Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje tšehhi keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Defendants (criminal proceedings)

Tšehhi

Under the Constitution of the Czech Republic punishment may be imposed on you only in accordance with the law and in the manner laid down by the relevant laws. These laws are the Criminal Code , the Act on Juvenile Justice, and  the Criminal Procedure Code, which establish the rules for criminal proceedings, including specific conditions for exercising and enforcing your rights. These factsheets explain what happens when a person is suspected or accused of a crime. For information on minor offences like road traffic offences, which are usually dealt with by a fixed penalty go to Factsheet 5. If you are the victim of a crime, you can find full information about your rights here.

Sisu koostaja:
Tšehhi

Summary of the criminal process

The following is a summary of the normal stages in the criminal process.

1.             Preparatory process

The preparatory process is the first stage of the criminal process. It has two parts:

2.             Preliminary discussion of the charge

During the preliminary discussion the court will examine whether the case was properly clarified in the preparatory process and whether the charge provides a proper basis for further proceedings.  It also decides whether the court has jurisdiction to decide the case.

3.             The trial itself

This is the most important part of the criminal process. Evidence is examined and a decision in the case is made. During this stage of the criminal process the defendant(s) and any witnesses and the injured party or parties are questioned in court. The trial is public, oral and is conducted in Czech. If you do not speak Czech, you have the right to an interpreter.

4.             Appeal proceedings

The defendant, his family, lawyer, public prosecutor or the injured party have the right to appeal  within 8 days.  If an appeal is lodged, the court of appeal reviews the decision of the court of first instance

Role of the European Commission

Please note that the European Commission has no role in criminal proceedings in Member States and cannot assist you if you have a complaint. Information is provided in these factsheets about how to complain and to whom.

Click on the links below to find the information that you need

1 – Getting legal advice

2 – My rights during the investigation of a crime and before the case goes to court

  • Examination
  • Investigation
  • Custody
  • Decision in the preparatory process, a charge
  • Abbreviated preparatory process

3 – My rights during the trial

  • Court trial
  • Sentences; rights of the victim

4 – My rights after the court makes its decision

5 – Traffic and other minor offences

Related links

Czech Ministry of Justice

Czech Ministry of Interior

Czech Bar Association

Information on Human Rights

Legal information for all

Last update: 03/07/2019

The national language version of this page is maintained by the respective Member State. The translations have been done by the European Commission service. Possible changes introduced in the original by the competent national authority may not be yet reflected in the translations. The European Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice to see copyright rules for the Member State responsible for this page.

1. Õigusalase nõu saamine

Sellelt teabelehelt leiate teavet selle kohta, millistel tingimustel on teil õigus olla esindatud advokaadi poolt, kuidas advokaati leida ja kuidas kaetakse advokaadiga seotud kulud, kui te ise ei suuda maksta. Ühtlasi saate teada, mida advokaat teie heaks teeb.

Advokaadi leidmine

Kriminaalasjas võib inimest kaitsta ainult advokaat, kes on kantud Lingil klikates avaneb uus akenTšehhi Vabariigi advokatuuri hallatavasse advokaatide registrisse.

Kui vajate vandeadvokaati, võtke ühendust Lingil klikates avaneb uus akenTšehhi Vabariigi advokatuuriga (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.cak.cz/või pöörduge otse mõne registrisse kantud advokaadi poole).

Mis saab siis, kui ma ei vali advokaati?

Kui te advokaati ei vali, peate ennast ise kaitsma.

Teatud juhtudel on kaitsja kasutamine kohustuslik ja kui te etteantud aja jooksul advokaati ei vali, määrab kohus selle teile ise. Olukorrad, kus kaitsja on kohustuslik, on järgmised:

  • kui te viibite vahi all või meditsiiniasutuses järelevalve all;
  • kui teie teovõime on piiratud;
  • kui te olete põgenik;
  • kui te olete vähem kui 18 aastat vana;
  • kui te olete füüsilise või vaimse puudega ning teie võime ennast korralikult kaitsta on kahtluse all;
  • kui teile võidakse määrata rohkem kui viieaastane vanglakaristus;
  • kui teie kui kinnipeetud isiku suhtes rakendatakse lihtsustatud menetlust;
  • menetlustes, kus võib olla nõutav teile ennetava meditsiinilise ravi osutamine (v.a alkoholismiravi);
  • teatavates välismaalastega seotud menetlustes.

Kes advokaadile tasub?

Advokaadi teenuste eest tasub süüdistatav. Kui advokaadi määrab teile kohus, tasub kaitse eest riik. Riik kannab kulud ka siis, kui teil on õigus tasuta kaitsele.

Kui suur on advokaadi teenustasu?

Kaitsja teenustasu määratakse teie ja teie advokaadi vahelise lepinguga või kui teil lepingut ei ole, siis Lingil klikates avaneb uus akenadvokaatide teenustasude seadusega.

Millal on teil õigus tasuta kaitsele?

Kui teil ei ole piisavalt raha oma kaitsekulude katteks, on teil õigus vähendatud tasule või tasuta kaitsele (mõlemale viidatakse mõistega „tasuta kaitse”). Tasuta kaitse saamise avalduse rahuldamise üle otsustab kohtunik või kohtu esimees vastavalt teabele teie rahalise olukorra kohta. Avalduse peate esitama eelmenetluse käigus prokuröri kaudu või kohtumenetluse käigus.

Te võite saada tasuta kaitse ka ilma avalduseta, kui tõendid viitavad, et see on kohane.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenAdvokaatide teenustasude seadus

Viimati uuendatud: 03/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

2. Minu õigused kuriteo uurimise ajal (enne kohtumenetluse algust)

Millised on eeluurimise etapid?

Eelmenetluse eesmärk on välja selgitada, kas kuritegu on sooritatud ja kes on selle tõenäoline toimepanija (hindamisetapp) ning koguda tõendeid ja valmistada asi kohtuistungiks ette (juurdlusetapp).

Eelmenetluse viib läbi politsei, kelle tööd jälgib prokurör, kes otsustab, kas menetlus on nõuetele vastavalt läbi viidud.

Mõningaid toiminguid tohib teostada ainult prokurör või prokuröri otsuse kohaselt (näiteks eelmenetluse katkestamine), samas mõnede teiste toimingute puhul (näiteks kahtlusaluse kinnipidamine, vahistamine, elukoha läbiotsimine ja pealtkuulamine) on otsustusõigus kohtunikul.

Täpsema teabe saamiseks kohtueelse uurimise kohta klikkige allolevatel linkidel.

Kriminaalmenetlusele eelnev menetlus – hindamine (1)

Mis on hindamisetapi eesmärk?

Selleks et selgitada välja kuriteo asjaolud ja toimepanija, võib politsei:

  • võtta ütlusi;
  • hankida eksperthinnanguid;
  • uurida dokumente;
  • otsida asjassepuutuvaid asitõendeid ja otsida läbi kuriteopaik;
  • koostada toimikuid, võtta sõrmejälgi ja kehamõõtmeid, otsida kahtlusaluseid läbi;
  • teostada pakilisi toiminguid;
  • pidada kinni kahtlusaluseid;
  • rakendada vastavalt asjaoludele muid uurimismenetlusi.

Hindamisetapp lõpeb otsusega esitada konkreetsele isikule süüdistus või muude lõpptulemustega (menetluse katkestamine, ajutine katkestamine, juhtumi edastamine mittekriminaalmenetlusse).

Millised on selle etapi suhtes kehtestatud ajalised piirangud?

Etapi tähtaeg on kaks, kolm või kuus kuud, olenevalt juhtumi raskusastmest. Kui hindamist ei ole võimalik lõpule viia, võib prokurör kirjaliku põhjenduse alusel tähtaega muuta või pikendada.

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Selles etapis teile toimuvast teada ei anta, kuni on vajalik teie vahetu osalemine menetluses.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma keelt ei valda?

Kui te peate toimunud sündmuste kohta selgitusi andma, tagab politsei tõlgi, kes tõlgib küsimused, teie vastused ja ka kirjaliku raporti enne, kui te selle allkirjastate.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Te võite kutsuda advokaadi, et ta viibiks selgituste andmise juures. Advokaadi osalus ei ole selles etapis kohustuslik ning kui te ei ole advokaadiga ise ühendust võtnud, siis teda teile ei määrata. Te võite küsida advokaadilt nõu, kuid mitte selle kohta, kuidas vastata juba esitatud küsimusele. Selles etapis peate te advokaadiga suhtlemist vahendava tõlgi ise endale tagama.

Kas minult küsitakse teavet? Kas ma peaksin teavet andma?

Selles etapis võib politsei küsida teilt selgitusi uuritavate asjaolude kohta. Teie ülesanne anda tõeseid selgitusi. Teil on õigus selgituste andmisest keelduda, kui on oht, et teile (või teiega seotud isikule) võidakse teie ütluse alusel süüdistus esitada. Te võite keelduda ka siis, kui rikuksite vastamisega vaikimiskohustust.

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu kriminaalasja?

Teie ütlusi kasutatakse ainult selleks, et otsustada, kas esitada konkreetse isiku suhtes konkreetses kuriteos süüdistus. Kui kriminaalmenetlus algatatakse, kasutatakse teie ütlust tunnistaja ütlusena ainult siis, kui see anti varakult ja kui seda ei saanud hiljem korrata. Samuti peab see olema antud kohtuniku juuresolekul. Muul juhul tuleb teil tunnistus kriminaalmenetluse hilisemas etapis uuesti anda (reeglina kohtus).

Kas ma võin pereliikme või sõbraga ühendust võtta?

Teie soovi kohaselt teavitab politsei ühte teie sugulast või sõpra sellest, et te olete kinni peetud, tingimusel, et see ei takista eeluurimist ega ole ülemäära keeruline.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Politsei korraldab meditsiinilise läbivaatuse ning palub arstiraportit teie tervisliku seisundi kohta sel ajal, kui olete kinni peetud või hindamisetapi teostamiseks kohale toodud. Kui arst niimoodi otsustab, tuleb teid viivitamatult vabastada ja vajaduse korral toimetab politsei teid raviasutusse.

Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?

Te võite kriminaalmenetluse mis tahes etapis nõuda, et teil võimaldataks võtta ühendust oma riigi saatkonnaga ning vestelda privaatselt saatkonna esindajaga.

Ma elan teises riigis. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Kohtunik võib anda korralduse, et teilt võetaks ütlused enne, kui te riigist lahkute, kui see on juhtumi lahendamiseks vajalik ning hoiab ära tõendite kaotsiminekut. Teilt võidakse võtta ütlused ka pärast seda, kui te olete riigist lahkunud, kui vastav taotlus esitatakse teie riigi asjakohastele ametiasutustele.

Kas mind võidakse minu kodumaale tagasi saata?

Selles etapis mitte.

Kas mind hoitakse vahi all või vabastatakse?

Kui teie kohalolek on vajalik, toimetatakse teid kohtusse või peetakse kinni. Kui teile ei esitata seejärel süüdistust ega toimetata kohtu ette 48 tunni jooksul alates teie kinnipidamisest, et võtta vastu otsus teie vahi alla võtmise kohta, tuleb teid vabastada.

Kas ma võin uurimise ajal riigist lahkuda?

Jah.

Kas minult küsitakse sõrmejälgi, DNA-proove (näiteks juukse- või süljeproove) või muid kehavedelikke?

Kui see on vajalik teie isiku tuvastamiseks või selleks et selgitada, kas teie kehal leidub kuriteojälgi, või kui see vajalik asitõendina, võidakse teilt võtta sõrmejäljed, DNA-proov, vereproov, koguda biomaterjali või teie keha mõõta või viia läbi muid sarnaseid toiminguid.

Füüsilise vastupanu korral võidakse prokuröri nõusolekul teie suhtes jõudu rakendada. Keeldumise korral võidakse teid trahvida kuni 50 000 tšehhi krooni ulatuses.

Kui sel viisil saadud teavet ei ole enam vaja edasiseks menetluseks või kuritegude ennetamiseks, uurimiseks ja avastamiseks, siis see hävitatakse.

Kas ma võin ennast enne kohtuprotsessi süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?

Kui süüdi tunnistamine on usaldusväärne, võib see olla aluseks kriminaalmenetluse alustamisele või lihtmenetluse otsusele.

Kas ma saan teavet tunnistajate kohta, kes on minu vastu tunnistanud, ja muude tõendite kohta?

Menetluse selles etapis te niisugust teavet ei saa.

Kas taotletakse teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?

Jah, politsei hangib teabe teie varasemate karistuste kohta.

Kriminaalmenetluse algus – uurimine (2)

Mis on selle etapi eesmärk?

Uurimise käigus kogub politsei juhtumit käsitlevat materjali ning hindab seda. Politsei otsib tõendeid, mis räägiksid nii süüdistatava poolt kui ka vastu.

Millised on uurimise ajalised piirangud?

Uurimiseks on aega kaks, kolm või kuus kuud, olenevalt juhtumi raskusastmest. Prokurör võib seda aega politsei esitatud kirjaliku põhjenduse alusel pikendada. Ta peab aga põhjuste olemasolu igal üksikjuhtumi puhul vähemalt kord kuus kontrollima.

Politsei peab tegutsema nii kiiresti kui võimalik. Kui viivitus kahjustab teie huve, võite paluda prokuröril probleem lahendada. Kui viivitusi põhjustab prokurör, võite paluda probleem lahendada tema ülemusel.

Süüdistatav võib nõuda ka kompensatsiooni viivitustega kaasneva mitterahalise kahju eest või ka rahalise kahju eest. Karistuse määramisel võtab kohus selles etapis aset leidnud viivitusi arvesse.

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Teid teavitatakse kriminaalmenetluse algatamise määrusest. Teavitus sisaldab süüks pandava kuriteo kirjeldust, selle õiguslikku alust ja põhjendusi. Te võite kolme päeva jooksul esitada selle määruse suhtes vastuväite ning prokurör langetab seejärel teie vastuväite kohta otsuse.

Teid või teie kaitsjat teavitatakse uurimistoimingutest ning teil on õigus nendes advokaadi vahendusel osaleda, küsitleda tunnistajaid ja esitada tõendusmaterjali. Teie ja teie advokaadi juurdepääsu teie uurimistoimikule võidakse piirata, kui selleks on mõjuvaid põhjusi.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma seda keelt ei valda?

Ülekuulamise ajaks on teile ette nähtud tõlk, kes tõlgib toimuva teie emakeelde või keelde, mida te oskate, kui te tšehhi keelt ei oska.

Tõlk on ette nähtud ka uurimistoimingute ajaks. Selles etapis lubab politsei teil soovi korral aktiivselt osaleda ja küsimusi esitada.

Soovi korral antakse teile kirjalik tõlge kriminaalmenetluse alustamise määrusest, vahistamismäärusest ja kriminaalmenetluse tingimusliku peatamise määrusest.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Seda peate te saama igal ajal ning vestluse konfidentsiaalsus peab olema tagatud. Advokaadi soovi korral on võimalik kasutada ka tõlki. Te võite valida advokaadi ise (vt Lingil klikates avaneb uus akenteabelehte nr 1).

Kas minult küsitakse teavet? Kas ma peaksin teavet andma?

Teil on õigus väljendada oma arvamust kriminaalasja kohta ja teil on ka õigus vaikida.

Kas ma võin esitada vastuväiteid uurimist toimetava politseiametniku, prokuröri või kohtuniku suhtes?

Te võite esitada vastuväiteid nii politseiametniku kui ka prokuröri suhtes, samuti protokollija, kriminaalhooldaja, kohtuametniku, kohtueksperdi ja tõlgi vastu ning kohtuniku vastu, kui te usute, et nad on erapoolikud, s.t kui usute, et neil on teie asjas või seoses mõne menetlusosalise või menetlusosalise esindajaga huvide konflikt või isiklikud huvid ega saa seetõttu vastu võtta erapooletuid otsuseid.

Üldiselt peetakse isikut erapoolikuks ka siis, kui ta on olnud menetlusse kaasatud mõnes teises menetlusrollis. Näiteks ei saa kohtunik langetada otsust süü kohta ega määrata karistust, kui see kohtunik on eelmenetluse käigus teinud otsuse vahistamise, pealtkuulamise jms kohta.

Kõigepealt otsustab teie vastuväite üle isik, kelle kohta te vastuväite esitasite.

Kui te ei ole tema otsusega rahul, võite kolme päeva jooksul esitada selle isiku otsuse peale kaebuse ning seejärel teeb otsuse kõrgem asutus. Erapooliku isiku tehtud menetlusotsuseid kriminaalmenetluses ei rakendata.

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu kriminaalasja?

Kõike, mida te ütlete, võidakse kasutada teie kasuks või teie vastu. Selles menetlusetapis antud ütlusi võidakse kasutada tõendusmaterjalina.

Kas ma võin pereliikme või sõbraga ühendust võtta?

Politsei otsustab, kas te võite võtta ühendust oma perekonna või sõpradega ülekuulamise, kinnipidamise ja vahistamise ajal. Kui te olete vahi all, on teil õigus kirjutada kirju (kirjad loeb läbi Tšehhi Vabariigi vanglate amet, sest eksisteerib oht, et te võite tunnistajaid mõjutada, ja samuti prokurör, kellel on õigus teie kirju tsenseerida).

Teil on õigus vanglas külalisi vastu võtta iga kahe nädala tagant, aga vahi all olles viibib külastuste juures kolmas isik, kuna on oht, et te võite tunnistajaid mõjutada.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Kui te olete vahi all, vaatab teid üle vanglaarst, kes on kohustatud pakkuma asjakohast ravi. Kui teid on toodud ülekuulatamisele või kinni peetud, vt Lingil klikates avaneb uus aken#Podstránka_1vastust siit

Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?

Jah, igas menetlusetapis. Kohtumine konsulaarametnikuga on alati konfidentsiaalne. Kohus teavitab teie nõusolekul konsulaati teie vahistamisest.

Ma olen pärit teisest riigist. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Teie juuresolek ei ole vajalik, kui teid on üle kuulatud ja te ei soovi uurimise juures viibida. Kui on oht, et te põgenete, võetakse teid vahi alla või lastakse vabaks pärast teie kirjalikku lubadust, et te kutsumise korral naasete.

Kas mind võidakse minu kodumaale tagasi saata?

Jah. Seda juhul kui, tingimused väljasaatmiseks või kriminaalmenetluse edasi andmiseks või karistuse kandmiseks teises riigis on täidetud ning kui selline võimalus ei ole seadusega välistatud.

Kas ma võin uurimise ajal riigist lahkuda?

Jah, kuid teil peab olema kehtiv postiaadress või peate olema kriminaalmenetlust läbi viivate ametiasutustega ühenduses muul viisil. Vastasel juhul võidakse teid vahistada ning kohaldada teie suhtes eelvangistust.

Kas minult küsitakse sõrmejälgi, DNA-proove (näiteks juukse- või süljeproove) või muid kehavedelikke? Kas minu isik võidakse läbi vaadata?

Vajaduse korral jah. Teil on kohustus sellistele korraldustele alluda.

Kas minu kodu, äriruumid, auto või muu vara võidakse läbi otsida?

Jah, kodu otsitakse läbi kohtuniku määruse alusel. Muud paigad otsitakse läbi prokuröri või politsei määruse alusel.

Kas ma või ennast enne kohtumenetlust süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?

Jah, te võite seda teha politsei teostatava ülekuulamise ajal.

Kas enne menetluse algust võidakse süüdistust muuta?

Ei, muuta võib ainult süüdistuse juriidilist kirjeldust. Süüdistus mõnes muus teos peab algama uue otsusega süüdistuse esitamise kohta.

Kas mulle võidakse esitada süüdistus kuriteos, milles mulle juba on esitatud süüdistus mõnes muus liikmesriigis?

Jah. Kuid mitte siis, kui kriminaalmenetlus lõppes mõnes muus liikmesriigis kohtuotsusega, peatati, lõppes vastastikuse kokkuleppega või kui see esitati menetluseks väärteona mitte kuriteona.

Kas ma saan infot tunnistajate kohta, kes minu vastu tunnistavad?

Te saate teada nende isikud ja nende tunnistuste sisu juhtumi toimikust või kui teie või teie advokaat viibite nende ülekuulamise juures. Salajaste tunnistajate isikut teile ei avaldata.

Kas ma saan infot muude minu vastu kasutatavate tõendite kohta?

Jah, niipea, kui teil ja teie advokaadil lubatakse tutvuda uurimistoimikuga.

Kas taotletakse teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?

Jah.

Vahi alla võtmine (3)

Kas mind hoitakse vahi all või vabastatakse?

Vahi alla võib võtta ainult isiku, kellele on esitatud süüdistus.

Kui teid antakse 48 tunni jooksul pärast teie kinnipidamist või 24 tunni jooksul pärast teie vahistamist üle kohtule palvega võtta teid vahi alla, otsustab kohus, kas võtta teid vahi alla või mitte.

Vahi alla võtmise põhjused võivad olla järgmised:

  • võimalus, et te võite kriminaalmenetlusest või karistuse kandmisest kõrvale hiilida (põgenemisvastane vahistus);
  • võimalus, et te takistate uurimist, näiteks tunnistajate mõjutamise kaudu (kaasosalusega seotud vahistus);
  • või võimalus, et te viite alustatud kuriteo lõpule või sooritate uue (ennetav vahistus).

Kui vahi alla võtmise põhjusi (enam) ei ole, siis teid vabastatakse prokuröri otsuse alusel.

Teid tuleb vabastada ka tähtaja möödumisel. Kaasosalusega seotud vahistuse korral on tähtaeg 3 kuud. Põgenemisvastase vahistuse ja ennetava vahistuse korral on tähtaeg üks aasta, kui võimalik karistusmäär teo eest on kuni viieaastane vabadusekaotus, kaks aastat, kui võimalik karistusmäär on suurem, kolm aastat eriti raskete kuritegude puhul ning neli aastat, kui kuriteo eest võib määrata erakorralise karistuse.

Nendest tähtaegadest kolmandik kehtib eelmenetluse puhul ja kaks kolmandikku kohtueelse menetluse puhul.

Teie vahi all hoidmise põhjuste olemasolu kontrollitakse pidevalt. Prokurör peab vastu võtma uue otsuse, kui te olete olnud vahi all kolm kuud, samuti 30 päeva pärast süüdistuse esitamist ning iga kord pärast eelmisest otsusest kolme kuu möödumist.

Kuidas mind vahi alt vabastatakse?

Teil on alati õigus taotleda vahi alt vabastamist neliteist päeva pärast seda, kui jõustus eelmine otsus teie vahi alla võtmise kohta. Ent kui te esitate taotluses muid põhjusi, võite te taotleda vabastamist igal ajal.

Te võite taotleda, et põgenemisvastane vahistus või ennetav vahistus asendataks:

  • teie kirjaliku lubadusega, et te elate seaduskuulekalt ning et te ilmute kutse korral kohtusse;
  • kohtu poolt määratud rahalise tagatisega (kautsjoniga);
  • kriminaalhooldaja järelvalvega;
  • asjast huvitatud kodanikuühenduse või muu usaldusväärse isiku garantiiga.

Teatavate seaduses sätestatud kuritegudega seoses kehtestatud ennetava vahistuse korral rahalist tagatist ei aktsepteerita. Rahalise tagatise võib esitada mõni teine isik peale teie.

Otsus eelmenetluse kohta – süüdistuse esitamine (4)

Mis on selle etapi eesmärk?

Selle etapiga lõpeb kriminaalasja uurimine ning prokurör langetab otsuse järgmise etapi kohta:

  • kas anda teie asi otsustamiseks mõnele teisele ametiasutusele või mitte;
  • peatada kriminaalmenetlus;
  • peatada kriminaalmenetlus tingimisi;
  • leppida kokku kohtuvälises lahendis või
  • esitada kohtule süüdistus teie vastu.

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Teile esitatakse prokuröri otsus süüdistuse kohta. Teil on õigus esitada vastuväide:

  • teie juhtumi teisele ametiasutusele esitamise vastu;
  • kriminaalmenetluse peatamise vastu;
  • kriminaalmenetluse tingimisi peatamise vastu;
  • kohtuvälise lahendi vastu.

Otsuse teie vastuväite kohta langetab peaprokurör.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma seda keelt ei valda?

Vt kriminaalmenetluse alustamine - uurimine (2).

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Vt Lingil klikates avaneb uus aken#Podstránka_2kriminaalmenetluse alustamine - uurimine (2).

Kas mind hoitakse vahi all või vabastatakse?

Kui põhjused teie vahi all hoidmiseks on endiselt olemas ja vahi all hoidmise tähtaeg ei ole möödunud, ei mõjuta süüdistuse esitamine teie vahi all hoidmist.

Kas süüdistust saab enne kohtumenetlust muuta?

Nii süüdistus kui ka prokuröri otsus peab selles etapis tuginema faktidele, mis olid süüdistuse aluseks. Küll aga võib muuta süüdistuse õiguslikku kirjeldust, kui prokurör otsustab, et see on asjakohane.

Kas mulle võidakse määrata karistus ilma kohtumenetluseta?

Vähem tõsiste juhtumite puhul võib kohtunik esitada teile kriminaalkohtu korralduse, mis sisaldab otsust teie süü ja karistuse kohta ilma, et asja kohtus arutataks.

Sellise korraldusega võib määrata järgmisi karistusi:

  • ühe aasta pikkune tingimisi vanglakaristus või koduarest;
  • üldkasulik töö;
  • viieaastane keeld tegeleda teatava tegevusega;
  • rahatrahv;
  • elamisloa äravõtmine kuni 5 aastaks;
  • väljasaatmine kuni 5 aastaks;
  • või sarnane karistus.

Kui te korralduse vastu kaheksa päeva jooksul pärast selle kättesaamist vastuväidet ei esita, siis see hakkab kehtima ning see jõustatakse. Kui te esitate selle aja jooksul vastuväite või kui kohtu korraldust ei õnnestu teile kätte toimetada, toimub kohtumenetlus. Vt Lingil klikates avaneb uus akenteabelehte nr 3.

Kas ma saan teavet minu vastu kasutatavate tõendite kohta?

Süüdistus sisaldab tõendeid, mida prokurör kohtumenetluse käigus esitab. Täiendavaid tõendeid võib leida toimikust või need võivad ilmneda kohtuasja arutamise käigus.

Kas taotletakse teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?

See on juba toimikus.

Lihtsustatud eelmenetlus (5)

Selle etapi eesmärk

Kui kahtlusalune on kuriteopaigal tabatud sooritamas kuritegu, mille eest talle võidakse määrata vähem kui kolmeaastane vanglakaristus, või kui on tõenäoline, et kohus peetaks vähem kui kahe nädala jooksul, viiakse läbi lihtsustatud menetlus.

Sellisel juhul teavitab politsei kahtlusalust kuriteost, milles teda kahtlustatakse, kriminaalmenetlust algatamata. Kui lihtsustatud eelmenetlus lõpeb kahe nädala jooksul, võib prokurör esitada kohtule taotluse kuriteo toimepanija karistamiseks.

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Teid teavitatakse hiljemalt teie ülekuulamise alguses selle kuriteo asjaoludest, milles teid kahtlustatakse. Teid teavitatakse teie õigustest.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma seda keelt ei valda?

Jah, juures viibib tõlk, kes valdab teie emakeelt või keelt, mida teie valdate. Kirjalik taotlus karistuse määramiseks tõlgitakse.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Kui te valite advokaadi, siis mis tahes ajal. Kui teid pärast ülekuulamist vahi alt ei vabastata, määrab kohus teile advokaadi, kui teil advokaati ei ole.

Kas minult küsitakse teavet? Kas ma peaksin teavet andma?

Vt kriminaalmenetluse alustamine - uurimine (2).

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu kriminaalasja?

Te võite oma olukorda halvendada, mis võib tuua kaasa süüdimõistva otsuse.

Kas ma saan võtta ühendust perekonnaliikme või sõbraga? Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Vt kriminaalmenetluse alustamine - uurimine (2).

Kas ma saan võtta ühendust oma riigi saatkonnaga, kui ma olen teise riigi kodanik?

Vt kriminaalmenetluse alustamine - uurimine (2).

Ma olen pärit teisest riigist. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Kui teid vabastatakse, ei ole teie kohalolu vajalik. On aga hea, kui te püsite ühenduses menetlust teostavate asutustega ning annate kehtiva postiaadressi, et teie puudumist ei käsitata põgenemisena, mille eest teid võidakse karistada.

Kas mind võidakse minu kodumaale tagasi saata?

Jah, kui kohus otsustab, et teie karistuseks on väljasaatmine.

Kas mind hoitakse vahi all või vabastatakse?

Kui on põhjusi teie vahi all hoidmiseks, siis teid võetakse vahi alla. Vt vahi alla võtmine (3).

Kas mult küsitakse sõrmejälgi, DNA-proove (näiteks juukse- või süljeproove) või muid kehavedelikke? Kas minu isik võidakse läbi otsida? Kas minu kodu, äriruumid, auto või muu vara võidakse läbi otsida?

Vt Lingil klikates avaneb uus aken#Podstránka_2kriminaalmenetluse alustamine - uurimine (2).

Kas ma võin ennast enne kohtumenetlust süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?

Jah, esimesel ülekuulamisel või kui te annate kohtus ütlusi lihtsustatud menetluse käigus.

Kas süüdistust saab enne kohtumenetlust muuta?

Uusi asjaolusid süüdistusele lisada ei saa. Küll aga võib muuta süüdistuse õiguslikku alust.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Vt kriminaalmenetluse alustamine - uurimine (2).

Kas ma saan teavet tunnistajate kohta, kes minu vastu tunnistavad? Kas ma saan teavet muude minu vastu kasutatavate tõendite kohta?

Jah, kui teile võimaldatakse juurdepääs teie toimikule (enamasti lihtsustatud menetluse alguses) või hindamistoimingute ajal, kui te viibite nende juures.

Kas soovitakse saada teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?

Jah.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seadustik

Lingil klikates avaneb uus akenJustiitsministeerium

Lingil klikates avaneb uus akenJuriidiline teave kõigile

Lingil klikates avaneb uus akenKaristusseadustik

Lingil klikates avaneb uus akenMäärus nr 273/2008 Tšehhi Vabariigi politsei kohta

Viimati uuendatud: 03/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

3. Minu õigused kohtumenetluse ajal

Sellel teabelehel kirjeldatakse teie õigusi kohtumenetluse ajal.

Põhiõigused

Kriminaalmenetluse ajal on teil õigus:

  • eeldada, et kriminaalmenetlust teostavad ametiasutused teevad oma tööd nii kiiresti kui võimalik ning kooskõlas teie õiguste ja põhivabadustega;
  • nõuda, et kriminaalmenetlust teostavad ametiasutused tegutseksid nii, et nõuetekohase otsuse langetamiseks vajalikes faktides ei oleks kahtlust. Nad peavad võrdset tähelepanu pöörama tõenditele nii teie poolt kui ka vastu;
  • et kriminaalmenetlust teostavad ametiasutused teavitaksid teid teie õigustest ning et teil oleks õigus neid õigusi täiel määral kasutada;
  • avaldada arvamust süüdistuse kõigi punktide kohta ja tõendite kohta, mis neid toetavad;
  • keelduda ütlusi andmast;
  • tutvuda toimikutega, saada väljavõtteid ja teha märkmeid, teha koopiaid oma kulul;
  • osaleda aruteludes kohtuistungi ajal ja apellatsioonimenetluse käigus peetavate avalike istungite ajal;
  • esineda lõppsõnaga kohtuistungi ajal ja apellatsioonimenetluse käigus peetavatel avalikel istungitel, samuti õigus esitada viimane palve;
  • esitada asjaolusid ja tõendeid enda kaitseks;
  • esitada palveid (tutvuda asitõenditega ja otsustamismeetoditega) ning esitada avaldusi;
  • kasutada õiguskaitsevahendeid (nendeks on tavaliselt kaebus, apellatsioon, vastuväide, erakorraline palve menetluse taasalustamiseks); algatada kaebus õigusrikkumise kohta või esitada apellatsioon;
  • valida kaitsja (kui te teda ise ei vali, võib selle valida perekonnaliige või muud asjaomane isik) ja küsida tema nõu, isegi toimingute ajal, mida kriminaalmenetlust teostav ametiasutus viib läbi üksi;
  • kõnelda oma advokaadiga privaatselt, kui te olete vahistatud või kannate vanglakaristust;
  • nõuda, et teid kuulataks üle advokaadi juuresolekul ning et ta osaleks eelmenetluse muudes osades;
  • kasutada kriminaalmenetlust teostavate ametiisikutega rääkides oma emakeelt või mõnda muud keelt, mida te valdate, kui olete teatanud, et te tšehhi keelt ei räägi.

Kohtumenetlus

Süüdistuse kohtueelne arutelu

Kui süüdistus esitatakse, hindab seda kohtu eesistuja, kes otsustab, kas kohtueelne arutelu on vajalik või kas võib alustada kohtumenetlust.

Süüdistuse kohtueelse arutamise tulemuseks võib olla kohtu otsus:

  • kohtualluvuse kohta;
  • esitada juhtum mõnele teisele institutsioonile (näiteks kui tegemist ei ole kuriteoga, kuid võib olla tegemist väärteoga vms);
  • peatada kriminaalmenetlus;
  • katkestada kriminaalmenetlus;
  • saata juhtum prokurörile tagasi täiendavaks uurimiseks;
  • katkestada kriminaalmenetlus tingimisi või teha kohtuväline lahend.

Kus kohtumenetlus toimub?

Olenevalt kuriteo raskusastmest toimub esimese astme kohtu istung maakohtus või piirkonnakohtus, mille tööpiirkonda kuulub paik, kus kuritegu sooritati, või süüdistatava elukoht või paik, kus kuritegu avastati.

Kas kohtumenetlus on avalik?

Jah, kohtumenetlus on avalik. Teatud juhtudel võib see olla aga kinnine.

Kes otsuse langetab?

Otsuse langetab kohtunike kolleegium või üks kohtunik.

Kas ma võin esitada vastuväite kohtuniku isiku suhtes?

Jah, vt Lingil klikates avaneb uus akenteabelehte nr 2.

Kas süüdistusi saab kohtumenetluse ajal muuta?

Kohtumenetlus korraldatakse ainult selleks, et teha otsus süüdistuses kirjeldatud teo kohta. Kui peaks aga ilmnema, et te olete pannud toime teisi kuritegusid, võidakse kohtueelse arutelu käigus või kohtuprotsessi lõpus otsustada, et kohtuasi saadetakse prokurörile täiendavaks uurimiseks tagasi.

Muudetud süüdistus sisaldab uusi kahtlustusi. Kohus võib otsustada, et teo eest, mille suhtes kohus otsuse langetab, võidakse esitada süüdistus leebemas või rangemas vormis kui seda tegi prokurör.

Mis juhtub, kui ma tunnistan ennast kohtumenetluse ajal süüdi süüdistuse mõnes või igas punktis?

Kui te end süüdi tunnistate, hindab kohus sellegipoolest teie kaitseks kõnelevate isikute ütlusi.

Millised on minu õigused kohtumenetluse ajal?

Vt Lingil klikates avaneb uus akenpõhiõigusi käsitlevat osa käesoleva teabelehe alguses. Konkreetsete menetlusolukordade puhul kehtivad täiendavad eriõigused.

Kas ma pean kohtumenetluse ajal kohal viibima? Kas seda on võimalik toimetada ilma minuta?

Kohtumenetlust võidakse toimetada ka ilma teieta, kuid mitte siis, kui:

  • te olete vahi all;
  • te kannate vanglakaristust;
  • juhtum hõlmab kuritegu, mille eest teile võidakse määrata rohkem kui viieaastane vanglakaristus. Te ei pea aga kohtumenetlusel osalema isegi eespool nimetatud juhtumi puhul, kui te palute kohut, et menetlus viidaks läbi ilma teieta.

Juhtumite korral, kui kaitse on vajalik (vt Lingil klikates avaneb uus akenteabelehte nr 1) ei või kohtumenetlust pidada ilma kaitseta.

Kui ma elan mõnes muus liikmesriigis, kas ma saan osaleda videokonverentsi vahendusel?

Kohtumenetluses sel viisil osaleda ei ole võimalik.

Kas ma viibin kogu menetluse juures?

Te viibite kogu menetluse juures. Te ei pea viibima toimingute juures, mida toimetatakse väljaspool kohtumenetlust, kuid teil või teie advokaadil on õigus nendes toimingutes osaleda, kui te seda soovite.

Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma ei saa aru, mis toimub?

Jah, vt Lingil klikates avaneb uus akenpõhiõigusi käsitlevat osa käesoleva teabelehe alguses.

Kas mul peab olema advokaat? Kas advokaat määratakse mulle? Kas ma saan advokaati vahetada?

Juhtumid, mille puhul on advokaat vajalik, on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus. Vt Lingil klikates avaneb uus akenteabelehte nr 1.

Kas mul on õigus või kohustus kohtumenetlusel kõnelda?

Teil on kohtumenetluse käigus õigus kaitsele, s.t õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. Kohus lubab teil või teie advokaadil väljendada arvamust kõigi aset leidvate menetluste kohta kogu kohtumenetluse vältel. Te ei ole kohustatud kasutama oma õigust ennast kaitsta ning te võita ütluste andmisest keelduda.

Mis on selle tagajärjed, kui ma kohtus tõtt ei räägi?

Süüdistatavana ei ole teil kohustust kohtus tõtt rääkida. Aga kui te meelega esitate valesid fakte, et tuua kaasa kriminaalsüüdistus kellegi teise vastu, võidakse teid hiljem süüdistada laimus.

Millised on minu õigused seoses minu vastu esitatud tõenditega?

Teil on õigus avaldada arvamust tõendite kohta ja esitada täiendavaid tõendeid või esitada tõendeid enda kaitseks.

Teil on õigus lõppsõnale, et väljendada oma arvamust tõendite kohta pärast iga üksiku tõendi läbivaatamist.

Milliseid tõendeid võin ma omalt poolt esitada? Millistel tingimustel?

Peale oma enda ütluste võite te esitada tõendeid, mis lükkavad teie süü ümber või vähendavad seda, sh näiteks tunnistajad, tõendite kahtluse alla seadmine, tunnistajate isiku tuvastamine, kuriteopaiga rekonstrueerimine, ekspertide ütlused, dokumentaalsed tõendid, läbiotsimine jne.

 

Teil on õigus esitada kohtule taotlus selliste tõendite läbivaatamiseks. Kohus otsustab, kas teha seda või mitte. Niipea, kui kohtu eesistuja kuulutab tõendusmaterjali lõplikuks, ei tohi uusi tõendeid selles menetluses enam esitada.

Kas ma võin kasutada tõendite saamiseks eradetektiivi?

Eradetektiivi teenuste kasutamine on võimalik. Et sel viisil saadud tõendeid saaks kohtumenetluses kasutada, peab detektiiv tegutsema kooskõlas õigusnormidega. Eradetektiiv ei tohi tunnistajaid mõjutada.

Kas ma võin paluda, et tunnistajad minu kasuks sõna võtaksid?

Te võite teha ettepaneku, et teatavalt isikult ütlused võetaks, kui te arvate, selle isiku esitatavad tõendid tulevad teile teie asjas kasuks. Aga te ei tohi tunnistajad mõjutada.

Kas arvesse võetakse minu kohta karistusregistris sisalduvat teavet?

Teie karistusregistri andmeid võetakse arvesse karistuse määramisel, tingimusel et süüdimõistev otsus ei ole aegunud.

Mis juhtub kohtumenetluse lõpus?

Protsess võib lõppeda ühel järgmisel viisil:

  • juhtum võidakse saata prokurörile tagasi täiendavaks uurimiseks;
  • kui sooritatud tegu ei ole kuritegu, kuid võib olla väärtegu, võidakse juhtum edasi anda. Kriminaalmenetlus võidakse lõpetada;
  • kriminaalmenetlus võidakse lõpetada tingimisi või võidakse heaks kiita kohtuväline lahend;
  • kohus võib langetada süüdimõistva või õigeksmõistva otsuse.

Karistused, kannatanud poole õigused

Millise karistuse ma võin saada?

Karistusseadustiku sätete kohaselt võidakse teid karistada järgmistel viisidel:

  • vangistus, mis võib olla reaalne, tingimisi või tingimisi koos järelevalvega, kui seadus ei sätesta sõnaselgelt teisiti. Võimalik on ka erakorraline vangistus. Selleks on kas vanglakaristus üle kahekümne või kolmekümne aasta või eluaegne vanglakaristus;
  • koduarest;
  • üldkasulik töö;
  • vara konfiskeerimine;
  • rahatrahv;
  • eseme või muu vara konfiskeerimine;
  • keeld tegeleda teatud tegevusega;
  • keeld riigis elada;
  • keeld osaleda spordi- ja kultuurisündmustel ning muudel ühiskondlikel üritustel;
  • autiitlite ja autasude äravõtmine;
  • sõjaväelise auastme kaotamine;
  • väljasaatmine.

Mis roll on kannatanul kohtumenetluses?

Kannatanul, s.o isikul, kes sai kuriteo tõttu kannatada, kaotas varaliselt või sai vigastada, on õigus:

  • saada endale esindaja; kui kannatanu tõendab, et tal ei ole selleks rahalisi vahendeid, võib advokaat anda tasuta õigusabi;
  • esitada taotlusi täiendavate tõendite kohta;
  • tutvuda toimikutega;
  • osaleda kohtumenetluses ja apellatsioonimenetluse avalikel istungitel;
  • avaldada oma arvamust juhtumi kohta enne kohtumenetluse lõppu;
  • kui ohvril on seadusjärgne õigus kahju hüvitamisele ja otsus on süüdimõistev, võib ohver taotleda, et kohus kohustaks süüdistatavat kahju kompenseerima. Taotlus tuleb esitada hiljemalt enne tõendite esitamise algust kohtumenetlusel;
  • kui kannatanu on süüdistatava või süüdi mõistetud isiku vabastamise korral ohus, on kannatanul õigus nõuda õigeaegset teavet selle kohta, et süüdistatav on vabastatud, põgenenud, või muude taoliste asjaolude kohta.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenJustiitsministeerium

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalõigus kõigile

Lingil klikates avaneb uus akenKuriteos kannatanute abistamine

Viimati uuendatud: 03/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

4. Minu õigused pärast seda, kui kohus langetab otsuse

Kas ma võin edasi kaevata?

Jah, te saate otsuse edasi kaevata, kui otsuses on vigu, mis on teiega otseselt seotud. Te võite kaevata edasi süüdimõistva kohtuotsuse, karistuse ja/või määratud hüvitise või esimese astme kohtu kõik järeldused. Te peate esitama apellatsiooni:

  • kirjalikult;
  • kohtule, mis otsuse tegi;
  • kaheksa päeva jooksul alates otsuse koopia kättetoimetamisest (kui koopia toimetati nii teile kui ka teie advokaadile, arvestatakse tähtaega alates hilisemast kuupäevast).

Teie apellatsioon peab sisaldama teavet selle kohta, milliste aspektide osas te edasi kaebate, ja konkreetsete vigade kohta otsuses ja/või sellele eelnenud menetluses. Te võite edasi kaevata ka konkreetsete põhjusteta, esitades esimese astme kohtu eesistujale edasikaebamisavalduse, paludes tal põhjuste esitamise tähtpäeva pikendada.

Millised on apellatsiooni alused?

Te võite esitada apellatsiooni, tuginedes vigadele kohtuotsusega kaasnevates otseselt teiega seotud järeldustes või kui mingi järeldus kohtuotsuses puudub. Teie apellatsiooni aluseks võivad olla ka uued faktid ja tõendid.

Mis juhtub siis, kui ma esitan apellatsiooni?

Kuni apellatsioonikohtu otsuseni esimese astme kohtu otsus ei jõustu ja seda ei jõustata. Kui te olete vahi all, siis teid apellatsiooni esitamise tõttu automaatselt ei vabastata.

Mis toimub apellatsiooni arutamisel?

Esimese astme kohus hindab, kas apellatsioon sisaldab kogu vajalikku teavet. Kui ei, kohustab kohus teid ja teie advokaati puudujääke viie päeva jooksul kõrvaldama (kaheksa päeva jooksul, kui teil advokaati ei ole, ja kohtu eesistuja annab juhised vahetult teile).

Apellatsiooni koopia ja selle põhjendused toimetatakse teistele juhtumiga seotud menetlusosalistele ning kogu toimik esitatakse apellatsioonikohtule.

 

Kõrgem piirkonnakohus otsustab maakohtu otsuse peale esitatud apellatsiooni üle ja ülemkohus otsustab piirkonnakohtu otsuse peale esitatud apellatsiooni üle.

Pärast apellatsioonikohtu menetluse algatamist esitatakse vaidlustatud otsus ja teave kohtuasja kohta.

Seejärel esitate te apellatsiooni ja põhjendate seda. Kui teid ega teie advokaati pole kohal, teeb seda kohtu eesistuja.

Seejärel esitavad prokurör ja need, keda apellatsioonikohtu otsus otseselt mõjutab, oma argumendid.

Kui taotlused on esitatud, hindab apellatsioonikohus otsuse langetamiseks vajalikke tõendeid, v.a siis, kui tõendite läbivaatamine oleks sedavõrd töömahukas, et see tähendaks eelmise kohtuastme töö dubleerimist.

Apellatsioonikohus võib:

  • apellatsiooni rahuldamata jätta (kui apellatsioon ei ole piisavalt põhjendatud, kui see esitati hilinenult, esitati selleks volitamata isiku poolt või muul sarnasel juhul), kuid see toimub alati avalikul istungil;
  • apellatsiooni rahuldamata jätta (kui selle sisu ei vasta apellatsiooni nõuetele);
  • sekkuda kriminaalmenetlusse;
  • tühistada madalama astme kohtu otsuse või selle osa, ja
  • otsustada esitada kohtuasi otsuse saamiseks kohtualluvuse kohta;
  • edastada kohtuasi mõnele muule asutusele;
  • lõpetada kriminaalmenetlus (kui juba esimese astme kohus oleks pidanud seda tegema);
  • katkestada kriminaalmenetlus (kui juba esimese astme kohus oleks pidanud seda tegema).

Ühtlasi võib ta tühistada madalama astme kohtu otsuse oluliste menetlusvigade tõttu:

  • vead otsuses (mitmetimõistetavus, puudulikud järeldused);
  • kahtlused järelduste täpsuses või vajadus tõendite taasesitamiseks;
  • karistusseadustiku sätete rikkumine;
  • vale karistus;
  • ebaõige otsus kannatanu õiguste kohta.

Pärast otsuse tühistamist võib apellatsioonikohus:

  • saata juhtumi tagasi esimese astme kohtule;
  • langetada juhtumi kohta otsuse (alati avalikul istungil);
  • lõpetada kriminaalmenetluse.

Mis juhtub, kui apellatsiooni ei rahuldata?

Välja arvatud juhul, kui otsuse kaebas edasi prokurör, ei saa apellatsiooni kohta langetada otsust, mis teie olukorda halvendaks.

Millal on süüdimõistev otsus lõplik?

Kui apellatsioonikohus ei saada asja esimese astme kohtusse tagasi, on kohtuasi selle otsusega lõpetatud ning otsus muutub lõplikuks selle väljakuulutamise hetkel. Ka esimese astme kohtu otsus muutub lõplikuks, kui apellatsiooni ei esitata õigeaegselt.

Kui otsus jõustub, võite te esitada:

  • erakorralise apellatsiooni;
  • esildise justiitsministrile kaebuse esitamiseks ülemkohtule seoses õigusrikkumisega;
  • loataotluse menetluse taasalustamiseks.

Kas ma saan hüvitist, kui esialgne otsus tühistatakse?

Te võite esitada justiitsministeeriumile taotluse hüvitise saamiseks kooskõlas Lingil klikates avaneb uus akenriigiasutuse tekitatud kahju hüvitamise seadusega.

Kui minu apellatsioon rahuldatakse, siis kas süüdimõistmisest jääb jälg?

Süüdimõistev kohtuotsus kantakse registrisse alles pärast seda, kui see muutub lõplikuks. Kui süüdimõistev otsus muutub lõplikuks, tehakse selle kohta kirje karistusregistrisse. Erakorralise edasikaebuse rahuldamise korral kirje kustutatakse.

Ma olen pärit teisest liikmesriigist. Kas mind võidakse pärast kohtumenetlust koju tagasi saata?

Jah, teid võidakse karistuse kandmiseks välja anda, kui kandmata jäänud karistusaeg on vähemalt neli kuud.

Väljaandmist peab taotlema asjaomase riigi ametiasutus ning väljaandmine peab olema kooskõlas põhiseaduslike reeglite ja kohustustega ning rahvusvaheliste lepingutega inimõiguste ja põhivabaduste kohta.

Kohus võib otsustada teid välja anda seoses teie süüdimõistva kohtuotsusega.

Kas ma võin minu kodumaale tagasisaatmise otsuse edasi kaevata?

Te võite otsuse edasi kaevata, kui teatis karistuse kandmise kohta on kätte toimetatud. Te võite esitada apellatsiooni väljaandmisotsuse peale.

Kui mind mõistetakse süüdi, siis kas selle sama rikkumisega seoses saab minu üle taas kohut mõista?

Ei, isegi mitte teistes liikmesriikides, välja arvatud siis, kui on antud luba menetluse taasavamiseks.

Kas teave süüdistuse ja/või süüdimõistmise kohta lisatakse minu karistusregistri andmetele?

Jah, karistusregistris on teave teie kohta käivate süüdimõistvate otsuste kohta. Selle teabe saadavad registrile kohtud. Teavet säilitatakse sada aastat pärast teie sündi.

Kui süüdimõistev otsus tühistatakse, siis teavet selle kohta karistusregistris ei säilitata. Vastava taotluse esitamisel võite te saada registrist väljavõtte. Olenevalt selle kuriteo raskusest, milles teid süüdi mõisteti, võidakse kirje kustutada seadusega sätestatud

tähtaja möödumisel. See ulatub ühest aastast viieteistkümne aastani alates karistuse kandmise lõpust.

Teavet säilitakse hoolimata sellest, kas olete selleks oma nõusoleku andnud.

Kas ma saan teabe säilitamise vaidlustada?

Te võite esitada halduskaebuse Praha Munitsipaalkohtule.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalõigus kõigile

Lingil klikates avaneb uus akenJustiitsministeerium

Viimati uuendatud: 03/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

5. Liiklusnõuete rikkumised ja muud väiksemad õigusrikkumised

Lingil klikates avaneb uus akenÕigusrikkumiste seaduses määratletakse õigusrikkumisena tegu, millega rikutakse või ohustatakse ühiskonna huve ning mida on väärteoseaduses või mõnes muus õigusaktis õigusrikkumisena kirjeldatud.

Eespool esitatud määratlused sisalduvad õigusrikkumiste seaduses ja Lingil klikates avaneb uus akenhaldusmenetluse seadustikus ning neid kasutatakse õigusrikkumiste menetlemisel.

Kuidas käsitletakse kiiruse ületamist, valesti parkimist ja muid taolisi õigusrikkumisi?

Liiklusnõuete rikkumistega tegeleb kohalik omavalitsus (linnavalitsus).

Allpool on esitatud mõned õigusrikkumised ja karistused, mida kohalik ametiasutus saab kohaldada:

  • kiiruseületamised, mille eest määratakse enamasti karistuseks rahatrahv suurusega 1000–10 000 tšehhi krooni, olenevalt kiiruse ületamise suurusest. Samuti võidakse kehtestada mootorsõiduki juhtimise keeld kestusega ühest kuust ühe aastani;
  • muude liiklusnõuete rikkumiste eest jäävad rahatrahvid vahemikku 1500–10 000 tšehhi krooni ning mootorsõiduki juhtimise keelu võib kehtestada kuni üheks aasta;
  • Lingil klikates avaneb uus akenliiklusseaduse rikkumine, mille tulemusel toimub liiklusõnnetus, millega kaasneb inimese surm või vigastus, võib kaasa tuua 25 000–50 000 tšehhi krooni suuruse rahatrahvi ning mootorsõiduki juhtimise keelu üheks kuni kaheks aastaks.

Kuidas rikkumisi menetletakse?

Kiirmenetlus

See võib aset leida kergemate õigusrikkumiste korral, mis on piisavalt tõestatud ja mille puhul hoiatusest ei piisa. Kui te nõustute maksma väiksemat rahatrahvi, võib selle määrata liiklusinspektor (või ka politseiametnik), väljastades kohapeal trahvikviitungi.

Standardmenetlus

Rikkumisi käsitletakse ametliku menetluskorra alusel. Sellise menetluse algatamise aluseks on riikliku ametiasutuse, politsei, kohalik ametiasutus või mis tahes juriidilise isiku või kodaniku avaldus õigusrikkumise kohta..

Kohalik ametiasutus võib enne menetluse algatamist esitada asja lahendamiseks mõnele muule ametiasutusele. Kui asjaolud viitavad, et tegemist on kuriteoga, suunatakse asi edasi prokurörile.

Te osalete menetluses süüdistatavana. Kui on vaja arutada õigusrikkumise tulemusel põhjustatud kahju hüvitamist, on üheks menetluspooleks ka kannatanu. Peale selle on üheks menetluse pooleks ka sellise objekti või eseme omanik, mis konfiskeeriti või mis võidakse konfiskeerida (näiteks sõiduki omanik).

Teid süüdistatakse õigusrikkumises alates hetkest, mil teie suhtes viiakse läbi esimene menetlustoiming.

Teil on järgmised õigused:

  • avaldada oma arvamust kõigi tegude kohta, milles teid süüdistatakse, ja asitõendite kohta, mis neid süüdistusi toetavad;
  • keelduda tunnistamast;
  • vaidlustada asjaolusid ja esitada tõendeid enda kaitseks;
  • esitada petitsioone;
  • kasutada õiguskaitsevahendeid.

Toimub asja kohtulik arutamine ja kohalik ametiasutus koostab raporti. Kohtuliku arutamise käigus esitatakse teile küsimusi ja te võite kasutada oma (eespool nimetatud) õigusi. Raportist saab toimiku osa. Kohalik ametiasutus palub teil enne otsuse langetamist tutvuda toimikus sisalduvate dokumentidega. Teil on õigus väljendada nende dokumentide kohta oma arvamust.

Õigusrikkumise menetlemise lõpetamine:

  • kui menetlus peatatakse Lingil klikates avaneb uus akenõigusrikkumiste seaduses sätestatud põhjustel (näiteks kui tegemist ei ole õigusrikkumisega, kui teie ei ole õigusrikkumist toime pannud, kui karistus oleks tühine võrreldes karistusega, mis teile määrataks teistsuguse teo eest kriminaalmenetluse käigus, või muudel sarnastel põhjustel), või
  • kui langetatakse otsus, millega mõistetakse teid õigusrikkumises süüdi ja määratakse teile karistus.

Kas nendes õigusrikkumistes võidakse süüdistada muude liikmesriikide kodanikke?

Muude liikmesriikide kodanikke võidakse süüdistada samamoodi, nagu Tšehhi Vabariigi kodanikke.

Kas ma võin edasi kaevata?

Teil on õigus otsus täielikult edasi kaevata. Edasi ei saa siiski kaevata kiirmenetluse korras määratud rahatrahvi.

Edasi kaevatud otsust ei viida täide enne, kui kõrgem kohtuorgan on kaebuse osas otsuse langetanud.

Teie kaebus tuleb esitada haldusasutusele (tavaliselt kohalikule ametiasutusele) 15 päeva jooksul alates kuupäevast, mil teid otsusest teavitati.

Kas need rikkumised kajastuvad minu karistusregistri andmetes?

Ei.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenLiiklusnõuete rikkumised

Viimati uuendatud: 03/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.