Kus toimub kohtumenetlus?

• Politseikohtus menetletakse kõige vähem tõsiseid asju (õigusrikkumised, mille eest karistatakse 1–25 euro suuruse rahatrahviga, nt maaseadustiku rikkumised jne), ja kõiki liikluseeskirja rikkumisi (surmaga lõppenud avariid jne).
• Kriminaalkolleegium menetleb õigusrikkumisi või seaduse alusel väärtegudeks taandatud kuritegusid (need, mille puhul kohaldatakse leevendavaid asjaolusid viivitamata).
• Vandekohus menetleb kõige tõsisemaid kuritegusid (need, mille puhul ei ole võimalik või ei ole soovitav leevendavaid asjaolusid kohaldada).

Kas kohtumenetlus on avalik?

Põhimõtteliselt peetakse kohtumenetlust avalikult saalis, millele on kõigil juurdepääs (pealtvaatajad, ajakirjanikud), välja arvatud siis, kui see ei ole julgeolekukaalutlustel võimalik.

Kui te olete seksuaalkuriteo (vägistamine jne) ohver, võite paluda kohtul kuulutada istung kinniseks, st lubada kohtusaali vaid kohtumenetlusega seotud isikud.

Kui kõne all on sellise õigusrikkuja kinnipidamine, kes ei vastuta oma tegude eest tõsise vaimse häire tõttu, võib ta paluda istungi kuulutamist kinniseks – sellele võib riigiprokuratuur vastu seista.

Kes arutavad kohtuasja?

Politseikohtus või kriminaalkolleegiumis arutavad asja kutselised kohtunikud. Kuid vandekohtus otsustavad 12 vandekohtunikku iseseisvalt, kas süüdistatav on süüdi. Seejärel teevad nad koos kolme kohtunikuga otsuse karistuse kohta.

Kas süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta?

Teie süüdistuse asjaolusid võivad prokuratuur ja kohtunikud käsitleda erinevalt. Näiteks olete lõhkunud auto akna ja prokuratuur võib esitada teile süüdistuse varguskatses, kuid teie tahtsite vaid akna lõhkuda. Kohus võib seda erinevalt klassifitseerida ja leida, et tegu on kahjujuhtumiga. Kohus peab teid siiski teavitama, et teil oleks võimalik end kaitsta uutel alustel.

Mis juhtub, kui ma tunnistan ennast kohtumenetluse ajal süüdi süüdistuse mõnes või igas punktis?

Karistust ei vähendata automaatselt.

Millised on minu õigused kohtumenetluse ajal?

Kas ma pean kohtumenetluse ajal kohal viibima? Kas ma pean viibima kohal kogu kohtumenetluse vältel?

Teid võib alati esindada advokaat. Erandjuhtudel tuleb teil isiklikult kohale ilmuda, kui kohus peab seda vajalikuks ja on esitanud teile kohtukutse, mille kättetoimetamine tuleb tagada enne kohtuistungit.

Kas see saab toimuda minuta?

Kui teid või teid esindavat advokaati ei ole süüdistustele vastamiseks kohal, toimub kohtuistung ilma teieta ning teie üle langetatakse otsus tagaselja.

Kui ma elan mõnes muus liikmesriigis, kas ma saan osaleda video vahendusel?

Ei.

Kas ma saan kasutada tõlgi abi, kui ma ei mõista kohtumenetluse keelt?

Jah.

Kas mul peab olema advokaat?

Ei, välja arvatud vandekohtus.

Kas mulle võimaldatakse advokaat?

Jah, teatavatel tingimustel (vt teabelehte nr 1).

Kas ma võin advokaati vahetada?

Jah, isegi ilma põhjusi esitamata.

Kas ma saan kohtuistungil sõna võtta?

Jah.

Kas ma pean kohtumenetluse ajal sõna võtma?

See ei ole kohustuslik.

Mis on selle tagajärjed, kui ma kohtus tõtt ei räägi?

Teil on õigus mitte teha ennast süüstavaid avaldusi ja koostada oma kaitsestrateegia oma äranägemise järgi. See hõlmab ka õigust vaikida.

Millised on mu õigused seoses minu vastu esitatud tõenditega?

Kas ma võin vaidlustada minu vastu esitatud tõendid?

Jah.

Kuidas?

Te võite esitada kohtunikule kohtuistungi ajal taotluse täiendavate uurimistoimingute tegemiseks.

Miks?

Eesmärgiga näidata süüdistuse ebatõenäosust.

Mis laadi tõendeid võin ma esitada enda kaitseks?

Te võite esitada mis tahes dokumendi, taotleda teise eksperdi arvamust, uue tunnistaja ärakuulamist jne.

Kas ma võin kasutada enda kasuks kõnelevate tõendite saamiseks eradetektiivi?

Jah.

Kas sellised tõendid on vastuvõetavad?

Jah.

Kas ma võin paluda tunnistajatel enda kasuks tunnistada?

Jah.

Kas ma võin või kas minu advokaat võib esitada küsimusi teistele tunnistajatele?

Jah, seda võib teha kas politsei või kohtuniku kaudu.

Kas ma võin või kas minu advokaat võib nende sõnad kahtluse alla seada?

Jah.

Kas arvesse võetakse minu kohta karistusregistris sisalduvat teavet?

Jah.

• Millist liiki teavet?

Eelnevad süüdimõistvad otsused.

• Millistel tingimustel? Millises etapis?

Nende tõttu võidakse maksimaalset karistust kahekordistada ja need võivad takistada meetmete võtmist teie kasuks.

• Kas teises liikmesriigis tehtud varasemaid süüdimõistvaid otsuseid võetakse arvesse?

Jah, need võidakse edastada kohtunikule.

Mis juhtub kohtumenetluse lõpus?

Millised on kohtumenetluse võimalikud tulemused?

• Menetlus võidakse kuulutada vastuvõetamatuks, kui ei ole järgitud olulist eeskirja. Siiski on võimalik alustada uut kohtumenetlust;
• teid võidakse õigeks mõista, kui ei ole piisavalt tõendeid teie süü tõendamiseks väljaspool põhjendatud kahtlust;
• teid võidakse süüdi mõista.

Süüdimõistmise korral on kohtunikul viis võimalust, olenevalt õigusrikkumise laadist ja teie varasematest karistustest:

• määrata vabadusekaotuslik karistus;
• anda korraldus teha üldkasulikku tööd: teha ühiskonna heaks aasta jooksul tasuta tööd, vastasel juhul määratakse vanglakaristus või rahatrahv;
• määrata rahatrahv;
• otsus süüdimõistva otsuse täitmise peatamise või kohtuotsuse tegemise edasilükkamise kohta teatavatel tingimustel või tingimusteta (täiendavate õigusrikkumiste mittesooritamine, koolituse läbimine, teatavate piirkondade külastamisest hoidumine jne) 1–5 aasta jooksul;
• tavaline süüditunnistamine.

Milline on kuriteoohvri roll kohtumenetluse ajal?

Kuriteoohver võib võtta sõna temaga seotud asjaolude kohta ja nõuda rahalist hüvitist.

Kuidas?

Suuliselt või esitades kirjaliku nõude.

Millises etapis?

Kohtuistungil kohe pärast seda, kui kohtunik on teid küsitlenud.

Täiendava teabe saamiseks vaadake teabelehti kuriteoohvri õiguste kohta.

Seonduvad lingid

Kohtute aadressid

Föderaalse õigusteenistuse veebisait

Vanglate aadressid