Defendants (criminal proceedings)

Taani

These factsheets explain what happens when a person is suspected or accused of a crime which is dealt with by a trial in court. For information on road traffic offences, which are usually dealt with by a fixed penalty like a fine, go to Factsheet 5. If you are the victim of a crime, you can find full information about your rights here.

Sisu koostaja:
Taani

Summary of the criminal process

The following is a summary of the usual stages of the criminal process.

  • The police investigate all criminal matters. This includes questioning suspects, victims and witnesses.
  • If the police suspect that you have committed a crime, you will be charged. Once you have been charged, you have certain fundamental rights, for example the right to legal advice in serious cases.
  • The police decide whether or not to arrest you.
  • If you have committed a serious crime, you may - after presentation of the case to a judge - be remanded in custody while the case is being investigated.
  • Once the investigation has been completed, the case is sent to the Prosecution Service, which decides whether the charges should be dropped or the case should go to trial.
  • If the Prosecution Service decides to proceed with the case, it can do so by issuing a fixed penalty notice, an indictment or a summons for directions.
  • Criminal cases are tried by the district courts as court of first instance. The number of judges depends on the gravity of the case and on whether you plead guilty or not guilty.
  • The court’s judgment can usually be appealed to the high court. You can either appeal for a retrial of your case or appeal against the sentence.
  • You will be entitled to compensation for false imprisonment if the case against you is withdrawn or if you are acquitted.
  • The Danish Prison and Probation Service answers questions concerning the serving of sentences.

You can find details about all stages of the criminal process and about your rights in the factsheets. The information is not a substitute for legal advice and is for guidance only.

The rules concerning the criminal process, including police investigations, the preparation of the trial by the prosecution and the trial itself, are set out in the Danish Administration of Justice Act.

Please note that special rules apply in Greenland and the Faroe Islands.

Under the Treaty of Lisbon, Denmark has opted out from EU justice and home affairs cooperation and consequently does not participate in such cooperation in the same way as the other Member States. In each individual case you must therefore find out whether specific EU legislation applies in Denmark.

Role of the European Commission

Please note that the European Commission has no role in criminal proceedings in Member States and cannot assist you if you have a complaint. These factsheets tell you where and how to complain.

Click on the links below to find the information that you need

1 - Getting legal advice

2 - My rights during the investigation of a crime

  • Preliminary charge, including questioning
  • Arrest (including European arrest warrant)
  • Preliminary statutory hearing and remand in custody
  • Intrusive measures
  • Decision on whether or not to bring charges against you
  • Preparing for trial by the defence

3 - My rights during the trial

4 - My rights after the trial

5 - Road traffic and other minor offences

Related links

The Danish legal system

Database of full-text legislation

Finding a Danish lawyer

Information on the serving of sentence:

Last update: 13/08/2019

The national language version of this page is maintained by the respective Member State. The translations have been done by the European Commission service. Possible changes introduced in the original by the competent national authority may not be yet reflected in the translations. The European Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice to see copyright rules for the Member State responsible for this page.
Member States in charge of the management of national content pages are in the process of updating some of the content on this website in the light of the withdrawal of the United Kingdom from the European Union. If the site contains content that does not yet reflect the withdrawal of the United Kingdom, it is unintentional and will be addressed.

1. Õigusalase nõu saamine

Kui te olete kaasatud mingil viisil kriminaalmenetlusse, on õigusalase nõu saamine väga tähtis. Teabelehtedelt leiate teavet selle kohta, millal ja millistel tingimustel on teil õigus olla esindatud advokaadi poolt. Lisaks leiate nendelt teavet selle kohta, mida advokaat teie heaks teeb. Sellel üldisel teabelehel esitatakse teave selle kohta, kuidas leida advokaat ja kuidas kaetakse tema tasud, kui te ise tema teenuste eest maksta ei suuda.

Advokaadi leidmine

Teil on õigus olla esindatud enda valitud advokaadi poolt. Advokaadil peab olema õigus esineda Taani kohtutes. Taani advokaatide nimekirja leiate Lingil klikates avaneb uus akensiit. Sellelt veebisaidilt saate ühtlasi teada, kas advokaat on spetsialiseerunud kriminaalõigusele, maksuõigusele või mõnele muule õigusvaldkonnale, mis on teie juhtumi puhul asjakohane.

Taanis on justiitsminister määranud iga kohtu juurde rühma kohalikke advokaate, kellel on konkreetne kogemus kriminaalasjade menetlemisel. Need advokaadid on sõltumatud ja neil on oma eraõigusbürood. Kohus võib anda teile nende advokaatide nimekirja. Kui te ei nõua konkreetset advokaati, määratakse teie asjaga tegelemiseks üks advokaat sellest nimekirjast, kui õigusesindaja määramine on kohustuslik. Näiteks juhul, kui politsei kohaldab teie suhtes eelvangistust.

Advokaadile tasumine

Kui kohus on teile määranud advokaadi, makstakse talle tavaliselt riiklikest vahenditest. Kohus määrab oma otsuses kindlaks ka advokaadi tasu. Tasu kindlaksmääramisel lähtub kohus määradest, mida kohaldati selliste kriminaalasjade puhul, kus kahtlustatavale või süüdistatavale on õigusesindaja määratud, olenemata sellest, kas te valisite advokaadi ise või ei.

Lisaks otsustab kohus, kes lõppkokkuvõttes advokaadi tasu maksab. Kui teid mõistetakse süüdi, siis tavaliselt peate teie maksma riigiasutustele (Taani riigile) advokaadi tasu. Riik püüab teilt välja mõista niipalju, kui te olete võimeline maksma.

Kui teid mõistetakse õigeks või kui kohtuotsus on märkimisväärselt leebem võrreldes prokuröri poolt nõutuga, näeb kohus tavaliselt ette, et ametiasutus peab maksma advokaadi tasud ja kulud. Samuti võib kohus otsustada lasta ametiasutustel maksta osa advokaadi tasudest ja kuludest. Nii võib juhtuda siis, kui kohtulik arutamine toimus asjatult teist olenemata põhjustel.

Te võite kahe nädala jooksul alates otsuse tegemisest esitada ringkonnakohtule apellatsiooni advokaaditasu suurust käsitleva otsuse peale ja otsuse peale, millega määrati kindlaks, kes peab lõppkokkuvõttes advokaadile tasuma.

Kriminaalmenetluse puhul ei ole võimalik taotleda tasuta õigusabi ning selline õigusabi ei ole tavaliselt kaetud õigusabikindlustusega.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenTaani õigusemõistmise korralduse seaduse 66. peatükk

Lingil klikates avaneb uus akenTaani advokaatide nimekiri

Viimati uuendatud: 13/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

2. Minu õigused kuriteo uurimise ajal ja enne kohtumenetluse algust

Millised on eeluurimise etapid?

Kriminaalasju uurib politsei. Tavaliselt hakkab politsei asja uurima sellepärast, et neid on teavitatud, et isik on langenud vägivalla või varguse ohvriks, või sellepärast, et politsei või ka kodanik on tabanud isiku kuriteo sooritamiselt.

Esialgne süüdistus

Kõigepealt püüab politsei kindlaks teha, kas kuritegu on toime pandud ning kas on üks kindlakstehtav kahtlustatav või mitu kindlakstehtavat kahtlustatavat, kellele võidakse esitada süüdistus kuriteo toimepanemises. Seoses sellega soovib politsei tavaliselt kahtlustatava üle kuulata.

Vahistamine

Politsei võib kahtlustatava kinni pidada.

Eelistung ja eelvangistus (sealhulgas Euroopa vahistamismäärus)

Kui politsei soovib kahtlustatava kinni pidada, et mitte ohustada eeluurimist, või mingil muul põhjusel, tuleb kahtlustatav viia kohtu ette 24 tunni jooksul alates tema vahistamisest, nii et asja saaks anda kohtunikule arutamiseks.

Piiravad meetmed

Lisaks kahtlustatava ja võimalike tunnistajate ülekuulamisele võib politsei saada uurimise käigus teavet selliste piiravate meetmete abil, nagu näiteks läbiotsimised, elektroonilise side jälgimine, telefoni pealtkuulamine jne. Enamiku piiravaid meetmeid peab enne nende kasutamist heaks kiitma kohus.

Otsus kahtlustatava vastu süüdistuse esitamise või sellest loobumise kohta

Eeluurimise eesmärk on saada teavet, mis võimaldab prokuröril otsustada, kas esitada kahtlustatava vastu süüdistus või sellest loobuda. Kui ei ole piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid, et kahtlustatav on kuriteo toime pannud, loobub prokurör süüdistuse esitamisest.

Kohalikul tasandil kuuluvad politsei ja prokuratuur samasse juhtimissüsteemi. Seega on prokuratuur sageli kaasatud kriminaalasja varases etapis, sealhulgas eeluurimise kavandamise etapis.

Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks kohtus

Täiendavat teavet õiguse kohta olla teavitatud eeluurimisest ja õiguse kohta seda uurimist mõjutada leiate Lingil klikates avaneb uus akensiit.

Minu õigused kuriteo uurimise ajal

Täiendava teabe saamiseks oma õiguste kohta igas kriminaalasja menetlemise etapis klikkige ühel järgnevatest linkidest.

Esialgne süüdistus, sealhulgas ülekuulamine (1)

Miks mulle esitatakse süüdistus?

Teile esitatakse süüdistus, sest politseil on kindel alus arvata, et te olete toime pannud kuriteo ning uurimise käigus keskendutakse edaspidi teile ja mitte mõnele teisele isikule.

Mida tähendab süüdistuse esitamine?

See tähendab, et teile öeldakse, millise kuriteo toimepanemises politsei teid süüdistab. Politsei peab teile ütlema, millise õigusnormi rikkumises teid süüdistatakse. Teil on õigus olla eeluurimise käiguga kursis oma advokaadi vahendusel ning raskete kuritegude korral on teil õigus kohtu määratud advokaadile.

Miks tahab politsei mind üle kuulata?

Politsei soovib teid üle kuulata, et teha kindlaks, kas vastavad tõele nende kahtlused, et te olete toime pannud kuriteo. Politsei kasutab teie ütlusi edaspidi eeluurimise käigus. Hiljem kasutab prokurör teie ütlusi selleks, et otsustada, kas kriminaalasja tuleks kohtus menetleda kui asja, milles te olete end süüdi tunnistanud.

Kus ja millal võib politsei mind üle kuulata?

Puuduvad konkreetsed reeglid selle kohta, kus ja millal politsei teid üle kuulata võib. Ülekuulamine tuleb läbi viia nii, et teie õigusi põhjendamatult ei rikuta. Üldjuhul ei tohi politsei teiega ühendust võtta teie töökohal. Tavaliselt hakkab politsei küsimusi esitama kuriteopaigal. Paljudel juhtudel palub politsei teil tulla politseijaoskonda põhjalikumaks ülekuulamiseks.

Mis saab siis, kui ma ei räägi kohalikku keelt?

Kui te ei räägi kohalikku keelt, on teil õigus kasutada tõlgi abi, kes suudab tõlkida teie keelde ja teie keelest. Politsei hoolitseb tõlgi tagamise eest ning te ei pea ütlema enne tõlgi saabumist midagi.

Kas ma pean politseile ütlusi andma?

Te peate ütlema politseile oma nime, aadressi ja sünniaja. Midagi muud te ütlema ei pea. Te ei pea rääkima tõtt. Politsei peab teid enne ülekuulamist neist õigustest teavitama. See, kas teie kriminaalasja puhul on politseile ütluste andmine kasulik või mitte, sõltub teie kriminaalasjast ja esitatud süüdistuste raskusastmest. Kui te ei ole kindel, kas te peaksite küsimusele vastama, tuleks teil nõu küsida oma advokaadilt.

Kas mul on võimalus rääkida advokaadiga?

Enne seda, kui te otsustate, kas nõustuda politseipoolse ülekuulamisega, on teil õigus rääkida enda valitud advokaadiga. Kui te ei tea ühtegi advokaati, leiab advokaadi teile politsei.

Teie advokaadil on õigus viibida ülekuulamisel, kuid ta ei tohi anda teile nõu, kuidas konkreetsetele küsimustele vastata.

Kas ma saan kontrollida, et politsei on minu ütlustest õigesti aru saanud?

Politsei peab teie ütlused kirja panema. Te võite raportit lugeda või paluda selle endale ette lugeda ja siis seda kommenteerida. Teie otsustada on, kas te kirjutate raportile alla. Paljud advokaadid soovitavad teil seda mitte teha juhul, kui te keelt ei oska.

 

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu kriminaalasja?

Kui te olete öelnud midagi, mis kahjustab teie kriminaalasja, võib politsei kasutada seda teavet oma eeluurimises. Üldiselt ei ole politseiraport tõend ning ainuüksi seda ei saa kohtumenetluse käigus teie vastu kasutada. Prokurör võib esitada küsimusi raporti üksikasjade kohta. Oma ütluste muutmine võib kahjustada teie usaldusväärsust.

Vahistamine (2)

Miks mind vahistatakse?

Teid võidakse vahistada, kui politseil on alust kahtlustada, et te olete pannud toime kuriteo, ning kui vahistamine on vajalik selleks, et takistada teil muude kuritegude toimepanemist, tagada teie kohalolek või see, et te ei räägiks teistega. Teid võidakse vahistada ka teise ELi liikmesriigi tehtud Euroopa vahistamismääruse alusel.

Kas politsei võib mind vahistada mis tahes liiki kriminaalasja puhul?

Teid ei vahistata, kui see oleks ebaproportsionaalne selle rikkumise raskusastmega, milles teid süüdistatakse. Näiteks on teie vahistamine väga ebatõenäoline, kui teid kahtlustatakse õigusrikkumises, mille eest ette nähtud maksimaalne karistus on väike rahatrahv.

Kus vahistamine toimub?

Vahistamine toimub tavaliselt kohalikus politseijaoskonnas. Tavaliselt hoitakse teid arestikambris, kuni politsei saab teid üle kuulata (vt Esialgne süüdistus, sealhulgas ülekuulamine (1)).

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Kui te olete haige, vigastatud või alkoholi või uimastite tõsise mõju all, on teil õigus kohtuda arstiga. Te peaksite politseid teavitama vajadusest kohtuda arstiga ka siis, kui teil on vaja eriravimeid.

Kas ma võin ühendust võtta advokaadiga?

Kui teid on vahistatud, on teil õigus võtta ühendust enda valitud advokaadiga enne seda, kui te otsustate, kas te tahate nõustuda politseipoolse ülekuulamisega. Teatavatel juhtudel ei pea politsei lubama teil kasutada konkreetse advokaadi teenuseid. Selle otsuse peale võib esitada kaebuse kohtule.

Nii politsei kui ka teie advokaat peavad teile selgitama, et teil on õigus saada kohtu määratud advokaat, ning seda, kes tema teenuste kasutamise eest maksab.

Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?

Kui te olete välisriigi kodanik, on teil õigus ühendust võtta oma riigi saatkonnaga. Politsei saab teid selles aidata.

Kas ma võin ühendust võtta oma perekonnaga?

Teil on õigus teavitada oma perekonda või tööandjat sellest, et teid on vahistatud. Politsei võib keelduda teie soovist nendega ühendust võtta, kui neil on alust arvata, et selline ühendusevõtmine võib kriminaalasja uurimist segada. Politsei võib otsustada teavitada teie perekonda ise.

Kui kaua võib mind vahi all hoida?

Teid peab vabastama niipea, kui teie vahistamise aluseks olnud põhjused enam ei kehti. Kui teid ei ole vabastatud 24 tunni jooksul, tuleb teid viia kohtu ette (eelistung), et kohtunik saaks otsustada, kas teid tuleks vabastada, kas teie vahistamist tuleks pikendada (seda on lubatud teha kokku maksimaalselt 3 x 24 tunniks) või kas teid tuleks jätta eelvangistusse (Eelistung ja eelvangistus (3)).

Millal tohib vahi all hoida kauem kui 24 tundi?

Kui eelistungil kriminaalasja arutanud kohtunik leiab, et esitatud tõendid on ebapiisavad selleks, et teha otsus teie suhtes eelvangistuse kohaldamise kohta, võidakse teie vahistamist pikendada maksimaalselt 3 x 24 tunniks alates sellest, kui esimene kohtuistung lõppes.

Eelistung ja eelvangistus (3)

Miks minu suhtes kohaldatakse eelvangistust?

Teie suhtes kohaldatakse eelvangistust, sest politseil on alust arvata, et teid on vaja kinni pidada mõnda aega või senikaua, kuni uurimine on pooleli. Samuti võidakse teie suhtes kohaldada eelvangistust eesmärgiga tagada, et te olete kättesaadav väljasaatmiseks teise liikmesriiki Euroopa vahistamismääruse alusel.

Kes otsustab selle üle, kas minu suhtes kohaldatakse eelvangistust?

Kohtunik otsustab, kas teie suhtes eelvangistuse kohaldamise tingimused on täidetud. Enne kui kohtunik otsustab, kas teid tuleks vastavalt politsei nõudmisele määrata eelvangistusse, toimub istung (eelistung). Selle istungi jooksul esitab prokurör politsei arvamuse kriminaalasjast ning ka teil on võimalus esitada oma seisukoht. Kohtunik otsustab teie suhtes eelvangistuse kohaldamise üle, mitte aga teie süü või süütuse üle.

Kas minu suhtes võib eelvangistust kohaldada mis tahes liiki kriminaalasja puhul?

Teie suhtes võidakse eelvangistust kohaldada järgmistel tingimustel:

  • politsei peab suutma selgitada, miks nad kahtlustavad teid selle kuriteo toimepanekus, mille eest on karistuseks ette nähtud 18 kuu pikkune või pikem vangistus;
  • võimalik karistus peab olema pikem kui 30 päeva vangistust;
  • politsei peab suutma kohtunikule põhjendada, et teie vahi alla jätmine uurimise lõpuni on tähtis ühel järgmistest põhjustest:
  • politsei arvab, et te tahate karistuse kandmisest kõrvale hoiduda;
  • on alust arvata, et te jätkate sama liiki kuritegude toimepanemist;
  • on alust arvata, et te takistate uurimist, kui teid vabastatakse;
  • kuritegu on nii raske, et teie vabastamine enne kohtuistungit ohustaks teisi.

Harvadel juhtudel võib teil õnnestuda eelvangistust vältida, kuigi tingimused selleks on täidetud. Seda nimelt juhul, kui vangistus oleks teie isikliku olukorra tõttu äärmiselt koormav. On tähtis, et te teavitaksite sellisest olukorrast oma advokaati.

Kus toimub eelistung?

Eelistung toimub kohalikus kohtus. Tavaliselt hoitakse teid kohtusaali sisenemiseni arestikambris.

Kas ma pean eelistungil ütlusi andma?

Te ei pea andma ütlusi ega rääkima tõtt. See, kas teie kriminaalasja puhul on kohtus ütluste andmine kasulik või mitte, sõltub teie kriminaalasja laadist ja esitatud süüdistuste raskusastmest. Et kindlaks teha, kas tunnistuste andmine on teie huvides, peaksite konsulteerima oma advokaadiga.

Kas mul on võimalus rääkida advokaadiga?

Kohus määrab teile advokaadi, kes teid kohtus esindab. Kui te ei soovi kasutada konkreetset advokaati, määrab kohus teile sel päeval ametikohustusi täitva advokaadi. Täiendavat teavet leiate Lingil klikates avaneb uus akenteabelehelt nr 1.

