Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje inglise keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Pärimine

Pärimisõiguse põhimõtted erinevad liikmesriigiti oluliselt, näiteks erineb pärijate ring, pärandiosade ja sundosa suurus, pärandvara haldamise normid, pärijate vastutus pärandil lasuvate võlgade tasumise eest jne.

Üldine teave

Piiriülese pärimise lihtsustamiseks võeti 4. juulil 2012 vastu uued liidu eeskirjad, mis aitavad kodanikel rahvusvahelise pärimise juriidiliste aspektidega paremini toime tulla. Need uued õigusnormid kehtivad 17. augustil 2015 või pärast seda surnute pärijate suhtes.

Määrusega tagatakse, et konkreetset pärandiasja menetletakse kooskõlastatult ühe õiguse alusel ja ühe ametiasutuse poolt. Põhimõtteliselt on pärandi menetlemise pädevus selle liikmesriigi kohtutel, kus asus surnu viimane alaline elukoht ja seega kohaldatakse selle liikmesriigi õigust. Kodanikud saavad siiski valida, et nende pärandi suhtes kohaldataks nende kodakondsusjärgse riigi õigust. Ühe konkreetse õiguse kohaldamine ühe konkreetse kohtu poolt hoiab piiriülestes pärimisasjades ära paralleelsed menetlused ja võimalikud vastuolulised kohtuotsused. Nii tagatakse ka see, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid tunnustatakse kogu liidus ilma erimenetlusteta.

Määrusega kehtestati Euroopa pärimistunnistus. Pärandit menetleva ametiasutuse välja antud pärimistunnistust saavad pärijad, annakusaajad, testamendi täitjad ja pärandi hooldajad kasutada oma staatuse tõendamiseks ja õiguste või pädevuste kasutamiseks muudes liikmesriikides. Pärimistunnistust tunnustavad kõik liikmesriigid ilma erimenetluseta kohe pärast selle välja andmist.

9. detsembril 2014 võttis komisjon vastu rakendusmääruse, millega kehtestati pärimismääruse kohaselt kasutatavad vormid.

E-õiguskeskkonna portaalis on võimalik elektrooniliselt täita 5. vorm (Euroopa pärimistunnistus) ja luua sellest PDF.

Taani ja Iirimaa määruse kohaldamises ei osale. Seetõttu kohaldavad nimetatud kahe liikmesriigi ametiasutused piiriülese pärimismenetluse suhtes jätkuvalt riigi enda norme.

Pärandimaksu küsimused on määruse reguleerimisalast välja jäetud.

Sellelt veebisaidilt leiate teavet ELi uute pärimiseeskirjade kohta.

Palun klõpsake asjaomase riigi lipul lehekülje paremas ääres, et tutvuda pärimisõigust ja vastavaid menetlusi käsitlevate teabelehtedega igas liikmesriigis. Teabelehed valmistas ette tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik koostöös Euroopa Liidu Notariaatide Nõukoguga.

Notariaatide konverentsi pakutav veebisait Pärimine Euroopas võib aidata teil leida vastuseid pärimisalastele küsimustele 22 liikmesriigis.

Kui te soovite otsida liikmesriigis notarit, saate selleks kasutada Euroopa Komisjoni ja notarite ühenduste koostöös pakutavat otsimootorit Leia notar.

Testamentide registreerimist käsitlevad normid erinevad liikmesriigiti oluliselt. Mõnes liikmesriigis peab testamendi koostaja (testaator) selle registreerima. Teises liikmesriigis on registreerimine soovituslik või tuleb registreerida vaid teatud liiki testamendid. On ka liikmesriike, kus testamendiregistreid ei ole.

Kui teil on tarvis teada, kuidas registreerida liikmesriigis testamenti või seda, kas surnu on jätnud testamendi, võite tutvuda Euroopa Testamentide Registrite Võrgustiku Ühingu koostatud teabelehtedega, mis on kättesaadavad 3 või 4 keeles. Nendel teabelehtedel on selgitatud, kuidas igas liikmesriigis testamente registreeritakse ja antakse nõu, kuidas igas liikmesriigis testamenti otsida.

Lingid

Pärimine – liikmesriikide teatised ja otsingumootor pädeva kohtu/ametiasutuse väljaselgitamiseks

Juhend kodanikule: kuidas ELi eeskirjad lihtsustavad rahvusvahelisi pärimisküsimusi

Piiriüleste pärimismenetluste elektrooniliste vahenditega tõhustamist uurinud projekti „Testamendiregistrite omavahelise ühendamise valdkonnas toimunud muutused“ tulemused. Projekti juhtis Eesti Vabariigi Justiitsministeerium ja see viidi ellu Euroopa Testamentide Registrite Võrgustiku Ühingu, Euroopa Liidu Notarite Nõukogu, Eesti Notarite Koja, Eesti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, ning Euroopa Liidu liikmesriikide koostöös:

Viimati uuendatud: 16/01/2023

Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.