Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Eesti

Sisu koostaja:
Eesti

Kus toimub kohtumenetlus?

Kõiki kriminaalasju arutatakse maakohtutes. Üldjuhul teeb otsuse üks kohtunik. Esimese astme kuritegude kriminaalasju arutab eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis.

Kas kohtumenetlus on avalik?

Kohtumenetlus on avalik.

Kohus võib kuulutada kohtumenetluse osaliselt või täielikult kinniseks:

  • riigi- või ärisaladuse kaitseks;
  • kõlbluse, perekonna- või eraelu kaitseks;
  • alaealise või kannatanu huvides;
  • õigusemõistmise huvides, sealhulgas juhul, kui kohtuistungi avalikkus võib ohustada kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeolekut.

Kas süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta?

Enne kohtuliku arutamise lõppu võib prokuratuur teie vastu esitatud süüdistust muuta või täiendada. Süüdistuse muudatused ja täiendused esitatakse teile ja teie kaitsjale. Süüdistuse muutmise korral on teil ja teie kaitsjal õigus taotleda kohtuliku arutamise edasilükkamist, et teil oleks võimalik kaitse ette valmistada.

Mis juhtub, kui ma tunnistan ennast kohtumenetluse ajal süüdi süüdistuse mõnes või igas punktis?

Teie ülestunnistust käsitatakse kriminaalasjas ühe tõendina. Kui te ennast süüdi tunnistate, peab prokuratuur siiski teie süüd muude tõenditega tõestama.

Kas ma pean kohtumenetlusel kohal viibima? Kas kohut saab pidada ilma minuta?

Süüdistatava osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Erandkorras võib kriminaalasja arutada teie osavõtuta järgmistel juhtudel:

  • kui te rikkusite kohtuistungi korda ega täitnud kohtuniku korraldust ning teid on selle tulemusena kohtusaalist eemaldatud;
  • kui on küllaldane alus arvata, et te viibite väljaspool Eesti Vabariiki ja hoiate kohtumenetlusest kõrvale ning asja kohtulik arutamine on võimalik ilma teieta;
  • kui pärast kohtuistungil ülekuulamist olete viinud end sellisesse seisundisse, et te ei suuda enam osaleda kohtulikul arutamisel, ning asja kohtulik arutamine on võimalik ilma teieta;
  • kui teie kohtusse toimetamine on raskendatud ja olete nõustunud kohtulikust arutamisest osavõtuga audiovisuaalses vormis;
  • kui olete esitanud kohtule põhjendatud taotluse arutada asja teie osavõtuta ja kohus on veendunud, et teie õigusi on võimalik kaitsta teie osavõtuta kohtulikust arutamisest, ning teie puudumine kohtuistungilt ei ole vastuolus avalike huvidega.

Kas ma saan osaleda videokonverentsi kaudu, kui ma elan teises riigis?

Kohus võib lubada teil osaleda kohtulikul arutamisel videokonverentsi kaudu, kui teie ilmumine kohtusse on raskendatud. Selline osalemine on võimalik ainult teie nõusolekul.

Kas mulle võimaldatakse tõlget, kui ma ei saa toimuvast aru?

Kui te ei mõista kohtumenetluse keelt, peab kohus tagama teile kohtumenetluse ajaks tõlgi.

Kas mul peab olema kaitsja? Kas mulle võimaldatakse kaitsja?

Teil peab olema kaitsja ja kui te ise endale kaitsjat ei valinud, määrab teile kaitsja Eesti Advokatuur (vt teabelehte nr 1).

Kas ma saan kohtumenetluse ajal sõna võtta? Kas ma pean kohtumenetluse ajal sõna võtma?

Teil on õigus kohtumenetluse ajal sõna võtta ja avaldada oma arvamust kohtuasja kõigi asjaolude kohta. Te ei pea kohtumenetluse ajal sõna võtma ning teil on õigus vaikida.

Mis juhtub, kui ma kohtus tõtt ei räägi?

Kui te tõtt ei räägi, ei saa teid selle eest karistada. Valeütluste andmise korral võidakse teie kogu ütlust (sealhulgas ka tõest osa) käsitada ebausaldusväärsena. Sellisel juhul ei käsitata teie ütlust tõendina.

Kas ma võin minu vastu esitatud tõendid vaidlustada?

Teil on õigus esitada vastuväiteid kohtus teie vastu esitatud tõenditele. Tõendid ei ole kohtus lubatavad, kui need saadi õigusvastaselt. Teil on õigus seada kahtluse alla nii tõendite usaldusväärsus kui ka nende õiguslik lubatavus.

Teie ja teie kaitsja võite tõendid vaidlustada suuliselt ja kirjalikult menetluse igas etapis kuni kohtuliku arutamise lõpuni.

Milliseid tõendeid võin ma omalt poolt esitada?

Teil on õigus esitada kohtus mis tahes tõendeid, mis on kriminaalasja jaoks asjakohased.

Milliseid tingimusi minu tõendite suhtes kohaldatakse?

Uute tõendite esitamiseks tuleb üldjuhul esitada taotlus pärast kriminaaltoimikuga tutvumist või vähemalt kolm tööpäeva enne eelistungit. Kuid uusi tõendeid on võimalik esitada ka kohtumenetluse ajal, kui objektiivsetel põhjustel ei olnud neid võimalik esitada varem.

Kas ma võin kasutada tõendite kogumiseks eradetektiivi?

Teil on õigus kasutada tõendite saamiseks eradetektiivi. Eradetektiivi tegevus ei ole kriminaalmenetluses reguleeritud ning eradetektiivil puudub pädevus menetlustoimingute läbiviimiseks.

Kas ma võin paluda tunnistajatel enda kasuks tunnistada?

Teil on õigus lasta kutsuda kohtusse inimesi, kellel on teie kriminaalasja lahendamiseks vajalikku olulist teavet.

Kas ma võin või kas minu kaitsja võib esitada küsimusi teistele tunnistajatele? Kas mina võin või kas minu kaitsja võib nende ütlused kahtluse alla seada?

Teil ja teie kaitsjal on õigus esitada küsimusi kõigile tunnistajatele. Teil on õigus avaldada oma arvamust tunnistaja ütluste asjakohasuse ja tõepärasuse kohta. Teil on õigus esitada tõendeid, mis tõendavad tunnistaja ütluste tõele mittevastavust või seavad kahtluse alla nende usaldusväärsuse.

Kas arvesse võetakse teavet minu varasemate õigusrikkumiste kohta?

Arvesse võidakse võtta üksnes sellist teavet teie varasemate õigusrikkumiste kohta, mis on kantud karistusregistrisse ning mida ei ole teie karistusandmetest kustutatud (karistusandmed kustutatakse 1 – 15 aasta jooksul pärast karistuse kandmist sõltuvalt õigusrikkumise raskusastmest).

Samuti võidakse arvesse võtta teistest riikidest saadud teavet teie varasemate karistuste kohta. Selleks et teie karistatust saaks kohtus arvesse võtta, peab see olema esitatud süüdistusaktis. Teatavate kuritegude puhul võib sarnase kuriteo varasem toimepanek tuua kaasa rangema karistuse määramise.

Millised on kohtumenetluse võimalikud tulemused?

Pärast asja kohtulikku arutamist mõistab kohus teid kas õigeks või süüdi. Teid mõistetakse õigeks, kui kohtumenetluse ajal ei tõendata kuriteo toimepanekut või seda, et teie olete selle toimepanemises süüdi. Teid mõistetakse õigeks ka juhul, kui prokuratuur loobub süüdistusest. Teid mõistetakse süüdi, kui kohtus tõendatakse, et kuriteo panite süüliselt toime teie.

Süüdimõistmise korral määrab kohus teile karistuse vastavalt seadusele. Võimalikud karistused on:

  • rahaline karistus, mille määr võib olla 30–500 teie keskmist päevasissetulekut;
  • vangistus 30 päevast 20 aastani või eluaegne vangistus.

Teie nõusolekul võib kohus teatud juhtudel asendada vangistuse üldkasuliku tööga.

Teataval juhul võib kohus otsustada määrata teile katseaja. Sellisel juhul ei pea te algset karistust kandma või kannate ainult osa sellest, kui te ei pane katseajal toime uut kuritegu. Olenevalt asjaoludest võib katseaja pikkus olla kuus kuud kuni viis aastat.

Lisaks põhikaristusele võib kohus määrata lisakaristuse, näiteks keelata teil tegeleda teataval tegevusalal või teid Eestist välja saata. Samuti võib konfiskeerida igasuguse vara, mis on seotud kuritegevusega.

Milline on kannatanu roll kohtumenetluse ajal?

Kannatanul on õigus osaleda kohtumenetluses, anda ütlusi ja esitada tõendeid, nõuda kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamist ja avaldada arvamust prokuratuuri poolt teile taotletava karistuse kohta.

Seonduvad lingid

Kriminaalmenetluse seadustik (Code of Criminal Procedure) - inglise ja eesti keeles

Karistusseadustik (Penal Code) - inglise ja eesti keeles

Viimati uuendatud: 08/08/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta