Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Inglismaa ja Wales

Sellel teabelehel ja selle alalehtedel selgitatakse eeluurimise ajal kohaldatavat menetlust ning seda, mis juhtub pärast uurimist ja enne kriminaalkohtumenetlust.

Sisu koostaja:
Inglismaa ja Wales

Millised on eeluurimise etapid?

Eeluurimine algab siis, kui politsei kahtlustab kuriteo toimepanemist. Politsei viib läbi uurimise ja kogub tõendeid. Tõsiste juhtumite korral, kui politseil on enda arvates piisavalt tõendeid süüdistuse esitamiseks, võtab politsei ühendust Riigiprokuratuuriga (Crown Prosecution Service), kes tavaliselt otsustab, kas ja milline süüdistus esitada. Selleks võidakse läbi viia täiendav uurimine.

Kui teie olete politsei arvates kahtlustatav, on esimene peamine etapp otsuse langetamine teie vahistamise kohta.

Pärast vahi all ülekuulamist järgneb süüdistuse esitamise üle otsustamise etapp. Kui politseil on vaja läbi viia täiendav uurimine ning teie eelvangistuses hoidmine ei ole vajalik, peab politsei teid vabastama kas süüdistust esitamata või kautsjoni vastu, paludes teil hilisemal kuupäeval politseijaoskonda tagasi pöörduda.

Kui teile esitatakse siiski süüdistus õigusrikkumises ning politsei otsustab, et teie suhtes tuleks kohaldada eelvangistust, viiakse teid kohtu ette, kes otsustab, kas vabastada teid enne kohtumenetluse toimumist kautsjoni vastu või ei.

Kui te olete uurimise all seoses väidetava osalemisega terrorismis, siis on teie õigused ja politsei volitused allpool kirjeldatutest erinevad (vt 2000. aasta terrorismivastast seadust, mida nendel teabelehtedel ei käsitleta).

Kui te olete noorem kui 18 aastat, on teil täiendavad õigused. Paluge oma advokaadil neid teile selgitada.

Klikkides alltoodud linkidel, leiate rohkem teavet selle kohta, millised on teie õigused enne asja kohtulikku arutamist.

Uurimine ja vahistamine (1)

Kas politsei esitab mulle küsimusi?

Kui politsei kahtlustab teid kuriteo toimepanemises või kuriteo kohta teabe omamises, võib ta teile küsimusi esitada.

Kas ma pean politseijaoskonda minema?

Politsei võib teid tänaval või muus avalikus kohas peatada, läbi otsida ja küsida teilt teatavaid küsimusi. Te peaksite ütlema politseile oma nime ja aadressi, kui teilt neid küsitakse. Kui politsei kahtlustab teid kuriteos, võib ta paluda teil minna politseijaoskonda vabatahtlikult. Samuti on politseil õigus teid vahistada ja viia teid politseijaoskonda vastu teie enda tahtmist. Teile tuleb öelda, miks seda tehakse.

Kas ma võin politseijaoskonnast lahkuda?

Kui te viibite politseijaoskonnas kas kahtlustatava või võimaliku tunnistajana, kuid teid ei ole vahistatud, siis võite igal ajal sealt lahkuda.

Mis juhtub siis, kui mind vahistatakse?

Kui politsei tahab teid politseijaoskonnas hoida, tuleb teid vahistada. Teile tuleb öelda, miks seda tehakse. Lisaks peab vahistamine olema vajalik. Politsei võib teid läbi otsida, võtta teilt sõrmejäljed ja DNA-proovi ning teostada muid siin kirjeldatud läbivaatusi.

Mis saab siis, kui ma inglise keelt ei räägi?

Kui te inglise keelest aru ei saa, peab politsei võimaldama teil kasutada tasuta tõlgi teenuseid. Ilma tõlgita ei tohi teid üle kuulata.

Kas ma saan advokaadi?

Vahistamise korral on teil õigus pidada nõu advokaadiga. Kui te ei tea ühtegi advokaati, võtab politsei ühendust nn valveadvokaadiga. Täiendavat teavet leiate teabelehelt nr 1.

Mis saab siis, kui ma olen noorem kui 17-aastane või haavatavasse elanikkonnarühma kuuluv täiskasvanu?

Kui te olete noorem kui 17-aastane või kuulute haavatavasse elanikkonnarühma, ei tohi teid üle kuulata ilma vanema, hooldaja või sotsiaaltöötaja juuresolekuta.

See isik toetab ja nõustab teid politseiga suhtlemisel. See isik ei ole advokaat ega anna õigusalast nõu. Selliseks täiskasvanuks võib olla ka pereliige, sõber, vabatahtlik ning sotsiaal- või hoolekandetöötaja.

Kas politsei võib mind läbi otsida?

Ka juhul, kui teid ei ole vahistatud, võib politsei teid või teie sõidukit peatada ja läbi otsida, kuid seda ainult juhul, kui on põhjendatud alust kahtlustada, et teie valduses on varastatud või keelatud esemeid või et te olete pannud toime kuriteo.

Kas politsei võib võtta minult sõrmejäljed või DNA-proovi?

Kui teid ei ole vahistatud, ei pea te sõrmejälgi või muid proove andma ning politsei ei saa neid ilma teie nõusolekuta võtta. Kuid kui te olete vahistatud, on politseil õigus võtta näiteks vere-, sülje- või koeproove ilma teie nõusolekuta.

Kas ma pean osalema äratundmiseks esitamise toimingus?

Kui teid on vahistatud, võib politsei paluda teil osaleda äratundmiseks esitamise toimingus. Sellest keeldumist võidakse kasutada kohtumenetluses teie vastu. Tavaliselt kujutab toiming endast videoülesvõtete näitamist ohvrile või tunnistaja(te)le. Advokaat saab teile nõu anda.

Kas politseil on õigus minu auto või ruumid läbi otsida?

Kui teid on vahistatud, võib politsei vanema ametniku loal teie auto ja ruumid läbi otsida ning konfiskeerida mis tahes vara, kui see on uurimise jaoks asjakohane.

Kas ma võin pereliikme või sõbraga ühendust võtta?

Jah, võite küll. Nimelt selleks, et öelda, kus te viibite.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Kui te vajate arstiabi, on teil õigus kohtuda arstiga.

Olen pärit teisest liikmesriigist. Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga?

Jah. Saatkonna esindaja tuleb politseijaoskonda või võtab teiega ühendust, kui te vajate abi. Politsei on isiku vahistamise või kinnipidamise korral kohustatud võtma ühendust järgmiste ELi riikide konsulaaresindustega: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Taani, Tšehhi Vabariik või Ungari.

Mis juhtub, kui mind vahistatakse Euroopa vahistamismääruse alusel?

Kui üks liikmesriik on teinud Euroopa vahistamismääruse, võidakse teid vahistada teises liikmesriigis ja saata pärast kohtuistungit tagasi vahistamismääruse teinud liikmesriiki. Kohtuistungi ajal on teil õigus advokaadile ja tõlgile, kui teil peaks neid vaja minema. Täiendavat teavet leiate teabelehelt nr 1.

Kas politsei esitab mulle süüdistuse?

Kui politsei leiab, et teie vastu on piisavalt tõendeid, võib ta esitada teile kuriteosüüdistuse. Süüdistuses öeldakse, millise kuriteo te politsei arvates toime panite. Kui teile on süüdistus esitatud, ei või politsei teid selle kuriteoga seoses rohkem üle kuulata.

Kui kaua võib politsei mind pärast vahistamist kinni pidada?

Pärast vahistamist võib politsei teid politseijaoskonnas kinni pidada kuni 24 tundi. Vanemametnik võib seda ajavahemikku pikendada 36 tunnini, kui on alust arvata, et see on vajalik tõendite kogumiseks, kui tegemist on raske kuriteoga ja kui see on vajalik uurimise nõuetekohaseks läbiviimiseks. Pärast selle aja möödumist tuleb teile esitada süüdistus või teid tuleb vahi alt vabastada. Kui politsei soovib teid täiendavalt kinni pidada, peab ta saama selleks rahukohtu loa. Kohus võib pikendada kinnipidamisaega maksimaalselt 96 tunnini.

Politsei vastu kaebuste esitamine

Kui te arvate, et politsei ei kohelnud teid nõuetekohaselt, võite esitada kaebuse kas politseile või politsei vastu esitatud kaebusi lahendavale sõltumatule komisjonile (Independent Police Complaints Commission).

Ülekuulamine ja süüdistuse esitamine (2)

Millal võib mind üle kuulata?

Kui te olete vahistatud ja teid peetakse kinni politseijaoskonnas, peab kinnipidamisametnik tagama, et te olete ülekuulamiseks vaimselt ja füüsiliselt terve. Mis tahes 24-tunnise ajavahemiku jooksul tuleb teile võimaldada vähemalt 8-tunnine periood, mil teid üle ei kuulata. Ülekuulamise ajal tuleb teile võimaldada 15-minutiline puhkepaus iga 2 tunni järel. Tavaliselt võib teie advokaat ülekuulamise juures viibida.

Kas ma pean vastama politsei küsimustele?

Te ei pea küsimustele vastama. Kui teid kahtlustatakse kuriteos, peab politsei esitama teile enne küsimuste esitamist ametliku hoiatuse. Nad hoiatavad teid, et te ei pea küsimustele vastama, kuid kui te otsustate seda teha, võidakse teie sõnu kasutada kohtus tõendina. Lisaks tuleb teile öelda, et kui te jätate ütlemata midagi, mida te soovite hiljem kasutada kohtus enda kaitseks, siis võidakse kohtumenetluses kasutada teie vastu asjaolu, et te ei öelnud seda varem politseile.

Kuidas toimub politseipoolne ülekuulamine?

Politseijaoskonnas toimuvad ülekuulamised ülekuulamistoas ja need helisalvestatakse alati. Enne ülekuulamist tuleb teile salvestusprotsessi selgitada.

Millal politsei mulle süüdistuse esitab?

Kui politsei leiab, et teie vastu on piisavalt tõendeid, võib ta esitada teile kuriteosüüdistuse. Pärast seda ei või politsei teid selle kuriteoga seoses rohkem üle kuulata. Süüdistust võib menetluse hilisemas etapis muuta.

Enne kohtumenetlust kohtusse ilmumine (3)

Millal pean ma esimest korda kohtusse ilmuma?

Kui politsei hoiab teid vahi all, tuleb teid toimetada kohtusse järgmisel istungite päeval. Tavaliselt toimub esimene arutamine rahukohtus.

Kas mul on õigus advokaadile?

Kohtus on teil õigus advokaadile. Kui teil oma advokaati ei ole, tegutseb teie heaks nn valveadvokaat. Täiendavat teavet leiate teabelehelt nr 1.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma inglise keelt ei valda?

Kui te inglise keelt ei räägi, võimaldatakse teil tasuta kasutada tõlki, kes tõlgib teile kogu kohtumenetluse.

Kas mind vabastatakse vahi alt?

Kui teid hoitakse vahi all, võite esitada kohtule taotluse enda vabastamiseks kautsjoni vastu. Kui teile määratakse kautsjon, ei pruugi teil olla vaja raha deposiiti jätta.

Tavaliselt vabastatakse teid kautsjoni vastu, kui teil ei ole varasemast ajast kriminaalkaristusi ning kui kohus leiab, et te ei kujuta endast ohtu ühiskonnale, ei sega vahele tunnistajate ütlustele ja ilmute kohtusse määratud ajal. Kautsjoni vastu vabastamise suhtes võib kehtestada tingimusi, näiteks kindlal aadressil viibimine, politseile oma passi loovutamine või elektroonilise kiibi kandmine.

Kui kohus kautsjoni määramisest keeldub, hoitakse teid kohtumenetluseni vangis.

Kas ma võin vaidlustada otsuse, mille alusel hoitakse mind kuni kohtumenetluseni vangis?

Jah. Küsige oma advokaadil nõu.

Kas ma pean enne kohtumenetlust veel kohtusse ilmuma?

Jah. Teie advokaat nõustab teid selles küsimuses.

Kui kaua võib mind enne kohtumenetlust vangis hoida?

Kui teid hoitakse vangis, peab teie asja kohtulik arutamine toimuma teatava aja jooksul.

Tavaliselt peaks kroonikohtu menetlus algama 182 päeva jooksul teie vangistamisest. Kui sellest kinni ei peeta, võite taotleda enda vabastamist kautsjoni vastu. Vähem tõsiste juhtumite puhul peab kohtumenetlus algama 56 päeva jooksul. Kui sellest kinni ei peeta, vabastatakse teid kautsjoni vastu.

Kriminaalasja ettevalmistamine enne kohtumenetlust (4)

Mis toimub enne kohtumenetlust?

Kohtumenetlusele eelneva aja jooksul jätkab Riigiprokuratuur selle uurimist, kas on piisavalt alust süüdistuse esitamiseks. Prokurör jagab teie advokaadiga tõendeid, mida kasutatakse kohtus teie vastu. Näiteks, kui tõendeid esitavad tunnistajad, saate nende kirjalikud ütlused. Prokurör peab teile samuti avaldama kõik teile kasuks olevad materjalid, mis võivad prokuratuuri väiteid kahjustada. Prokurör peab tõendid pidevalt läbi vaatama ja avaldama teile kõik materjalid, mis sellesse kategooriasse kuuluvad.

Olen pärit teisest liikmesriigist. Kas ma pean enne kohtumenetlust viibima Inglismaal/Walesis?

Kui teid ei hoita vahi all või kui teid on kautsjoni vastu vabastatud, on teil vaba voli oma kodumaale tagasi pöörduda. Kuid kui prokurör nõuab, et te viibiksite uurimise ajal Inglismaal või Walesis, ei pruugi kohus teid kautsjoni vastu vabastada. Kohus võib teid kautsjoni vastu vabastada tingimusel, et te jääte Inglismaale. Selle tingimuse järgimata jätmine on õigusrikkumine. Kui teid vabastatakse kautsjoni vastu, peate teatama, millisel aadressil saab teiega Ühendkuningriigis ühendust võtta. See võib olla teie advokaadi aadress.

Kui ma läksin oma liikmesriiki, kas ma pean kohtumenetluse ajaks Inglismaale/Walesi tagasi pöörduma?

Tõenäoliselt. Mõne eelistungi puhul võib teie advokaat taotleda teie kohalviibimise nõude tühistamist või võib olla võimalik teie osalemine videolingi kaudu.

Kas minu kriminaalasi jõuab alati kohtusse?

Teie kriminaalasi ei pruugi tingimata kohtusse jõuda. Riigiprokuratuur võib otsustada menetluse lõpetada või võib teha ettepaneku tingimisi hoiatuse kohaldamiseks, mis võib hõlmata rahatrahvi. Kui te sellega nõustute, võtate süü omaks. See lisatakse teie karistusregistri andmetele ning teil puudub apellatsiooniõigus.

Millist liiki tõendeid prokuratuur kogub?

Politsei kuulab üle tunnistajad ning võib samuti koguda asitõendeid ja kohtumeditsiinilisi tõendeid. Näiteks võidakse koguda dokumente teie kodust või töökohast, läbi otsida teie auto või võtta teie DNA-proove (nt juukse- ja süljeproov jmt).

Kas ma saan prokuratuuri takistada teatavate tõendite kogumisel?

Mõnikord peab politseil olema läbiotsimismäärus, mida saab vaidlustada. Üldiselt tuleb määruses täpsustada, mida võib läbi otsida ja miks seda tehakse. Kui politsei määrusest kinni ei pea, ei pruugi kohus kogutud tõendeid vastuvõetavaks tunnistada.

Kas soovitakse saada teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?

Prokurör kogub teavet teie karistusregistri andmete kohta, sealhulgas süüdismõistmiste kohta väljaspool Ühendkuningriiki.

Kas minu vastu esitatud süüdistust võidakse enne asja kohtulikku arutamist muuta?

Jah. See sõltub prokuröri poolt tõenditele antud hinnangust. Teie advokaat võib taotleda süüdistuse muutmist.

Mis saab siis, kui minu üle on mõnes teises liikmesriigis sama õigusrikkumise eest kohut mõistetud?

Kui ühe liikmesriigi kohus on langetanud lõpliku otsuse, ei tohi teie üle samade asjaolude põhjal teises liikmesriigis kohut mõista.

Kas ma võin end enne kohtumenetlust süüdi tunnistada?

Kui te soovite end enne kohtumenetlust süüdi tunnistada, on see enamikul juhtudel võimalik. Kui te end süüdi tunnistate, mõistetakse teile üldjuhul väiksem karistus võrreldes sellega, mis teile oleks mõistetud kohtuvaidluse tulemusena. Kui te otsustate end süüdi tunnistada, puudub teil tavaliselt õigus esitada apellatsioon süüdimõistva kohtuotsuse peale ning see lisatakse teie karistusregistri andmetele.

Seonduvad lingid

Kriminaalmenetluse ja uurimise toimetamise seadus (1996) (muudetud kujul)

Kriminaalkohtumenetluse seadus (2003) (muudetud kujul)

Politsei- ning kriminaalasjadega seotud tõendite seadus (1984)

Toimimisjuhend

Kautsjoniseadus (1976) (muudetud kujul)

Õigusrikkumistes süüdistuse esitamise seadus (1985), artikkel 22 (muudetud kujul)

Raske organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ja politseiseadus (2005)

Terrorismivastane seadus (2000)

Viimati uuendatud: 01/12/2016

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta