Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Taani

Sisu koostaja:
Taani

Millised on eeluurimise etapid?

Kriminaalasju uurib politsei. Tavaliselt hakkab politsei asja uurima sellepärast, et neid on teavitatud, et isik on langenud vägivalla või varguse ohvriks, või sellepärast, et politsei või ka kodanik on tabanud isiku kuriteo sooritamiselt.

Esialgne süüdistus

Kõigepealt püüab politsei kindlaks teha, kas kuritegu on toime pandud ning kas on üks kindlakstehtav kahtlustatav või mitu kindlakstehtavat kahtlustatavat, kellele võidakse esitada süüdistus kuriteo toimepanemises. Seoses sellega soovib politsei tavaliselt kahtlustatava üle kuulata.

Vahistamine

Politsei võib kahtlustatava kinni pidada.

Eelistung ja eelvangistus (sealhulgas Euroopa vahistamismäärus)

Kui politsei soovib kahtlustatava kinni pidada, et mitte ohustada eeluurimist, või mingil muul põhjusel, tuleb kahtlustatav viia kohtu ette 24 tunni jooksul alates tema vahistamisest, nii et asja saaks anda kohtunikule arutamiseks.

Piiravad meetmed

Lisaks kahtlustatava ja võimalike tunnistajate ülekuulamisele võib politsei saada uurimise käigus teavet selliste piiravate meetmete abil, nagu näiteks läbiotsimised, elektroonilise side jälgimine, telefoni pealtkuulamine jne. Enamiku piiravaid meetmeid peab enne nende kasutamist heaks kiitma kohus.

Otsus kahtlustatava vastu süüdistuse esitamise või sellest loobumise kohta

Eeluurimise eesmärk on saada teavet, mis võimaldab prokuröril otsustada, kas esitada kahtlustatava vastu süüdistus või sellest loobuda. Kui ei ole piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid, et kahtlustatav on kuriteo toime pannud, loobub prokurör süüdistuse esitamisest.

Kohalikul tasandil kuuluvad politsei ja prokuratuur samasse juhtimissüsteemi. Seega on prokuratuur sageli kaasatud kriminaalasja varases etapis, sealhulgas eeluurimise kavandamise etapis.

Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks kohtus

Täiendavat teavet õiguse kohta olla teavitatud eeluurimisest ja õiguse kohta seda uurimist mõjutada leiate siit.

Minu õigused kuriteo uurimise ajal

Täiendava teabe saamiseks oma õiguste kohta igas kriminaalasja menetlemise etapis klikkige ühel järgnevatest linkidest.

Esialgne süüdistus, sealhulgas ülekuulamine (1)

Miks mulle esitatakse süüdistus?

Teile esitatakse süüdistus, sest politseil on kindel alus arvata, et te olete toime pannud kuriteo ning uurimise käigus keskendutakse edaspidi teile ja mitte mõnele teisele isikule.

Mida tähendab süüdistuse esitamine?

See tähendab, et teile öeldakse, millise kuriteo toimepanemises politsei teid süüdistab. Politsei peab teile ütlema, millise õigusnormi rikkumises teid süüdistatakse. Teil on õigus olla eeluurimise käiguga kursis oma advokaadi vahendusel ning raskete kuritegude korral on teil õigus kohtu määratud advokaadile.

Miks tahab politsei mind üle kuulata?

Politsei soovib teid üle kuulata, et teha kindlaks, kas vastavad tõele nende kahtlused, et te olete toime pannud kuriteo. Politsei kasutab teie ütlusi edaspidi eeluurimise käigus. Hiljem kasutab prokurör teie ütlusi selleks, et otsustada, kas kriminaalasja tuleks kohtus menetleda kui asja, milles te olete end süüdi tunnistanud.

Kus ja millal võib politsei mind üle kuulata?

Puuduvad konkreetsed reeglid selle kohta, kus ja millal politsei teid üle kuulata võib. Ülekuulamine tuleb läbi viia nii, et teie õigusi põhjendamatult ei rikuta. Üldjuhul ei tohi politsei teiega ühendust võtta teie töökohal. Tavaliselt hakkab politsei küsimusi esitama kuriteopaigal. Paljudel juhtudel palub politsei teil tulla politseijaoskonda põhjalikumaks ülekuulamiseks.

Mis saab siis, kui ma ei räägi kohalikku keelt?

Kui te ei räägi kohalikku keelt, on teil õigus kasutada tõlgi abi, kes suudab tõlkida teie keelde ja teie keelest. Politsei hoolitseb tõlgi tagamise eest ning te ei pea ütlema enne tõlgi saabumist midagi.

Kas ma pean politseile ütlusi andma?

Te peate ütlema politseile oma nime, aadressi ja sünniaja. Midagi muud te ütlema ei pea. Te ei pea rääkima tõtt. Politsei peab teid enne ülekuulamist neist õigustest teavitama. See, kas teie kriminaalasja puhul on politseile ütluste andmine kasulik või mitte, sõltub teie kriminaalasjast ja esitatud süüdistuste raskusastmest. Kui te ei ole kindel, kas te peaksite küsimusele vastama, tuleks teil nõu küsida oma advokaadilt.

Kas mul on võimalus rääkida advokaadiga?

Enne seda, kui te otsustate, kas nõustuda politseipoolse ülekuulamisega, on teil õigus rääkida enda valitud advokaadiga. Kui te ei tea ühtegi advokaati, leiab advokaadi teile politsei.

Teie advokaadil on õigus viibida ülekuulamisel, kuid ta ei tohi anda teile nõu, kuidas konkreetsetele küsimustele vastata.

Kas ma saan kontrollida, et politsei on minu ütlustest õigesti aru saanud?

Politsei peab teie ütlused kirja panema. Te võite raportit lugeda või paluda selle endale ette lugeda ja siis seda kommenteerida. Teie otsustada on, kas te kirjutate raportile alla. Paljud advokaadid soovitavad teil seda mitte teha juhul, kui te keelt ei oska.

 

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu kriminaalasja?

Kui te olete öelnud midagi, mis kahjustab teie kriminaalasja, võib politsei kasutada seda teavet oma eeluurimises. Üldiselt ei ole politseiraport tõend ning ainuüksi seda ei saa kohtumenetluse käigus teie vastu kasutada. Prokurör võib esitada küsimusi raporti üksikasjade kohta. Oma ütluste muutmine võib kahjustada teie usaldusväärsust.

Vahistamine (2)

Miks mind vahistatakse?

Teid võidakse vahistada, kui politseil on alust kahtlustada, et te olete pannud toime kuriteo, ning kui vahistamine on vajalik selleks, et takistada teil muude kuritegude toimepanemist, tagada teie kohalolek või see, et te ei räägiks teistega. Teid võidakse vahistada ka teise ELi liikmesriigi tehtud Euroopa vahistamismääruse alusel.

Kas politsei võib mind vahistada mis tahes liiki kriminaalasja puhul?

Teid ei vahistata, kui see oleks ebaproportsionaalne selle rikkumise raskusastmega, milles teid süüdistatakse. Näiteks on teie vahistamine väga ebatõenäoline, kui teid kahtlustatakse õigusrikkumises, mille eest ette nähtud maksimaalne karistus on väike rahatrahv.

Kus vahistamine toimub?

Vahistamine toimub tavaliselt kohalikus politseijaoskonnas. Tavaliselt hoitakse teid arestikambris, kuni politsei saab teid üle kuulata (vt Esialgne süüdistus, sealhulgas ülekuulamine (1)).

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Kui te olete haige, vigastatud või alkoholi või uimastite tõsise mõju all, on teil õigus kohtuda arstiga. Te peaksite politseid teavitama vajadusest kohtuda arstiga ka siis, kui teil on vaja eriravimeid.

Kas ma võin ühendust võtta advokaadiga?

Kui teid on vahistatud, on teil õigus võtta ühendust enda valitud advokaadiga enne seda, kui te otsustate, kas te tahate nõustuda politseipoolse ülekuulamisega. Teatavatel juhtudel ei pea politsei lubama teil kasutada konkreetse advokaadi teenuseid. Selle otsuse peale võib esitada kaebuse kohtule.

Nii politsei kui ka teie advokaat peavad teile selgitama, et teil on õigus saada kohtu määratud advokaat, ning seda, kes tema teenuste kasutamise eest maksab.

Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?

Kui te olete välisriigi kodanik, on teil õigus ühendust võtta oma riigi saatkonnaga. Politsei saab teid selles aidata.

Kas ma võin ühendust võtta oma perekonnaga?

Teil on õigus teavitada oma perekonda või tööandjat sellest, et teid on vahistatud. Politsei võib keelduda teie soovist nendega ühendust võtta, kui neil on alust arvata, et selline ühendusevõtmine võib kriminaalasja uurimist segada. Politsei võib otsustada teavitada teie perekonda ise.

Kui kaua võib mind vahi all hoida?

Teid peab vabastama niipea, kui teie vahistamise aluseks olnud põhjused enam ei kehti. Kui teid ei ole vabastatud 24 tunni jooksul, tuleb teid viia kohtu ette (eelistung), et kohtunik saaks otsustada, kas teid tuleks vabastada, kas teie vahistamist tuleks pikendada (seda on lubatud teha kokku maksimaalselt 3 x 24 tunniks) või kas teid tuleks jätta eelvangistusse (Eelistung ja eelvangistus (3)).

Millal tohib vahi all hoida kauem kui 24 tundi?

Kui eelistungil kriminaalasja arutanud kohtunik leiab, et esitatud tõendid on ebapiisavad selleks, et teha otsus teie suhtes eelvangistuse kohaldamise kohta, võidakse teie vahistamist pikendada maksimaalselt 3 x 24 tunniks alates sellest, kui esimene kohtuistung lõppes.

Eelistung ja eelvangistus (3)

Miks minu suhtes kohaldatakse eelvangistust?

Teie suhtes kohaldatakse eelvangistust, sest politseil on alust arvata, et teid on vaja kinni pidada mõnda aega või senikaua, kuni uurimine on pooleli. Samuti võidakse teie suhtes kohaldada eelvangistust eesmärgiga tagada, et te olete kättesaadav väljasaatmiseks teise liikmesriiki Euroopa vahistamismääruse alusel.

Kes otsustab selle üle, kas minu suhtes kohaldatakse eelvangistust?

Kohtunik otsustab, kas teie suhtes eelvangistuse kohaldamise tingimused on täidetud. Enne kui kohtunik otsustab, kas teid tuleks vastavalt politsei nõudmisele määrata eelvangistusse, toimub istung (eelistung). Selle istungi jooksul esitab prokurör politsei arvamuse kriminaalasjast ning ka teil on võimalus esitada oma seisukoht. Kohtunik otsustab teie suhtes eelvangistuse kohaldamise üle, mitte aga teie süü või süütuse üle.

Kas minu suhtes võib eelvangistust kohaldada mis tahes liiki kriminaalasja puhul?

Teie suhtes võidakse eelvangistust kohaldada järgmistel tingimustel:

  • politsei peab suutma selgitada, miks nad kahtlustavad teid selle kuriteo toimepanekus, mille eest on karistuseks ette nähtud 18 kuu pikkune või pikem vangistus;
  • võimalik karistus peab olema pikem kui 30 päeva vangistust;
  • politsei peab suutma kohtunikule põhjendada, et teie vahi alla jätmine uurimise lõpuni on tähtis ühel järgmistest põhjustest:
  • politsei arvab, et te tahate karistuse kandmisest kõrvale hoiduda;
  • on alust arvata, et te jätkate sama liiki kuritegude toimepanemist;
  • on alust arvata, et te takistate uurimist, kui teid vabastatakse;
  • kuritegu on nii raske, et teie vabastamine enne kohtuistungit ohustaks teisi.

Harvadel juhtudel võib teil õnnestuda eelvangistust vältida, kuigi tingimused selleks on täidetud. Seda nimelt juhul, kui vangistus oleks teie isikliku olukorra tõttu äärmiselt koormav. On tähtis, et te teavitaksite sellisest olukorrast oma advokaati.

Kus toimub eelistung?

Eelistung toimub kohalikus kohtus. Tavaliselt hoitakse teid kohtusaali sisenemiseni arestikambris.

Kas ma pean eelistungil ütlusi andma?

Te ei pea andma ütlusi ega rääkima tõtt. See, kas teie kriminaalasja puhul on kohtus ütluste andmine kasulik või mitte, sõltub teie kriminaalasja laadist ja esitatud süüdistuste raskusastmest. Et kindlaks teha, kas tunnistuste andmine on teie huvides, peaksite konsulteerima oma advokaadiga.

Kas mul on võimalus rääkida advokaadiga?

Kohus määrab teile advokaadi, kes teid kohtus esindab. Kui te ei soovi kasutada konkreetset advokaati, määrab kohus teile sel päeval ametikohustusi täitva advokaadi. Täiendavat teavet leiate teabelehelt nr 1.

Teil on õigus arutada kriminaalasja enne istungit oma advokaadiga. Kui te ei räägi advokaadiga sama keelt, on teil õigus kasutada tõlgi abi. Teie advokaat kaitseb teie huve istungi ajal ning võib esitada teile küsimusi.

Kas ma saan kontrollida, et kohus on minu ütlustest õigesti aru saanud?

Kohtunik kannab teie tunnistuse olulised osad kohtuprotokolli. Teie ütlused loetakse ette eesmärgiga tagada, et sellest on õigesti aru saadud.

 

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu kriminaalasja?

Teie poolt kohtus antud tunnistusi võidakse kasutada kriminaalasjas tõenditena.

Kui kaua tohib mind eelvangistuses hoida?

Kohtunik otsustab istungil, kas teid tuleks vabastada või tuleks teie suhtes kohaldada eelvangistust. Mõnel juhul võib kohtunik otsustada, et teie vahi alla hoidmist pikendatakse 3 x 24 tunni võrra (vt Vahistamine (2)).

 

Kui teid vangistatakse, määrab kohus vangistuse maksimaalseks kestvuseks neli nädalat. See tähendab, et teid tuleb enne nelja nädala möödumist vabastada või peate taas kohtuniku ette jõudma, et tagada, et tingimused vangistuse jätkumiseks oleks täidetud. Puudub maksimaalne aeg, mille jooksul teid võidakse eelvangistuses hoida. See sõltub kriminaalasja laadist.

Teid peab vabastama niipea, kui teie vahistamise põhjused enam ei kehti.

Mis on üksikvangistus?

Mõnikord võib politsei nõuda, et teid hoitaks üksikvangistuses, nii et teil puuduks võimalus teiste vangidega suhelda. Te võite teistele inimestele ainult kirjutada või helistada politsei järelevalve all. Kohtunik otsustab, kas teie suhtes peaks kohaldama üksikvangistust.

Kas ma võin esitada apellatsiooni eelvangistust ja üksikvangistust käsitleva otsuse peale?

Te võite esitada ringkonnakohtule apellatsiooni eelvangistust või üksikvangistust käsitleva otsuse peale. Tavaliselt saab oma apellatsiooni esitamise soovi väljendada kohtuistungil, kus teie kriminaalasja arutatakse.

Kas ma saan eelvangistust vältida, kui ma loovutan oma passi või maksan kautsjoni?

Karistusseadustiku kohaselt on teil võimalik pääseda kinnipidamisest, kui te loovutate oma passi või maksate kautsjoni. Praktikas juhtub seda siiski harva.

Piiravad meetmed (4)

Uurimise ajal võib politsei teabe hankimiseks kasutada erinevaid piiravaid meetmeid, millest mõnda on kirjeldatud allpool.

Kas politseil on õigus võtta mu sõrmejäljed ja mind pildistada?

Politseil on õigus võtta teie sõrmejäljed ja teid pildistada järgmistel tingimustel:

  • teid kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ja meede on eeluurimiseks vajalik;
  • politseil on alust kahtlustada, et te olete toime pannud kuriteo, mille eest on karistuseks ette nähtud 18 kuu pikkune või pikem vangistus.

Kas politseil on lubatud võtta minult DNA- või vereproov?

Politseil on õigus võtta teilt DNA- või vereproov järgmistel tingimustel:

  • on alust kahtlustada, et te olete toime pannud kuriteo, mille eest on karistuseks ette nähtud 18 kuu pikkune või pikem vangistus, ning meedet peetakse uurimise seisukohast väga oluliseks;
  • vereproovi tohib võtta siis, kui alkoholi või uimastite tarvitamisel on oma osa kuriteos, milles teid kahtlustatakse.

Kas politseil on lubatud mind ja minu rõivaid läbi otsida?

Politsei võib otsida läbi teie pealisrõivad samadel tingimustel, mida kohaldatakse pildistamise suhtes.

Kas politseil on lubatud kontrollida minu mobiiltelefoni ja otsida läbi minu auto?

Politsei võib kontrollida teie mobiiltelefoni eesmärgiga saada teada teie telefoninumber ja teie telefoni IMEI-kood ning samuti võib politsei läbi otsida teie auto järgmistel tingimustel:

  • politseil on alust kahtlustada, et te olete toime pannud kohtulikult menetletava õigusrikkumise;
  • läbiotsimist peetakse uurimise seisukohast väga oluliseks.

Kas politseil on lubatud läbi otsida minu kodu?

Politseil on õigus läbi otsida teie kodu järgmistel tingimustel:

  • politseil on alust kahtlustada, et te olete toime pannud kohtulikult menetletava õigusrikkumise;
  • läbiotsimist peetakse uurimise seisukohast väga oluliseks;
  • õigusrikkumisega võib kaasneda vangistus;
  • politsei suudab tõendada, et nad leiavad tõenäoliselt kuriteoga seotud asitõendeid või esemeid, mille politsei peaks muudel põhjustel konfiskeerima.

Kes otsustab piirava meetme kasutamise üle?

Kohus otsustab, kas teie kodu tohib läbi otsida. Kui on põhjust karta, et asitõendid võivad kaduda, kui läbiotsimine ei toimu viivitamata, võib politsei läbiotsimise korraldada läbiotsimismääruseta. Läbiotsimise küsimuses tuleb pöörduda kohtu poole 24 tunni jooksul alates selle korraldamisest. Kui te annate oma kodu läbiotsimiseks kirjaliku nõusoleku, võib politsei langetada otsuse teie kodu läbi otsida.

Politsei otsustab, kas võtta teie sõrmejäljed, DNA- ja vereproov ning teid pildistada. Samuti on politseil õigus kontrollida teie mobiiltelefoni, otsida läbi teie auto jne.

Kas ma võin esitada kaebuse?

Kui te soovite esitada kaebuse politsei korraldatud eeluurimise peale, võite selle esitada kohtule.

Kohtu otsuste peale, mis käsitlevad läbiotsimisi ja uurimise kavandamist, võib esitada apellatsiooni ringkonnakohtule kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse tegemisest.

Kas ma võin nõuda, et politsei hävitaks võetud sõrmejäljed, DNA-näidised ja vereanalüüsi tulemused?

Kui prokurör loobub kriminaalasjast või kui teid mõistetakse õigeks, peab politsei hävitama teie pildi. Politsei võib jätta alles teie sõrmejäljed ja DNA-proovi, kuid peab need hävitama pärast teatava aja möödumist.

Kas ma võin nõuda hüvitist?

Kui teid on kinni peetud, vangistuses hoitud või kui teie suhtes on kohaldatud piiravaid meetmeid ning kui pärast seda ilmneb, et kinnipidamine, vangistus või piiravad meetmed olid alusetud, on teil üldjuhul õigus saada hüvitist. Riigiprokuratuuri juhataja annab igal aastal välja teatise määrade kohta, mida tuleb kasutada sellise hüvitise summa kindlaksmääramisel.

Otsus teie vastu süüdistuse esitamise või sellest loobumise kohta (5)

Kui politsei on eeluurimise lõpetanud, edastatakse teie kriminaalasi prokuratuurile, kus otsustatakse edasise tegevuse üle.

Kas ma võin enne kohtuistungit tunnistada end süüdi kõigis süüdistustes või neist mõnes?

Kui te olete eeluurimise jooksul tunnistanud, et olete süüdi kõige raskemas teie vastu esitatud süüdistuses, püüab prokurör menetleda kriminaalasja lihtmenetluse korras.

Mis on süüdistusakt?

Süüdistusakt on asja kohtuliku arutamise aluseks. Süüdistusaktis tuleb täpsustada õigusnormid, mille rikkumises teid süüdistatakse, ning lisaks peab akt sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas te õigusrikkumise või õigusrikkumised toime panite. Kirjeldus peab olema nii täpne, et te saaksite ette valmistuda enda kaitsmiseks.

Kas mind võidakse süüdistada muudes õigusrikkumistes peale nende, milles politsei mind süüdistab?

Süüdistusakti koostab prokuratuur. Kui prokuratuuril on võrreldes politseiga kriminaalasjast teistsugune arvamus, võib süüdistusakt sisaldada uusi või teisi punkte.

Kas süüdistusakti võib lisada uusi punkte?

Prokurör peab püüdma koguda süüdistusakti kõik teie vastu esitatud süüdistused, et nende suhtes oleks võimalik langeta ühine otsus. Seepärast võib süüdistusakt sisaldada uusi punkte, kui teid on süüdistatud mitmes õigusrikkumises.

Erieeskirju kohaldatakse siis, kui teid on antud Taanile välja Euroopa vahistamismääruse või väljaandmislepingu alusel. Kui teile esitatakse süüdistus uutes rikkumistes, peaksite nende osas nõu pidama oma advokaadiga.

Kas süüdistusakti saab muuta?

Süüdistusakti võib muuta või sellesse võib lisada uusi punkte, kui koostatakse ja esitatakse uus süüdistusakt. Seda saab teha kuni kohtumenetluse alguse kuupäevani.

Kui kriminaalasja menetlev prokurör leiab, et karistus õigusrikkumise eest peaks olema karmim süüdistusaktis nõutud karistusest, on seda võimalik muuta ainult juhul, kui riigiprokuratuur on süüdistusakti tehtava muudatusega nõus. Süüdistusakti muutmisest tuleb teid teavitada kahe kuu jooksul.

Kui kohtumenetlus on alanud, on süüdistusakti võimalik teha vaid minimaalseid muudatusi. Muudatuste lubamise otsustab kohus.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Ei saa välistada, et teid võib süüdistada kuriteos, milles on teile teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud. Teid ei saa siiski süüdi mõista, kui teile on teises riigis kuriteo eest juba karistus määratud või kui teid on seal õigeks mõistetud.

Kas ma saan teavet minu vastu kutsutud tunnistajate kohta?

Prokurör peab koos süüdistusaktiga kohtule esitama tõendite nimekirja, milles on esitatud tunnistajate nimed. Teie advokaat saab sellest nimekirjast koopia. Tavaliselt on teil õigus teada tunnistajate isikuid.

Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks kohtus (6)

Mille alusel on minul ja minu advokaadil võimalik ette valmistada minu kaitse?

Tavaliselt saab teie advokaat koopiad kõikidest raportitest, mille politsei on uurimise käigus koostanud. Teil on üldiselt õigus nende materjalidega tutvuda. Teie advokaat tohib teile anda ainult materjalide koopia, kui politsei on tal seda teha lubanud.

 

Kas mul on õigus tutvuda kõikide politsei koostatud materjalidega?

Politsei võib nõuda, et teie advokaat ei annaks teile teatavat teavet kriminaalasjaga seotud materjalide kohta, kui seda peetakse vajalikuks välisriikide huvide kaitseks või tõendite esitamiseks. Sellise korralduse võib anda ainult väga tõsiste juhtumite korral ning see kehtib ainult seni, kuni te olete kohtus ütlusi andnud.

Kes otsustab selle üle, kas ma saan tutvuda kõikide materjalidega?

Politsei esitab materjalid ja otsustab, kas kõigi materjalide või osade materjalide suhtes tuleks väljastada keeld. Politsei otsuse peale saab esitada kohtule apellatsiooni ning siis langetab otsuse kohus.

Kas ma võin osaleda kõikidel kriminaalasjaga seotud kohtuistungitel?

Üldjuhul on teil õigus viibida kõikidel kohtuistungitel, kus kohus otsustab, kas teid tuleks hoida edasi eelvangistuses, või kus enne kohtumenetlust küsitletakse kaasosalisi või tunnistajaid.

Kui politsei seda nõuab, võib kohus otsustada, et te ei tohi kohtuistungitel osaleda. Sellisel juhul on teil õigus saada teavet selle kohta, mis istungil toimus. Kohus võib otsustada, et te ei tohi seda teavet saada. Teil on õigus saada teavet, mis juhtus istungil, millel te osaleda ei saanud. Teil on õigus saada teavet hiljemalt pärast seda, kui olete kohtus ütlusi andnud.

Kas minu advokaat võib osaleda kõikidel kriminaalasjaga seotud kohtuistungitel?

Teie advokaadil on õigus osaleda kõikidel kriminaalasjaga seotud kohtuistungitel. See kehtib ka istungite kohta, kus kohus otsustab, kas lubada pealtkuulamisseadmete kasutamist või telefonide pealtkuulamist, läbiotsimist või muude piiravate meetmete võtmist, mille puhul on vajalik kohtu eelnev nõusolek.

Kas minu advokaat võib osaleda uurimises?

Teie advokaati tuleb teavitada eeluurimisest ning tal on õigus osaleda eeluurimise selles osas, mida võidakse kasutada teie vastu esitatud kriminaalasjas tõendina. Näideteks on äratundmiseks esitamise toimingus osalemine, uurimiseksperiment jne.

Kas minu advokaat võib asja ise uurida?

Tavaliselt palub teie advokaat politseil viia läbi täiendav uurimine, kui te arvate, et politseil ei ole õnnestunud saada teavet, mis võiks teid aidata. Kui politsei keeldub sellisest uurimisest, võidakse asi esitada kohtule ning kohus võib nõuda, et politsei viiks läbi täiendava uurimise.

Samuti võib teie advokaat otsustada ise asja uurida. Praktikas juhtub seda siiski harva. Kui teie advokaat uurib kriminaalasja ise, ei tohi ta takistada politseiuurimist, ning tema poolt läbiviidav uurimine peab vastama advokaatide suhtes kohaldatavale eetikakoodeksile.

Kas minu advokaat võib kutsuda tunnistajaid kohtusse tunnistama?

Teie advokaat võib paluda, et kohtusse kutsutakse tunnistama teatud tunnistajad. Kui prokurör on nende tunnistajate kasutamise vastu, otsustab kohus, kas asjaomase tunnistaja ärakuulamine on vajalik.

Seonduvad lingid

Taani õigusemõistmise korralduse seadus

Taani keskse DNA-registri moodustamise seadus

Riigiprokuratuuri direktor

Taani väljaandmisseadus

Viimati uuendatud: 13/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta