Kas ma võin edasi kaevata?

Jah, te saate otsuse edasi kaevata, kui otsuses on vigu, mis on teiega otseselt seotud. Te võite kaevata edasi süüdimõistva kohtuotsuse, karistuse ja/või määratud hüvitise või esimese astme kohtu kõik järeldused. Te peate esitama apellatsiooni:

• kirjalikult;
• kohtule, mis otsuse tegi;
• kaheksa päeva jooksul alates otsuse koopia kättetoimetamisest (kui koopia toimetati nii teile kui ka teie advokaadile, arvestatakse tähtaega alates hilisemast kuupäevast).

Teie apellatsioon peab sisaldama teavet selle kohta, milliste aspektide osas te edasi kaebate, ja konkreetsete vigade kohta otsuses ja/või sellele eelnenud menetluses. Te võite edasi kaevata ka konkreetsete põhjusteta, esitades esimese astme kohtu eesistujale edasikaebamisavalduse, paludes tal põhjuste esitamise tähtpäeva pikendada.

Millised on apellatsiooni alused?

Te võite esitada apellatsiooni, tuginedes vigadele kohtuotsusega kaasnevates otseselt teiega seotud järeldustes või kui mingi järeldus kohtuotsuses puudub. Teie apellatsiooni aluseks võivad olla ka uued faktid ja tõendid.

Mis juhtub siis, kui ma esitan apellatsiooni?

Kuni apellatsioonikohtu otsuseni esimese astme kohtu otsus ei jõustu ja seda ei jõustata. Kui te olete vahi all, siis teid apellatsiooni esitamise tõttu automaatselt ei vabastata.

Mis toimub apellatsiooni arutamisel?

Esimese astme kohus hindab, kas apellatsioon sisaldab kogu vajalikku teavet. Kui ei, kohustab kohus teid ja teie advokaati puudujääke viie päeva jooksul kõrvaldama (kaheksa päeva jooksul, kui teil advokaati ei ole, ja kohtu eesistuja annab juhised vahetult teile).

Apellatsiooni koopia ja selle põhjendused toimetatakse teistele juhtumiga seotud menetlusosalistele ning kogu toimik esitatakse apellatsioonikohtule.

Kõrgem piirkonnakohus otsustab maakohtu otsuse peale esitatud apellatsiooni üle ja ülemkohus otsustab piirkonnakohtu otsuse peale esitatud apellatsiooni üle.

Pärast apellatsioonikohtu menetluse algatamist esitatakse vaidlustatud otsus ja teave kohtuasja kohta.

Seejärel esitate te apellatsiooni ja põhjendate seda. Kui teid ega teie advokaati pole kohal, teeb seda kohtu eesistuja.

Seejärel esitavad prokurör ja need, keda apellatsioonikohtu otsus otseselt mõjutab, oma argumendid.

Kui taotlused on esitatud, hindab apellatsioonikohus otsuse langetamiseks vajalikke tõendeid, v.a siis, kui tõendite läbivaatamine oleks sedavõrd töömahukas, et see tähendaks eelmise kohtuastme töö dubleerimist.

Apellatsioonikohus võib:

• apellatsiooni rahuldamata jätta (kui apellatsioon ei ole piisavalt põhjendatud, kui see esitati hilinenult, esitati selleks volitamata isiku poolt või muul sarnasel juhul), kuid see toimub alati avalikul istungil;
• apellatsiooni rahuldamata jätta (kui selle sisu ei vasta apellatsiooni nõuetele);
• sekkuda kriminaalmenetlusse;
• tühistada madalama astme kohtu otsuse või selle osa, ja
• otsustada esitada kohtuasi otsuse saamiseks kohtualluvuse kohta;
• edastada kohtuasi mõnele muule asutusele;
• lõpetada kriminaalmenetlus (kui juba esimese astme kohus oleks pidanud seda tegema);
• katkestada kriminaalmenetlus (kui juba esimese astme kohus oleks pidanud seda tegema).

Ühtlasi võib ta tühistada madalama astme kohtu otsuse oluliste menetlusvigade tõttu:

• vead otsuses (mitmetimõistetavus, puudulikud järeldused);
• kahtlused järelduste täpsuses või vajadus tõendite taasesitamiseks;
• karistusseadustiku sätete rikkumine;
• vale karistus;
• ebaõige otsus kannatanu õiguste kohta.

Pärast otsuse tühistamist võib apellatsioonikohus:

• saata juhtumi tagasi esimese astme kohtule;
• langetada juhtumi kohta otsuse (alati avalikul istungil);
• lõpetada kriminaalmenetluse.

Mis juhtub, kui apellatsiooni ei rahuldata?

Välja arvatud juhul, kui otsuse kaebas edasi prokurör, ei saa apellatsiooni kohta langetada otsust, mis teie olukorda halvendaks.

Millal on süüdimõistev otsus lõplik?

Kui apellatsioonikohus ei saada asja esimese astme kohtusse tagasi, on kohtuasi selle otsusega lõpetatud ning otsus muutub lõplikuks selle väljakuulutamise hetkel. Ka esimese astme kohtu otsus muutub lõplikuks, kui apellatsiooni ei esitata õigeaegselt.

Kui otsus jõustub, võite te esitada:

• erakorralise apellatsiooni;
• esildise justiitsministrile kaebuse esitamiseks ülemkohtule seoses õigusrikkumisega;
• loataotluse menetluse taasalustamiseks.

Kas ma saan hüvitist, kui esialgne otsus tühistatakse?

Te võite esitada justiitsministeeriumile taotluse hüvitise saamiseks kooskõlas riigiasutuse tekitatud kahju hüvitamise seadusega.

Kui minu apellatsioon rahuldatakse, siis kas süüdimõistmisest jääb jälg?

Süüdimõistev kohtuotsus kantakse registrisse alles pärast seda, kui see muutub lõplikuks. Kui süüdimõistev otsus muutub lõplikuks, tehakse selle kohta kirje karistusregistrisse. Erakorralise edasikaebuse rahuldamise korral kirje kustutatakse.

Ma olen pärit teisest liikmesriigist. Kas mind võidakse pärast kohtumenetlust koju tagasi saata?

Jah, teid võidakse karistuse kandmiseks välja anda, kui kandmata jäänud karistusaeg on vähemalt neli kuud.

Väljaandmist peab taotlema asjaomase riigi ametiasutus ning väljaandmine peab olema kooskõlas põhiseaduslike reeglite ja kohustustega ning rahvusvaheliste lepingutega inimõiguste ja põhivabaduste kohta.

Kohus võib otsustada teid välja anda seoses teie süüdimõistva kohtuotsusega.

Kas ma võin minu kodumaale tagasisaatmise otsuse edasi kaevata?

Te võite otsuse edasi kaevata, kui teatis karistuse kandmise kohta on kätte toimetatud. Te võite esitada apellatsiooni väljaandmisotsuse peale.

Kui mind mõistetakse süüdi, siis kas selle sama rikkumisega seoses saab minu üle taas kohut mõista?

Ei, isegi mitte teistes liikmesriikides, välja arvatud siis, kui on antud luba menetluse taasavamiseks.

Kas teave süüdistuse ja/või süüdimõistmise kohta lisatakse minu karistusregistri andmetele?

Jah, karistusregistris on teave teie kohta käivate süüdimõistvate otsuste kohta. Selle teabe saadavad registrile kohtud. Teavet säilitatakse sada aastat pärast teie sündi.

Kui süüdimõistev otsus tühistatakse, siis teavet selle kohta karistusregistris ei säilitata. Vastava taotluse esitamisel võite te saada registrist väljavõtte. Olenevalt selle kuriteo raskusest, milles teid süüdi mõisteti, võidakse kirje kustutada seadusega sätestatud

tähtaja möödumisel. See ulatub ühest aastast viieteistkümne aastani alates karistuse kandmise lõpust.

Teavet säilitakse hoolimata sellest, kas olete selleks oma nõusoleku andnud.