Pärimine

Küpros
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

 

Käesolev teabeleht on koostatud koostöös Euroopa Liidu Notariaatide Nõukoguga.

 

1 Kuidas koostatakse surma puhuks tehtud korraldus (testament, ühine testament, pärimisleping) vara üleminekuks?

Põhimõtteliselt ei sisalda siseriiklikud õigusaktid sätteid ühise testamendi kohta. Praktikas võivad abikaasad oma testamenti koostades määrata teineteise ainupärijaks.

Testamendid koostatakse ja täidetakse vastavalt 195. peatüki artiklile 23.

Testament peab olema koostatud kirjalikult ning selle peab allkirjastama testaator või mõni muu isik testaatori palvel ja tema juuresolekul. Testamendi allkirjastamise juures peab samaaegselt viibima ka vähemalt kaks tunnistajat, et testament testaatori juuresolekul kinnitada ja allkirjastada. Kui testament koosneb enam kui ühest lehest, tuleb allkirjastada või nimetähtedega varustada kõik lehed.

2 Kas korraldus tuleb registreerida? Kui jah, siis kuidas?

Testamendi võib:

a) esitada testaatori elukohajärgse provintsi kohturegistrile vastavalt 189. peatüki artiklile 9;

b) anda hoiule testaatori advokaadi büroosse; või

c) jätta enda kätte hoiule testaator või mis tahes testaatori poolt selleks määratud isik.

3 Kas surma puhuks tehtavatele korraldustele esineb muid piiranguid (nt pärandi sundosa)?

Pärandi sundosa põhimõte on sätestatud siseriiklikus õiguses 195. peatüki artiklis 41. Samuti on asjakohane 195. peatüki artikkel 51.

Lastel on õigus saada pärandvara netoväärtusest kuni 25 %. Kui testaatoril lapsi ei olnud, kuid on olemas üleelanud abikaasa või vanem (isa või ema), on neil õigus saada 50 % pärandvarast. Kõigil muudel juhtudel võidakse pärand tervikuna jaotada.

4 Kui surma puhuks ei ole korraldust tehtud, kes pärib siis ja kui palju?

Kui surma puhuks ei ole korraldusi tehtud, toimub pärimine vastavalt 195. peatüki artiklile 44 ja sellele järgnevatele artiklitele.

Laste ja abikaasa olemasolu korral jagatakse pärandi netoväärtus abikaasa ja laste vahel võrdsetes osades. Kui lapsed või alanejad sugulased puuduvad, suureneb abikaasa pärandiosa sõltuvalt sellest, kas on olemas teisi sugulasi kuni neljanda astmeni. Eelkõige juhul, kui lahkunust jäävad maha õed või vennad või vanemad, on abikaasa pärandiosa 50% pärandvara netoväärtusest, ning kui puuduvad sugulased kuni neljanda astmeni, on abikaasal õigus saada ¾ pärandist. Kõigil muudel juhtudel pärib abikaasa kogu vara.

5 Milline ametiasutus on pädev:

5.1 pärimisasjades?

5.2 võtma vastu pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

5.3 võtma vastu annaku vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

5.4 võtma vastu pärandi sundosa vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Kõigil eespool nimetatud juhtudel on pädev asutus testaatori/lahkunu viimase elukoha järgne piirkonnakohus.

6 Lühikirjeldus siseriikliku õiguse kohase pärimismenetluse, sealhulgas pärandvara likvideerimise ja pärandvara jagamise kohta (sealhulgas teave selle kohta, kas kohus või muu ametiasutus algatab pärimismenetluse ametiülesande korras).

Avalduse esitamine

Maksuameti antud ajutise vabastuse esitamine

Omandiõigust kinnitava tõendi väljastamine

Pärandvara nimekirja registreerimine

Pärandvaraga seotud mis tahes võlgade, sealhulgas maksude tasumine

Pärandvara jagamine

Lõppsumma registreerimine

Siseriiklikus õiguses puuduvad sätted kohtu algatusel alustatud pärimismenetluse kohta.

