Süüdistatav võib süüdimõistva kohtuotsuse kõrgema astme kohtusse alati edasi kaevata. Ringkonnakohtute ja üksikust kohtunikust koosnevate maakonnakohtute otsuste peale võib esitada täisapellatsiooni. Selle eesmärk on vaidlustada nii süüdimõistev kohtuotsus kui ka määratud karistus. Te võite nende menetluste käigus taotleda uute tõendite lisamist või esitada ise uusi tõendeid.
Rahvakohtunikest või vandekohtust koosnevate kohtute puhul võite esitada apellatsiooni ainult karistuse, kuid mitte süüdimõistva otsuse peale. Need otsused võite vaidlustada ainult siis, kui te taotlete otsuse õigustühiseks kuulutamist menetlusvigade, otsuse aluseks olevate põhjenduste või seaduselünkade tõttu.
Te ei saa vaidlustada kohtuniku hinnangut tõenditele. Uusi tõendeid ei saa esitada.
Te peate kavatsusest otsus edasi kaevata teavitama kohe pärast otsuse väljakuulutamist või vähemalt kolme päeva jooksul. Seejärel väljastab kohus oma otsuse kirjalikult ning edastab selle teile või teie õigusnõustajale. Siis peab teie nõustaja esitama kirjalikult apellatsiooni nelja nädala jooksul.
Prokuröril on samasugune apellatsiooniõigus.
Menetluse vastaspoolel (süüdistataval või süüdistajal) on õigus apellatsioonile vastata. Seejärel edastab kohus kaebuse apellatsioonikohtusse. Kohtuotsuse õigustühiseks kuulutamise taotluste otsustab alati Ülemkohus.
Pärast apellatsioonikaebuse suulist ärakuulamist langetatakse otsus. Ülemkohus võib õigustühiseks kuulutamise taotluste osas otsuse langetada ka suulise ärakuulamiseta.
Kui Ülemkohus rahuldab õigustühiseks kuulutamise taotluse, tühistab see tavaliselt vaidlustatud otsuse ning asi antakse tagasi esimese astme kohtusse. Süüdimõistva kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonide puhul võib apellatsioonikohus esmalt koguda tõendeid, mida ta peab vajalikuks, ning langetada seejärel otsuse.
Kui apellatsioonikaebus või õigustühiseks tunnistamise taotlus esitatakse või neid käsitlev otsus välja kuulutatakse, peatatakse sellega vaidlustatud kohtuotsus ja seda ei saa veel täitmisele pöörata. Kuid kui te olete eelvangistuses, siis apellatsioonikaebus teid sellest ei vabasta.
Apellatsioonikohtu otsuse peale ei ole võimalik apellatsiooni esitada.
Kui teie apellatsioon (osaliselt või täielikult) rahuldatakse, võib esimese astme kohtus aset leida uus kohtumenetlus. Apellatsioonikohus võib teie väidete alusel langetada ka uue otsuse.
Kui apellatsiooni ei rahuldata või kui apellatsioonikohtu otsus kinnitab süüdimõistvat kohtuotsust, tuleb otsus ellu viia kohe, kui see on muutunud lõplikuks ja jõustatavaks.
Kui teile ei ole mõistetud tingimisi karistust, antakse teile korraldus maksta rahatrahv või asuda kandma vangistust.
Kui te olete teie vastu esitatud süüdistused ümber lükanud ja kui teie suhtes on menetluse käigus kohaldatud eelvangistust, on teil õigus saada eelvangistuses oldud aja eest hüvitist kooskõlas kriminaalõiguse vallas hüvitise maksmist käsitleva määrusega.
See on võimalik, kui te seda soovite või sellega nõustute. Te leiate kohaldatavad eeskirjad kohtulikult karistatud isikute üleandmise konventsioonist (eelkõige selle artiklist 3).
Kogu Austriat hõlmavat karistusregistrit haldab Viinis asuv Föderaalne Politseidirektoraat. Karistusregister sisaldab muu hulgas järgmist teavet:
Karistusregistris sisalduvate andmete peale ei ole võimalik esitada apellatsiooni. Olenevalt kuriteo raskusastmest kustutatakse kirjed karistusregistrist pärast teatud aja möödumist.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.