Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Prantsusmaa

Sisu koostaja:
Prantsusmaa

Mis on kriminaalasja uurimise ja kohtueelse uurimise eesmärk?

Kriminaalasja uurimine (enquête judiciaire) hõlmab kogu uurimist, mida toimetab kriminaalpolitsei kohtuniku järelevalve all õigusrikkumise toimepanemise suhtes.

Kriminaalasja uurimine võib toimuda eraldi kohtueelsest uurimisest ning hõlmab õigusrikkumise tuvastamist, tõendite kogumist ja õigusrikkujate otsimist.

Eristatakse kiiruurimist (enquête de flagrance) ja eeluurimist (enquête préliminaire). Esimene neist toimub siis, kui kuritegu parajasti sooritatakse või on just sooritatud, ning selle käigus on politseil õigus võtta mõjusaid sunnimeetmeid. Eeluurimine toimub muudel juhtudel. Selle käigus algselt võetud leebemad sunnimeetmed on nüüd hiljuti vastuvõetud õigusaktide tõttu üha sarnasemad kiiruurimise raames võetavatele meetmetele.

Keerulisemate juhtumite puhul võib uurimise läbi viia ka kohtueelse uurimise osana ning siis järgitakse uurimise käigus uurimist toimetava kohtuniku juhtnööre. Kohtueelsel uurimisel on konkreetsem eesmärk. Nimelt soovitakse teha kindlaks, kas on piisavalt tõendeid õigusrikkuja kohtu alla andmiseks ning vajaduse korral asja kohtulikuks arutamiseks ette valmistamiseks.

See on kohustuslik ainult kriminaalasjade puhul.

Millised on kriminaalasja uurimise ja kohtueelse uurimise etapid?

Kiiruurimine (enquête de flagrance) võib alata siis, kui õigusrikkumist just pannakse toime või see on äsja toime pandud või kui isikut kahtlustatakse õigusrikkumises osalemises. See uurimine kestab 8 päeva ning riigiprokurör võib seda aega teatavatel tingimustel pikendada maksimaalselt 8 päeva võrra.

Kiiruurimise jooksul võib kriminaalpolitsei ametnik eelkõige külastada kuriteopaika, tuvastada asjaolusid, konfiskeerida tõendeid tõe väljaselgitamiseks, otsida läbi nende isikute eluasemeid, kes on tõenäoliselt õigusrikkumises osalenud või kelle valduses on sündmustega seotud dokumente või teavet, küsitleda isikuid, kes suudavad tõenäoliselt anda teavet asjaolude kohta, või võtta kõik õigusrikkumises osalemises kahtlustatavad isikud vahi alla.

Eeluurimise käigus nõustab kriminaalpolitsei ametnik prokuröri, kui tõenäoline õigusrikkuja on tuvastatud.

Kohtueelse uurimise käigus uurib kohtunik süüstavaid ja õigustavaid asjaolusid ning teeb tõe väljaselgitamiseks kõik tema arvates vajaliku. Ta võib tegutseda ex officio või prokuröri või poolte taotlusel (nt sündmuskoha vaatlus, ülekuulamised, läbiotsimised jne). Kohtunik peab taotlustest keeldumist põhjendama ning tema otsuse peale on võimalik esitada apellatsioon.

Õigusabitaotluste (commissions rogatoires) puhul võib uurimist toimetav kohtunik delegeerida neid ülesandeid täitma kriminaalpolitsei ametniku.

Kui uurimist toimetav kohtunik leiab, et kohtueelne uurimine on lõppenud, teavitab ta sellest samaaegselt pooli ja nende advokaate. Seejärel on prokuröril ja pooltel isikule süüdistuse esitamise korral üks kuu või vastasel juhul kolm kuud, et edastada uurimist toimetavale kohtunikule märkused või põhjendatud taotlused.

Selle tähtaja möödumisel on prokuröril 10 päeva (kui isik, kellele süüdistus esitati, on vahi all) või üks kuu (muudel juhtudel), et esitada saadud teabe kohta uurimist toimetavale kohtunikule oma argumendid või täiendavad märkused.

Seejärel teeb uurimist toimetav kohtunik määruse:

  • süüdistustest loobuda, kui ta leiab, et talle esitatud asjaolud ei kujuta endast kuritegu, kuriteona mitteklassifitseeritud õigusrikkumist (délit; väiksem õigusrikkumine, mida ei käsitata kuriteona Prantsusmaa õigusaktide alusel) või väiksemat õigusrikkumist või kui õigusrikkumise toimepanija ei ole teada või kui selle isiku vastu ei ole piisavalt tõendeid; või
  • edastada asi kohtule arutamiseks (kuriteona mitteklassifitseeritud õigusrikkumiste ja väiksemate õigusrikkumiste puhul) või koostada süüdistusakt (kriminaalasjade puhul), kui on piisavalt tõendeid süüdistatava õigusrikkumises süüdistamiseks.

Minu õigused uurimise ja kohtueelse uurimise ajal

Minu õigused vahi all olles (1)

Kui teid kahtlustatakse õigusrikkumises, võib kriminaalpolitsei ametnik teid vahi alla võtta. Ta peab sellest viivitamata teavitama vastavalt vajadusele prokuröri või uurimist toimetavat kohtunikku.

Tavaõiguse rikkumise puhul ei tohi teid kinni pidada üle 24 tunni, kusjuures kinnipidamisperioodi võib pikendada veel 24 tunni võrra kas prokurör seoses uurimisega või uurimist toimetav kohtunik seoses kohtueelse menetlusega.

Seoses vahi all hoidmisega on olemas siiski ka erandid. Alaealisega seotud õigusrikkumise või organiseeritud kuritegevuse, uimastikaubanduse või terrorismi puhul on kinnipidamisaeg pikem. Peale selle on alaealisi puudutavate asjade puhul isiku vahi alla võtmise ja vahi all hoidmise perioodi pikendamise võimalused palju rangemalt reguleeritud.

Kui vahi all hoidmisega seotud ajapiiranguid ei järgita, võidakse ebaseaduslikuks tunnistada nii see meede kui ka kõik sellel meetmel põhinevad järgnevad toimingud.

Mida mulle öeldakse vahi all hoidmise tingimuste kohta?

Vahi all hoitaval isikul on põhiõigused. Teid tuleb viivitamata teavitada selle õigusrikkumise laadist, millega uurimine on seotud, vahi all hoidmise kestusest ja teie õigustest. See teave tuleb esitada teile mõistetavas keeles. Seetõttu võite te kasutada tasuta tõlgi teenuseid.

Teavitamist ja nende õiguste kasutamist käsitlevad andmed säilitatakse.

  • Õigus teavitada lähedast

Teil on õigus teavitada mõnda lähedast (isikut, kellega te tavapäraselt koos elate, sugulast, venda või õde või tööandjat), kellega võtab telefoni teel ühendust kriminaalpolitsei ametnik 3 tunni jooksul alates teie vahi alla võtmisest.

  • Õigus kohtuda arstiga

Teil on õigus nõuda arstlikku läbivaatust iga 24-tunnise vahi all oleku perioodi jooksul. Arsti valib kriminaalpolitsei ametnik või prokurör.

  • Õigus paluda võimalust konsulteerida advokaadiga

Te võite paluda võimalust konsulteerida advokaadiga, kusjuures kohtumine võib kesta maksimaalselt 30 minutit. See vestlus on konfidentsiaalne. Advokaat võib esitada kirjalikke märkusi, mis lisatakse toimikusse.

Te võite advokaadi ise valida, kui te teate mõnda advokaati, või te võite paluda, et prokuratuuri esimees määraks ex officio teile advokaadi (kohtu määratud advokaat).

Kui teid võetakse vahi alla tavaõiguse rikkumise tõttu, võite konsulteerida advokaadiga kohe, kui teid on vahi alla võetud, ning kui seda perioodi pikendatakse, siis ka pikendatud perioodi alguses.

Kuid kui teid võetakse vahi alla alaealise, organiseeritud kuritegevuse, uimastikaubanduse või terrorismiga seotud õigusrikkumise tõttu, ei ole teil õigus konsulteerida advokaadiga enne 48 või 72 tunni möödumist.

Kriminaalpolitsei ametniku kohustused loetakse täidetuks, kui ta on teinud kõik endast oleneva, et võtta ühendust advokaadiga.

  • Õigus vaikida

Sellest õigusest kriminaalpolitsei ametnik teid ei teavita, kuid sellest olenemata on teil õigus vaikida ja mitte teha ennast süüstavaid avaldusi.

  • Õigus nõuda oma riigi konsulaadi teavitamist vahistamisest

Mis juhtub siis, kui ma ei nõustu sellega, kuidas minu ütlused on kirja pandud?

Te võite keelduda oma ütlusi sisaldavale protokollile alla kirjutamast.

Mis võib juhtuda vahi all hoidmise lõpus?

Sõltuvalt olukorrast võib prokurör või uurimist toimetav kohtunik lõpetada vahi all hoidmise igal ajal. Teid võidakse vabastada või kui teid on vahi alla võetud uurimise käigus, siis viia uurimist toimetava kohtuniku ette eesmärgiga alustada kohtueelset uurimist või kuriteona mitteklassifitseeritud õigusrikkumisi käsitleva paranduskohtu (tribunal correctionnel) ette.

Kui on algatatud kohtueelne uurimine, viiakse läbi esimene ülekuulamine ning teile võidakse esitada süüdistus või anda õigusesindajaga tunnistaja staatus (témoin assisté; st te ei ole mitte lihtsalt tunnistaja, vaid teataval määral kahtlustatav; seega on teil õigused, mis tavalisel tunnistajal puuduvad). Kui teile esitatakse süüdistus, võidakse teid vabastada, tingimusel et te järgite teatavaid õiguslikke piiranguid, või jätta vahi alla.

Kuid teid viiakse väiksemaid õigusrikkumisi arutava kriminaalkohtu ette, võib see kohus langetada otsuse viivitamata, kui ta seda teha saab, või anda teile aega, et valmistuda enda kaitsmiseks, kui te seda nõuate. Sellisel juhul langetatakse otsus, kas paigutada teid eelvangistusse või teid vabastada, tingimusel et te järgite teatavaid õiguslikke piiranguid.

Kas mul palutakse anda sõrmejäljed, DNA-proov või muid kehavedelikke? Millised on minu õigused?

Kui te olete tunnistaja või kahtlustatav kriminaalmenetluses, võidakse teilt prokuröri loal võtta kehaväliseid proove (nt süljeproov teie geneetilise sõrmejälje analüüsimiseks) ja läbi viia teie isiku tuvastamiseks vajalikud menetlused (nt sõrmejälgede või peopesa kujutiste võtmine või teie pildistamine).

Te võite keelduda, kuid kui eespool nimetatud toimingud tehakse seaduslikel alustel, võib neist keeldumine tähendada teatavatel tingimustel õigusrikkumist, mille eest võib karistada üheaastase vangistuse ja 15 000 euro suuruse rahatrahviga.

Kas minu isik võidakse läbi vaadata?

Üldiselt võib kriminaalpolitsei ametnik läbi viia turvakontrolli (rõivaste läbipatsutamine) eesmärgiga teha kindlaks, et teil ei ole ühtegi eset, mis ohustaks teid või teisi isikuid.

Turvakaalutlustel või uurimise huvides võib kriminaalpolitsei ametnik nõuda isiku läbivaatust, mis hõlmab täielikku või osalist lahtiriietumist. Teie kehaõõnsusi tohib läbi otsida ainult arst.

Neid toiminguid võib teha ainult teiega samast soost kriminaalpolitsei ametnik.

Kõik isiklikud asjad kirjutatakse üles ja tagastatakse teile vahi alla hoidmise lõpus teie vabastamisel.

Kas minu kodu, kontor, auto jne võidakse läbi otsida?

Läbiotsimine võib toimuda ainult ajavahemikul 6.00–21.00. Kuid enne 21.00 algav läbiotsimine võib kesta terve öö.

Kohtuniku järelevalve all on lubatud erandid organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, inimkaubanduse ja uimastikaubanduse korral.

Läbi võib otsida mis tahes elukoha, kust võidakse leida esemeid, mis võivad aidata kaasa tõe väljaselgitamisele.

Selleks võib olla teie kodu või mõne teise isiku kodu, kust on tõenäoliselt võimalik leida õigusrikkumisega seotud esemeid.

Elukoht tähendab kohta, kus isik peamiselt elab, aga ka sellist kohta, mida isikul on õigus koduks nimetada, olenemata sellest, kas ta seal elab või mitte.

Sellest tulenevalt käsitatakse elukohana erinevaid elupaiku (nt hotellituba) ja kõrvalhooneid.

Kohtunikul on õigus tõlgendada elukoha tähendust. See tähendab, et kuigi põhimõtteliselt ei käsitata sõidukit elukohana, siis ei kehti see juhul, kui selles sõidukis elatakse.

Kas ma võin esitada apellatsiooni?

Eespool nimetatud korra mittejärgimine tähendab kaitseõiguste rikkumist ning selle tulemusel võib läbiotsimise ja konfiskeerimise tunnistada ebaseaduslikuks.

Eeluurimine: minu õigused esimesel ülekuulamisel (2)

Esimesel ülekuulamisel küsitletakse teid seoses teie vastu esitatud süüdistustega.

Pärast teie isiku kontrollimist tuletab uurimist toimetav kohtunik teile meelde talle arutamiseks edastatud asjaolud ja nende õigusliku klassifikatsiooni.

Uurimist toimetav kohtunik teavitab teid teie õigustest:

  • teil on õigus kasutada vandetõlgi abi;
  • teil on õigus kasutada advokaadi abi (kelle te valite ise või kelle määrab teile kohus).

Te võite sel ülekuulamisel osaleda koos oma advokaadiga ning siis küsitletakse teid viivitamata. Vastasel juhul on uurimist toimetav kohtunik kohustatud teid taas kord teavitama teie õigusest saada õigusalast nõu, mida vajaduse korral pakub kohtu määratud advokaat.

Kui te otsustate kasutada advokaadi abi, saab advokaat tutvuda toimikuga ja konsulteerida teiega teatavatel tingimustel.

Teil on õigus vaikida.

Kui tegevus, millega seoses on teie vastu algatatud menetlus, kujutab endast kuritegu, peate läbima audiovisuaalse ristküsitluse.

Kas ma võin ennast enne kohtumenetlust süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?

Te võite süüdistuse või osa sellest omaks võtta. See on strateegiline samm ja seda tuleks arutada advokaadiga.

Kas süüdistust saab enne kohtumenetlust muuta?

Teid süüstavate ja õigustavate tõendite kohtueelse uurimise jooksul võib muuta uurimist toimetavale kohtunikule edastatud tegude klassifikatsiooni (klassifitseerides kuriteo ümber kuriteona mitteklassifitseeritud õigusrikkumiseks või vastupidi).

Kui kohtueelse uurimise käigus tuvastatakse uusi õigusrikkumisi, võib kohtunik neid prokuröri taotlusel uurida.

Kas mind saab süüdistada õigusrikkumises, millega seoses on minu suhtes juba teises liikmesriigis menetlus algatatud?

Kui teises liikmesriigis on teie suhtes algatatud menetlust, kuid otsust ei ole veel tehtud, võidakse teid sellega seoses Prantsusmaal üle kuulata.

Ning vastupidi – kui teie suhtes on teises liikmesriigis selle menetluse raames otsus langetatud, ei tohi teid non bis in idem (teie üle ei saa sama asja puhul kaks korda kohut mõista) põhimõttest lähtuvalt samas asjas süüdistada ega teie üle kohut mõista.

Kas mulle öeldakse, millised tunnistajad on minu vastu ütlusi andnud ning milliseid tõendeid on minu vastu olemas?

Poolte nõuetekohase ärakuulamise põhimõttest lähtuvalt teavitatakse teid tõenditest (tunnistajate ütlused, olulised tõendid), nii et te saate enda kaitsmiseks ette valmistuda parimal võimalikul viisil ja esitada oma seisukohad.

Need tõendid on esitatud toimikus, mille koopia te saate oma advokaadi kaudu pärast seda, kui kohtunik on selleks loa andnud.

Teie ja teie advokaat ei tohi neid dokumente levitada kolmandatele isikutele. Vastasel korral rikute te kohtueelse uurimise salastatuse nõuet.

Kas soovitakse saada teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?

Kohtueelse uurimise toimik peab kindlasti sisaldama kokkuvõtet teie varasematest süüdimõistmistest või avaldust süüdimõistmiste puudumise kohta.

Ma olen teise riigi kodanik. Kas ma pean kohtueelse uurimise ajal kohal viibima?

Kui teid vabastatakse tingimusel, et peate järgima teatavaid õiguslikke piiranguid, võidakse teie suhtes kehtestada kohustused, mille kohaselt ei tohi te lahkuda kohtueelse uurimise jooksul Prantsusmaa territooriumilt.

Mulle süüdistuse esitamine ning õigusesindajaga tunnistaja staatus (témoin assisté)

Pärast esimest ülekuulamist annab uurimist toimetav kohtunik teada, kas teile esitatakse süüdistus või antakse teile õigusesindajaga tunnistaja staatus (témoin assisté).

Süüdistuse esitamine tähendab, et teie vastu on olemas tõsised või ühesed tõendid, mis lubavad arvata, et te olete osalenud õigusrikkumise toimepanemises. Te olete kriminaalmenetluse üks pool, kusjuures õigusesindajaga tunnistajana te seda ei ole.

Vastupidi – õigusesindajaga tunnistaja staatus tähendab, et on olemas mõningad tõendid, kuid neist ei piisa teile süüdistuse esitamiseks. Olenemata sellest, et õigusesindajaga tunnistaja ei ole kriminaalmenetluse pool, on tal juurdepääs toimikule, kaitseõigused ning õigus taotleda, et uurimist toimetav kohtunik teeks teatavad toimingud.

Nendel kahel olukorral on erinevad õiguslikud tagajärjed. Vaid selle isiku, kellele on esitatud süüdistus, saab kohtuniku põhjendatud otsuse alusel vabastada tingimusel, et ta järgib teatavaid õiguslikke piiranguid (seda nimetatakse kohtuliku järelevalve alla jätmiseks (contrôle judiciaire) ja see tähendab, et isik ei tohi lahkuda Prantsusmaa territooriumilt) või vahi alla jätta ning ainult selle isiku saab anda kohtu alla.

Seejärel võite taotleda tingimisi vabastamist.

Kui teil on õigusesindajaga tunnistaja staatus, võib teile esitada süüdistuse menetluse mis tahes etapis.

Millised on kohtuliku järelevalve (contrôle judiciaire) alla jätmise tingimused?

Kui teile võidakse määrata vangistus või rangem karistus, võidakse teid vabastada tingimusel, et te järgite teatavaid õiguslikke piiranguid.

Nende piirangute kehtestamine on põhjendatud asja kohtueelse uurimisega (nt vajadus takistada teie põgenemist välismaale) või need võidakse esitada julgeolekumeetmena (nt keeld kohtuda kannatanuga). Enamik kohtuliku järelevalvega seoses võetud meetmeid on ette nähtud selleks, et takistada õigusrikkuja põgenemist.

Selle meetme kohaldamine võidakse peatada igal ajal uurimist toimetava kohtuniku otsusega, prokuröri korraldusega või teie taotlusel.

Kui te sellise taotluse esitate, peab uurimist toimetav kohtunik langetama otsuse 5 päeva jooksul.

Kui te püüate õiguslikest piirangutest kõrvale hiilida, ähvardab teid eelvangistusse paigutamise oht.

Peale selle võite te vaidlustada korralduse, millega teid kohtuliku järelevalve alla määrati, esitades apellatsiooni teise astme kohtu läbivaatavale kojale (Chambre de l’instruction).

Millised on eelvangistuse kohaldamise tingimused?

Eelvangistuse kohaldamiseks peab teid ähvardama teatava raskusastmega karistus, st vähemalt 3-aastane vangistus.

Eelvangistuseks võib korralduse anda ainult siis, kui see on ainus võimalus tõe väljaselgitamiseks vajalike tõendite või oluliste tõendusmaterjalide säilitamiseks; tunnistajatele või kannatanutele ja nende perekondadele surve avaldamise vältimiseks; süüdistatava ja teiste õigusrikkujate või kaasosaliste vahelise ebasobiva konsulteerimise vältimiseks; süüdistatava kaitsmiseks; selle tagamiseks, et isik jääks kohtuorganite käsutusse; õigusrikkumise lõpetamiseks või korduva õigusrikkumise takistamiseks; ning kriminaalasjade puhul õigusrikkumise raskusastmest tuleneva erakorralise ja pideva avaliku korra rikkumise lõpetamiseks.

Te võite teie suhtes eelvangistuse kohaldamise määruse vaidlustada 10 päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest, esitades avalduse selle karistusasutuse juhile, kus teid hoitakse või selle kohtu sekretärile, kus otsus langetati.

Kohtueelse uurimise lõpetamine (4)

Kohtueelse uurimise lõppedes võib kohtunik langetada erinevad otsused:

Süüdistusest loobumine

Kohtunik võib otsustada süüdistusest loobuda, sest ta ei ole kogunud teie vastu piisavalt tõendeid. Süüdistustest loobumine võib olla täielik või osaline.

Osalise süüdistusest loobumise korral annab uurimist toimetav kohtunik korralduse edastada asi kohtule arutamiseks või karistuse määramiseks ülejäänud süüdistustes.

Kui otsustatakse loobuda kõikidest süüdistustest ja teie suhtes kohaldatakse sel hetkel eelvangistust, siis teid vabastatakse ja teile tagastatakse teilt konfiskeeritud esemed.

Teil on õigus algatada menetlus hüvitise saamiseks.

Pidage siiski meeles, et tsiviilhageja saab esitada selle korralduse peale apellatsiooni 10 päeva jooksul alates sellest, mil otsuse teinud kohtu sekretär hagejat otsusest teavitas.

Asja edastamine kohtule arutamiseks

Kui kohtunik leiab, et tal on teie vastu piisavalt tõendeid, võib ta otsustada anda teid kohtu alla.

Kui te viibisite vabaduses tingimusel, et järgite teatavaid õiguslikke piiranguid, või kui teie suhtes kohaldati eelvangistust, siis see otsus lõpetab nende meetmete kohaldamise.

Kohtunik võib siiski otsustada täiendava konkreetseid põhjendusi sisaldava korraldusega need meetmed jõusse jätta maksimaalselt 2 kuuks. Kui selle perioodi möödudes ei ole teid viidud pädeva kohtu ette, siis teid vabastatakse.

Kohtunik võib vaid erandkorras ette näha, et perioodi pikendatakse kaks korda 2 kuu võrra, väljastades selleks korralduse, milles selgitatakse, miks on asja üle võimatu kohut mõista 2 kuu jooksul. Kui 6 kuu möödudes ei ole kohtuotsust tehtud, siis teid vabastatakse.

Teil ei ole võimalik kasutada selle korralduse vastu õiguskaitsevahendeid, välja arvatud juhul, kui te leiate, et kuriteona mitteklassifitseeritud õigusrikkumisi arutavale paranduskohtule (tribunal correctionnel) saadetud kohtuasjad kujutavad endast kuritegu (mitte aga kuriteona mitteklassifitseeritud õigusrikkumist), mille puhul oleks tulnud esitada süüdistusakt kõige raskemaid õigusrikkumisi arutavale vandekohtule (Cour d’assises). Seda õiguskaitsevahendit saavad kasutada tsiviilhagejad.

Süüdistusakt

Süüdistusakti võib koostada uurimist toimetav kohtunik seoses kuritegudega.

Kui hetkel, mil kohtunik süüdistusakti koostab, viibite te vabaduses tingimusel, et järgite teatavaid õiguslikke piiranguid, siis see meede jääb kehtima.

Teil kui süüdistuse saanud isikul on õigus esitada selle akti peale edasikaebus.

Euroopa vahistamismäärus (5)

Euroopa vahistamismäärus on menetlus, mille eesmärk on asendada liikmesriikide vaheline väljasaatmismenetlus.

Tegemist on Euroopa Liidu liikmesriigi õigusasutuse taotlusega, mille eesmärk on isik vahistada ja loovutada teisele liikmesriigile kriminaalmenetluse jätkamiseks või jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistuse täideviimiseks või ennetavaks kinnipidamiseks.

Iga liikmesriik võib tagaotsitava isiku suhtes kohaldada vajalikke ja proportsionaalseid sunnimeetmeid.

Kui tagaotsitav vahistatakse, on tal õigus saada teada vahistamismääruse sisu ning kasutada advokaadi ja tõlgi abi.

Igal juhul võib vahistamismäärust täitev õigusasutus otsustada, kas isikut peetakse kinni või ta vabastatakse teatavatel tingimustel.

Sõltuvalt otsusest kuulab vahistamismäärust täitev õigusasutus asjaomase isiku ära. Kõnealune asutus peab tegema lõpliku otsuse Euroopa vahistamismääruse jõustamise kohta hiljemalt 60 päeva jooksul pärast vahistamist. Seejärel peab vahistamismäärust täitev õigusasutus teavitama vahistamismääruse teinud õigusasutust oma otsusest. Kuid kui esitatud teave ei ole piisav, võib vahistamismäärust täitev õigusasutus küsida määruse teinud asutuselt täiendavat teavet.

Aeg, mil isikut peeti kinni seoses Euroopa vahistamismäärusega, tuleb maha arvata kogu sellest ajast, mis isikule vabaduskaotusena määrati.

Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks (6)

Teie suhted advokaadiga põhinevad vastastikusel usaldusel. Ta on teie usaldusalune. Seoses sellega on teie advokaadil ametisaladuse hoidmise kohustus.

Seetõttu peaks teil olema võimalik temalt küsida kõiki teile muret valmistavaid küsimusi ja kõiki vajalikke selgitusi, et vältida arusaamatusi.

Esimesel kohtumisel andke advokaadile kõik teie asjaga seotud dokumendid ja kogu teave, et ta saaks ette valmistuda teie kaitsmiseks parimal võimalikul viisil.

Arutage kõiki küsimusi, mis teil on. Eelkõige küsimusi, mis puudutavad menetluse käiku või menetluse liigist lähtuvalt valitavat strateegiat või siis küsimusi, mida teie asja arutav kohtunik võib teilt tõenäoliselt küsida.

Kindlasti küsige teavet menetluse tulemuste, võimalike karistuste ja valikute kohta.

Viimati uuendatud: 06/12/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.