnistaja ei saa kohtusse ilmuda, loetakse tema kohtueelses etapis vande all antud tunnistus kohtus ette, tingimusel et süüdistatav või teda esindav kaitsja on andnud selleks sõnaselge nõusoleku, mis kantakse protokolli.

D. Võimalikud karistused

Vangistus on ajutine. Erandjuhtudel, kui see on seadusega sõnaselgelt ette nähtud, on see eluaegne. Ajutine vangistus ei tohi kesta üle viieteistkümne aasta ega alla viie aasta. Vabadusekaotuslik karistus ei tohi kesta üle viie aasta ega alla kümne päeva. Kui ei ole sätestatud teisiti, ei tohi üldkasulik töö kesta üle 720 tunni ega alla 100 tunni. Rahaline karistus ei tohi olla suurem kui: a) 90 trahviühikut, kui karistus on ainus põhikaristus või kui see määratakse koos üldkasuliku tööga; b) 180 trahviühikut, kui karistus määratakse koos vabadusekaotusega, ja c) 360 trahviühikut, kui karistus määratakse kumulatiivselt koos vabadusekaotusega. Kui erisätetes ei ole sätestatud teisiti, ei tohi üks trahviühik olla väiksem kui 1 euro ega suurem kui 100 eurot.

Viimati uuendatud: 17/11/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

3 - Minu õigused pärast kohtumenetlust

A. Kas ma võin kohtuotsuse edasi kaevata?

Jah, kui üheliikmeline väärteoasju arutav kohus on määranud üle 2 kuu pikkuse vangistuse või kolmeliikmeline väärteoasju arutav kohus üle 4 kuu pikkuse vangistuse või segakohus vähemalt 2 aasta pikkuse vangistuse või kui ühe- või kolmeliikmeline alaealiste asjade kohus on määranud vangistuse spetsiaalses alaealiste kinnipidamisasutuses või parandus- või ravimeetmed.

B. Milliseid muid õiguskaitsevahendeid ma võin kasutada?

Lõpliku kohtuotsusega süüdimõistetud isik saab 15 päeva jooksul taotleda menetluse tühistamist, kui tal ei ole vääramatu jõu tõttu või muudel pöördumatutel põhjustel olnud võimalik kohtule õigel ajal teatada kohtuistungile ilmumise ületamatust takistusest ja taotleda kohtuistungi edasilükkamist. Samuti saab süüdistatav taotleda kohtulahendi tühistamist, kui tema asukoht oli süüdimõistmise ajal teadmata, kuid oli teada talle kohtukutse kättetoimetamise ajal.

C. Millised on karistuse määramise tagajärjed?

i. Karistusregister

Kõik lõplikud süüdimõistvad kohtuotsused kantakse karistusregistrisse. Kõik karistused kantakse karistusregistri sellesse versiooni, mis on mõeldud õigusasutustele kasutamiseks, samal ajal kui kuni 6 kuu pikkuseid vanglakaristusi ei kanta registri sellesse versiooni, mis on kättesaadav üldiseks kasutamiseks kolme aasta pärast, kuni 5 aasta pikkuseid karistusi ei kanta registri sellesse versiooni, mis on kättesaadav üldiseks kasutamiseks kaheksa aasta pärast, ja üle 5 aasta pikkuseid karistusi ei kanta versiooni, mis on kättesaadav üldiseks kasutamiseks 20 aasta pärast. Andmed kustutatakse, kui isik saab 80-aastaseks või viis aastat pärast tingimisi vabastamise perioodi lõppu.

ii. Karistuse täideviimine, kinnipeetavate üleviimine, kriminaalhooldus ja alternatiivsed karistused

Kui isikule mõistetakse alla 3 aasta pikkune vangistus, määrab kohus karistusest tingimisi vabastamise 1–3 aastaks, välja arvatud juhul, kui kohus leiab konkreetselt põhjendatud juhtudel, et vangistus on hädavajalik, et vältida süüdimõistetud isiku poolset uute süütegude toimepanemist. Kreeka võib tunnustada ja täita teises Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid, millega määratakse vabadusekaotuslik karistus või vabadust piirav karistus, ning ta võib taotleda Kreeka siseriikliku kohtu samalaadse otsuse tunnustamist ja täitmist teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Süüdimõistetud isik peab asuma otsuse teinud riigis või otsust täitvas riigis. Tuleb kontrollida topeltkaristatavust, välja arvatud teatavate raskete kuritegude puhul, mille eest karistatakse otsuse teinud riigis kuni 3 aasta pikkuse vabadusekaotusega.

Viimati uuendatud: 17/11/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.