Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Pärimine

Prantsusmaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

 

Käesolev teabeleht on koostatud koostöös Euroopa Liidu Notariaatide Nõukoguga.

 

1 Kuidas koostatakse surma puhuks tehtud korraldus (testament, ühine testament, pärimisleping) vara üleminekuks?

Piiriüleste juhtumite puhul on testament kehtiv siis, kui see vastab selle riigi õigusnormidele, kus testament koostati.

Peamised tingimused Prantsusmaal

  • Testamendi tegija (testaator) peab olema täie mõistuse juures (tsiviilseadustiku artikkel 901)
  • Testaator peab olema teovõimeline (tsiviilseadustiku artikkel 902).
  • Õigusliku kaitse all olevate isikute suhtes kohaldatakse erisätteid; seega ei saa teha testamenti alla 16aastased alaealised (tsiviilseadustiku artikkel 903) ega täiskasvanud, kellele on seatud eestkoste. Isikud, kellele on seatud hooldus (curatelle), võivad teha testamendi (tsiviilseadustiku artikkel 470) artiklis 901 sätestatud tingimustel.

Vorminõuded

Prantsusmaal on lubatud nelja liiki testamendid:

  • notariaalselt koostatud testament – see tuleb teha kahe notari või ühe notari ja kahe tunnistaja juuresolekul (tsiviilseadustiku artikkel 971). Kui testament koostatakse kahe notari juuresolekul, siis testaator dikteerib neile testamendi. Sama kehtib siis, kui testament tehakse vaid ühe notari juuresolekul. Mõlemal juhul loetakse testament seejärel testaatorile ette (tsiviilseadustiku artikkel 972). Testaator peab selle testamendi allkirjastama notari ja kahe tunnistaja juuresolekul (tsiviilseadustiku artikkel 973) ning testamendile peavad oma allkirja andma ka notar ja tunnistajad (tsiviilseadustiku artikkel 974);
  • suletud testament – trükitud või käsikirjaliselt testaatori või mõne muu isiku koostatud testament, mille on allkirjastanud testaator ning mis on seejärel esitatud suletud ja pitseeritud kujul notarile kahe tunnistaja juuresolekul (tsiviilseadustiku artikkel 976);
  • rahvusvaheline testament – selle esitab testaator notarile ja kahele tunnistajale, kes allkirjastavad selle testamendi. Seejärel lisatakse testament tõendile, mille on koostanud notar, kelle juurde see testament hoiule jääb (Washingtoni konventsioon, 26. oktoober 1973).

Testaator võib oma testamendi igal ajal tühistada vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 895.

Pärimislepingud

Pärimislepingud on lubatud alates 2007. aasta jaanuarist. Nendega antakse tulevasele pärijale (lapsele) õigus loobuda eelnevalt kogu pärandist või selle osast ühe või mitme sellise isiku kasuks, kes võivad, aga ei pruugi olla pärijad (vennad või õed või nende alanejad sugulased).

Selleks et loobumine oleks kehtiv, tuleb see vormistada ametliku dokumendina kahe notari juuresolekul. Pärimislepingus tuleb ära nimetada ka soodustatud isikud.

2 Kas korraldus tuleb registreerida? Kui jah, siis kuidas?

Notar võib kõik testamendid ja eelkõige omakäelised testamendid registreerida testamentide keskregistris (Fichier central des dispositions de dernières volontés, FCDDV).

Notar võib keskregistri andmetega tutvuda mis tahes isiku taotluse alusel, kui see isik esitab tõendid enda kui pärija või annakusaaja staatuse kohta ning selle isiku surmatunnistuse, kelle testamenti otsitakse.

Notariaalselt koostatud testamendid on alati registreeritud testamentide keskregistris.

3 Kas surma puhuks tehtavatele korraldustele esineb muid piiranguid (nt pärandi sundosa)?

Prantsusmaa õiguse kohaselt on õigus pärandi sundosale vaid lahkunu alanejatel sugulastel (lapsed, lastelapsed jne pärimisjärjekorras) ning lahkunu abikaasal, kui alanejad sugulased puuduvad.