Teil on õigus arutada kriminaalasja enne istungit oma advokaadiga. Kui te ei räägi advokaadiga sama keelt, on teil õigus kasutada tõlgi abi. Teie advokaat kaitseb teie huve istungi ajal ning võib esitada teile küsimusi.

Kas ma saan kontrollida, et kohus on minu ütlustest õigesti aru saanud?

Kohtunik kannab teie tunnistuse olulised osad kohtuprotokolli. Teie ütlused loetakse ette eesmärgiga tagada, et sellest on õigesti aru saadud.

 

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu kriminaalasja?

Teie poolt kohtus antud tunnistusi võidakse kasutada kriminaalasjas tõenditena.

Kui kaua tohib mind eelvangistuses hoida?

Kohtunik otsustab istungil, kas teid tuleks vabastada või tuleks teie suhtes kohaldada eelvangistust. Mõnel juhul võib kohtunik otsustada, et teie vahi alla hoidmist pikendatakse 3 x 24 tunni võrra (vt Vahistamine (2)).

 

Kui teid vangistatakse, määrab kohus vangistuse maksimaalseks kestvuseks neli nädalat. See tähendab, et teid tuleb enne nelja nädala möödumist vabastada või peate taas kohtuniku ette jõudma, et tagada, et tingimused vangistuse jätkumiseks oleks täidetud. Puudub maksimaalne aeg, mille jooksul teid võidakse eelvangistuses hoida. See sõltub kriminaalasja laadist.

Teid peab vabastama niipea, kui teie vahistamise põhjused enam ei kehti.

Mis on üksikvangistus?

Mõnikord võib politsei nõuda, et teid hoitaks üksikvangistuses, nii et teil puuduks võimalus teiste vangidega suhelda. Te võite teistele inimestele ainult kirjutada või helistada politsei järelevalve all. Kohtunik otsustab, kas teie suhtes peaks kohaldama üksikvangistust.

Kas ma võin esitada apellatsiooni eelvangistust ja üksikvangistust käsitleva otsuse peale?

Te võite esitada ringkonnakohtule apellatsiooni eelvangistust või üksikvangistust käsitleva otsuse peale. Tavaliselt saab oma apellatsiooni esitamise soovi väljendada kohtuistungil, kus teie kriminaalasja arutatakse.

Kas ma saan eelvangistust vältida, kui ma loovutan oma passi või maksan kautsjoni?

Karistusseadustiku kohaselt on teil võimalik pääseda kinnipidamisest, kui te loovutate oma passi või maksate kautsjoni. Praktikas juhtub seda siiski harva.

Piiravad meetmed (4)

Uurimise ajal võib politsei teabe hankimiseks kasutada erinevaid piiravaid meetmeid, millest mõnda on kirjeldatud allpool.

Kas politseil on õigus võtta mu sõrmejäljed ja mind pildistada?

Politseil on õigus võtta teie sõrmejäljed ja teid pildistada järgmistel tingimustel:

  • teid kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ja meede on eeluurimiseks vajalik;
  • politseil on alust kahtlustada, et te olete toime pannud kuriteo, mille eest on karistuseks ette nähtud 18 kuu pikkune või pikem vangistus.

Kas politseil on lubatud võtta minult DNA- või vereproov?

Politseil on õigus võtta teilt DNA- või vereproov järgmistel tingimustel:

  • on alust kahtlustada, et te olete toime pannud kuriteo, mille eest on karistuseks ette nähtud 18 kuu pikkune või pikem vangistus, ning meedet peetakse uurimise seisukohast väga oluliseks;
  • vereproovi tohib võtta siis, kui alkoholi või uimastite tarvitamisel on oma osa kuriteos, milles teid kahtlustatakse.

Kas politseil on lubatud mind ja minu rõivaid läbi otsida?

Politsei võib otsida läbi teie pealisrõivad samadel tingimustel, mida kohaldatakse pildistamise suhtes.

Kas politseil on lubatud kontrollida minu mobiiltelefoni ja otsida läbi minu auto?

Politsei võib kontrollida teie mobiiltelefoni eesmärgiga saada teada teie telefoninumber ja teie telefoni IMEI-kood ning samuti võib politsei läbi otsida teie auto järgmistel tingimustel:

  • politseil on alust kahtlustada, et te olete toime pannud kohtulikult menetletava õigusrikkumise;
  • läbiotsimist peetakse uurimise seisukohast väga oluliseks.

Kas politseil on lubatud läbi otsida minu kodu?

Politseil on õigus läbi otsida teie kodu järgmistel tingimustel:

  • politseil on alust kahtlustada, et te olete toime pannud kohtulikult menetletava õigusrikkumise;
  • läbiotsimist peetakse uurimise seisukohast väga oluliseks;
  • õigusrikkumisega võib kaasneda vangistus;
  • politsei suudab tõendada, et nad leiavad tõenäoliselt kuriteoga seotud asitõendeid või esemeid, mille politsei peaks muudel põhjustel konfiskeerima.

Kes otsustab piirava meetme kasutamise üle?

Kohus otsustab, kas teie kodu tohib läbi otsida. Kui on põhjust karta, et asitõendid võivad kaduda, kui läbiotsimine ei toimu viivitamata, võib politsei läbiotsimise korraldada läbiotsimismääruseta. Läbiotsimise küsimuses tuleb pöörduda kohtu poole 24 tunni jooksul alates selle korraldamisest. Kui te annate oma kodu läbiotsimiseks kirjaliku nõusoleku, võib politsei langetada otsuse teie kodu läbi otsida.

Politsei otsustab, kas võtta teie sõrmejäljed, DNA- ja vereproov ning teid pildistada. Samuti on politseil õigus kontrollida teie mobiiltelefoni, otsida läbi teie auto jne.

Kas ma võin esitada kaebuse?

Kui te soovite esitada kaebuse politsei korraldatud eeluurimise peale, võite selle esitada kohtule.

Kohtu otsuste peale, mis käsitlevad läbiotsimisi ja uurimise kavandamist, võib esitada apellatsiooni ringkonnakohtule kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse tegemisest.

Kas ma võin nõuda, et politsei hävitaks võetud sõrmejäljed, DNA-näidised ja vereanalüüsi tulemused?

Kui prokurör loobub kriminaalasjast või kui teid mõistetakse õigeks, peab politsei hävitama teie pildi. Politsei võib jätta alles teie sõrmejäljed ja DNA-proovi, kuid peab need hävitama pärast teatava aja möödumist.

Kas ma võin nõuda hüvitist?

Kui teid on kinni peetud, vangistuses hoitud või kui teie suhtes on kohaldatud piiravaid meetmeid ning kui pärast seda ilmneb, et kinnipidamine, vangistus või piiravad meetmed olid alusetud, on teil üldjuhul õigus saada hüvitist. Riigiprokuratuuri juhataja annab igal aastal välja teatise määrade kohta, mida tuleb kasutada sellise hüvitise summa kindlaksmääramisel.

Otsus teie vastu süüdistuse esitamise või sellest loobumise kohta (5)

Kui politsei on eeluurimise lõpetanud, edastatakse teie kriminaalasi prokuratuurile, kus otsustatakse edasise tegevuse üle.

Kas ma võin enne kohtuistungit tunnistada end süüdi kõigis süüdistustes või neist mõnes?

Kui te olete eeluurimise jooksul tunnistanud, et olete süüdi kõige raskemas teie vastu esitatud süüdistuses, püüab prokurör menetleda kriminaalasja lihtmenetluse korras.

Mis on süüdistusakt?

Süüdistusakt on asja kohtuliku arutamise aluseks. Süüdistusaktis tuleb täpsustada õigusnormid, mille rikkumises teid süüdistatakse, ning lisaks peab akt sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas te õigusrikkumise või õigusrikkumised toime panite. Kirjeldus peab olema nii täpne, et te saaksite ette valmistuda enda kaitsmiseks.

Kas mind võidakse süüdistada muudes õigusrikkumistes peale nende, milles politsei mind süüdistab?

Süüdistusakti koostab prokuratuur. Kui prokuratuuril on võrreldes politseiga kriminaalasjast teistsugune arvamus, võib süüdistusakt sisaldada uusi või teisi punkte.

Kas süüdistusakti võib lisada uusi punkte?

Prokurör peab püüdma koguda süüdistusakti kõik teie vastu esitatud süüdistused, et nende suhtes oleks võimalik langeta ühine otsus. Seepärast võib süüdistusakt sisaldada uusi punkte, kui teid on süüdistatud mitmes õigusrikkumises.

Erieeskirju kohaldatakse siis, kui teid on antud Taanile välja Euroopa vahistamismääruse või väljaandmislepingu alusel. Kui teile esitatakse süüdistus uutes rikkumistes, peaksite nende osas nõu pidama oma advokaadiga.

Kas süüdistusakti saab muuta?

Süüdistusakti võib muuta või sellesse võib lisada uusi punkte, kui koostatakse ja esitatakse uus süüdistusakt. Seda saab teha kuni kohtumenetluse alguse kuupäevani.

Kui kriminaalasja menetlev prokurör leiab, et karistus õigusrikkumise eest peaks olema karmim süüdistusaktis nõutud karistusest, on seda võimalik muuta ainult juhul, kui riigiprokuratuur on süüdistusakti tehtava muudatusega nõus. Süüdistusakti muutmisest tuleb teid teavitada kahe kuu jooksul.

Kui kohtumenetlus on alanud, on süüdistusakti võimalik teha vaid minimaalseid muudatusi. Muudatuste lubamise otsustab kohus.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Ei saa välistada, et teid võib süüdistada kuriteos, milles on teile teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud. Teid ei saa siiski süüdi mõista, kui teile on teises riigis kuriteo eest juba karistus määratud või kui teid on seal õigeks mõistetud.

Kas ma saan teavet minu vastu kutsutud tunnistajate kohta?

Prokurör peab koos süüdistusaktiga kohtule esitama tõendite nimekirja, milles on esitatud tunnistajate nimed. Teie advokaat saab sellest nimekirjast koopia. Tavaliselt on teil õigus teada tunnistajate isikuid.

Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks kohtus (6)

Mille alusel on minul ja minu advokaadil võimalik ette valmistada minu kaitse?

Tavaliselt saab teie advokaat koopiad kõikidest raportitest, mille politsei on uurimise käigus koostanud. Teil on üldiselt õigus nende materjalidega tutvuda. Teie advokaat tohib teile anda ainult materjalide koopia, kui politsei on tal seda teha lubanud.

 

Kas mul on õigus tutvuda kõikide politsei koostatud materjalidega?

Politsei võib nõuda, et teie advokaat ei annaks teile teatavat teavet kriminaalasjaga seotud materjalide kohta, kui seda peetakse vajalikuks välisriikide huvide kaitseks või tõendite esitamiseks. Sellise korralduse võib anda ainult väga tõsiste juhtumite korral ning see kehtib ainult seni, kuni te olete kohtus ütlusi andnud.

Kes otsustab selle üle, kas ma saan tutvuda kõikide materjalidega?

Politsei esitab materjalid ja otsustab, kas kõigi materjalide või osade materjalide suhtes tuleks väljastada keeld. Politsei otsuse peale saab esitada kohtule apellatsiooni ning siis langetab otsuse kohus.

Kas ma võin osaleda kõikidel kriminaalasjaga seotud kohtuistungitel?

Üldjuhul on teil õigus viibida kõikidel kohtuistungitel, kus kohus otsustab, kas teid tuleks hoida edasi eelvangistuses, või kus enne kohtumenetlust küsitletakse kaasosalisi või tunnistajaid.

Kui politsei seda nõuab, võib kohus otsustada, et te ei tohi kohtuistungitel osaleda. Sellisel juhul on teil õigus saada teavet selle kohta, mis istungil toimus. Kohus võib otsustada, et te ei tohi seda teavet saada. Teil on õigus saada teavet, mis juhtus istungil, millel te osaleda ei saanud. Teil on õigus saada teavet hiljemalt pärast seda, kui olete kohtus ütlusi andnud.

Kas minu advokaat võib osaleda kõikidel kriminaalasjaga seotud kohtuistungitel?

Teie advokaadil on õigus osaleda kõikidel kriminaalasjaga seotud kohtuistungitel. See kehtib ka istungite kohta, kus kohus otsustab, kas lubada pealtkuulamisseadmete kasutamist või telefonide pealtkuulamist, läbiotsimist või muude piiravate meetmete võtmist, mille puhul on vajalik kohtu eelnev nõusolek.

Kas minu advokaat võib osaleda uurimises?

Teie advokaati tuleb teavitada eeluurimisest ning tal on õigus osaleda eeluurimise selles osas, mida võidakse kasutada teie vastu esitatud kriminaalasjas tõendina. Näideteks on äratundmiseks esitamise toimingus osalemine, uurimiseksperiment jne.

Kas minu advokaat võib asja ise uurida?

Tavaliselt palub teie advokaat politseil viia läbi täiendav uurimine, kui te arvate, et politseil ei ole õnnestunud saada teavet, mis võiks teid aidata. Kui politsei keeldub sellisest uurimisest, võidakse asi esitada kohtule ning kohus võib nõuda, et politsei viiks läbi täiendava uurimise.

Samuti võib teie advokaat otsustada ise asja uurida. Praktikas juhtub seda siiski harva. Kui teie advokaat uurib kriminaalasja ise, ei tohi ta takistada politseiuurimist, ning tema poolt läbiviidav uurimine peab vastama advokaatide suhtes kohaldatavale eetikakoodeksile.

Kas minu advokaat võib kutsuda tunnistajaid kohtusse tunnistama?

Teie advokaat võib paluda, et kohtusse kutsutakse tunnistama teatud tunnistajad. Kui prokurör on nende tunnistajate kasutamise vastu, otsustab kohus, kas asjaomase tunnistaja ärakuulamine on vajalik.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenTaani õigusemõistmise korralduse seadus

Lingil klikates avaneb uus akenTaani keskse DNA-registri moodustamise seadus

Lingil klikates avaneb uus akenRiigiprokuratuuri direktor

Lingil klikates avaneb uus akenTaani väljaandmisseadus

Viimati uuendatud: 13/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

3 - Minu õigused kohtumenetluse ajal

Kus kohtumenetlus toimub?

Kohtumenetlus toimub kohalikus linnakohtus ja see istung on avalik. Kui te olete end süüdi tunnistanud õigusrikkumises või õigusrikkumistes, milles teid süüdistatakse, palub prokurör kasutada menetlust, mis tugineb süü omaksvõtmisele. Sellisel juhul koosneb kohus ainult ühest kutselisest kohtunikust. Sama kehtib siis, kui karistuseks nõutakse ainult rahatrahvi.

Kui te ei ole end süüdi tunnistanud, osalevad kohtulikul arutamisel ka kohtukaasistujad ning siis koosneb kohus ühest kutselisest kohtunikust ja kahest kohtukaasistujast.

Kui prokurör nõuab karistuseks nelja-aastast või pikemat vangistust, mõistavad kohut vandekohtunikud. Siis koosneb kohus kolmest kutselisest kohtunikust ja kuuest vandekohtunikust. Erandiks on uimastitega seotud kuritegusid ja majanduskuritegusid käsitlevad kriminaalasjad. Neid arutavad kutselised kohtunikud ja kohtukaasistujad olenemata nõutavast karistusest.

Kas süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta?

Kui te olete end kohtuasjas süüdi tunnistanud, võidakse kokku leppida, et süüdistusi kohandatakse vastavalt kuriteole, milles te end süüdi tunnistasite.

Niipea, kui teie üle on hakatud kohut mõistma, tohib süüdistust muuta ainult minimaalselt määral. Teie nõusolekuta ei tohi teile esitada täiendavaid süüdistusi.

Millised on minu õigused kohtumenetluse ajal?

Te peate olema kohal kogu kohtumenetluse jooksul. Kohus võib lubada teil kohtulikult arutamiselt lahkuda, kui te olete oma tunnistuse andnud.

Kui teid on kohtuistungist teavitatud, kuid te ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta, võib kohus otsustada, et tunnistajaid küsitletakse teie kohalolekuta. Kohus võib langetada otsuse teie eemalviibimisel, kui prokurör on nõudnud kuni kuuekuulist vangistust ning te olete andnud oma nõusoleku, et kohtumenetluse võib lõpetada. Kui teile määratakse tingimusteta karistuseks kuni kolmekuuline vangistus, võidakse kohtumenetlus lõpetada isegi teie nõusolekuta.

Alates 1. novembrist 2009 on võimalik osaleda kohtumenetluses videolingi kaudu, kui maksimaalne nõutav karistus on rahatrahv või kuni üheaastane vangistus. Kõik kohtud ei ole siiski paigaldanud seadmeid, mis on vajalikud selle võimaluse kasutamiseks.

Kui te ei räägi ega mõista kohtus kasutatavat keelt, on teil õigus kogu kohtumenetluse jooksul kasutada tõlgi abi. Tõlk abistab teid ka siis, kui te peate rääkima oma advokaadiga kohtuistungi ajal.

Kui teil veel ei ole advokaati, siis kohus määrab teile advokaadi, kui te ei tunnista end süüdi teie vastu esitatud süüdistustes ning kui nõutud karistus ei ole pelgalt rahatrahv. Kui te tunnistate end süüdi kriminaalasjas, mille eest prokurör nõuab karistuseks vangistust, määrab kohus teile soovi korral advokaadi. Kui te ei nõustu oma advokaadiga või soovite mingil muul põhjusel saada uut advokaati, siis tavaliselt teile seda ka võimaldatakse.

Kohtumenetluse jooksul ei pea te vastama ühelegi küsimusele ega rääkima tõtt. Teid ei saa karistada selle eest, kui annate kohtumenetluse jooksul valetunnistusi. Teie advokaat saab teid nõustada, kas teie huvides on anda kriminaalasjas ütlusi.

Millised on minu õigused seoses minu vastu esitatud tõenditega?

Kirjalike tõendite kasutamine kohtumenetluse käigus on üksikasjalikult reguleeritud seadusega. Muudel juhtudel reeglid peaaegu puuduvad ning teil on õigus esitada mis tahes liiki tõendeid. Teie ja teie advokaat võite vaidlustada tunnistajate või tõendite vastuvõetavuse. Seda eelkõige juhul, kui need tunnistajad või tõendid ei ole teie kriminaalasja puhul asjakohased või kui tõendid on saadud ebaseaduslikult. Kohus otsustab, kas ta lubab kasutada teie poolt vaidlustatud tunnistajaid või tõendeid. Enamikul juhtudel ei peeta ebaseaduslikult saadud tõendeid kohtus vastuvõetavateks. Kohus otsustab kõnealuste tõendite kaalukuse üle pärast muude tõendite läbivaatamist.

Te võite paluda kutsuda kohtulikule arutamisele teatavaid tunnistajaid või esitada teatavaid tõendeid enda kaitseks. Näiteks võib selliseks tõendiks olla reisijate nimekiri, mis tõendab, et te ei viibinud kuriteopaigas kuriteo toimepanemise ajal. Kui prokurör ei pea teatavat tõendit asjakohaseks, otsustab asjakohasuse üle kohus.

Tunnistaja kutsunud pool küsitleb tunnistajat esimesena. Pärast seda on teisel poolel võimalus tunnistajat ristküsitleda. Kohtuotsuse langetamisel hindab kohus kohtumenetluse ajal tunnistaja antud ütluste kindlust ja usaldusväärsust.

Kas arvesse võetakse minu kohta karistusregistris sisalduvat teavet?

Teavet eelmiste süüdimõistmiste kohta võetakse arvesse juhul, kui õigusrikkumise asjaoludest järeldub, et tegemist on korduva rikkumisega. Harvadel juhtudel võib eelmise kuriteo toimepanemisega seotud tegutsemisviis kaasa tuua raskendavad või kergendavad asjaolud arutatava kohtuasja raames. Kui teid on varem samasuguses õigusrikkumises süüdi mõistetud või kui te panite õigusrikkumise toime katseajal pärast tingimisi karistuse määramist või tingimisi vabastamist, mõjutab see tavaliselt teie karistuse pikkust.

Tavaliselt ei tehta järelepärimisi mis tahes varasemate süüdimõistmiste kohta teistes liikmesriikides.

Mis juhtub kohtumenetluse lõpus?

Kohtumenetluse lõpus teeb kohus otsuse. Tulemuseks võib olla:

  • õigeksmõistmine;
  • rahatrahvi määramine;
  • tingimisi karistus, milleks võib olla ka korraldus minna ravile või teha üldkasulikku tööd;
  • tingimusteta vangistus.

Tingimisi karistuse korral määrab kohus tavaliselt vangistuse, mida te ei pea kandma, kui te ei pane katseajal – mis on tavaliselt üks või kaks aastat – toime uut õigusrikkumist. Katseaja tingimustena võib kohus nõuda, et te jääksite kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, läheksite alkoholismi ravile, saaksite psühhiaatrilist ravi ja/või teeksite kohtu poolt kindlaks määratud arvu tunde tasuta üldkasulikku tööd.

Alaealiste õigusrikkujate (alla 18-aastased õigusrikkujad) jaoks on eraldi karistused.

Milline on kannatanu roll kohtumenetluse ajal?

Kannatanut käsitatakse tunnistajana, nagu kõiki teisi tunnistajaid. Teatavatel juhtudel on kannatanul õigus kasutada advokaati, kelle on eraldi määranud kohus, ja/või nõuda kohtumenetluse käigus kahju hüvitamist, tingimusel et kahjunõue on lihtne ja korralikult dokumenteeritud ning et kahju hüvitamise määramine kohtu poolt ei takista kohtuasja sisulist arutamist.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenTaani õigusemõistmise korralduse seadus

Viimati uuendatud: 13/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

4. Minu õigused pärast seda, kui kohus on langetanud otsuse

Kas ma võin edasi kaevata?

Kohus langetab otsuse kohtuistungil. Lahendi, kohtuotsuse või karistuse peale võib esitada apellatsiooni ringkonnakohtule. Te võite paluda kas enda õigeksmõistmist või karistuse vähendamist. Kui te arvate, et teie kohtuasja menetlemisel esimese astme kohtus tehti tõsiseid vigu, võite nõuda, et teie kriminaalasi saadetaks tagasi esimese astme kohtusse, et selle üle mõistaksid seal kohut teised kohtunikud.

Lahendi, kohtuotsuse või karistuse peale võite esitada suulise apellatsiooni sellel kohtuistungil, kus otsus välja kuulutatakse. Samuti võite esitada kirjaliku apellatsiooni esimese astme kohtule või prokuratuurile. Apellatsioon tuleb esitada kahe nädala jooksul. Kui teil on advokaat, siis tavaliselt tegeleb tema apellatsiooniga seotud praktiliste küsimustega. Kui teie karistuseks on rahatrahv summas 3000 Taani krooni või vähem, on teil otsuse peale apellatsiooni esitamiseks vaja luba Taani apellatsioonilubade nõukogult. Taotlus tuleb nõukogule esitada kahe nädala jooksul alates otsuse langetamisest.

Mis juhtub siis, kui ma esitan apellatsiooni?

Kui te esitate kohtuotsuse peale apellatsiooni, arutatakse kohtuasja ringkonnakohtus. Ka see kohtuistung on avalik. Puuduvad ajalised piirangud selles osas, millal ringkonnakohus peab kohtuasja arutama.

Kui teie suhtes on kohaldatud eelvangistust, peab ringkonnakohus arutama teie kriminaalasja enne teisi. Samuti peab ringkonnakohus otsustama, kas te peaksite jääma apellatsioonimenetluseni ja selle ajal eelvangistusse.

Kui te nõuate õigeksmõistmist, siis ringkonnakohus menetleb teie kriminaalasja uuesti. Sellisel juhul on teil õigus esitada uusi tõendeid. Peaksite oma advokaadiga võimalikult kiiresti nõu pidama, kas apellatsioonimenetluse käigus tuleks esitada uusi tõendeid. Alates sellest, kui prokurör on avaldanud, millistele tõenditele ta kavatseb ringkonnakohtu menetluses toetuda, on teie advokaadil tavaliselt aega 14 päeva teie tõendite avaldamiseks. Selle 14-päevase ajapiirangu suhtes võib olla võimalik taotleda erandit.

Kui teie apellatsiooni eesmärk on oma karistust vähendada, arutab ringkonnakohus ainult karistust. Sellisel juhul ei esita kohtumenetluse pooled ringkonnakohtule ühtegi tõendit, kuid teie advokaat võib paluda, et kohus hangiks täiendavat teavet teie isikliku olukorra kohta, mis on asjakohane karistuse määramiseks või maalt väljasaatmise küsimuses.

Mis toimub apellatsiooni arutamisel?

Kui te nõuate õigeksmõistmist, siis menetleb teie kriminaalasja ringkonnakohus. Praktikas loeb ringkonnakohus kõigepealt ette teie ja tunnistajate poolt esimese astme kohtu menetluse ajal antud ütlused. Kui aga teie ja teie advokaat ei ole sellega nõus, võidakse ütlused uuesti anda.

Kui teie apellatsiooni eesmärk on vähendada oma karistust, võtab ringkonnakohus arvesse esimese astme kohtus esitatud tõendeid ning langetab karistuse üle otsuse nende alusel.

Ringkonnakohus teeb oma otsuse teatavaks kohtuistungil. Ringkonnakohus võib otsustada jätta esimese astme kohtu otsuse jõusse, suurendada või vähendada karistust või mõista teid õigeks. Kui teid mõistetakse õigeks või kui karistust vähendatakse, makstakse apellatsiooni esitamise kulud riiklikest vahenditest. Seda tehakse ka siis, kui kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni prokurör ning ringkonnakohus vaid kinnitab esimese astme kohtu otsust. Kõikidel muudel juhtudel palutakse tõenäoliselt teil tasuda apellatsioonimenetlusega kaasnenud kulud.

Mis juhtub, kui apellatsioon rahuldatakse / apellatsiooni ei rahuldata?

Ringkonnakohtu otsus on ülimuslik esimese astme kohtu otsuse suhtes ning on üldjuhul lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Erandkorras võib kriminaalasja anda ülemkohtusse, kui selleks on loa andnud apellatsioonilubade nõukogu. Selline luba antakse tavaliselt ainult siis, kui tegemist on põhimõttelise küsimusega ja seega pretsedenti loova kriminaalasjaga, või muudel eripõhjustel. Nõukogu annab loa ülemkohtusse pöördumiseks vaid väheste kriminaalasjade puhul. Teie advokaat saab teile nõu anda, millised on teie võimalused sellise loa saamiseks.

Kui teid mõistetakse õigeks ja kui eeluurimise käigus kasutati selliseid piiravaid meetmeid, nagu vahistamine, kinnipidamine või läbiotsimine, on teil õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahjunõue tuleb esitada kirjalikult piirkonna prokurörile hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kohtuotsuse tegemist. Tavaliselt tegeleb teie advokaat kahjunõude esitamisega seotud praktiliste küsimustega. Ärge unustage teavitamast oma advokaati, kuidas teie riigis teiega ühendust saab võtta.

Olen pärit teisest liikmesriigist. Kas mind võidakse pärast kohtuistungit sinna tagasi saata?

Üldjuhul võib teid saata teise liikmesriiki karistust kandma. Tavaliselt tehakse seda ainult siis, kui te avaldate soovi, et te tahate kanda karistust oma riigis. Te peate saatma Taani justiitsministeeriumile taotluse karistuse kandmiseks oma riigis.

Kui mind mõistetakse süüdi, siis kas selle sama kuriteoga seoses saab minu üle taas kohut mõista?

Taanis ei saa teie üle sama kuriteoga seoses kaks korda kohut mõista. Sama põhimõte kehtib ka teistes Euroopa riikides. Kuna karistussätted võivad riigiti olla erinevad, peate küsima selle kohta teavet riigilt, kes võib samuti kuritegu menetlema hakata.

Teave süüdistuse/süüdimõistmise kohta

Kui otsus kriminaalasjas on langetatud, edastatakse see kesksele karistusregistrile. Taani karistusseadustiku rikkumisi käsitlevad otsused lisatakse otsuseid käsitlevasse registriossa. Muude õigusaktide rikkumisi käsitlevad otsused registreeritakse siis, kui teile määratakse vangistus või otsusega jäetakse teid ilma teatavatest õigustest. Otsuse registreerimisel märgitakse eraldi ära otsuse langetanud kohtu nimi, kohtuotsuse kuupäev, rikutud õigusnormid ja karistus.

Kehtivad teatavad piirangud selles osas, millised otsused lisatakse karistusregistrisse, mille andmeid võib teie isiklikuks kasutamiseks avaldada. Andmeid säilitatakse elektroonselt ning andmete kustutamine sõltub karistuse raskusastmest. Teil on õigus esitada kaebus registreerimis- või kustutamisvigade peale, kuid mitte otsuse registreerimise peale. Kaebused registreerimise peale tuleb esitada Taani riiklikule politseikomissariaadile, mis haldab karistusregistri andmeid.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenTaani õigusemõistmise korralduse seadus

Lingil klikates avaneb uus akenTäitevkorraldus isikuandmete töötlemise kohta keskses kuriteoregistris

Viimati uuendatud: 13/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

5. Väiksemad õigusrikkumised

Kuidas käsitletakse väiksemaid liiklusnõuete rikkumisi?

Kui teid peatab liikluspolitsei, kes kontrollib liiklusnõuete järgimist, võite te süü kas omaks võtta või seda mitte tunnistada. Politsei peab teile esitama süüdistuse rikkumises, mille te nende arvates toime panite. Teil on kahtlustatava ja süüdistatava õigused ning te ei pea andma politseile ütlusi.

Tavaliselt on liiklusnõuete rikkumise eest karistuseks rahatrahv. Liiklusnõuete rikkumisi käsitletakse samamoodi, nagu kõiki teisi õigusrikkumisi, mille eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv. Politsei saadab teile rahatrahvi nõude. Kui te selle tasute, tähendab see süüdistusega nõustumist. Kui te nõuet ei tasu, edastatakse asi kohtusse. Teid kutsutakse asja kohtulikule arutamisele, kus võib esitada tõendeid rikkumise kohta.

Riigiprokuratuuri juhataja on välja andnud Lingil klikates avaneb uus akenliiklusnõuete rikkumiste eest määratavate karistuste kataloogi, kust te võite kontrollida, kas teile määratud rahatrahv vastab teie poolt toime pandud rikkumise puhul tavaliselt määratud rahatrahvidele.

Lingil klikates avaneb uus akenLiiklusseaduse kohaselt on politseil õigus teie sõiduk konfiskeerida, kui te ei ole Taani elanik ning teie auto on registreeritud muus riigis kui Taanis. Sõiduki võib konfiskeerida kuni rahatrahvi tasumiseni või kuni rahatrahvi tasumine on tagatud. Kui te ei nõustu, et olete toime pannud liiklusnõuete rikkumise, peate teatavatel juhtudel andma tagatise seoses rahatrahvi tasumisega ning paluma asja kohtulikku arutamist. Politsei kasutab autode konfiskeerimise õigust sageli.

Skandinaavia riikidest pärit sõidukite ja autojuhtide suhtes kehtivad erinormid.

Kuidas käsitletakse parkimisrikkumisi?

Parkimispiiranguid ei jõusta tavaliselt politsei, vaid kohaliku omavalitsuse või eraettevõtja heaks töötavad liikluskorraldajad. Ebaseadusliku parkimise korral määratakse teile parkimistrahv. Kviitung selle kohta asetatakse teie autole.

Kui te kohtute liikluskorraldajaga enne seda, kui ta dokumenteerib parkimisrikkumise, võite esitada oma vastuväited otse talle. Liikluskorraldaja võib otsustada jätta rikkumise dokumenteerimata või lisada märkuse teie vastuväidete kohta. Kui teile määratakse parkimistrahv, peavad kviitungile olema lisatud juhised, kuidas teil on võimalik rahatrahvi peale kaebus esitada. Keskne kaebuste lahendamise organ puudub.

Parkimistrahve nõutakse sisse sarnaselt muudele tsiviilnõuetele. See tähendab, et kui te ei maksa rahatrahvi, edastatakse nõue trahvi sissenõudmist korraldavale asutusele teie riigis.

Kas selline rikkumine märgitakse minu karistusregistrisse?

Tavaliselt ei sisalda teie karistusregister teavet rahatrahvide kohta. Küll aga leiavad karistusregistris kajastamist kriminaalõigusrikkumiste eest määratud rahatrahvid.

Parkimistrahve ei käsitata kriminaalkaristusena ning seepärast ei kanta neid teie karistusregistrisse.

Viimati uuendatud: 13/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.