Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Bulgaaria

Sisu koostaja:
Bulgaaria

Kus ja kuidas kohtumenetlus toimub?

Kriminaalmenetluse seadustikus on sätestatud, kas teie asja arutab esimese astme kohtuna ringkonna- või piirkondlik kohus. Täpsema teabe saamiseks kohtute kohta külastage Kõrgema Justiitsnõukogu veebisaiti.

Kohtumenetlus on üldjuhul avalik. On siiski võimalik, et kogu kohtumenetlus toimub või üksikud istungid toimuvad kinniste uste taga. Seda tehakse riigisaladuse ja kõlbluse kaitseks või kaitstud tunnistaja isiku varjamiseks.

Süüdistuse raskusest olenevalt arutab asja kas üks kohtunik või kohtunikust ja kahest kohtukaasistujast koosnev kohtukoosseis. Kõige raskemaid kuritegusid arutab kahest kohtunikust ja kolmest kohtukaasistujast koosnev kohtukoosseis. Kohtunikul ja kohtukaasistujatel on menetluses võrdne hääleõigus.

Kas süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta?

See on võimalik, kui kohtumenetluse ajal ilmnevad süüdistust toetavad uued faktilised asjaolud, millest uurimisasutused seni teadlikud ei olnud. Uusi süüdistusi saab siiski esitada üksnes järgmistel juhtudel:

  • algses süüdistuses kirjeldatud faktilisi asjaolusid on vaja palju muuta;
  • ka muudatusi tegemata on uued süüdistused seotud raskema astme kuriteoga.

Uue süüdistuse korral võite paluda aega, et selleks ette valmistuda enne asja kohtuliku arutamise jätkumist.

Kui te ennast mingis punktis süüdi tunnistate, võite saada kergema karistuse. Kuid kohus ei saa teha otsust ainult teie ülestunnistuse põhjal.

Millised on minu õigused kohtumenetluse ajal?

Kuid teid süüdistatakse kuriteos, mille eest on ette nähtud rohkem kui viie aasta pikkune vangistus, peate kohtumenetlusest osa võtma. Kui te olete pärit mõnest teisest riigist ja teie kohalviibimine on kohustuslik, võidakse kohtuistungit pidada ilma teieta siin täpsustatud tingimustel. Nendel juhtudel määratakse teile kaitsja siin kirjeldatud menetluse kohaselt.

Üldjuhul ei ole kohtumenetluses videolingi kaudu osalemine lubatud. Kui kohus leiab, et see ei kahjusta õigusemõistmist, võib kohus teid videolingi kaudu üksnes üle kuulata – ja seda ainult sellisel juhul, kui te ei viibi Bulgaarias. Osalemiskohustus tähendab, et te peate kogu kohtumenetluse ajal isiklikul kohal viibima. Kui teie osalemine ei ole kohustuslik, on teil õigus kohal viibida. Kui te keelt ei valda, saate kohtumenetluse ajal tasuta kasutada tõlgi teenuseid.

Kriminaalmenetluse seadustikus on täpsustatud, millistel juhtudel peab teil olema kaitsja. Advokaadi valimise ja tasuta õigusabi saamise õiguse kohta leiate teavet siit . Te võite advokaati vahetada. Kinnipidamise korral võite kohtuda ja vestelda oma advokaadiga privaatselt. Kui te keelt ei oska, on teil võimalus kasutada tõlgi abi.

Te võite kohtumenetluse ajal sõna võtta, kuid te ei pruugi seda teha. Kui te ka ütlete midagi, mis ei vasta tõele, ei ole sellel teie jaoks mingeid kahjulikke tagajärgi. Kuid te peate oma isikuandmeid kinnitama.

Millised on minu õigused seoses minu vastu esitatud tõenditega?

Te võite teie vastu esitatud tõendid vaidlustada. Te võite väita, et tõend ei ole vastuvõetav, sest see ei ole saadud seaduslikul viisil, või tõend ei ole süüdistuse jaoks asjakohane, kuigi on vastuvõetav. Tavaliselt vaidlustatakse tõendid kohtumenetluse lõpus, kui advokaat esitab kaitseväited. Tõendite vastuvõetavuse võib ka kohtumenetluse ajal vaidlustada.