Ülenejatel sugulastel ja külgjoones sugulastel ei ole õigust saada pärandi sundosa.

Pärandi sundosa saamise õigused, millega piiratakse testamendi tegemise vabadust, ei tohi hõlmata pärandvarast rohkem kui kolme neljandikku. Sundosa saama õigustatud pärijad ei saa sundosast loobuda, välja arvatud juhul, kui nad loobuvad pärandist. Samas võivad nad eelnevalt loobuda õigusest nõuda ülemääraste kingituste vähendamist.

Seega võivad need pärijad kasutada oma õigust sundosale (tsiviilseadustiku artikkel 721, tsiviilseadustiku artikkel 912).

  • Lastele ette nähtud sundosa moodustab poole pärandvarast, kui lahkunul oli vaid üks laps, kaks kolmandikku, kui tal oli kaks last, ning kolm neljandikku, kui tal oli kolm või enam last (tsiviilseadustiku artikkel 913).
  • Üleelanud abikaasale ette nähtud sundosa moodustab ühe neljandiku pärandvara hulka kuuluvatest esemetest (tsiviilseadustiku artikkel 914-1). Seda põhimõtet kohaldatakse ainult juhul, kui lahkunul ei olnud alanejaid ega ülenejaid sugulasi ning alates 1. juulist 2002 avanenud pärimisasjade puhul.

Sundosa tagamine

Vähendamishagi (action en réduction) võimaldab pärijatel tagada oma õigust pärandi sundosale. Seega, kui otsene või kaudne kingitus takistab ühele või mitmele pärijale sundosa eraldamist, võidakse kingitust vähendada nii, et see ei oleks suurem kui pärandvara vabalt käsutatav osa (tsiviilseadustiku artikkel 920).

Hagi võivad esitada vaid need pärijad, kellel on õigus pärandi sundosale, tehes seda viie aasta jooksul alates pärandi avanemisest või kahe aasta jooksul alates hetkest, mil saadi teada kingitusest, mis takistab sundosa saamist (tsiviilseadustikku artikkel 921).

Iga täisealine isik, kellel on õigus pärandi sundosale, võib eelnevalt loobuda oma õigusest esitada vähendamishagi (tsiviilseadustiku artikkel 929). Loobumine tuleb vormistada kahe notari juures koostatud ametliku dokumendina. Kõik õigustest loobuvad pooled allkirjastavad dokumendi notarite juuresolekul. Dokumendis on esitatud sõnaselgelt kõik neile pooltele tulevikus kaasnevad õiguslikud tagajärjed.

4 Kui surma puhuks ei ole korraldust tehtud, kes pärib siis ja kui palju?

Testamendi puudumise korral on pärimisjärjekord Prantsusmaa õiguse kohaselt järgmine:

  • kui lahkunul ei olnud abikaasat, kuid tal olid lapsed, läheb pärandvara alanejatele sugulastele võrdsetes osades (tsiviilseadustiku artiklid 734 ja 735);
  • kui lahkunu oli vallaline ja tal ei olnud lapsi, läheb pärandvara lahkunu vanematele, tema vendadele ja õdedele ja nende alanejatele sugulastele (tsiviilseadustiku artikkel 738);
  • kui lahkunul ei ole vendi või õdesid või nende alanejaid sugulasi, on pärijateks tema ema ja isa, kes kumbki saab poole pärandvarast (tsiviilseadustiku artikkel 736);
  • kui lahkunu ema ja isa on surnud enne lahkunut, on pärijateks lahkunu vennad ja õed või nende alanejad sugulased, kuid mitte muud sugulased, ülenejad sugulased või külgjoones sugulased (tsiviilseadustiku artikkel 737).

Kui lahkunul on üleelanud abikaasa, tuleb enne testamendi täitmist selgitada välja abikaasade varasuhted. Seejärel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

  • kui lahkunul on üleelanud abikaasa ja lapsed, on abikaasal mitu võimalust. Tal on võimalik otsustada kõigi olemasolevate varade kasutusvalduse kasuks (õigus kasutada ja saada kasu) või neljandiku vara omandiõiguse kasuks, kui kõik lapsed on abikaasade ühised lapsed, ning neljandiku omandiõiguse kasuks, kui üks laps või mitu last ei olnud abikaasade ühised lapsed (tsiviilseadustiku artikkel 757);
  • kui lahkunul on üleelanud abikaasa ja ülenejad sugulased, läheb pool pärandvarast abikaasale ning neljandik isale ja neljandik emale. Kui üks ülenejatest sugulastest on surnud enne lahkunut, läheb see neljandik abikaasale (tsiviilseadustiku artikkel 757-1);
  • kui ülenejaid või alanejaid sugulasi ei ole, läheb kogu pärandvara üleelanud abikaasale (tsiviilseadustiku artikkel 757-2). Ilma et see mõjutaks tsiviilseadustiku artikli 757-2 kohaldamist, saavad ülenejate sugulaste puudumise korral lahkunu vennad ja õed või nende alanejad sugulased poole pärandvara hulka kuuluvast mitterahalisest varast, mille lahkunu on saanud oma ülenejatelt sugulastelt pärimise teel või kinkelepingu alusel. Seda nimetatakse tagasisaamisõiguseks (tsiviilseadustiku artikkel 757-3). Kogu ülejäänud vara läheb üleelanud abikaasale.

Registreeritud või registreerimata partnerluses olevad partnerid

Registreerimata või registreeritud partnerluse korral ei ole üleelanud partneril seadusjärgset pärimisõigust. Samas saab ta pärida testamendi järgi.

Seega ei käsitata registreeritud partnerit lahkunu pärijana. Registreeritud partneritel on pärast partneri surma õigus vaid ühise kodu kasutusvaldusele vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 763. Seega pärib ta ainult juhul, kui teda on pärijana nimetatud testamendis.

Kui on olemas lapsed – olenemata sellest, kas nad on abikaasade ühised lapsed või mitte–, on võimalik pärandada üleelanud partnerile ainult pärandvara vabalt käsutatavat osa (mitte sundosa). Pärandvara vabalt käsutatav osa on erinev sõltuvalt laste arvust: see osa on kolmandik pärandvarast, kui lapsi on kaks, ning neljandik pärandvarast, kui lapsi on kolm või rohkem.

Kui lapsi ei ole, võidakse kogu pärandvara jätta üleelanud partnerile või kolmandale isikule, sest seadusjärgsed pärijad puuduvad. Kuid kui lahkunu vanemad on veel elus, võivad nad taotleda selle vara tagastamist, mille nad on andnud enne neid surnud lapsele, kusjuures seda on võimalik teha kuni neljandiku ulatuses pärandvarast iga elava vanema kasuks.

5 Milline ametiasutus on pädev:

5.1 pärimisasjades?

Prantsusmaal menetlevad pärimisasju notarid. Nende kaasamine on kohustuslik, kui pärandvara hõlmab kinnisvara. Nende kaasamine on vabatahtlik, kui pärandvara hulka kinnisvara ei kuulu.

Notar koostab ametliku akti (acte de notoriété) pärimisjärjekorra kohta ja tunnistused, millega kinnitatakse kinnisvara üleminekut pärast surma. Notar abistab pärijaid maksukohustustega seotud toimingute täitmisel (pärandiga seotud avalduste koostamine ja esitamine nõutud ajavahemiku jooksul ning pärandimaksu tasumine). Kui vara laad seda võimaldab ning olenevalt pärijate arvust ja nende soovidest, korraldab ta vara jagamise pärijate vahel, koostades vara jagamist käsitleva akti (acte de partage).

Vaidluse korral on sisuline ja territoriaalne pädevus sellel kõrgema astme kohtul, kelle tööpiirkonnas pärand avanes.

5.2 võtma vastu pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avaldusi on pärandvara hulka kuuluva vara netoväärtuse ulatuses pädev vastu võtma see kõrgema astme kohus, kelle tööpiirkonnas pärand avanes.

Kui pärand võetakse vastu tingimusteta, siis eriformaalsused puuduvad.

5.3 võtma vastu annaku vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Kui testamendi järgi päritakse kogu vara või osa sellest, siis on sellest loobumise avaldusi pädev vastu võtma see kõrgema astme kohus, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Annakust loobumiseks ei pea Prantsusmaa õiguse kohaselt avaldust esitama.

5.4 võtma vastu pärandi sundosa vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Sellist menetlust Prantsusmaa õigussüsteem ei tunne.

6 Lühikirjeldus siseriikliku õiguse kohase pärimismenetluse, sealhulgas pärandvara likvideerimise ja pärandvara jagamise kohta (sealhulgas teave selle kohta, kas kohus või muu ametiasutus algatab pärimismenetluse ametiülesande korras).

Pärand avaneb isiku surma korral tema viimases elukohas.

Kohe pärast surma on pärijatel kolm võimalust: võtta pärand vastu tingimusteta, võtta pärand vastu vara netoväärtuse ulatuses või loobuda pärandi vastuvõtmisest.

Pärandi tingimusteta vastuvõtmine võib toimuda otse või kaudselt. Kaudse nõustumisega on tegemist siis, kui pärijad teevad toiminguid, mis annavad selgelt tunnistust nende kavatsusest pärand vastu võtta ja mille tegemiseks oleks neil õigus ainult pärandit vastuvõtvate pärijatena.

Pärandi vastuvõtmiseks vara netoväärtuse ulatuses tuleb esitada avaldus selle kõrgema astme kohtu kantseleile, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Avaldusele lisatakse pärandvara nimekiri, kuid see nimekiri võidakse edastada ka hiljem. Sel viisil on pärijatel võimalik tagada, et nende isiklikku vara ei aeta segamini pärandvaraga, säilitada seoses pärandvaraga kõik õigused, mis neil varem olid seoses lahkunu varaga, ning vastutada pärandvaraga seotud võlgade eest nende saadava vara väärtuse ulatuses.

Pärandist loobumist ei eeldata. Selleks et loobumisel oleks mõju suhetes kolmandate isikutega, tuleb asjaomane avaldus saata või esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas pärand avanes.

Pärimisega seotud valik tuleb teha nelja kuu jooksul. Kui pärast selle järelemõtlemisperioodi möödumist ei ole pärija otsust teinud, võib võlausaldaja, kaaspärija, riik või mis tahes isik, kes päriks juhul, kui pärija loobuks pärandist, nõuda, et pärija valiks ühe kolmest võimalusest. Seejärel on pärijal otsuse tegemiseks aega kaks kuud, kuid ta võib taotleda kohtult ajapikendust. Kui pärija valikut ei tee, siis eeldatakse, et ta on pärandi vastu võtnud tingimusteta. Kuid juhul, kui keegi ei sunni pärijat otsust tegema, on tal selleks aega kuni kümme aastat. Pärast seda võib eeldada, et ta on pärandi kaudselt vastu võtnud.

Prantsusmaa õigus sisaldab põhimõtet, et pärandvara tuleks jagada sõbralikult ja kohut kaasamata. Kohtul võidakse paluda sekkuda ainult juhul, kui pärijad ei jõua kokkuleppele.

Enamik pärimisasju lahendatakse notari kaasabil. Kuid kokkuleppele on võimalik jõuda ka notari abita, seda eelkõige juhul, kui testaatori vara ei hõlma kinnisvara. Kui pärijad konsulteerivad notariga, võivad nad notari valida oma äranägemisel. Kui nad ei suuda jõuda notari valikus kokkuleppele, võib igaüks neist kasutada endale sobivat notarit.

Pärast notari valimist on järgmine samm testaatori varade koosseisu kindlakstegemine, võttes arvesse lahkunu abieluvararežiimi, mis tahes varasemaid kingitusi jne. Arvesse võetava pärandvara kindlakstegemiseks võtab notar ühendust erinevate asutustega (kindlustusandjad, pangad jne) ning palub pärijatel korraldada kinnisvara ja mis tahes muu börsil noteerimata vara hindamine. Samuti võib osutuda vajalikuks vallasvara inventuur. Kohustuste kindlakstegemiseks koostatakse lahkunu võlgade nimekiri. Võlad võivad hõlmata tavalisi arveid, maksukohustust, tagasinõutavat sotsiaalabi, garantiisid või endisele abikaasale makstavaid hüvitisi.

Kohe pärast surma saavad pärijatest kuni vara jagamiseni pärandvara hulka kuuluva vara kaasomanikud. Kaasomanikena vastutavad nad ka kohustuste eest proportsionaalselt. Kaasomandisse kuuluva vara müük (käsutamine) tuleb otsustada ühehäälselt, välja arvatud juhul, kui kaasomandisse kuuluv vara tuleb müüa kaasomandiga seotud võlgade ja maksude tasumiseks. Samas haldustoimingutega seotud otsused võib teha kahekolmandikulise häälteenamusega. Peale selle võib iga kaasomanik astuda samme, mis on vajalikud kaasomandisse kuuluva vara säilitamiseks. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib asja anda otsustamiseks kohtule, et minna mööda kohustusest saada mõne kaasomaniku luba.

Pärandvara hulka kuuluva vara jagamisel pärijate vahel lõpeb kaasomand. Vara jagamine toimub sõbralikult, kui soodustatud isikud jõuavad kokkuleppele, või kohtumenetluse tulemusel, kui kokkulepet ei saavutata, kusjuures protsessi on kaasatud notar. Peale selle võib vara jagamine olla täielik või osaline, kui mõned varad jäävad jätkuvalt kaasomandisse (näiteks vara kasutusvalduse korral).

See pärandvara jagamise viimane etapp hõlmab vara pärijatele ülemineku fikseerimist. Seega on vaja omanditunnistusi tõendamaks, et pärijad on nüüd vara uued omanikud, olenemata sellest, kas vara koosneb kinnisvarast, osalusest ettevõtetes, sõidukitest või väärtpaberitest. Kinnisvara puhul peavad pärijad laskma need asjaomased andmed avaldada kinnistusraamatus. Sama kehtib osaluste kohta ettevõtetes – see teave tuleb kanda kaubandus- ja ettevõtlusküsimusi käsitleva kohtu registrisse.

7 Kuidas ja millal saab isikust pärija või annakusaaja?

Prantsusmaa õiguse kohaselt omandavad pärijad lahkunu vara ja kohustused kohe pärast tema surma (tsiviilseadustiku artikli 724 esimene lõik).

Teatavatel pärijatel (isikutel, kellel on õigus pärandi sundosale ja kõigil seadusjärgsetel (ab intestato) pärijatel) on valdusõigus (tsiviilseadustiku artikli 724 teine lõik). Teised pärijad, eelkõige riik, peavad saama valduse saamiseks kohtult kinnituse (envoi en possession) (artikli 724 kolmas lõik). Ka testamendijärgsed pärijad ja kingituste saajad võivad 3. detsembri 2001. aasta seaduse alusel saada valdusõiguse ilma eriformaalsusteta vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 724. Selles artiklis viidatakse omakorda artiklile 1004 (pärandi väljaandmine pärijate olemasolu korral), artiklile 1006 (pärimisõigus seadusjärgsete pärijate puudumise korral) ning artiklile 1008 (kohtu kinnitus valduse saamiseks).

Riigi kasuks tehakse valdust käsitlev otsus juhul, kui puuduvad veresugulusest tulenevad pärijad või testamendijärgsed pärijad. Riiki esindab sel juhul riigi kinnisvaraamet (Administration des domaines).

Pärijad, kes pärivad testamendi järgi kogu vara või osa sellest, peavad pärandi väljaandmise (délivrance de legs) taotlemiseks pöörduma seadusjärgsete pärijate poole.

Pärandi tingimusteta vastuvõtmine

Pärandi tingimusteta vastuvõtmine võib toimuda otse või kaudselt (tsiviilseadustiku artikkel 782).

Kaudse vastuvõtmisena käsitatakse toimingut, mis annab alust eeldada pärandi vastuvõtmist ja mida ei saa teha keegi teine peale pärija (tsiviilseadustiku artikkel 783).

Konkreetse vara käsutamine (kinnisvara, mööbli müük) tähendab pärandi vastuvõtmist, sest see vara moodustab osa pärandvarast. Pärija tehtud haldustoimingud (välja arvatud esialgsed haldusaktid ja hagi tagamise aktid) viitavad samuti pärandi tingimusteta vastuvõtmisele.

Pärandi vastuvõtmine netovara väärtuse ulatuses

Pärijad võivad teatada, et nad kavatsevad võtta pärandi vastu ainult vara netoväärtuse ulatuses (tsiviilseadustiku artikkel 787). Nad vastutavad kohustuste eest vaid pärandvarana saadava vara väärtuse ulatuses. Avaldus tuleb esitada selle kõrgema astme kohtu kantseleile, kelle tööpiirkonnas pärand avanes (tsiviilseadustiku artikkel 788).

Avaldusele tuleb lisada pärandvara nimekiri, kuid see võidakse edastada ka hiljem. Nimekirja koostab notar, oksjonipidaja-hindaja (commissaire-priseur) või kohtutäitur (huissier) (tsiviilseadustiku artikkel 789).

Nimekiri tuleb esitada kohtule kahe kuu jooksul alates avalduse esitamisest. Nimekirja puudumisel järeldatakse, et pärand on vastu võetud tingimusteta (tsiviilseadustiku artikkel 790). Nimekiri peab sisaldama kõiki pärandi koostisosasid, nii varasid kui ka kohustusi.

Pärandist loobumine

Pärandist on alati võimalik loobuda, esitades avalduse sellele kõrgema astme kohtule, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Loobumine peab olema sõnaselge (tsiviilseadustiku artikkel 804).

Pärandist loobuvat pärijat käsitatakse nii, nagu ta ei oleks kunagi pärija olnud.

Loobumine on tagasiulatuva jõuga (tsiviilseadustiku artikkel 807).

8 Kas pärija pärib ka surnu võlad? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Isikud, kes pärivad testamendi järgi kogu vara või osas sellest ja võtavad selle pärandvara vastu tingimusteta, vastutavad piiranguteta pärandvaraga seotud võlgade ja maksude eest. Testamendis tehtud rahaliste korralduste eest vastutavad nad vaid pärandvara puhasväärtuse ulatuses (võlad maha arvatud) (tsiviilseadustiku artikkel 785).

Kui pärijaid on mitu, vastutab igaüks isiklikult pärandvaraga seotud võlgade ja maksude eest proportsionaalselt nende osaga pärandvarast (tsiviilseadustiku artikkel 873).

Pärijad, kes otsustasid pärandvara vastu võtta tingimusteta, vastutavad lahkunu kõigi võlgade ja maksude eest piiranguteta. Samas võivad nad taotleda vabastamist kõigist pärandvarast tulenevate võlgadega seotud kohustustest või osadest sellistest kohustustest, kui nad ei olnud pärimise ajal teadlikud sellistest kohustustest ning võlgade tasumine võiks olulisel määral kahjustada nende enda vara.

  • Kui nad otsustasid pärandvara vastu võtta vara netoväärtuse ulatuses, vastutavad pärijad võlgade tasumise eest vaid nende saadud pärandvara väärtuse ulatuses.
  • Pärandvarast loobunud pärijad ei ole kohustatud võlgasid tasuma.

9 Milliseid dokumente ja/või millist teavet üldjuhul nõutakse kinnisvara registreerimiseks?

Tsiviilseadustiku artikli 710-1 kohaselt saab kinnistusregistrisse kandeid teha üksnes Prantsusmaal tegutseva notari koostatud ametliku dokumendi, kohtuotsuse või haldusasutuse väljastatud ametliku dokumendi alusel.

9.1 Kas pärandi hooldaja määramine on kohustuslik või taotluse korral kohustuslik? Kui see on kohustuslik või taotluse korral kohustuslik, milliseid samme tuleb selleks astuda?

Prantsusmaa õiguses ei ole sätestatud pärandi hooldaja kasutamist ega nõuta seda. Samas on pärandi hooldaja kasutamine võimalik, kui kohus on sellise hooldaja määranud. Kinnistusregistrile peavad teabe edastama pärijad notari abiga. Testaator võib määrata testamenditäitja, kelle volitused on kindlaks määratud tsiviilseadustiku artiklis 1025 ja sellele järgnevates artiklites.

9.2 Kellel on õigus surma puhuks tehtud korraldus täide viia ja/või pärandit hooldada?

Testamendi täitmine ja pärandi valitsemine on pärijate ülesanne. Vaidluse korral on asja pädev menetlema see kõrgema astme kohus, kelle tööpiirkonnas pärand avanes.

Sel juhul võib asja menetlev kohus määrata pärandi hooldaja, kes esindab kõiki pärijaid talle antud volituste piires.

Prantsusmaa õiguse alusel on vara valitsemisega seoses olemas ka muud liiki volitused, eelkõige postuumsed volitused, mille alusel testaator määrab elades pärandi hooldaja valitsema pärandvara või osa sellest pärijate asemel. Lisaks võib hooldaja määrata lepingu alusel (selle suhtes kohaldatakse üldist õigust) ja ka kohus (seda on kirjeldatud eespool).

9.3 Millised on pärandi hooldaja volitused?

Valdusõigusega pärijatel on täielikud volitused. Probleemi tekkimisel või juhul, kui ei jõuta kokkuleppele, võidakse asi anda kohtusse ja selle tulemusel võidakse määrata pärandi hooldaja. Sel juhul vastutab see hooldaja pärandvara esialgse valitsemise eest, kui tegemist on ühe või mitme pärija poolse tegevusetusega, kohustuste täitmata jätmisega või veaga. Seda rolli täites on hooldaja ülesanne säilitada ja valitseda pärandvara ning teha vara üle järelevalvet (artikkel 813-4). Pärandi hooldaja osaleb talle antud volituste piires ka kõigi pärijate nimel tsiviil- ja kohtuasjades (tsiviilseadustiku artikkel 813-5).

10 Millised dokumendid antakse üldjuhul välja siseriikliku õiguse kohaselt pärimismenetluse jooksul või selle lõpus, tõendades pärandisaajate staatust ja õigusi? Kas neil on konkreetne tõendusjõud?

Prantsusmaa õiguse kohaselt jagab notar pärandvara ametliku akti (acte de notoriété) alusel. Pärimismenetlus lõpeb vara jagamisega, millega lõpeb ka kaasomand. Vara jagamine võib toimuda sõbralikult (tsiviilseadustiku artikkel 835) või kohtumääruse alusel (tsiviilseadustiku artikkel 840). Vara jagamist võib taotleda iga pärija (tsiviilseadustiku artikkel 815). Vara jagamise võib algatada ka kaasomaniku võlausaldaja (tsiviilseadustiku artikkel 815-17).

Pärandvara üleminek pärijatele fikseeritakse üldjuhul ametlikus aktis (acte de notoriété), mille koostab notar ning milles märgitakse ära lahkunu pärijad ja nende päritav osa.

Seega märgitakse selles dokumendis ära, kellel on õigus pärida.

Tõendina käsitatava avalduse koostamisel kutsub notar kohale pärijate määratud kaks tunnistajat. Need tunnistajad peavad olema täisealised ning nad ei tohi olla omavahel abielus ega suguluses lahkunuga, kuigi nad peavad olema lahkunut hästi tundnud.

Selle akti näol on tegemist ametliku dokumendiga.

Pärast ametliku akti (acte de notoriété) koostamist koostab notar pärandvara jagamise protsessi lõpus vara jagamist käsitleva akti (acte de partage), milles märgitakse iga osaga seoses, kuidas testaatori vara jagatakse pärijate vahel. Ka see akt on ametlik dokument.

Viimati uuendatud: 13/02/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta