Millised on eeluurimise etapid?

Süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavad asutused (kelleks võib olla kas prokuratuur või politsei) algatavad teie vastu uurimise, kui teid kahtlustatakse õigusrikkumises. Uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas teie kahtlustamiseks on alust. Nimetatud asutused peavad samuti tegema kindlaks mis tahes leevendavad asjaolud. Kui prokurör leiab, et teie kahtlustamiseks on alust, esitab ta teile süüdistuse (või taotleb lihtmenetluse kohaldamist).

Politsei ja prokuratuur võivad toimetada erinevat liiki uurimistoiminguid. Millised need toimingud on ja millal neid toimetatakse, sõltub menetletavast asjast. Näiteks võidakse teid vahistada vahetult pärast õigusrikkumise toimepanemist. Vahistamisele võib järgneda eelvangistus.

Te võite isegi tagasiulatuvalt esitada kohtule apellatsiooni mis tahes uurimistoimingu peale, mis kahjustas teie kohtuasja.

Samuti võivad süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavad asutused otsida teavet teie suhtes toimetatud varasemate uurimiste ja teie varasemate süüdimõistmiste kohta. Täpsemat teavet selle kohta leiate siit.

Minu õigused uurimise ajal

Teil on õigus advokaadile kogu uurimismenetluse jooksul. Täiendavat teavet advokaadi leidmise ja sellega seonduvate kulude kohta leiate siit. Kui te ei räägi saksa keelt, võite taotleda tõlgi abi oma kaitsjaga kohtumiseks.

Teil ei ole õigust tutvuda toimikuga. Teile võidakse siiski avaldada dokumentide väljavõtteid, kui see ei kahjusta uurimise huve või kolmandate isikute õigusi. Kui uurimine on lõpule viidud, antakse teie kaitsjale juurdepääs dokumentidele. Enne seda antakse juurdepääs üksnes siis, kui see ei ohusta uurimist.

Kui teie vastu toimetatakse mis tahes järgnevaid uurimistoiminguid, siis teavet oma õiguste kohta seoses nende toimingutega leiate järgmistest osadest:

• Ülekuulamine (1)
• Isiku kindlakstegemine / isiku läbivaatus (2)
• Läbiotsimine/konfiskeerimine/pealtkuulamine (3)
• Vahistamine (4)
• Eelvangistus (5)
• Süüdistuse esitamine (6)

Kuidas mõjutab uurimist/uurimismenetlust asjaolu, et ma olen välisriigi kodanik?

Üldjuhul on teil õigus eeluurimismenetluse ajal Saksamaalt lahkuda. Te ei tohi Saksamaalt lahkuda, kui teid vahistati vahistamismääruse alusel või kui teid on kautsjoni vastu vabastatud tingimusel, et te ei tohi kohtu loata oma elukohast lahkuda.

Kui te teate, et teie suhtes on algatatud uurimine, peaksite te tagama, et prokurör ja kohus saavad teiega ühendust võtta.

Te võite uurimise ajal alati võtta ühendust oma riigi konsulaadiga.

Ülekuulamine (1)

Kuid teid kahtlustatakse õigusrikkumises, kuulavad politsei ja prokurör teid üle ja küsitlevad teid seoses süüdistusega. Mõnel juhul – kui prokurör seda soovib – võib teid üle kuulata ka kohtunik.

Mida ma peaksin tegema, kui mind on kutsutud ülekuulamisele?

Kui prokurör või kohus on kutsunud teid ülekuulamisele, peate te kohale ilmuma. Kui te kutsele ei vasta, võidakse teie suhtes kohaldada sundtoomist. Te ei pea kohale minema, kui teid kutsub ülekuulamisele politsei.

Mida mulle enne ülekuulamist räägitakse?

Enne ülekuulamist öeldakse teile, millises õigusrikkumises teid süüdistatakse ning millist õigusnormi te olete arvatavasti rikkunud. Teile tuleks samuti öelda, et teil on õigus vaikida ning et te võite enne ülekuulamist pidada nõu advokaadiga ja taotleda mis tahes süüst vabastavate tõendite esitamist.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma ei räägi menetluse keelt?

Kui teie saksa keele oskus ei ole piisavalt hea, võimaldatakse teil kasutada tõlki. See on teile tasuta. Tõlk viibib kogu ülekuulamise juures ning tõlgib suuliselt teile esitatud küsimused, teie vastused ja ülekuulamise kirjaliku protokolli.

Kas ma võin rääkida advokaadiga?

Kahtlustatavana võite rääkida kaitseadvokaadiga eraviisiliselt või tõlgi vahendusel. Kui teid kuulab üle prokurör või kohtunik, võib teie kaitsja juures viibida, kuid politseiülekuulamise ajal teil see õigus puudub.

Kas mind kuulatakse üle? Kas ma peaksin teavet andma?

Enne uurimise lõppu peab politsei või prokurör teid üle kuulama, kui menetlust ei ole peatatud. Kui asi on lihtne, võidakse teid kuulata üle kirjalikult.

Kuid isegi (kirjaliku) ülekuulamise puhul peate te esitama oma isikuandmed. Nendeks on teie eesnimed, perekonnanimi, sünnijärgne nimi, sünniaeg ja -koht, perekonnaseis, töökoht, aadress ja rahvus.

Teil puudub siiski kohustus kommenteerida süüdistust või teha avaldusi asja kohta. Mida ja kui palju te ütlete, sõltub teist ning sellest, mida on soovitanud teie advokaat, kui teil viimane olemas on.

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu asja?

Kõik, mida te ütlete ülekuulamise ajal, salvestatakse või pannakse kirja. Kui te ütlete midagi, mis kahjustab teie asja, saab sellest teada ka kohus, kes arutab asja pärast seda, kui teile on esitatud süüdistus. Kohus võib otsuse tegemisel võtta arvesse kõike teie poolt varem öeldut isegi juhul, kui te kohtus vaikite või kui te soovite hiljem oma ütlused tagasi võtta.

Kas mulle öeldakse ülekuulamise ajal, millises järgus on uurimine?

Prokurör otsustab, kas anda teile teavet uurimise seisu kohta. Kuid prokurör ei tohi teile anda eksitavat teavet.

Milliseid meetodeid ei tohi kasutada?

Teid ei tohi ülekuulamise ajal väärkohelda ega muul moel füüsiliselt mõjutada. Keegi ei tohi teid ähvardada ega lubada teile midagi, mis ei ole seadusega lubatud. Mis tahes ütlusi, mida te nendel tingimustel annate, ei saa arvesse võtta ka isegi teie nõusolekul.

Lisateave

Kahtlustatavate ülekuulamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku artiklites 136, 136a ja 163a.

Isiku kindlakstegemine / isiku läbivaatus / vereproovid jne (2)

Üksikasjalikku teavet oma õiguste kohta seoses nende meetmetega leiate siit.

Mida hõlmab isiku kindlakstegemise menetlus? Millal seda läbi viiakse?

Isiku kindlakstegemise eesmärk on võimaldada selgitada välja teie süü või süütus mis tahes järgnevates kriminaalmenetlustes. Selleks võidakse teid pildistada, võtta teie sõrme- või peopesajäljed või panna kirja kõik eritunnused, näiteks tätoveeringud.

Kohtud, prokurör või politsei võivad algatada isiku kindlakstegemise menetluse. Menetlust toimetab üldjuhul politsei.

Isiku kindlakstegemise menetluse võib läbi viia sunniviisiliselt. See tähendab, et politsei või teid näiteks sõrmejälgede võtmiseks kinni hoida ja füüsiliselt teie käsivart ja sõrmi sirgu hoida.

Kas isiku kindlakstegemise menetlust võib läbi viia juhul, kui see ei ole vajalik (nt kui on selge, et mina olen õigusrikkumise toimepanija)?

Isiku kindlakstegemise menetluse võib läbi viia ka tulevasi kriminaalmenetlusi silmas pidades; teisisõnu, isiku kindlakstegemise menetlust ei pruugi olla vaja käimasoleva menetluse jaoks, kuid seda võib olla vaja muude tulevaste menetluste jaoks teie identifitseerimisandmete ettevalmistamiseks. See tähendab, et peab olema alus arvata, et te võite olla ka tulevaste kriminaalmenetluste subjekt.

Kas isiku läbivaatus on lubatud?

Isiku läbivaatuseks võib korralduse anda eesmärgiga teha kindlaks asjaolud, mis on kriminaalmenetluse jaoks olulised.

Politsei toimetatava lihtsa läbivaatuse korral uuritakse teid läbi, et teha kindlaks, kas teie kehaõõnsustes on võõrkehi. Kui selline läbivaatus valmistab teie jaoks piinlikkust, võib selle läbi viia teiega samast soost isik või arst. Enne läbivaatust tuleb teid teavitada sellest, et läbivaatuse juures võib viibida isik, keda te usaldate, ning et teil on õigus valida, millisest soost isik teid vajaduse korral läbi vaatab. Te peate sellise läbivaatuse välja kannatama, kuid keegi ei saa teid sundida selles aktiivselt osalema.

Kas minult võidakse võtta vereproove, muid kehavedelikke või DNA-proove (nt juukse- või süljeproove)?

Vere- ja muid proove võib võtta näiteks selleks, et kontrollida alkoholisisaldust teie veres või et võrrelda teie DNAd kuriteopaigalt leitud DNAga. Neid proove võib võtta ainult arst, mitte politsei. Kui neid proove kriminaalmenetluses enam vaja ei ole, tuleb need hävitada. Kuid teie DNA-profiili võib failis säilitada, kui on alust arvata, et tulevikus võidakse teie vastu algatada menetlus raskes kuriteos.

Kui te isiku läbivaatuse või DNA-proovi võtmisega ei nõustu, annab kohus selleks määruse. Otsese ohu korral, s.t kui tegemist on kiireloomulise asjaga, on prokuröril ja politseil õigus seda teha. Proovid võidakse võtta ka sunniviisiliselt.

Lisateave

Isiku kindlakstegemise menetlus on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku artikliga 81b, isiku läbivaatus ja vereproovide võtmine artiklitega 81a ja 81d ning DNA-proovid artiklitega 81e, 81f ja 81g.

Läbiotsimine / konfiskeerimine / pealtkuulamine (3)

Üksikasjalikku teavet oma õiguste kohta seoses nende meetmetega leiate siit.

Kas minu kodu, kontor, auto jne võidakse läbi otsida?

Kui teid kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võivad prokurör ja politsei teie kodu ja muud ruumid, sealhulgas teie auto läbi otsida, kui nad loodavad leida sealt tõendeid või kui neil on vaja teid vahistada.

Läbiotsimismääruse peab tegema kohus. Ainult otsese ohu korral, s.t kui tegemist on kiireloomulise asjaga, on läbiotsimismäärus lubatud teha prokuröril või politseil.

Te võite läbiotsimise juures viibida. Samuti võib läbiotsimise juures viibida teie kaitseadvokaat. Kui kohtunikul või prokuröril ei ole võimalik läbiotsimise juures viibida, tuleb menetlustoimingusse võimaluse korral kaasata kaks kohaliku omavalitsuse ametnikku (Gemeindebeamte). Te ei pea siiski nende kohalolekut nõudma. Kui läbiotsimine on lõppenud, tuleb teile teie nõudmisel esitada dokument, milles kirjeldatakse läbiotsimise põhjuseid ja õigusrikkumist, milles teid süüdistatakse.

Kas minu vara võidakse konfiskeerida?

Süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavad asutused võivad võtta teile kuuluvaid esemeid, kui neil on kaalu tõenditena. Kui te neid vabatahtlikult üle ei anna, võidakse need konfiskeerida. Vara konfiskeerimiseks peab olema kohtu määrus. Ainult otsese ohu korral, s.t kui tegemist on kiireloomulise asjaga, võib sellise määruse teha prokurör või politsei. Te võite taotleda kohtumäärust igal ajal, isegi pärast läbiotsimise lõppu.

Kui läbiotsimise käigus on esemeid võetud või konfiskeeritud, on teil õigus saada taotluse korral nende esemete loetelu.

Kas minult võidakse juhiluba ära võtta?

Ainult kohus võib teie juhiloa täielikult tühistada, kui on põhjendatud alust arvata, et liiklusnõuete rikkumisega seoses määratud karistuse raames tühistaks ta selle niikuinii. Seda meedet kohaldatakse tavaliselt juhul, kui te olete pannud toime liiklusnõuete rikkumise, mis näitas, et te ei sobi sõidukit juhtima. Teie juhtimisõiguse ajutine äravõtmine kohtu poolt on kinnituseks teie juhiloa konfiskeerimisest. Otsese ohu korral võib politsei või prokurör teie juhiloa konfiskeerida, kui teie juhtimisõiguse tühistamiseks on kiireloomulisi põhjuseid.

Kas pealtkuulamine on lubatud?

Igat liiki suhtlust (nt telefonikõned) või teie kodus toimuvaid vestlusi võib pealt kuulata ja salvestada rangetel õiguslikel tingimustel, kuid peab olema raske või väga raske kuriteo kahtlus. Mõlema meetme jaoks on vaja kohtu määrust. Pealtkuulamiseks võib korralduse teha ka prokurör otsese ohu või asja kiireloomulisuse korral. Teid tuleb hiljem teavitada tehtud pealtkuulamistoimingutest.

Lisateave

Läbiotsimine ja konfiskeerimine on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku artiklitega 102 jj ja 94 jj, juhtimisõiguse ajutine peatamine (juhiloa konfiskeerimine) on reguleeritud artikliga 111a ning ülekuulamine artiklitega 100a jj.

Vahistamine (4)

Prokurör ja politsei võivad teid vahi alla võtta, kui teid seostatakse kuriteopaigaga või kui teid on süüdi mõistetud ja on alust arvata, et te võite püüda põgeneda. Prokurör võib teid vahi alla võtta ka juhul, kui on täidetud tingimused, mis on vajalikud vahistamismääruse tegemiseks otsese ohu või asja kiireloomulisuse korral. See oleks õigustatud näiteks juhul, kui on põhjendatud alust kahtlustada teid kuriteos ning on konkreetsed alused vahistamiseks. Kui teid vahistatakse, siis võib määrus juba olla tehtud või prokurör võib olla seda taotlenud ja oodatakse, kuni kohtunik määruse teeb.

Kinnipidamist kaalutakse ka siis, kui on vaja toimetada eraldi uurimistoimingud, näiteks ülekuulamine või isiku läbivaatus.

Kas mulle öeldakse, miks mind on kinni peetud?

Teile öeldakse alati kinnipidamise põhjus. Kui on tehtud määrus, tuleb see teile anda teie kinnipidamisel.

Kui kaua võib mind kinni pidada?

Kui te olete kinni peetud tehtud või taotletud vahistamismääruse alusel, kohaldatakse teie kinnipidamise suhtes ajapiiranguid.

Kui teid on kinni peetud küsitlemiseks, tuleb see läbi viia kohe ning teid tuleb pärast seda vabastada. Ajapiirang sõltub igast konkreetsest juhtumist. Igal juhul ei tohi teid kinni pidada kauem kui kinnipidamisele järgneva päeva lõpuni.

Kui teid on kinni peetud ning selgub, et teile on varem määratud vabaduskaotuslik karistus, mida te ei ole veel kandnud, võidakse teid kinnipidamise lõpus vahistada.

Kas ma võin kellegagi ühendust võtta?

Kinnipeetuna on teil õigus igal ajal taotleda enda valitud kaitsjat. Te võite teavitada oma pereliiget või usaldusalust, kui see ei kahjusta uurimise eesmärki. Te võite samuti paluda oma riigi konsulaadi teavitamist.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Te võite paluda, et teid vaataks läbi teie valitud arst.

Mis on Euroopa vahistamismäärus ja mida ma saan selle vastu ette võtta?

Euroopa vahistamismääruse eesmärk on kinni pidada ja anda üle isik, keda otsitakse ELis kohtumõistmise või vanglakaristuse või muu vabaduskaotusliku karistuse jõustamise eesmärgil. Kui teie kohta on tehtud Euroopa vahistamismäärus, võib teid kinni pidada mis tahes liikmesriigis ning teid võib anda üle määruse teinud liikmesriigile.

Kui teid on Saksamaal Euroopa vahistamismääruse alusel kinni peetud, viiakse teid esmalt kohalikku Saksamaa kohtusse, kus te saate esitada apellatsiooni võimaliku väljasaatmise vastu. Selle kohta langetab otsuse apellatsioonikohus.

Teil on õigus õigusesindajale menetluse igas etapis.

Kui te väljasaatmisega nõustute, saadetakse teid kohe riigist välja (lihtsustatud väljasaatmismenetlus). Teid teavitatakse ka sellest, kui teil ei võimaldata nn erireegli kasutamist. Kui te seda teete, võidakse teie üle kohut mõista muu menetluse alusel, mis ei ole hõlmatud Euroopa vahistamismäärusega. Kui te olete lihtsustatud väljasaatmismenetlusega nõustunud ning/või loobunud nn erireegli kohaldamisest, ei saa te kokkuleppest enam taganeda.

Kui te väljasaatmisega ei nõustu, teeb apellatsioonikohus 60 päeva jooksul otsuse väljasaatmise õiguspärasuse kohta. Apellatsiooniõigus puudub.

Täiendavat teavet leiate siit ja siit.

Eelvangistus (5)

Millal tuleb mulle teatada vahistamismäärusest?

Kui teid on vahistamismääruse alusel kinni peetud, tuleb see teile anda vahistamise ajal. Kui teie suhtes kohaldatakse ajutist vahistamist, peate ilmuma kohtusse hiljemalt vahistamise päeval. Kui kohus teeb seejärel vahistamismääruse, teeb ta selle teile teatavaks. Kui kohus vahistamismäärust ei tee, lastakse teid vabaks.

Millal võib minu suhtes kohaldada eelvangistust?

Teie suhtes võidakse kohaldada eelvangistust, kui on põhjendatud alust teid kahtlustada ning on põhjused teid kinni pidada. Nende põhjuste hulka võivad kuuluda rasked kuriteod, põgenemine, põgenemisoht, korduva õigusrikkumise toimepanemise oht, õigusrikkumise uurimisest kõrvalehoidumise oht (näiteks tõendite hävitamise või tunnistajate mõjutamisega). Teid võidakse käsitleda kui tõenäoliselt põgenevat isikut, kui teil ei ole alalist elukohta, püsivat töökohta või tihedat sotsiaalvõrgustikku.

Mida saan ma eelvangistusmääruse suhtes ette võtta?

Te võite esitada eelvangistusmääruse peale apellatsiooni järgmise astme kohtule. Samuti võite esitada apellatsiooni asemel läbivaatamistaotluse (Haftprüfung). Sellist läbivaatamist teostab määruse teinud kohus. Kuid kui te esitate läbivaatamistaotluse, siis ei saa te apellatsiooni esitada.

Kui kaua tuleb mind eelvangistuses hoida?

Teid võib eelvangistuses hoida kuni kriminaalmenetluse lõpuni. See võib lõppeda varem, kui määrus tühistatakse või kui teid vabastatakse kautsjoni vastu. Kui teid vabastatakse kautsjoni vastu, võidakse teilt nõuda rahasumma jätmist tagatiseks või korrapärast politseisse ilmumist.

Teid võidakse eelvangistuses hoida üle kuue kuu ainult konkreetsetel tingimustel, mille peavad kindlaks määrama prokurör ja kohus ex officio (s.t kui on erilisi raskusi, uurimine on erakordselt laiapõhjaline või kui on muid olulisi põhjuseid).

Mida mulle minu vahi all hoidmise kohta öeldakse?

Kui teid vahistatakse, tuleb teid teile mõistetavas keeles teavitada, et:

• te peate kohtu ette ilmuma kas kohe või hiljemalt ühe päeva jooksul vahistamisest;
• teil on õigus väljendada oma seisukohta seoses süüdistusega või asja kohta mitte midagi öelda;
• teil on õigus esitada tõendeid, mis teid süüst vabastavad, ning te võite asja kohta vaikida;
• te võite igal ajal konsulteerida enda valitud advokaadiga, seda isegi enne vahi alla võtmist;
• teil on õigus lasta end enda valitud arstil läbi vaadata ning
• te võite teavitada sugulast või mõnda teist isikut, kui see ei kahjusta uurimise eesmärki.

Teile tuleb öelda, et te võite taotleda tasuta tõlketeenust ning lasta teavitada oma riigi konsulaati, kes võib teiega sidet pidada. Peale selle tuleb teile kohtuistungi ajal teatada kõik teid süüstavad asjaolud. Teil tuleb lubada kahtlustuseks ja vahistamiseks alust andvad põhjused ümber lükata ning esitada asjaolusid enda kaitseks. Lisaks tuleb teile teatada teie õigusest vahistamine vaidlustada ja esitada selle peale apellatsioon.

Kas mul võib kinnipidamise ajal olla külalisi, kas ma võin kirju saada, kanda isiklikke rõivaid jne?

Üldjuhul lubatakse teil eelvangistuses olles kirju saada. Kuid teie suhtes võib kohaldada teatavaid piiranguid. Näiteks võidakse nõuda, et te küsiksite luba külastajate vastuvõtmiseks ja sidevahendite kasutamiseks. Võidakse kehtestada nõue teie suhtluse jälgimiseks ning mis tahes kirjade või pakkide kontrollimiseks või nõue, et te peate küsima luba selliste esemete vastuvõtmiseks külastuse ajal. Te võite nende tingimuste suhtes vastuväiteid esitada. Kuid teisest küljest puuduvad piirangud suulisele või kirjalikule suhtlusele teie ja advokaadi vahel. Eelvangistust käsitlevad õigusnormid on liidumaade lõikes erinevad.

Süüdistuse esitamine (6)

Kui teie vastu algatatud uurimine annab piisavalt alust teile süüdistuse esitamiseks, koostab prokurör süüdistusakti või taotleb lihtmenetluse korras karistuse määramist asjakohases kohtus. Kui prokurör seda ei tee, siis teid vabastatakse. Süüdistusaktis esitab prokurör kokkuvõtte sellest, milles teid süüdistatakse, milliseid õigusnorme te olete rikkunud ning millised on tõendid.

Mida see tähendab, kui kohus saadab mulle süüdistusakti?

See tähendab, et kohus otsustab vahemenetluse käigus, kas algatada teie vastu kohtumenetlus. Teile öeldakse seda süüdistusaktis. Samuti palutakse selles, et te teataksite kindlaksmääratud ajaks, kas tuleks arvesse võtta täiendavaid süüst vabastavaid tõendeid või kas teil on mingeid vastuväiteid menetluse alustamise suhtes.

Süüdistust käsitletakse erinevalt kiirmenetluse raames. Täpsemat teavet leiate siit.

Mida saan ma teha, kui ma ei saa süüdistusest aru, sest ma ei räägi saksa keelt?

Kui süüdistus esitatakse teile keeles, mida te ei mõista, siis võite taotleda selle tasuta tõlkimist ja uuesti esitamist.

Mida saan ma teha, kui ma leian, et süüdistus on vale?

Kohus annab teile kindla aja, mille jooksul saate esitada põhjendused selle kohta, miks te leiate, et süüdistus on vale. Samuti võite taotleda selliste tõendite arvessevõtmist, mis teie arvates teid süüst vabastavad.

Kas kohus võib süüdistuse tagasi lükata?

Kui kohus usub, et tõenäoliselt teid süüdistuse alusel süüdi ei mõisteta (näiteks kui kohus usub, et tõendid selleks ei ole piisavad), ei saada ta asja kohtusse arutamiseks. Prokurör võib selle otsuse peale kohe apellatsiooni esitada.

Kas süüdistust saab enne kohtumenetlust muuta?

Prokurör võib süüdistuse tagasi võtta või seda muuta igal ajal enne seda, kui kohus võtab asja menetlusse. Prokurör võib samuti esitada uusi tõendeid igal ajal kogu kriminaalmenetluse kestel.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Kui teile on esitatud süüdistus teises liikmesriigis, siis ei ole välistatud, et teile võidakse esitada süüdistus ka Saksamaal. Teile ei saa teistkordselt süüdistust esitada, kui teid on sama õigusrikkumise eest juba süüdi mõistetud.

Kas mulle teatatakse minu vastu ütlusi andvatest tunnistajatest ja minu vastu esitatud tõenditest?

Süüdistusaktis loetleb prokurör süüdistust toetavad tõendid. Teie kaitseadvokaat saab õiguse toimikuga tutvuda hiljemalt eeluurimise lõpus ja enne teie vastu süüdistuse esitamist. Teil endal on õigus saada teavet ja üksikuid koopiaid dokumentidest.