Teil on õigus küsida seaduse kohaselt vastuvõetavaid tõendeid, mis räägivad teie kasuks. Te võite taotleda kaitse esitatud tunnistajate küsitlemist. Te võite nõuda tõendite esitamist igal ajal kohtumenetluse ajal. Eradetektiivi abiga saadud tõendid on vastuvõetavad, kui need on kogutud seaduslikult. Teie advokaat saab hinnata nende väärtust.

Teie ja teie advokaat võite prokuröri tunnistajatele esitada mis tahes küsimusi nende juuresolekul. Kaitstud tunnistajate küsitlemise menetlus on spetsiifilisem. Te võite tunnistajate poolt teie vastu antud ütlusi vaidlustada. Tavaliselt vaidlustatakse ütlusi kohtumenetluse lõpus, kui advokaat esitab kaitseväited.

Kas arvesse võetakse minu kohta karistusregistris sisalduvat teavet?

Kohus kogub teavet teie varasemate kuriteos süüdimõistmiste kohta olenemata sellest, kas teie sellega nõustute või ei. Kuid teid mõistetakse süüdi ja teid on ka varem kuriteos süüdi mõistetud, võib see tuua kaasa rangema karistuse. Teave peab olema esitatud kohtumenetluse lõpu seisuga. Varasemaid süüdimõistmisi teises liikmesriigis võetakse arvesse, kui Bulgaaria kohus on neid eelnevalt tunnistanud.

Mis juhtub kohtumenetluse lõpus?

Kui kohus otsustab, et süüdistus on tõendatud väljaspool põhjendatud kahtlust, mõistab kohus teid süüdi ja karistab teid vastavalt seadusele. Vastasel korral mõistab kohus teid õigeks.

Võimalikud karistused:

  • eluaegne vangistus – karistuse asendamise õigusega või õiguseta: see määratakse kõige raskemate kuritegude eest. Eluaegset vangistust, mis on määratud ilma karistuse asendamise õiguseta, ei või asendada tähtajalise vangistusega; tähtajaline vangistus – maksimaalselt 20 aastat või erandina kuni 30 aastat. Karistust kantakse vanglas;
  • tähtajaline katseaeg – hõlmab kontrolli- ja mõjutamise meetmeid ilma teilt vabadust võtmata. Selliseks meetmeks võib olla üldkasulik töö;
  • konfiskeerimine – teie vara või osa sellest võetakse teilt jõuga ära;
  • rahatrahv – te peate tasuma kindlaksmääratud rahasumma;
  • teataval ametikohal või teatava elukutse esindajana töötamise õiguse, autasude või sõjaliste tiitlite saamise õiguse äravõtmine kindlaksmääratud ajaks;
  • avalikustamine – teie karistus tehakse avalikuks asjakohasel viisil.

Milline on kannatanu roll kohtumenetluse käigus?

Erasüüdistajana kinnitab kannatanu prokuröri esitatud süüdistusi ja palub teid süüdi mõista. Tsiviilhagejana soovib kannatanu teilt karistusena kuriteoga põhjustatud kahju väljamõistmist. Kannatanu esitab kohtumenetluse alguses hagiavalduse ning osaleb hageja ja tunnistajana, kui kohus seda otsustab.

Kaitstud tunnistaja küsitlemine

Ütluste andmine võib ohustada tunnistaja või tema pereliikmete ja sõprade elu või tervist. Kui kohus on veendunud, et oht on reaalne, võtab ta tunnistaja taotlusel või nõusolekul meetmeid tunnistaja julgeoleku kiireloomuliseks tagamiseks. Selliseks meetmeks võib olla ohus oleva tunnistaja isikuandmete mitteavaldamine.

Kui anonüümne kaitstud tunnistaja peab tunnistusi andma, küsitleb kohus teda kohtumenetluse poolte juuresolekuta. Kohtul on seadusest tulenev kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud ettevaatusabinõud tunnistaja identiteedi varjamiseks. Pärast küsitlemist edastab kohus teile ja teie advokaadile tunnistaja ütluste allkirjastamata ärakirja. Teil ja teie advokaadil on võimalik tunnistajale kirjalikult küsimusi esitada.

Seonduvad lingid

https://www.lex.bg/bg/laws/ldoc/2135512224Kriminaalmenetluse seadustik

https://www.lex.bg/bg/laws/ldoc/1589654529Karistusseadustik

https://www.lex.bg/bg/laws/ldoc/2135560660Kohtute seadus

http://www.vss.justice.bg/bg/vlast/1.htmKõrgem Justiitsnõukogu

Viimati uuendatud: 20/07/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.