A) Kas uurimist mõjutab see, et ma olen välisriigi kodanik?
Kui te süüdistatavana teatate, et te ei räägi keelt, milles menetlus toimub, on teil õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele.
B) Millised on uurimise etapid?
i) Tõendite kogumise etapp / uurijate volitused
Kriminaalmenetlus algab süüdistuse esitamise eelsete ettevalmistavate toimingutega, eelkõige kuriteoteate või mõne muu teate vastuvõtmisega, millele järgneb laekunud teate kontrollimine ja edasiste sammude kohta otsuse tegemine.
Kui teil tuleb anda ütlusi isikuna, kes teatavate andmete põhjal pani väidetavalt toime kuriteo, on teil õigus vaikida ja õigus saada tasuta õigusabi.
Kui on alust esitada süüdistus, liigutakse kriminaalmenetluse kohtueelsesse ettevalmistusetappi. Sõltuvalt kuriteo raskusest võivad kohtueelsed ettevalmistused seisneda uurimises, kiirendatud uurimises või nn ülikiires uurimises.
Seejärel võidakse teile esitada süüdistus. Teid tuleb teavitada sellest viivitamata ja teie kui süüdistatav võite esitada süüdistuse peale kolme tööpäeva jooksul kaebuse.
Kui teile esitatakse süüdistus, on teil süüdistatavana teatavad õigused, sealhulgas õigus anda ütlusi kõigi süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaolude ja seonduvate tõendite kohta, kuid teil on ka õigus vaikida. Te võite esitada enda kaitseks faktilisi asjaolusid, pakkuda, esitada ja hankida tõendeid ning teha ettepanekuid, esitada taotlusi ja edasikaebusi.
Teil on õigus valida endale kaitsja ja temaga konsulteerida, sealhulgas õiguskaitseasutuse või kohtu menetlustoimingute ajal. Ülekuulamise ajal te siiski ei saa pidada kaitsjaga nõu selle üle, kuidas vastata küsimusele, mis teile esitatakse. Te võite nõuda oma kaitsja viibimist ülekuulamise juures ning samuti tema osalemist muudes kohtueelsete ettevalmistuste raames tehtavates menetlustoimingutes.
Te võite kasutada oma õigusi isiklikult või oma kaitsja kaudu.
Kui te ei saa endale kaitsjat lubada, on teil õigus tasuta kaitsele või kaitsele vähendatud tasu eest. Te peate siiski tõendama, et teil on õigus sellisele tasuta kaitsele või vähendatud kaitsetasule.
Õiguskaitseasutused ja kohus peavad alati teavitama teid teie õigustest, sealhulgas ülestunnistamise olulisusest, ning tagama, et te saate oma õigusi täie määral kasutada.
ii) Kahtlustatavana kinnipidamine
Kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb uurimisaluse isiku vabaduse lühiajalises piiramises.
Uurimisalusena võidakse teid kriminaalmenetluse käigus kinni pidada, kui on olemas mõni alus, mis õigustab eelvangistuse rakendamist, ja asja kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinnipidamisotsust enne hankida. Kinnipidamise viib läbi politseiametnik, kes peab teid teavitama kinnipidamise põhjustest ja teid viivitamata üle kuulama.
Kui teid tuleb pärast seda määrata eelvangistusse, peab prokurör seda taotlema 48 tunni jooksul (terroriakti korral 96 tunni jooksul). Seejärel peab kohus tegema 48 tunni või eriti raske kuriteo korral 72 tunni jooksul otsuse.
iii) Ülekuulamine
Ülekuulamise ajal ei tohi rakendada ebaseaduslikke abinõusid, et sundida teid süüd omaks võtma.
Uurimise ajal tuleb enne ülekuulamist teavitada teie õigusest anda ütlusi või vaikida. Teid tuleb teavitada ka sellest, et keegi ei tohi sundida teid süüd omaks võtma. Samuti tuleb teid teavitada võimalusest valida endale kaitsja või nõuda endale kaitsja määramist ja viibimist ülekuulamise juures.
Teile tuleb anda võimalus anda üksikasjalik vastus teie vastu esitatud süüdistuspunktidele ja pakkuda oma ütluste kinnituseks tõendeid.
Teil võidakse paluda täiendada oma ütlusi või selgitada väljajätteid, ebaselget teavet või vasturääkivusi. Küsimused peavad olema esitatud delikaatselt ja arusaadavalt. Teile ei tohi esitada küsimusi, mis on suunavad või eksitavad, ega küsimusi, mis sisaldavad faktilisi asjaolusid, mis tuleb teie ütluste põhjal alles tuvastada. Küsimustega ei tohi põhjendamatult rikkuda teie eraelu puutumatust, välja arvatud toime pandud teo motiivi väljaselgitamisel.
iv) Eelvangistus
Teid saab määrata eelvangistusse vaid siis, kui teie vastu on esitatud süüdistus ja tingimusel et tuvastatud asjaolud osutavad sellele, et toimunud on kuritegu, mille toimepanija olete teie, ja teie puhul kohaldub mõni eelvangistuse rakendamise alusest. Nende aluste hulka kuuluvad põgenemise oht, oht, et püüate mõjutada tunnistajaid, kaasosalisi jt, või oht, et võite panna toime uue kuriteo.
Teid tuleb üle kuulata enne eelvangistusse määramise otsuse tegemist. Võite esitada eelvangistusse määramise otsuse peale kaebuse, mille vaatab läbi kõrgem kohus.
Teil on õigus taotleda enda vabastamist. Võite esitada uue vabastamistaotluse 30 päeva pärast lõpliku eelvangistusse määramise otsuse tegemist.
Kohtueelsete ettevalmistuste tegemise ajal võidakse teid hoida eelvangistuses kuni 7 kuud ( väärteo puhul), 19 kuud (kuriteo puhul) või 25 kuud (eriti raske kuriteo puhul).
C) Millised õigused on mul uurimise ajal?
i) Kas mul on õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele?
Teil on õigus tõlgile, kui te ei räägi keelt, milles menetlus toimub. Teil on õigus kasutada kriminaalmenetluses keelt, millest te aru saate. Kui mõni tähtis dokument või otsus vajab tõlkimist, liitub menetlusega tõlkija.
ii) Kas mul on õigus saada teavet ja tutvuda toimikuga?
Kui uurimine või kiirendatud uurimine on lõppenud, on teil ja teie kaitsjal õigus tutvuda kogu toimikuga. Võite seejärel nõuda täiendavat uurimist.
Kohtueelses ettevalmistusetapis ja kohtumenetluse ajal on teil ja teie kaitsjal õigus tutvuda toimikuga ning teha väljavõtteid, märkmeid ja koopiaid.
iii) Kas mul on õigus kaitsjale ja õigus teavitada oma olukorrast kolmandat isikut?
Kui teid on kinni peetud või vahi alla võetud, on teil õigus teha 20minutiline telefonikõne enda nimetatud isikule.
Teil on õigus valida endale kaitsja ja konsulteerida temaga kriminaalmenetluse eri etappides. Te ei saa siiski küsida temalt seda, kuidas vastata küsimustele. Teil on õigus nõuda oma kaitsja viibimist ülekuulamise ja muude menetlustoimingute juures.
Kui teid on määratud eelvangistusse või kui te kannate oma karistust, on teil õigus vestelda kaitsjaga, ilma et teised isikud juures viibiksid.
iv) Kas mul on õigus saada tasuta õigusabi?
Võite palgata kaitsja omal kulul. Mõnel juhul on teil õigus lasta endale kaitsja määrata.
v) Mida on oluline teada seoses järgmisega:
a. Süütuse presumptsioon
Iga isikut, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, peetakse süütuks seni, kuni ta kohtu lõpliku otsusega süüdi mõistetakse.
b. Õigus vaikida ja õigus ennast mitte süüstada
Lisaks õigusele anda menetluse käigus ütlusi on teil õigus vaikida. Keegi ei saa sundida teid ütlusi andma või süüd omaks võtma.
c. Tõendamiskohustus
Tõendite kogumise kohustus on õiguskaitseasutustel. Teil kui süüdistataval on õigus koguda tõendeid, kuid te ei pea seda tegema.
Õiguskaitseasutused peavad selgitama nii teie vastu kui ka teie kasuks rääkivaid tegureid.
vi) Millised on laste eritagatised?
Kriminaalmenetlust ei saa algatada või jätkata ja see tuleb katkestada, kui see on suunatud isiku vastu, keda ei saa kriminaalvastusele võtta tema vanuse tõttu.
Alaealise seaduslik esindaja võib astuda samme alaealise nimel, näiteks valida kaitsja ning esitada avaldusi, taotlusi ja edasikaebusi. Seaduslikul esindajal on õigus viibida kõigi menetlustoimingute juures, milles uurimisalune isik osaleb.
Alaealisel peab olema pärast süüdistuse esitamist kaitsja; kui alaealine ei suuda valida kaitsjat ise, määratakse see talle.
Kui alaealine on teo toimepaneku ajal noorem kui 15aastane, tuleb alati uurida, kas ta saab aru oma teo ebaseaduslikkusest ja suudab kontrollida oma käitumist. Kui eespool nimetatud tingimused ei ole täidetud, ei saa alaealist kriminaalvastutusele võtta.
Isegi kui õiguslik alus on olemas, võib alaealist kinni pidada vaid juhul, kui kinnipidamise eesmärki ei ole võimalik muude vahenditega saavutada.
Pädev kohus võib anda asja üle kohtule, kelle jurisdiktsioonis alaealine elab, või mõnele muule kohtule, kus menetluse eesmärk saavutatakse tõenäoliselt kõige paremini.
Millised on haavatavate kahtlustatavate eritagatised?
Haavatavad isikud kriminaalmenetluse kontekstis on isikud, kes ei ole oma vanuse või vaimse või füüsilise seisundi tõttu võimelised kriminaalmenetlusest aru saama ning ei saa sellises menetluses tõhusalt osaleda.
Neid ei tohi mingil moel diskrimineerida menetlusõiguste kasutamisel.
Raske vaimse või füüsilise/meelepuudega isikud tuleb lugeda haavatavaks.
Haavatavaid isikuid ja nende seaduslikke esindajaid (nt kohtu määratud eestkostja) või sobivaid täiskasvanuid (nt sugulane) tuleb teavitada kõikidest menetluslikest eriõigustest.
Ülekuulamisest politseis tuleb teha video- ja audiosalvestis.
Haavatavalt isikult vabaduse võtmist enne süüdimõistmist tuleks kasutada vaid viimase abinõuna. See peab olema proportsionaalne ja see peab toimuma sobivates tingimustes, pidades silmas haavatava isiku erivajadusi.
Kogu kriminaalmenetluse vältel tuleb kaitsta haavatavate isikute eraelu puutumatust, isikupuutumatust ja isikuandmeid.
D) Milliseid seaduses sätestatud tähtaegu kohaldatakse uurimise ajal?
Teil on õigus oma juhtumi menetlemisele mõistliku aja jooksul.
Uurimine tuleks lõpule viia väärteo korral kahe, kuriteo korral nelja ja eriti raske kuriteo korral kuue kuu jooksul. Nende tähtaegade järgimine ei ole siiski õiguslikult siduvad.
Võite esitada prokurörile kaebuse, milles palute kontrollida politsei käitumist ja kõrvaldada viivitused uurimises. Prokurör peab teavitama teid sellise kontrolli tulemustest.
E) Millised on kohtueelsed ettevalmistused, sealhulgas eelvangistuse alternatiivid ja päritoluriigile üleandmise võimalused (Euroopa järelevalvekorraldus)?
Kohtueelsed ettevalmistused on osa kriminaalmenetlusest. Need kestavad kriminaalmenetluse alustamisest kuni süüdistusakti esitamiseni, kokkuleppemenetluse ettepanekuni või õiguskaitseasutuse langetatava lõpliku otsuseni asja põhjendatuse kohta.
Kohtueelsed ettevalmistused seisnevad peamiselt tõendite kogumises ja kaitsmises ning materjalide ettevalmistamises otsustusprotsessi jaoks.
Kriminaalmenetlus algab kas menetluse algatamise määruse tegemisega või menetluse tagamise toimingu, ühekordse menetlustoimingu või lõpliku menetlustoimingu tegemisega.
Eelvangistuse alternatiivideks on tagatis, lubadus või järelevalve. Sellised alternatiivid on võimalikud vaid juhul, kui eelvangistus määratakse põgenemisohu või tõkendina vahi alla võtmise tõttu. Kohus võib kasutada neid alternatiive, kui kodanike ühendus või mõni mainekas isik tagab teie hea käitumise või kui te annate kirjaliku lubaduse elada seaduskuulekat elu või kui kinnipidamise eesmärki on võimalik saavutada kriminaalhooldusametniku järelevalve kaudu.
Kohus võib põgenemisohu tõttu või tõkendina vahi alla võtmise alternatiivina nõustuda ka rahalise tagatisega (kautsjon). Kui rikute reegleid, läheb rahaline tagatis riigile ja teid paigutatakse eelvangistusse.
Kui teie puhul kasutatakse mõnda eelvangistuse alternatiivi, võib kohus kehtestada teile mõistlikud kohustused või piirangud (nt keeld lahkuda riigist või teatavast piirkonnast, kohtuda teatavate inimestega, juhtida sõidukit jne).
Euroopa järelevalvekorralduse eesmärk on edendada avalikkuse kaitset, võimaldades teie elukohariigi ametiasutustel teha ajal, mil te ootate kohtuistungit, järelevalvet teie kui isiku üle, kes elab ühes liikmesriigis, kuid kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus teises liikmesriigis.
See on kinnipidamise alternatiiv, mille puhul järelevalvemeetmeid kontrollib elukohaliikmesriik. Kui neid meetmeid rikutakse, saadab liikmesriik isiku tagasi päritoluliikmesriiki.
Kuigi järelevalvemeetmeid käsitlev otsus hõlmab kõiki kuritegusid ega piirdu konkreetset liiki või konkreetse raskusastmega kuritegudega, tuleks järelevalvemeetmeid üldjuhul kohaldada kergemate rikkumiste korral.
A) Kus toimub kohtumenetlus?
Põhimenetlus toimub tavaliselt piirkondlikus kohtus. Mõnel juhul võib menetlus toimuda kriminaalasjade erikohtus [Špecializovaný trestný súd] või maakonna keskuses asuvas piirkondlikus kohtus.
Kohtuasja arutab kohus, kelle jurisdiktsioonis kuritegu toime pandi.
Menetlusega võib tegeleda ka kohus, kelle jurisdiktsioonis süüdistatav elab, töötab või ajutiselt viibib, või kohus, kelle jurisdiktsioonis prokurör süüdistuse esitas.
B) Kas süüdistust saab muuta? Kui jah, siis kas mul on õigus saada selle kohta teavet?
Kui prokurör soovib toime pandud teo ümber kvalifitseerida teistsuguseks kuriteoks, kui seda on teinud politsei, peab ta teavitama teid sellest enne süüdistuse esitamist ja küsima teilt, kas te soovite uurimist täiendada.
Kui pärast põhimenetluse algust selgub, et te olete toime pannud veel mõne kuriteo, tagastab kohus kohtuasja täiendavate kohtueelsete ettevalmistuste tegemiseks ja täiendavaks uurimiseks prokurörile, kui prokurör seda taotleb.
Kui kohtul on kavas mõista teid kuriteos süüdi rangemate seadusesätete alusel kui need, mida on soovitanud prokurör, võib ta seda teha. Kohus peab siiski teavitama teid sellest enne, kui ta kuulutab tõendite kogumise etapi lõppenuks.
Kohus annab teile tähtaja oma kaitse ettevalmistamiseks ja lükkab teie taotluse korral põhimenetluse edasi vähemalt viis tööpäeva.
C) Millised õigused on mul kohtuistungi ajal?
i) Kas ma pean kohtus kohal olema? Millistel tingimustel võin ma jätta kohtusse ilmumata?
Teil on õigus (mitte kohustus) viibida istungil. Kohus võib arutada asja, ilma et te kohal viibite, kui te olete sellega nõus või kui te keeldute kohalviibimisest või muudel seaduses kindlaks määratud põhjustel. Sama kehtib apellatsioonimenetluste puhul.
ii) Kas mul on õigussuulisele ja kirjalikule tõlkele?
Teil on õigus suulisele tõlkele, kui te ei räägi keelt, milles menetlus toimub. Kui mõni tähtis dokument või otsus vajab tõlkimist, liitub menetlusega tõlkija.
iii) Kas mul on õigus kaitsjale?
Teil on kogu kriminaalmenetluse jooksul õigus lasta end esindada enda valitud või teile määratud kaitsjal.
Teil peab olema kaitsja alates hetkest, mil teie vastu esitatakse süüdistus, või kui teid on kinni peetud, kui te kannate karistust või olete tervishoiuasutuses jälgimise all, kui teil on piiratud teovõime, kui tegemist on eriti raske kuriteoga, kui olete alaealine või kui menetlus on algatatud teie kui tagaotsitava suhtes.
Kui teil ei ole kaitsjat olukorras, kus teil peab ta olema, antakse teile tähtaeg, mille jooksul endale kaitsja valida. Kui te ettenähtud aja jooksul endale kaitsjat ei vali, tuleb kaitsja teile viivitamata määrata.
Kui teil puuduvad piisavad vahendid kaitsjale tasumiseks ja te palute kaitsja määrata, peab kohus määrama teile kaitsja isegi olukorras, kus kaitsja ei ole kohustuslik. Te peate tõendama, et teil puuduvad piisavad vahendid.
iv) Millistest muudest menetlusõigustest peaksin ma teadlik olema? (nt kahtlustatavate ilmumine kohtusse)
Kui kohtumenetlus algab, on teil õigus tunnistada end süüdi või mitte. Kui te tunnistate end süüdi, kontrollib kohus vaid neid tõendeid, mis on vajalikud, et teha otsus karistuse ja/või kahju hüvitamise kohta.
Kohtumenetluse ajal küsitleb prokurör süüdistatavaid, tunnistajaid ning eksperte. Küsimusi võib esitada ka teie kaitsja. Teie tunnistajaid küsitleb teie kaitsja või teete seda ise. Teil on õigus esitada vastuväiteid küsitlemise viisile.
Kui kohus on tõendite kontrollimise lõpetanud, võite esitada oma lõpliku seisukoha. Pärast prokuröri lõpliku seisukoha ärakuulamist võib kohus anda sõna ohvrile, teie kaitsjale või muudele isikutele. Teie sõnavõtt on alati viimane, mida kuulatakse. Teie õiguste hulka kuuluvad õigus vaidlustada süüdistus, kogutud tõendid ja tegu, milles teid süüdistatakse, nimetada kergendavaid asjaolusid ja vaidlustada karistus. Kohus võib katkestada teie sõnavõtu vaid juhul, kui teete avaldusi, mis ei ole seotud teie kohtuasjaga. Pärast lõpliku seisukoha esitamist on teil õigus esineda ka lõppsõnaga, mille ajal teid ei tohi katkestada.
D) Võimalikud karistused
Vangistus – sõltuvalt kuriteo raskusastmest, kuid kõige pikem vangistus on eluaegne vangistus. Surmanuhtlust ei ole. Kui teid mõistetakse vangi kaheks või kolmeks aastaks, võib kohus määrata teile tingimisi karistuse koos katseajaga või ilma ning määrata kindlaks ühe kuni viie aasta pikkuse perioodi, mil te peate elama seaduskuulekat elu. Kui te rikute kohtu kehtestatud kohustusi ja piiranguid, peate kandma oma karistust vanglas.
Koduarest – kestusega kuni aasta väärteo korral. Teie liikumine on piiratud elukohaga ja peate elama seaduskuulekat elu. Kui te neid tingimusi rikute, peate asuma kandma oma karistust vanglas.
Üldkasulik töö – 40 kuni 300 tundi väärteo korral, kuid üksnes teie eelneval nõusolekul. Peate tegema oma vabal ajal üldkasulikku tööd, saamata selle eest tasu. Kui te seda kindlaksmääratud ajal ja ulatuses ei tee, arvutab kohus tegemata töötunnid ümber vangistuspäevadeks (kaks töötundi = üks vangistuspäev).
Rahatrahv, vara konfiskeerimine; vara konfiskeerimist määratakse tahtlike kuritegude korral, mille toimepanekul olete omandanud vara või tekitanud kahju. Trahv jääb vahemikku 160–331 930 eurot. Konfiskeeritakse kogu vara, mille olete omandanud ebaseaduslikult. Vara konfiskeerimine võidakse ette näha juhul, kui te kasutasite asjaomast eset kuriteo toimepanekuks.
Tegutsemiskeeld – üks kuni kümme aastat. Teile keelatakse teatavat liiki tegevus, näiteks teataval ametikohal töötamine, teatava ülesande täitmine või muu tegevus (nt sõiduki juhtimine), mille käigus olete toime pannud kuriteo.
Viibimiskeeld – üks kuni viis aastat. Teil keelatakse viibimine teatavas kohas.
Keeld osaleda avalikel üritustel – üks kuni kümme aastat. Teil ei ole lubatud osaleda seda liiki spordi-, kultuuri- või muudel avalikel üritustel, kus te panite toime kuriteo.
Aunimetuste ja teenetemärkide äravõtmine – jääte ilma eriseaduse alusel saadud teenetemärgist või aunimetusest.
Sõjaväelise või muu auastme alandamine või äravõtmine.
Slovaki Vabariigi territooriumilt väljasaatmine. Teid võidakse karistada 1–15 aasta pikkuse väljasaatmisega, välja arvatud juhul, kui olete Slovakkia, mõne teise ELi liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodanik või kui teile on antud varjupaik. Need erandid ei kehti, kui te kujutate endast ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. Teid ei saa välja saata riiki, kus teie isikuvabadus või elu oleks ohus rassi, kodakondsuse, usutunnistuse või poliitilise kuuluvuse tõttu või muudel sarnastel põhjustel.
A) Kas mul on õigus kohtuotsus edasi kaevata?
Pärast süüdistusakti esitamist võib kohus teha otsuse käskmenetluses, ilma kohtuliku arutamiseta. Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse korral võite esitada kaheksa päeva jooksul pärast seda, kui teid on otsusest teavitatud, vastuväite. Kui te esitate vastuväite, siis käskmenetluses tehtud otsus tühistatakse ja korraldatakse kohtuistung.
Te võite kaevata esimese astme kohtu otsuse edasi kohe pärast karistuse väljakuulutamist või 15 päeva jooksul sellest kuupäevast. Kui te ei olnud kohtus kohal, peate esitama otsuse teinud kohtule kirjaliku apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul otsuse saamisest. Võite edasi kaevata kogu otsuse või vaid osa sellest.
Kui te kaebate kohtuotsuse edasi, ei muutu see lõplikuks ja täitmisele pööratavaks enne, kui apellatsioonikohus teeb otsuse.
Apellatsioonikohus lükkab teie apellatsioonkaebuse tagasi, kui te esitate selle pärast seda, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, kui te olete kaotanud õiguse apellatsioonkaebust esitada või kui ta leiab, et esimese astme kohtu otsus on õige ja seaduslik. Apellatsioonikohtu otsus on lõplik ja täitmisele pööratav.
Teine võimalus on, et apellatsioonikohus tühistab kohtuotsuse ja saadab kohtuasja täiendavaks menetlemiseks tagasi madalama astme kohtusse või menetleb seda ise.
B) Milliseid muid õiguskaitsevahendeid saan ma kasutada?
Apellatsioonikohtu otsust edasi kaevata ei saa.
Te võite esitada kassatsioonkaebuse [dovolanie] kõrgeimale kohtule, taotleda kassatsioonkaebuse esitamist justiitsministeeriumilt või asja uuendamist. Apellatsioonikohtu lõplik otsus jääb siiski kehtima ja on täitmisele pööratav. Kui teid mõisteti vangi ilma katseaja või tingimisi vabastamise võimaluseta, peate alustama oma karistuse kandmist.
Võite kassatsioonkaebuse kõrgeimale kohtule esitada asja esimeses astmes arutanud kohtu kaudu kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil saite kätte asjaomase kirjaliku lõpliku otsuse. Kassatsioonkaebust saab esitada üksnes konkreetsetel alustel, mis on kindlaks määratud kriminaalmenetluse seadustikus.
Võite esitada teistmisavalduse, kui on selgunud uued faktilised asjaolud, mis ei olnud kohtumenetluse ajal teada, ja need uued asjaolud on nii olulised, et need võivad lõplikku otsust muuta.
C) Millised tagajärjed on minu süüdimõistmisel?
i. Karistusregister
Kui teid on süüdi mõistetud, säilitatakse seda teavet karistusregistris. Seda teavet saavad nõuda mitmesugused riigiasutused, näiteks mõne muu kriminaalmenetluse eesmärgil. Karistusregistrisse kantakse kõik süüdimõistvad kohtuotsused, kuid selle väljavõttele kustunud karistusi ei märgita.
v) Karistuse täideviimine, kinnipeetavate üleandmine, karistusest tingimisi vabastamine ja alternatiivsed mõjutusvahendid
Kui kohtuotsus, millega teid vangi mõisteti, muutub täitmisele pööratavaks, nõuab kohus, et te ilmuksite vanglasse oma karistust kandma, või annab kohus korralduse teid vanglasse toimetada.
Tõsise haigestumise korral võite paluda kohtul vangistus edasi lükata. Kui teie vanglakaristus ei ole pikem kui aasta, võib kohus selle olulistel põhjustel edasi lükata kuni kolm kuud (erandlikel asjaoludel pikemaks ajaks).
Kui teile määratakse tingimisi karistus koos katseajaga, peate nõustuma kriminaalhooldusametniku järelevalvega ja kohus jälgib teie käitumist kindlaksmääratud katseaja jooksul. Kohus võib teha otsuse, milles on öeldud, et olete täitnud katseaja tingimusi või et te ei ole neid tingimusi täitnud; viimati nimetatud juhul tuleb teil kanda oma karistust vanglas.
Alternatiivsed mõjutusvahendid on karistused, mida kasutatakse vangistuse asemel. Nende eesmärk on tagada ühiskonna kaitse, võimaldades samal ajal süüdimõistetul viibida väljaspool vanglat.
Alternatiivsed karistused on koduarest, üldkasulik töö, rahatrahv, tingimisi vanglakaristus ja tingimisi vanglakaristus katseajaga.