7 Kuidas ja millal saab isikust pärija või annakusaaja?

Isikust võib saada seadusjärgne pärija siis, kui ta on lahkunu sugulane kuni kuuenda astmeni. Asjakohased sätted on esitatud 195. peatüki artiklis 44 ja sellele järgnevates artiklites ning 195. peatüki I ja II lisas.

Isikust võib saada pärija, kui testaator jätab talle pärandvara oma testamendiga.

8 Kas pärija pärib ka surnu võlad? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Siseriikliku õiguse kohaselt ei vastuta pärijad lahkunu võlgade eest. Võlad kaetakse vaid pärandvara arvelt, mis jagatakse pärijate/annakusaajate vahel alles siis, kui need võlad (sealhulgas maksud) on tasutud. Asjakohased sätted on esitatud 189. peatüki artikli 41 punktis b ja artiklis 42.

9 Milliseid dokumente ja/või millist teavet üldjuhul nõutakse kinnisvara registreerimiseks?

Kui mõiste „kinnisvara registreerimine” all mõeldakse lahkunu vara üleminekut pärijatele/annakusaajatele, on vajalikud järgmised dokumendid:

omandiõiguse tunnistus;

maksuameti väljastatud tõend maksukohustuse täitmise kohta ja luba vara üleandmiseks;

tõend kinnisvaraga või kapitalituluga seotud maksukohustuste täitmise kohta;

tõend ja kviitung kohalike ja kommunaalmaksude tasumise kohta ning pärandi hooldaja ja/või testamenditäitja vande all antud kinnitus vara jagamise kohta;

mis tahes muud kinnistusameti ja/või maksuameti nõutavad dokumendid.

9.1 Kas pärandi hooldaja määramine on kohustuslik või taotluse korral kohustuslik? Kui see on kohustuslik või taotluse korral kohustuslik, milliseid samme tuleb selleks astuda?

Pärandi hooldaja määramine on pärandvara jagamiseks kohustuslik. Hooldaja määrab kohus taotluse alusel. Taotlus pärandi hooldaja määramiseks esitatakse vastavalt 189. peatükile, eelkõige, kuid mitte ainult selle artiklitele 18, 19, 20, 29 ja 49, ja 192. peatükile. Taotlusele tuleb lisada kavandatud hooldaja või testamenditäitja poolt vande all antud kinnitus ning vajaduse korral tagatise andja poolt vande all antud kinnitus ja tagatis. Samuti tuleb taotlusele lisada surmatunnistus ja pärimistunnistus, mille on väljastanud selle kohaliku omavalitsusüksuse juht, kus lahkunu elas, ning pärijate nõusolek pärandi hooldaja määramiseks. Muudes küsimustes tuleb järgida küsimusele nr 6 antud vastuses kirjeldatud menetlust.

9.2 Kellel on õigus surma puhuks tehtud korraldus täide viia ja/või pärandit hooldada?

Isiku surma korral on õigus surma puhuks tehtud korraldus täide viia testamenditäitjal ning tema surma või temapoolse huvi puudumise korral on selline õigus mis tahes isikul, kellel on varaga seoses olemas õiguslik huvi, s.t annakusaajal või pärijal.

9.3 Millised on pärandi hooldaja volitused?

Pärandi hooldaja volitusi on kirjeldatud 189. peatüki artiklis 41.

10 Millised dokumendid antakse üldjuhul välja siseriikliku õiguse kohaselt pärimismenetluse jooksul või selle lõpus, tõendades pärandisaajate staatust ja õigusi? Kas neil on konkreetne tõendusjõud?

Selliseks dokumendiks on omandiõiguse tunnistus, milles nimetatakse ära pärandi hooldaja ja/või testamenditäitja. Soodustatud isikute nimed loetletakse pärandi hooldaja määramise ja/või testamendi kinnitamise taotluses ning surmatunnistuses ja pärimistunnistuses, mille väljastab selle kohaliku omavalitsusüksuse juht, kus lahkunu elas.

Viimati uuendatud: 17/07/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta