Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Inglismaa ja Wales

Sisu koostaja:
Inglismaa ja Wales

Kus kohtumenetlus toimub?

Kõigi kriminaalasjade arutamine algab rahukohtus. Kohtuasja võidakse seejärel menetleda kolmel moel.

Väiksemate kuritegude puhul toimetab kogu kohtumenetlust rahukohtus kas kolmest aukohtunikust koosnev kohtukoosseis või piirkonnakohtunik.

Tõsisemate kuritegude puhul viiakse kohtumenetlus läbi kas rahukohtus või kroonikohtus kohtuniku ja 12 vandekohtuniku osavõtul.

Piirkonnakohtunik või aukohtunikud kuulavad ära teie advokaadi argumendid teie kaitseks, misjärel otsustavad, mis liiki kohtumenetlus on teie asjas kõige sobivam. Võimaluse korral arutatakse teie asja rahukohtus, kuid kui see ei ole sobiv või kui te taotlete asja arutamist kroonikohtus, edastatakse teie kriminaalasi kroonikohtule. Kõik täiskasvanuid käsitlevad kohtumenetlused on avalikud.

Kui teie vastu esitatud süüdistus ei ole seotud väga raske kuriteoga ja kui te olete alla 18-aastane, toimub teie asja arutamine noortekohtus kohtuniku või kolme eriettevalmistusega aukohtuniku poolt. Avalikkust kohtusaali ei lubata.

Kas süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta?

Süüdistust saab muuta eelistungil, kuid tavaliselt ei ole see võimalik pärast seda, kui kohus on alustanud tõendite kuulamist. Vähem tõsised süüdistused tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast kuriteo toimepanemist. Te võite süü osaliselt või täielikult omaks võtta. Prokurör võib nõustuda teiepoolse süü tunnistamisega väiksemas kuriteos, kui see, milles teid algselt süüdistati.

Kas ma pean kohtumenetlusel kohal viibima?

Nõutaval ajal kohtusse mitteilmumine on kuritegu. Peale selle võib menetlus teie puudumise korral jätkuda. Väiksemate kuritegude puhul on sageli võimalik, et teid esindab kohtus advokaat, või tunnistada oma süüd kirjalikult posti teel või lasta kohtuasja menetlemisel jätkuda teie kohalviibimiseta. Kroonikohtus ei saa kohtumenetlus tavaliselt ilma teie kohalviibimiseta jätkuda. Kuid kui te menetlust takistate või põgenete, saab menetlus ilma teieta jätkuda. Kohale mitteilmumine (mõjuva põhjuseta) on kuritegu.

Kas ma saan osaleda kohtumenetluses videolingi kaudu?

Tavaliselt ei ole see võimalik, kuigi mõne istungi puhul võidakse teie osalemine tagada videolingi kaudu vanglast või politseijaoskonnast. Aukohtunikud või kohtunik ja prokurör viibivad kohtusaalis. Teie õigusnõustaja võib olla kas politseijaoskonnas või kohtus ning tal on võimalik näha ja kuulda teid videolingi kaudu.

Kas mulle antakse tõlk, kui ma ei saa toimuvast aru?

Kui te inglise keelest aru ei saa, võimaldab kohus teil kasutada tõlki.

Kas mul peab olema advokaat?

Üldiselt ei pea teil kohtus advokaat kaasas olema, kuid advokaadi kasutamine on tungivalt soovitatav. Teatavate kohtumenetluste, nagu vägistamisjuhtumite või noori tunnistajaid hõlmavate juhtumite puhul on advokaat nõutav.

Kas ma saan advokaati vahetada?

Jah, täiendavat teavet leiate teabelehelt nr 1.

Kas ma pean kohtus ütlusi andma?

Te võite anda ütlusi kohtumenetluse ajal, kuid teid ei saa selleks sundida. Teie advokaat annab teile nõu, kas te peaksite seda tegema. Ütluste mõjuva põhjuseta andmata jätmine võib teile kahjuks tulla, kuid üksnes selle alusel, et te kohtus vaikisite, ei saa teid süüdi mõista.

Millised on minu õigused seoses minu vastu esitatud tõenditega?

Kui te tõenditega nõus olete, võidakse need ette lugeda või nendest kokkuvõte teha. Kui te vaidlustate tõendid, palutakse tavaliselt tunnistaja kohtusse ütlusi andma, et te saaksite talle küsimusi esitades tema ütlused kahtluse alla seada. Kui prokurör kasutab teie vastu tõendina dokumente, peab ta sellest teie advokaati enne kohtumenetlust teavitama. Teie advokaat saab dokumendid vaidlustada. Teie advokaat saab küsitleda kõiki tunnistajaid, kes teie vastu tunnistavad, et nende väited kahtluse alla seada.

Kas ma saan enda kaitseks tõendeid esitada?

Jah. Tõendiks võivad olla dokumendid või asitõendid. Samuti võite te kutsuda enda kaitseks tunnistajaid ning kohtunik võib nad lasta kohtusse tuua. Teie advokaat ja prokurör küsitlevad neid.

Kas arvesse võetakse minu kohta karistusregistris sisalduvat teavet?

Enne kohtumenetlust kogub prokurör teie karistusregistri andmeid. See võib hõlmata süüdimõistmisi teistes riikides. Teatavates olukordades avaldatakse see teave kohtule, kuid teie advokaat saab selle toimumist vaidlustada. Isegi kui teie karistusregistri andmeid kohtus arvesse võetakse, ei saa teid süüdi mõista ainult selle alusel, et teid on varem kuriteos süüdi mõistetud.

Mis juhtub kohtumenetluse lõpus?

Pärast tõendite kuulamist tehakse kohtuotsus selle kohta, kas te olete süüdi või ei. Rahukohtus langetavad otsuse aukohtunikud. Kroonikohtus langetavad otsuse ainult vandekohtunikud. Kui otsus on õigeksmõistev, kohtuasi lõpetatakse. Kui muid süüdistusi ei ole, võite kohtust lahkuda. Kui otsus on süüdimõistev, teevad advokaadid avaldusi karistuse kohta. Karistus võidakse määrata eraldi kohtuistungil.

Milline karistus mulle määratakse?

Karistus sõltub kuriteo raskusastmest. Kohus järgib riiklikke suuniseid. Iga kuriteo jaoks on kehtestatud maksimaalne karistus; mõne jaoks on ka minimaalne karistus.

Võimalike karistuste kohta leiab täiendavat teavet siit. Need on:

  • vangistus – see võib olla kindlaksmääratud või määramata ajaks. Kohus selgitab, kui palju sellest te tõenäoliselt peate vanglas kandma. Karistused, mis on lühemad kui 12 kuud, võib määrata tingimisi (kantakse väljaspool vanglat teatavatel kindlaksmääratud tingimustel). Vanglas enne kohtumenetlust oldud aeg arvestatakse tavaliselt karistuse hulka;
  • üldkasulik töö (võib hõlmata mitut tingimust, näiteks tasuta töö tegemine kohaliku kogukonna heaks);
  • rahatrahv (rahaline karistus);
  • hüvitis (kannatanule makstav rahasumma);
  • väljasaatmine (tagasisaatmine kodumaale; seda rakendatakse ainult väga raskete kuritegude puhul);
  • õiguse äravõtmine (nt juhtimisõiguse äravõtmine).
  • Milline on kannatanu roll kohtumenetluse käigus?

Kannatanu ei ole menetlusosaline, kuid võib kohtus ütlusi anda. Teile karistuse määramisel võib kohtunik võtta arvesse kannatanu avaldust kuriteo mõju kohta. Kohtunik ei saa teilt tsiviilkahju välja mõista, kuid saab teha hüvitamismääruse. Kannatanu võib esitada teie vastu erasüüdistuse.

Seonduvad lingid

Kohtusse minek

Kohtumenetlus

Videolingi kaudu osalemine

Karistuse määramise suunised

Vangimõistetute perede abitelefon

Elu vanglas

Laste ja noorte seadus (1933) (muudetud kujul)

Rahukohtute seadus (1980) (muudetud kujul)

Kriminaalõiguse ja avaliku korra seadus (1994) (muudetud kujul)

Kriminaalmenetluse ja eeluurimise seadus (1996) (muudetud kujul)

Kuritegusid ja avaliku korra rikkumist käsitlev seadus (1998) (muudetud kujul)

Kriminaalkohtute volituste (karistuste määramise) seadus (2000) (muudetud kujul)

Kriminaalasjades õigusemõistmise seadus (2003) (muudetud kujul)

Ühendkuningriigi piiride seadus (2007) (muudetud kujul)

Kriminaalõiguse ja sisserände seadus (2008) (muudetud kujul)

Koroneride ja kriminaalasjades õigusemõistmise seadus (2009) (muudetud kujul)

Viimati uuendatud: 01/12/2016

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta