Courts

In most Member States, there are different branches of courts. Generally, three main types of courts can be identified:

• ordinary courts,
• specialised courts, and/or
• courts dealing with constitutional matters.

The ordinary courts usually deal with disputes in civil matters (i.e. disputes between citizens and/or businesses) and/or criminal matters. In addition, many Member States have established courts for specific matters, such as disputes between public authorities and citizens or businesses (administrative matters, etc.).

Moreover, various Member States have an institution or court to ensure that their constitution is respected. Many of these courts or institutions can be asked to verify whether a certain law or legislation is in line with the constitutional requirements. Some of them can hear individual cases, but usually only as a last resort.

Beyond the information provided in the country-specific pages (see the list of flags on the right side), you can find valuable information on the following European websites (the following list may not be exhaustive):

• European Judicial Atlas - contains a search tool to identify the competent court,
• Association of Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions (ACA Europe) - "Tour of  Europe", particularly with a view to disputes in constitutional and administrative matters,
• Network of the Presidents of the Supreme Judicial Courts - information on the Member States' supreme courts.

Finding the right court

If you are involved in a judicial proceeding, or if you expect to be involved in one, you will need to identify the court that is competent to deal with your case or, in other words, which has jurisdiction. If you address the wrong court or if there is a dispute over the question of jurisdiction you run the risk of a considerable delay in the proceedings or even of a dismissal of your case because of a lack of jurisdiction.

If a court case has a cross-border dimension and involves, for example, parties living in different Member States, you will first have to identify in which Member State the proceedings should take place. The portal section "Going to Court " can guide you through this process.

Other judicial authorities and institutions

Beyond the courts, in most Member States, the judicial system comprises other judicial authorities and institutions that exercise public authority, such as public prosecutors or in certain cases state attorneys, public notaries or bailiffs. As for private lawyers, notaries and related professions with important functions in the judicial system, please see the page on legal professions.

The public prosecutors' office or prosecution service, which is regarded as part of the judiciary in many Member States, plays an essential role in criminal proceedings. The responsibilities and status of public prosecutors vary considerably among Member States. Related information can be found by selecting a relevant Member State flag in the section on ordinary courts, and also at the following websites:

• The website of the Consultative Council of European Prosecutors within the Council of Europe offers country profiles regarding the EU Member States and other European countries,
• European Judicial Network in criminal matters.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Belgia

Sellel lehel esitatakse kokkuvõte Belgia kohtukorraldusest.

Õiguskorraldus – kohtusüsteem

Belgia õigussüsteem on tsiviilõiguslik süsteem, mis sisaldab kohtunike poolt kodifitseeritavate, kohaldatavate ja tõlgendatavate eeskirjade kogumit.

Belgias kuulub kohtukorraldus vaid föderaalse tasandi pädevusse.

Põhimõtted

Enne ülevaate andmist Belgia kohtukorraldusest tuleks meenutada mõningaid kohtukorralduse riigiõiguslikke ja üldisi põhimõtteid.

Põhiseadusega sätestatakse kahe ülejäänud võimu liigiga, (seadusandlik ja täidesaatev võim) samadel alustel ka kohtuvõim, mille kandjateks on kohtud. Kohtud moodustavad seega kahe ülejäänud põhiseadusliku võimu kõrval kolmanda sõltumatu võimu.

Kohtud teostavad kohtuvõimu põhiseaduse ja muude seadustega sätestatud raamistikus. Kohtuvõimu ülesandeks on mõista kohut. Seega kohaldab kohtuvõim õigust: lahendab vaidlusi tsiviilasjades ja kohaldab kriminaalõigust õigusrikkumisi toime pannud isikute suhtes. Eristatakse kohtunikkonda ja prokuratuuri.

Põhiseaduse artiklite 144 ja 145 kohaselt kuuluvad vaidlused, mille sisuks on tsiviilõigused, ainult kohtute pädevusse, samuti kuuluvad kohtute pädevusse ka vaidlused, mille sisuks on poliitilised õigused, välja arvatud seadusega eraldi sätestatud juhtudel.

Kõik kohtud ja kõik kohtuvaidluse osas tehtavad otsused peavad põhinema seadusel. Põhiseaduse artikli 146 kohaselt ei ole võimalik moodustada mingeid erakorralisi komisjone ega kohtuid, sõltumata neile antavaist nimetustest.

Kohtuistungid on avalikud, välja arvatud juhul, kui selline avalikkus võib ohustada avalikku korda või moraali, sellisel juhul peab see asjaolu kajastuma kohtuotsuses (põhiseaduse artikli 148 esimene lõik). Kohtuistungite avalikkuse põhimõte võimaldab muu hulgas tagada õigusemõistmise läbipaistvust.

Kõik kohtuotsused peavad olema põhjendatud. Kohtuotsus kuulutatakse välja avalikul istungil (põhiseaduse artikkel 149). Põhiseaduses ja kohtuseadustiku artiklis 780 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustus tähendab, et kohtunik peab lähtuma poolte selgitustes esitatud faktidest ja õiguslikest asjaoludest. Põhjendus peab olema ammendav, selge, täpne ja asjakohane. Kohtuotsuste põhjendamise nõue, samuti kui kohtuniku sõltumatuse nõue kaitsevad kostjat kohtuniku omavoli eest ja võimaldavad põhjendusest tulenevalt algatada menetlust apellatsiooni- või kassatsioonikohtus.

Nii kohtunike sõltumatus oma õiguslike ülesannete täitmisel kui prokuratuuri sõltumatus juurdluste ja jälitustegevuse läbiviimisel, sealjuures ka pädeva ministri õigus algatada jälitustegevust ja anda sunniiseloomuga korraldusi kriminaalpoliitika, sealhulgas juurdlus- ja jälituspoliitika alal, tulenevad põhiseaduse artikli 151 lõikes 1 sätestatust.

Sama sätte lõike 4 kohaselt nimetatakse rahukohtunikud, kohtute kohtunikud, kohtunõunikud ja kassatsioonikohtu (Cour de cassation) nõunikud kuninga poolt seadusega sätestatud tingimuste ja menetluse kohaselt.

Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Kohtunikud jäävad pensionile seadusega sätestatud vanuses ning saavad seadusega ette nähtud pensioni. Kohtuniku töökohalt vabastamine või tema volituste peatamine saab toimuda üksnes kohtuotsuse alusel. Kohtuniku üleviimine saab toimuda ainult uue kohtuniku nimetamisel ja üleviidava kohtuniku nõusolekul (põhiseaduse artikkel 152). Ka kohtute juures töötavate prokuratuuri ametnike nimetamise ja tagasikutsumise õigus on üksnes kuningal (põhiseaduse artikkel 153).

Õiguskorraldusega seotud isikute eriõigused ja -kohustused on sätestatud seadusega (põhiseaduse artikkel 154).

Lisaks sellele ei või kohtunik võtta vastu ühtegi töölepingu alusel täidetavate funktsioonide juhtimist, välja arvatud juhul, kui ta täidab neid ülesandeid tasuta ning puuduvad seadusega sätestatud konfliktsed asjaolud (põhiseaduse artikkel 155).

Kohtualluvuse liik

Belgias on viis suurt kohtualluvuse piirkonda ehk viis apellatsioonikohtu piirkonda: Brüssel, Liège, Mons, Gent ja Antwerpen.

Need piirkonnad on jagatud kohturingkondadeks, millest igaühes on üks esimese astme kohus. Kogu Belgia territooriumil on 12 kohturingkonda. Brüsseli kohturingkonnas on kaks esimese astme kohut, millest üks on hollandi- ja teine prantsuskeelne.

Lisaks on kohturingkondades 9 töökohut (tribunaux du travail) ja 9 kaubanduskohut (tribunaux de commerce).

Ringkonnad on omakorda jagatud kohtukantoniteks (canton judiciaire), millest igaühes on üks rahukohus (justice de paix). Kogu Belgia territooriumil on 187 kohtukantonit.

Kõigis kümnes provintsis, samuti pealinn Brüsseli halduspiirkonnas on üks vandekohus (cour d’assises). Vandekohus ei ole alaline kohus. See moodustatakse iga kord, kui süüdistatavad tema ette saadetakse.

Õigusrikkumise iseloomu ja raskusastme, konflikti olemuse ja asjaomaste summade suuruse põhjal määratakse, millist liiki kohtu poole tuleb pöörduda.

Teatavatel juhtudel sõltub vaidluse iseloomust, millise kohtu poole tuleb pöörduda. Rahukohtunik on pädev lahendama naabritega tekkinud konflikte ning esimese astme kohus lahutusega seotud küsimusi. Muudel juhtudel on kriteeriumiks poolte staatus. Põhimõtteliselt esitatakse ettevõtjate vaidlused enamasti kaubanduskohtusse.

Kui pädeva kohtu liik on kindlaks määratud, peab määrama koha, kus kohtuasi tuleb läbi vaadata.

Tsiviilasjades võib hagi esitada kostja elukohajärgsele kohtule või selle koha kohtule, kus vaidlusalused kohustused tekkisid või kus need tuleks täita.

Kriminaalasjades on pädev ka selle koha kohus, kus õigusrikkumine toime pandi, kahtlusaluse elukohajärgne kohus ja selle koha kohus, kus kahtlusaluse võib leida. Juriidiliste isikute puhul pöördutakse asjaomase juriidilise isiku registrijärgse asukoha või tema tegevuskohajärgse kohtu poole.

Kohtud ja nende hierarhia:

Kohtukorralduse kohaselt on kohtutel kindel hierarhia. Kohtute struktuur on järgmine:

Tavakohtute otsused on prantsuse keeles „jugements”. Apellatsioonikohtute, töökohtute, vandekohtute ja kassatsioonikohtute otsused kannavad prantsuskeelset nimetust „arrêts”.

Tsiviilmenetluses käsitletakse peamiselt nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute vahelisi eraõiguslikke vaidlusi.

Kriminaalmenetluse eesmärk on määrata õigusrikkumiste toimepanijatele seadusega ettenähtud karistusi (vangistus, töökohustus, trahv jne).

Mõnikord ei ole üks pooltest kohtu otsusega nõus. Mitu edasikaebamise võimalust tagavad menetluse pooltele ja teatavatel juhtudel ka muudele osalistele õiguse nõuda kohtu poolt juba arutatud asjas uue otsuse tegemist. Edasikaebamise võimalused on jagatud kahte kategooriasse: tavalised ja erandlikud edasikaebamise viisid.

Tavalisi edasikaebamisviise on kaks: kaja ja apellatsioon.
Kaja esitamisega saab süüdimõistetu, kelle suhtes on tehtud tagaseljaotsus, kohtuotsuse vaidlustada. Sellisel juhul peab otsuse teinud kohus asja uuesti arutama.
Välja arvatud piiratud arvul juhtudel, kui see ei ole võimalik, on kõikidel asjaomastel pooltel õigus esitada edasikaebus. Nii süüdimõistetul, tsiviilhagejal, hageja poolel kui ka kostja poolel, samuti prokuröril on võimalus lasta kohtuasi teist korda läbi vaadata. Edasikaebuse vaatab alati läbi esimese otsuse teinud kohtust kõrgem kohus.

Järgmises tabelis esitatakse ülevaade edasikaebusi käsitlevatest kohtutest, vastavalt kohtutele, kelle otsuse kohta edasikaebus esitatakse:

Apellatsiooniastmes arutavad kohtunikud kohtuasja teist ja viimast korda ning teevad lõpliku otsuse. Pooltel on siiski veel võimalus esitada kassatsioonkaebus.

Lisaks nimetatud kahele tavalisele edasikaebamisviisile on olemas veel täiendavad „erandlikud” edasikaebamisviisid, millest peamine on kassatsioonkaebuse esitamine. Kohtuotsuse erandliku läbivaatamise näol kassatsioonikohtus ei ole tegemist kolmanda instantsiga või kolmanda kohtuastmega. Kassatsioonikohus kontrollib vastavust seadustele ning ei tegele talle edastatud kohtuasja sisulise menetlemisega.

Lisaks eespool osutatud kohtutele on Belgias veel kaks muud kohut. Neil kohtutel on kontrolliv funktsioon: riiginõukogu ja põhiseaduskohus. Riiginõukogu on kõrgem halduskohus ja kontrollib haldusvaldkonda. See kohus sekkub, kui mõne kodaniku hinnangul ei ole haldusasutus seadusest kinni pidanud. Põhiseaduskohtu roll on tagada, et seadused, dekreedid ja määrused oleksid vastavuses põhiseadusega, ning jälgida, et pädevused oleks Belgia riigiasutuste vahel õiglaselt jaotatud.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Belgia kohtuvõimu portaal tagab muu hulgas juurdepääsu kohtpraktikale, Belgia õigusaktidele ja ametlikule väljaandele Moniteur Belge.

Kas juurdepääs andmebaasidele on tasuta?

Jah, juurdepääs andmebaasile on tasuta.

Samateemalised lingid

Föderaalne Avalik Õigusteenistus

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Bulgaaria

Sellel lehel antakse ülevaade Bulgaaria kohtusüsteemist.

Kohtukorraldus – kohtusüsteem

Õigusemõistmine toimub Bulgaarias kolmes astmes. Kohtud on riigiorganid, mis mõistavad õigust tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades.

Bulgaarias tegutsevad järgmised kohtud:

• piirkondlikud kohtud – 113;
• ringkonnakohtud – 28;
• halduskohtud – 28;
• kriminaalasjade erikohus – 1;
• apellatsioonikohtud – 5;
• kriminaalasjade eriapellatsioonikohus – 1;
• sõjaväekohtud – 5;
• sõjaväe apellatsioonikohus – 1;
• kõrgem kassatsioonikohus – 1;
• kõrgem halduskohus – 1.

Kohtute haldamine

Bulgaaria kohtute korraldus ja tegevus on reguleeritud kohtute seadusega, milles on sätestatud kohtuorganite struktuur ja tegevuspõhimõtted ning millega reguleeritakse asjaomaste organite omavahelisi suhteid ning suhteid seadusandlike ja täidesaatvate organitega.

Bulgaaria ametlikus väljaandes nr 64/2007 avaldatud kohtute seaduse kohaselt on kõrgeim haldusorgan kõrgem justiitsnõukogu, mis vastutab kohtusüsteemi haldamise ja selle sõltumatuse tagamise eest. Kõrgem justiitsnõukogu määrab kindlaks kohtusüsteemi koosseisu ja töökorralduse ning haldab seda süsteemi asjaomaste organite sõltumatust mõjutamata.

Kõrgem justiitsnõukogu määrab justiitsministri ettepaneku alusel ja sõjaväekohtute puhul koostöös kaitseministriga kindlaks kohtupiirkondade arvu ning piirkondlike, ringkonna-, haldus- ja apellatsioonikohtute asukohad.

Piirkondlike, ringkonna-, haldus-, sõjaväe- ja apellatsioonikohtute territoriaalsed tööpiirkonnad ei pruugi tingimata kattuda riigi territooriumi haldusjaotusega.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Piirkondlikud kohtud – peamised esimeses astmes kohtuasju arutavad kohtud. Nende otsuste peale saab esitada apellatsiooni vastavale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtud – toimivad nii esimese kui ka teise astme kohtutena. Esimese astme kohtutena arutavad nad täpselt määratletud kategooriatesse kuuluvaid hagisid, mis on seotud suurte summadega või suure avaliku huviga. Teise astme kohtutena (apellatsioonikohtutena) tegutsedes vaatavad nad läbi piirkondlike kohtute tehtud otsuseid.

Halduskohtud – pädevad kõikides kohtuasjades, millega taotletakse haldusaktide väljaandmist, muutmist, kehtetuks tunnistamist või tühistamist, halduskohtumenetluse seadustikuga hõlmatud kokkuleppe õigustühiseks tunnistamist, õiguskaitset haldusasutuste lubatamatu tegevuse või tegevusetuse korral, kaitset ebaseaduslike sunnimeetmete eest, hüvitist kahju korral, mis tuleneb haldusasutuste ja -ametnike ebaseaduslikust tegevusest ja tegevusetusest, hüvitist kahju korral, mis tuleneb sunnimeetmetest, halduskohtute tehtud otsuste kehtetuks tunnistamist või tühistamist ning halduskohtumenetluse seadustiku kohase haldusakti mitteautentseks tunnistamist.

Igaüks võib esitada hagi haldusõiguse või õigussuhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks, tingimusel et tegemist on õigustatud isikuga ja ükski muu õiguskaitsemeede ei ole kättesaadav.

Need hagid vaatab läbi see halduskohus, kelle geograafilises tööpiirkonnas on vaidlustatud haldusakti välja andnud asutuse asukoht. Kui see asukoht on välismaal, saadetakse hagid arutamiseks Sofia linna halduskohtule.

Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei saa apellatsiooni esitada ühegi haldusakti peale, millega rakendatakse otse Bulgaaria riiklikku välis-, kaitse- või julgeolekupoliitikat.

Muud erikohtud

Sõjaväekohtud arutavad esimese astme kohtutena kriminaalasju, mis on seotud õigusrikkumistega, mille on oma ametiülesannete täitmise raames või sellega seoses väidetavalt toime pannud Bulgaaria sõjaväe kindralid, ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid, kaitseministeeriumi tsiviilpersonal ning muude kaitseministeeriumile aru andvatesse struktuuridesse kuuluvate ministeeriumide ja ametiasutuste töötajad ning riikliku julgeolekuasutuse ja riikliku luureteenistuse töötajad. Selliste kohtuasjade puhul on teise astme kohtuks sõjaväe apellatsioonikohus. Sõjaväekohtute pädevus on kindlaks määratud kriminaalmenetluse seadustikus. Nendel kohtutel on sama staatus nagu ringkonnakohtutel.

Bulgaarias on ainult üks sõjaväe apellatsioonikohus, mis arutab riigi sõjaväekohtute tehtud otsuste peale esitatud apellatsioone ja vastuväiteid.

Apellatsioonikohtud arutavad nende tööpiirkonna ringkonnakohtute poolt esimeses astmes tehtud otsuste peale esitatud apellatsioone ja vastuväiteid.

Sofias asuv kriminaalasjade erikohus on võrdväärne ringkonnakohtuga. Selle pädevus on sätestatud seaduses. Kriminaalasjade erikohtu pädevusse kuuluvad kuriteod – eelkõige organiseeritud kuritegelike rühmituste poolt või nende heaks toime pandud kuriteod – on ammendavalt loetletud kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 411а.

Kriminaalasjade eriapellatsioonikohus arutab kriminaalasjade erikohtu tehtud otsuste peale esitatud apellatsioone ja vastuväiteid.

Kõrgem kassatsioonikohus on kõrgeim kohtuinstants kriminaal- ja tsiviilasjades. Tema tööpiirkond hõlmab kogu Bulgaaria Vabariigi territooriumi. Kõrgem kassatsioonikohus teeb kõrgeimat kohtulikku kontrolli seaduste nõuetekohase ja ühetaolise kohaldamise üle kõigis kohtutes. Kõrgem kassatsioonikohus asub Sofias.

Kõrgem halduskohus teeb kõrgeimat kohtulikku kontrolli seaduste nõuetekohase ja ühetaolise kohaldamise üle halduskohtutes.

Kõrgem halduskohus vaatab läbi kaebusi ja vastuväiteid, mis on esitatud ministrite nõukogu, peaministri, asepeaministri, ministrite, ministrite nõukogu otsesesse alluvusse kuuluvate muude institutsioonide juhtide aktide, kõrgema justiitsnõukogu aktide, Bulgaaria riigipanga aktide, piirkonnakuberneride aktide ja samuti muude põhikirjaga kindlaksmääratud aktide kohta; kohus teeb otsuseid teisese õiguse aktide õiguspärasuse vaidlustamise asjades; kassatsioonikohtuna vaatab kohus läbi kohtulahendeid, teeb otsuseid haldusasjades ja vaatab läbi taotlusi haldusasjades tehtud lõplike kohtuotsuste tühistamiseks.

Bulgaaria Kaubandus-Tööstuskoja juures tegutsev vahekohus

Vahekohus lahendab tsiviilõiguslikke vaidlusi ja vaidlusi, mille raames käsitletakse lünki lepingutes või lepingute kohandamist uutele tingimustele, olenemata sellest, kas ühe või mõlema poole registreeritud asukoht või elukoht on Bulgaaria Vabariigis.

Bulgaaria Vabariigi Konstitutsioonikohus

Bulgaaria konstitutsioonikohus tagab Bulgaarias demokraatlike protsesside pöördumatuse, sest nende protsesside elluviimine on põhiseaduse peamine eesmärk. Konstitutsioonikohus ei ole kohtusüsteemi osa. Tegemist on sõltumatu organiga, millele on volitused antud otse põhiseadusega ja mille tegevus on reguleeritud eriseadusega. Kohtu otsused, milles käsitletakse muu hulgas kodanike inimõiguste ja seaduslike huvide kaitset, võimude lahusust, eraomandi puutumatust, ettevõtlusvabadust, ajakirjanduse sõltumatust, tsensuuri keelamist ja rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni vastavust põhiseadusele, on pälvinud märkimisväärset avalikku ja rahvusvahelist heakskiitu.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Igal Bulgaaria kohtul on oma veebisait, kus esitatakse teavet nii kohtu struktuuri ja tegevuse kui ka praeguste ja varasemate kohtuasjade kohta.

Kõrgema justiitsnõukogu veebisaidil esitatakse üksikasjalik loetelu Bulgaaria kohtutest koos nende füüsiliste ja veebiaadressidega (kättesaadav üksnes bulgaaria keeles).

Peamised kohtute veebisaidid on järgmised:

• Sofia piirkondlik kohus (Софийски районен съд (СРС));
• Sofia linna kohus (Софийски градски съд (СГС));
• Sofia ringkonnakohus (Софийски окръжен съд (СОС));
• kriminaalasjade erikohus (Специализиран наказателен съд (СпНС));
• Sofia apellatsioonikohus (Софийски апелативен съд (САС));
• sõjaväe apellatsioonikohus (Военно апелативен съд);
• kriminaalasjade eriapellatsioonikohus (Апелативен специализиран наказателен съд (АСпНС));
• kõrgem halduskohus (Върховен административен съд (ВАС));
• kõrgem kassatsioonikohus (Върховен касационен съд (ВКС));
• konstitutsioonikohus (Конституционен съд ).

Õigusaktide elektroonilised andmebaasid:

1. Tasulised

• Apis;
• Ciela;
• õigusentsüklopeedia (Юридическа енциклопедия).

2. Tasuta

• Lex.

3. Elektrooniline ametlik väljaanne (Електронен държавен вестник).

Muud veebisaidid, kust võib leida kasulikku õigusalast teavet:

• rahvusassamblee (Народно събрание);
• ministrite nõukogu (Министерски съвет);
• justiitsministeerium (Министерство на правосъдието);
• kõrgem justiitsnõukogu (Висш съдебен съвет).

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Tšehhi Vabariigi kohtusüsteem koosneb Tšehhi Vabariigi Konstitutsioonikohtust ja nn tavakohtute süsteemist.

Tavakohtud on ülemkohus (nejvyšší soud), kõrgem halduskohus (nejvyšší správní soud), kõrgemad kohtud (vrchní soudy), piirkonnakohtud (krajské soudy) ja maakohtud (okresní soudy).

Kohtute haldamine

Kohtuid haldab riigi tasandil Tšehhi Vabariigi Justiitsministeerium.

Justiitsministeerium haldab kohtute ja kohtunike seaduse nr 6/2002 alusel kas otse või kohtute esimeeste kaudu kõrgemaid kohtuid, piirkonnakohtuid ja maakohtuid; maakohtuid võib justiitsministeerium hallata ka piirkonnakohtute esimeeste kaudu.

Teatavaid keskseid haldusülesandeid täidavad ka Tšehhi Vabariigi Ülemkohtu esimees (või aseesimees) ja Tšehhi Vabariigi Kõrgema Halduskohtu esimees (või aseesimees).

Kohtute riiklikul haldamisel võetakse arvesse asjaomaste kohtunõukogude tähelepanekuid. Kohtunõukogud on moodustatud Tšehhi Vabariigi Ülemkohtu, Tšehhi Vabariigi Kõrgema Halduskohtu, kõrgemate kohtute, piirkonnakohtute ja maakohtute juures.

Teatavaid haldustoiminguid sooritab kohtu haldusdirektor, kes annab oma tegevusest aru kohtu esimehele.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Tavakohtute süsteemil on neli organisatsioonilist haru:

• maakohtud; Praha pealinnapiirkonna kohtutel (obvodní soudy) ja Brno munitsipaalkohtul (městský soud) on maakohtutega võrdne staatus;
• Brno, České Budějovice, Hradec Králové, Ostrava, Plzeňi, Praha ja Ústí nad Labemi piirkonnakohtud ning Praha munitsipaalkohus;
• Praha ja Olomouci kõrgemad kohtud;
• ülemkohus ja kõrgem halduskohus, mis asuvad mõlemad Brnos.

Erikohtute süsteemi kuulub ainult Tšehhi Vabariigi Konstitutsioonikohus

Kohtute hierarhia

Tšehhi Vabariigis kehtib kaheastmeline kohtusüsteem, mis väljendub ka õiguskaitsevahendite süsteemi korralduses. Seetõttu on kohtute hierarhial konkreetses organisatsioonilises harus kolm tasandit.

Lisateave on esitatud Tšehhi Vabariigi tavakohtute süsteemi kirjeldavas osas.

Kohtute ülesanded vastavalt kohtute ja kohtunike seadusele nr 6/2002.

Maakohtud:

a) teevad otsuseid esimese astme kohtutena, välja arvatud juhul, kui kohtumenetluste seaduses on sätestatud teisiti;

b) teevad otsuseid muudes, seadusega kindlaksmääratud asjades.

Piirkonnakohtud:

a) teevad teise astme kohtutena otsuseid kohtumenetluste seadusega kindlaksmääratud asjades, mille kohta on nende piirkonna maakohtud teinud esimese astme otsuse;

b) teevad esimese astme kohtutena otsuseid asjades, mis on kindlaks määratud kohtumenetluste seaduses;

c) teevad otsuseid seadusega kindlaksmääratud haldusõiguslikes asjades;

b) teevad otsuseid muudes, seadusega kindlaksmääratud asjades.

Kõrgemad kohtud:

a) teevad teise astme kohtutena otsuseid kohtumenetluste seadusega kindlaksmääratud asjades, mille kohta on nende pädevusala piirkonnakohtud teinud esimese astme otsuse;

b) teevad otsuseid muudes, seadusega kindlaksmääratud asjades.

Tšehhi Vabariigi Ülemkohus

Kõrgeima kohtuasutusena nendes asjades, mille raames käsitletakse kohtute pädevust tsiviil- ja kriminaalmenetluste puhul, tagab Tšehhi Vabariigi Ülemkohus kohtuotsuste järjepidevuse ja õiguspärasuse,

a) tehes otsuseid erakorraliste kaebuste kohta kohtumenetluste seadusega kindlaksmääratud asjades;

b) tehes otsuseid muudes asjades, mis on kindlaks määratud asjaomaste õigusaktide või parlamendis ratifitseeritud rahvusvahelise lepinguga, mis on Tšehhi Vabariigile siduv ja mis on ametlikult jõustatud.

Ülemkohus teeb veel otsuseid järgmistes asjades:

a) välisriikide kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine, kui seda nõutakse asjaomaste õigusaktide või parlamendis ratifitseeritud rahvusvahelise lepinguga, mis on Tšehhi Vabariigile siduv ja mis on ametlikult jõustatud;

b) muud asjad, mis on kindlaks määratud asjaomaste õigusaktide või parlamendis ratifitseeritud rahvusvahelise lepinguga, mis on Tšehhi Vabariigile siduv ja mis on ametlikult jõustatud.

Ülemkohus kontrollib ja hindab kohtute tehtud lõplikke otsuseid tsiviil- ja kriminaalasjades ning koostab selle põhjal arvamusi kohtute otsustusprotsessi kohta konkreetsete kohtuasjade lõikes, eesmärgiga tagada riigis kohtuotsuste tegemise järjepidevus.

Tšehhi Vabariigi Kõrgemal Halduskohtu ülesanded vastavalt seadusele nr 150/2002 ehk haldusmenetluse seadustikule

Kõrgeima kohtuasutusena nendes küsimustes, mis on seotud kohtute pädevusega haldusasjades, tagab kõrgeim halduskohus kohtuotsuste järjepidevuse ja õiguspärasuse, tehes otsuseid kohtuotsuste läbivaatamise taotluste kohta seadusega kindlaksmääratud asjades ning tehes otsuseid kõnealuse või muu asjaomase seadusega kindlaksmääratud muudes asjades.

Kõrgeim halduskohus kontrollib ja hindab kohtute tehtud lõplikke otsuseid haldusasjades ning koostab selle põhjal arvamusi kohtute otsustusprotsessi kohta konkreetsete kohtuasjade lõikes, eesmärgiga tagada riigis kohtuotsuste tegemise järjepidevus.

Haldusasutuste otsuste järjepidevuse ja õiguspärasuse huvides võib kõrgeim halduskohus teha oma otsustusprotsessi osana resolutiivotsuseid kõnealuse seadusega kindlaksmääratud asjades, järgides seaduses sätestatud menetlust.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Õigusportaal

Avaliku halduse portaal

Kas juurdepääs andmebaasidele on tasuta?

Juurdepääs mõlemale internetiportaalile on tasuta.

Sisu lühikirjeldus

Õigusportaal sisaldab teavet justiitsministeeriumi, eri kohtute ja riigiprokuröri kohta ning nende kontaktandmeid.

Valitsuse ametlikust portaalist leiab kõik Tšehhi Vabariigi õigusaktid, mis on avaldatud ametlikus väljaandes.

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Taani kohtusüsteem koosneb järgmistest kohtutest:

• ülemkohus;
• kaks ringkonnakohut;
• merendus- ja kaubanduskohus;
• maa kinnistamise kohus;
• 24 esimese astme kohut;
• Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud;
• apellatsiooniloa nõukogu;
• kohtuliku süüdistuse esitamise ja läbivaatamise erikohus;
• Taani kohtunike ametisse nimetamise nõukogu ja
• Taani kohtute amet.

Kohtute haldamine

Kohtuid haldab Taani kohtute amet, mis loodi uue sõltumatu institutsioonina 1. juulil 1999. Nimetatud asutus tagab kohtute ja apellatsiooniloa nõukogu rahaliste vahendite, personali, ehitiste ja  infotehnoloogia nõuetekohase ja adekvaatse haldamise.

Taani kohtute ametit juhivad haldusnõukogu ja direktor. Taani kohtute amet kuulub justiitsministeeriumi valitsemisalasse, kuid ministril ei ole õigust anda ametile suuniseid ega muuta ameti tehtud otsuseid.

Haldusnõukogu juhib ameti tegevust ning vastutab üldiselt Taani kohtute ameti tegevuse eest. Direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist haldusnõukogu, vastutab ameti igapäevase juhtimise eest. Direktoril ei pea olema kraadi õigusteaduse erialal.

Taani kohtute ameti seaduses on kindlaks määratud Taani kohtute ameti haldusnõukogu koosseis. Haldusnõukogu koosneb 11 liikmest, kellest kaheksa on kohtute esindajad, üks on advokaat ning kahel on eriteadmised juhtimisest ja sotsiaalvaldkonnast.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateabe saamiseks palume tutvuda Taani kohtusüsteemi käsitleva pidevalt ajakohastatava ülevaate ja kirjeldusega.

Seonduvad lingid

Tsiviilasjade amet

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Saksamaa

Selles osas antakse ülevaade Saksamaa kohtusüsteemist.

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Saksamaa Liitvabariigi föderaalse ülesehituse tõttu on ka Saksamaa kohtusüsteem föderaalse ülesehitusega. Õigusemõistmine toimub nii liidu kohtutes kui ka 16 liidumaa (Länder) kohtutes. Suurema osa tööst teevad kohtumõistmisel liidumaade kohtud.

Saksamaa kohtusüsteem on jaotatud viieks sõltumatuks eriharuks või kohtupädevuseks:

• üldkohtupädevus;
• töövaldkonna kohtupädevus;
• üldise haldusvaldkonna kohtupädevus;
• maksuvaldkonna kohtupädevus;
• sotsiaalvaldkonna kohtupädevus.

Lisaks nimetatud kohtupädevuse eriharudele on konstitutsioonilistes küsimustes kohtupädevus liidu konstitutsioonikohtul ja liidumaade konstitutsioonikohtutel.

Ülevaate kohtute ülesehitusest leiate Saksamaa Liitvabariigi justiitsministeeriumi veebisaidilt.

Kohtute haldamine

Liidumaade kohtuid haldavad enamasti liidumaade justiitsministeeriumid. Liidu tasandil on liidu ülemkohus, liidu halduskohus ja liidu maksukohus liidu justiitsministri haldusalas. Liidu töökohus ja liidu sotsiaalkohus on liidu töö- ja sotsiaalministeeriumi haldusalas.

Nimetatud ministeeriumid haldavad samuti vajalikke rahalisi vahendeid. Ainus erand on liidu konstitutsioonikohus, millele on antud organisatsiooniline autonoomia kui sõltumatule põhiseaduslikule institutsioonile. Liidu konstitutsioonikohus esitab oma eelarve heakskiitmiseks.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Saksamaa kohtusüsteem jaguneb üldkohtuteks ja erikohtuteks. Üldkohtute pädevus hõlmab tsiviil- ja kriminaalkohtu pädevust. Erikohtud on halduskohtud, maksukohtud, töökohtud ja sotsiaalkohtud. Lisaks erikohtutele on kehtestatud konstitutsiooniline kohtupädevus, mis hõlmab liidu konstitutsioonikohut ja liidumaade konstitutsioonikohtuid.

Kohtute hierarhia

Vt liitvabariigi justiitsministeeriumi esitatud ülevaadet kohtute hierarhiast.

Seonduvad lingid

Saksamaa Liitvabariigi justiitsministeeriumi veebisait

Liidu ülemkohus

Liidu halduskohus

Liidu maksukohus

Liidu töökohus

Liidu sotsiaalkohus

Liidu konstitutsioonikohus

Saksamaa Liitvabariigi justiitsministeerium

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Eesti põhiseaduse kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja muude seadustega. Põhiseadusest lähtudes on Eesti kohtusüsteemil kohtumõistmise ainupädevus. Kohus on oma ülesannete täitmisel sõltumatu täidesaatvast ja seadusandlikust võimust.

Kohtute haldamine

Esimese ja teise astme kohtuid haldab justiitsministeerium koostöös kohtute haldamise nõukojaga. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu, mille tööd juhib Riigikohtu esimees. Esimese ja teise astme kohtuid rahastatakse justiitsministeeriumi eelarve kaudu riigieelarvest. Riigikohus haldab ennast iseseisvalt ja tal on eraldiseisev eelarve.

Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad:

• Riigikohtu esimees, kes on ühtlasi ka nõukoja esimees;
• viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku;
• kaks Riigikogu liiget;
• Advokatuuri juhatuse poolt nimetatud vandeadvokaat;
• riigi peaprokurör või tema nimetatud riigiprokurör;
• õiguskantsler või tema nimetatud esindaja;
• justiitsminister või tema esindaja, kes osaleb nõukoja istungil ja kellel on sõnaõigus.

Loe täpsemalt kohtute haldamise nõukoja kohta siit.

Kohtute hierarhia

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline:

• esimese astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud;
• teise astme kohtud on ringkonnakohtud (apellatsioonikohtud);
• kõrgeima astme kohus on Riigikohus (kassatsioonikohus).

Üldkohtutena arutavad maakohtud tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna seadusega nende pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi maakohtute ja halduskohtute lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab ringkonnakohtu lahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Üldteavet Eesti õigussüsteemi kohta on võimalik leida justiitsministeeriumi veebilehelt.

Ülevaadet Eesti kohtusüsteemi kohta on võimalik leida kohtute veebilehelt.

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Juurdepääs Eesti õigus- ja kohtusüsteemi käsitlevale teabele on tasuta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Iirimaa

Sellel lehel antakse ülevaade Iirimaa kohtusüsteemist.

Kohtukorraldus – Iirimaa

Kohtuteenistus (Courts Service) on sõltumatu juriidiline isik, mille valitsus moodustas 1999. aasta novembris, tuginedes 1998. aasta kohtuteenistuse seadusele (Courts Service Act). Kohtuteenistusel on järgmised ülesanded:

1. - kohtute haldamine;
2. - kohtunikele tugiteenuste pakkumine;
3. - üldsusele kohtusüsteemi kohta teabe pakkumine;
4. - kohtuhoonete tagamine, haldamine ja ülalpidamine ning
5. - kohtute kasutajatele teenuste pakkumine.

Iirimaa põhiseaduses on sätestatud, et seadusega loodud kohtutes mõistavad õigust kohtunikud, kelle on ametisse nimetanud president valitsuse ettepanekul. Põhiseaduse kohaselt on kõikide kohtute kohtunikud oma õigusemõistmisega seotud ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud. Kohtuniku saab ametist vabastada ainult juhul, kui ta on toime pannud teo, mille eest on seaduses ette nähtud ametist tagandamine, või töövõimetuse tõttu ning pärast seda, kui parlamendi mõlemad kojad on teinud vastava otsuse.

Kohtute hierarhia

Põhiseaduse kohaselt koosneb kohtusüsteem kõrgeima astme apellatsioonikohtust, milleks on ülemkohus (Supreme Court), ning esimese astme kohtutest, mis hõlmavad kõrgemat kohut, millel on täielik pädevus kõigis kriminaal- ja tsiviilasjades, ning piiratud kohtupädevusega kohtuid, milleks on piirkondlikul tasandil tegutsevad ringkonnakohus (Circuit Court) ja piirkonnakohus (District Court).

Kriminaalasjade kohta sätestatakse artiklis 38, et „isikule saab määrata kriminaalkaristuse ainult nõuetekohase õigusemõistmise raames”. Väiksemaid õigusrikkumisi arutatakse lihtmenetlust kasutavates kohtutes, kuid isiku üle, keda süüdistatakse raskemas õigusrikkumises, ei saa kohut pidada ilma vandekohtuniketa. Põhiseadus sisaldab ka sätteid erikohtute loomise kohta, eesmärgiga tagada tõhus õigusemõistmine küsimustes, milles üldkohtud ei suudaks seda teha.

Üldsus võib viibida kõigil kohtuistungitel, välja arvatud juhul kui kohus töötab n.ö kinniste uste taga, mis tähendab, et kohtuistung on üldsusele suletud.

Tsiviilasju menetlevate kohtute korraldus:

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Õigusemõistmine on Kreekas üks riigi kolmest ülesandest. Kooskõlas võimude lahususe põhimõttega on kohtuvõim seadusandliku ja täidesaatva võimu asutustest sõltumatu.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Kreeka kohtud on jagatud järgmistesse peamistesse kategooriatesse:

• halduskohtud (Dioikitika dikastiria);
• tsiviilkohtud (Politika dikastiria);
• kriminaalkohtud (Poinika dikastiria).

Kohtute haldamine

Kohtuid haldavad kohtuametnikud, sõltuvalt asjaoludest kas kohtu esimees või kolmeliikmeline kohtunõukogu.

Kohtute hierarhia

Tsiviilkohtud:

• kassatsioonikohus (Areios Pagos), apellatsioonikohus, esimese astme kohtud, rahukohtud.

Kriminaalkohtud:

• kassatsioonikohus, apellatsioonikohtud, kriminaalkohtud, väärteoasjade kohtud.

Halduskohtud:

• Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu, teise astme halduskohtud, halduskohtud.

Seonduvad lingid

Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu

Ateena esimese astme halduskohus

Ateena esimese astme kohtu juures tegutsev prokuratuur

Justiitsministeerium

Kassatsioonikohus

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Hispaania

Käesolevas osas antakse üldine ülevaade Hispaania kohtusüsteemist.

Kohtukorraldus. Kohtusüsteem.

Kohtute haldamine

Kaasaegsete kohtusüsteemide seas vastab Hispaania süsteem Mandri-Euroopa õigussüsteemile.

Nimetatud süsteemi peamised omadused on järgmised:

• avaliku ja erasektori eraldatus õiguskorras, õiguse jagunemine riigi-, kriminaal-, haldus-, maksu-, tsiviil-, äri-, sotsiaal- ja protsessiõiguseks;
• seaduste ja kirjutatud õiguse ülimuslikkus tsiviilkoodeksis määratud allikate süsteemis, kuhu kuuluvad seadus, tava ja üldised õiguspõhimõtted;
• kohtute hierarhiline korraldus ja edasikaebamiste süsteemi olemasolu.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Hispaania 1978. aasta põhiseaduses on sätestatud, et Hispaania on demokraatlik sotsiaalne õigusriik, mis peab oma õiguskorra ülimateks väärtusteks vabadust, õiglust, võrdsust ja poliitilist pluralismi.

Põhiseaduse aluseks on Hispaania riigi lahutamatu ühtsus ja kõikide hispaanlaste ühine ja jagamatu kodumaa, ta tunnustab Hispaanias elavate rahvaste ja piirkondade õigust autonoomiale ja nendevahelist solidaarsust ning annab sellele tagatise.

Põhiseaduse VI peatükk on pühendatud kohtuvõimule ja selle paragrahvis 117 on sätestatud, et kohtute korralduse ja toimimise aluseks on jurisdiktsiooni ühtsuse põhimõte.

Hispaania kohtute korraldus tugineb kõigile neile põhimõtetele, millest tulenevalt on üks ühtne üldkohtutest koosnev kohtusüsteem.

Erinevate kohtute vahel on töö jaotatud vastavalt pädevusele – kohtuasi, hagi hind, isik, funktsioon ja territoorium –, kuna erinevate pädevustega erinevate kohtute olemasolu ei ole jurisdiktsiooni ühtsuse põhimõttega vastuolus.

Selleks et kohtuorganit võiks lugeda üldkohtuks, peab see Hispaania 1978. aasta põhiseaduse paragrahvi 122 kohaselt olema reguleeritud kohtuvõimu alusseadusega.

Tuleb eristada kolme põhiaspekti:

1. territoriaalne aspekt;
2. kohtute jagunemine ühe või mitme kohtunikuga kohtuteks;
3. pädevus.

Territoriaalne aspekt

Vastavalt 1. juuli 1985. aasta alusseadusele 6/1985, mis käsitleb kohtuvõimu, on riik kohtumõistmise eesmärkidel territoriaalselt jagatud linnadeks, ringkondadeks (partidos), provintsideks ja autonoomseteks piirkondadeks, kus kohtuvõimu teostavad rahukohtud (Juzgados de Paz), esimese astme ja eeluurimise kohtud (Juzgados de Primera Instancia e Instrucción), halduskohtud (Juzgados de lo Contencioso-Administrativo), töökohtud (Juzgado de lo Social), vangide heaolu- ja järelevalveküsimustega tegelevad kohtud (Juzgados de Vigilancia Penitenciaria) ja noorsookohtud (Juzgados de Menores), provintsikohtud (Audiencias Provinciales) ja autonoomsete piirkondade kõrgema astme kohtud (Tribunales Superiores de Justicia). Kogu riigi territooriumil teostavad kohtuvõimu riigikohus (Audiencia Nacional), ülemkohus (Tribunal Supremo), eeluurimise keskkriminaalkohtud (Juzgados Centrales de Instrucción) ja piirkonna halduskohtud (Juzgados Centrales de lo Contencioso-administrativo).

Kohtute jagunemine ühe või mitme kohtunikuga kohtuteks

Üks kohtunik on kõikides kohtutes, välja arvatud ülemkohus, riigikohus, autonoomsete piirkondade kõrgema astme kohtud ja provintsikohtud.

Ülemkohtu koosseisu kuuluvad esimees, osakondade esimehed (presidentes de sala) ja seadusega igale osakonnale ette nähtud kõrgema astme kohtunikud (magistrados). Ülemkohtul on viis osakonda: tsiviil-, kriminaal-, haldus-, sotsiaalasjade- ja sõjaväeosakond.

Riigikohtu (Audiencia Nacional) koosseisu kuuluvad esimees, osakondade esimehed ja seadusega igale osakonnale (apellatsiooni-, kriminaal-, haldus- ja sotsiaalasjade osakond) ette nähtud kõrgema astme kohtunikud.

Autonoomsete piirkondade kõrgema astme kohtud (Tribunales Superiores de Justicia) koosnevad neljast osakonnast (tsiviil-, kriminaal-, haldus- ja sotsiaalasjade osakond). Kohtute koosseisu kuuluvad esimees, kes juhib ka tsiviil- ja kriminaalosakonda, osakondade esimehed ja seadusega igale osakonnale ette nähtud kõrgema astme kohtunikud.

Provintsikohtutesse (Audiencias Provinciales) kuuluvad esimees ja kaks või enam kõrgema astme kohtunikku. Nad arutavad tsiviil- ja kriminaalasju ning kohus võib olla jaotatud vastavateks osakondadeks.

Kohtuamet

Kohtuvõimu alusseaduses esitatud määratluse kohaselt on kohtuamet (Oficina Judicial) haldusorganisatsioon, kes abistab kohtunikke ja kohtuid nende igapäevases töös.

Kohtuamet loodi selleks, et parandada kohtumenetluste tõhusust, tulemuslikkust ja läbipaistvust, lihtsustada kohtuasjade lahendamist ning soodustada koostööd ja koordineerimist erinevate ametiasutuste vahel. Amet loodi seega vastusena püüdlusele tagada sellise kvaliteetse avaliku teenuse osutamine, mis arvestaks inimeste huvidega, vastaks põhiseaduslikele väärtustele ja lähtuks inimeste tegelikest vajadustest.

Tegemist on uue organisatsioonilise mudeliga, mille raames võetakse kasutusele moodsad juhtimismeetodid, mille aluseks on eri haldusüksuste kombinatsioon: kohtumenetluses otsest abi pakkuvad üksused, mis on sarnased kohtumajadega (juzgados), mis abistavad kohtunikke nende ametiülesannete täitmisel, ning ühised menetlustalitused, mille tööd juhivad kohtusekretärid (Secretarios Judiciales) ja kus täidetakse kõik tööülesanded ja tehakse kõik otsused, mis ei ole otseselt seotud õigusemõistmisega, nagu dokumentide vastuvõtmine, kohtukutsete esitamine, kohtuotsuste täitmisele pööramine, kohtuvälised menetlused, taotlus menetluse alustamiseks, poolte teavitamine, menetlusega seotud probleemide lahendamine jne.

Ühiseid menetlustalitusi on kolm liiki:

• ühine üldtalitus;
• ühine kohtuasjade haldamise talitus;
• ühine kohtuotsuste täitmisele pööramise talitus.

Uus organisatsiooniline mudel võeti esmakordselt kasutusele 2010. aasta novembris Burgoses ja Murcias. Veebruaris 2011 loodi kohtuametid Cácereses ja Ciudad Realis ning 2011. aasta juunis Leonis, Cuencas ja Méridas. Samuti loodi kõnealune amet 2013. aastal Ceutas ja Melillas. Kohtuametid eksisteerivad kõrvuti varem loodud kohtumajadega (juzgados ja tribunals), mis asuvad kõikjal Hispaanias.

Kohtute pädevus

Lisaks territoriaalsele aspektile on kohtutel erinev pädevus vastavalt kohtuasjadele, mida nad arutavad, ja selle järgi jagunevad kohtud neljaks.

Tsiviilkohtud arutavad asju, mis ei ole selgesõnaliselt määratud mõnele teisele kohtule. Seetõttu võib neid nimetada üldkohtuteks.

Kriminaalkohtud arutavad kriminaalasju. Hispaania õigusele on iseloomulik, et kriminaalkuriteost tulenevat tsiviilhagi võib arutada koos kriminaalasjaga. Sellisel juhul otsustab kriminaalkohus süüteo või õigusrikkumisega tekitatud kahjude hüvitamise.

Halduskohtud tegelevad riigiasutuste tegevuse õiguspärasuse kontrollimisega ja nende vastu esitatud rahaliste nõuetega.

Töökohtud arutavad sotsiaalõiguse valdkonna küsimusi, nagu töölepingust tulenevad individuaalsed töövaidlused töötaja ja tööandja vahel, kollektiivläbirääkimised, sotsiaalkaitsega seotud kaebused ja riigi vastu esitatud kaebused, kui riik on töösuhet käsitlevate õigusaktide kohaselt vastutav.

Lisaks nimetatud neljale kohtutüübile tegutsevad Hispaanias sõjaväekohtud.

Sõjaväekohtud moodustavad erandi jurisdiktsiooni ühtsuse põhimõttest.

Lisateavet leiate Hispaania üldkohtute lehelt.

Hispaanias ei ole erakorralisi kohtuid, aga nimetatud kohtutüüpide raames on loodud spetsialiseeritud kohtuid: näiteks naistevastase vägivalla, vangide heaolu- ja järelevalveküsimustega tegelevad kohtud ja noorsookohtud. Need on üldkohtud, aga nad on spetsialiseerunud vastavalt valdkonnale. Lisateavet leiate Hispaania erikohtute teema all.

Kohtute hierarhia

Hispaanias kehtib kaheastmeline kohtusüsteem, mis määrab kindlaks kohtute hierarhia edasikaebuste süsteemis.

Õiguskord määrab iga kohtuorgani pädevuse, millised on edasikaebamise võimalused ja mis kohtule need tuleb esitada. Lisateavet leiate Hispaania üldkohtute teema all.

Õigusaktide andmebaasid

Kas juurdepääs andmebaasidele on tasuta?

Jah, juurdepääs on tasuta.

Lühike sisukokkuvõte

• Õigusaktide andmebaasid. riigi ametlik väljaanne.
• Kohtupraktika andmebaasid. kohtudokumentide keskus.

Seonduvad lingid

Kohtute korraldus – üld- ja halduskohtud

Kohtute struktuur

Üldkohtud

1. Esimene aste:

tsiviilkohtud:

• esimese astme kohus (tribunal judiciaire),
• eritsiviilkohtud (töövaidluskomisjon (conseil de prud’hommes), kaubanduskohus (tribunal de commerce) jt),

kriminaalkohtud:

• väärteoasjade kohus (tribunal de police) – arutab väiksemaid õigusrikkumisi (contraventions),
• kriminaalkohus (tribunal correctionnel) – arutab keskmise raskusastmega õigusrikkumisi (délits),
• raskete kuriteoasjade kohus (cour d’assises) – arutab raskeid õigusrikkumisi (crimes).

2. Teine aste: apellatsioonikohtud (cours d’appel)

3. Kassatsioonikohus (cour de cassation)

Halduskohtud

1. Esimene aste:

• halduskohus (tribunal administratif),
• erihalduskohtud (finantskohtud, näiteks regioonide kontrollikojad (chambre régionale des comptes), sotsiaalhoolekandekohtud (juridictions d’aide sociale), distsiplinaarkohtud (juridictions disciplinaires)).

2. Teine aste:

• haldusasjade apellatsioonikohtud (cours administratives d’appel),
• spetsialiseerunud haldusasjade apellatsioonikohtud (juridictions administratives d’appel spécialisées), näiteks kontrollikoda (cour des comptes) või sotsiaalhoolekande keskkomisjon (commission centrale d’aide sociale).

3. Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu (Conseil d’État)

Lisateave on kättesaadav riiginõukogu veebisaidil.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Õigusvaldkonna andmebaasid on Prantsusmaal kättesaadavad interneti vahendusel pakutava avaliku teenusena. Veebisait Légifrance sisaldab järgmist:

• kassatsioonikohtu ja apellatsioonikohtute otsused (andmebaasides CASS, INCA ja CAPP),
• riiginõukogu otsused,
• haldusasjade apellatsioonikohtute otsused,
• valik halduskohtute otsustest (andmebaasis JADE).

Kas juurdepääs neile andmebaasidele on tasuta?

Juurdepääs neile andmebaasidele on tasuta.

Seotud lingid

Pädeva kohtu leidmine

Kohtute korraldus – Prantsusmaa

Horvaatia Vabariigi kohtusüsteem

Horvaatia Vabariigi põhiseaduses on sätestatud võimude lahususe põhimõte, mille kohaselt teostab seadusandlikku võimu Horvaatia parlament, täidesaatvat võimu Horvaatia Vabariigi valitsus ja kohtuvõimu teostavad Horvaatia kohtud. Need võimuharud teevad üksteisega koostööd ja kontrollivad üksteist, olles samas oma töös ja otsustes üksteisest sõltumatud. Kohtuvõimu teostajatena mõistavad kohtud õigust põhiseaduse, seaduste ja muude õigusnormide alusel ning nende välislepingute alusel, mille Horvaatia Vabariik on allkirjastanud ja ratifitseerinud. Kohtuvõimu teostavad riikliku kohtute nõukoja nimetatud kohtunikud. Kohtuvõimu teostamisel peavad kohtunikud olema autonoomsed ja sõltumatud ning neil peab olema seadusest tulenev puutumatus. Kohtunikuamet on alaline ja kohtunik ei või täita muid ametiülesandeid.

Horvaatia Vabariigi kohtusüsteemi (õigussüsteemi) moodustavad kohtuvõim (kohtud), autonoomsed ja sõltumatud kohtuasutused (prokuratuurid), täidesaatev võim (justiitsministeerium), autonoomsed ja sõltumatud asutused (riiklik kohtute nõukoda ning prokuröride nõukogu), autonoomne ja sõltumatu teenistus (advokaadid), autonoomne ja sõltumatu avalik teenistus (notarid) ning avalik-õiguslik asutus (kohtuakadeemia).

Horvaatia Vabariigi kohtusüsteemi korraldus

Justiitsministeeriumi ülesanne on kaitsta õiguskorra põhiväärtusi, tagada tingimused selle usaldusväärseks toimimiseks ning kohtusüsteemi edasi arendada.

Justiitsministeerium täidab järgmisi ülesandeid:

• haldusalased ja muud ülesanded, mis on seotud järgmisega:

• tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja kaubandusõigus ning haldusõigus; kuriteo- ja väärteokaristusi täide viivate ametiasutuste korraldus, tegevus ja kutsealane koolitus; notarite ja õigustöötajate halduslikud ja muud ülesanded; kohtu- ja notaritasud; rahvusvaheline õigusabi ja muud õigusabi vormid; kuritegude ja väärtegude eest määratud karistuste täideviimine, armuandmised ja vangistusest tingimisi vabastamine; katseajaga seotud haldus- ja kutsealased ülesanded seoses kriminaalmenetluse algatamise üle otsustamisega ja kriminaalkaristuste liigi ja ulatuse valimisega; täisealistele kuritegude toimepanijatele määratud muu kui vabaduskaotusliku karistuse täideviimine; kannatanute ja tunnistajate toetamise süsteemi arendamise ja koordineerimisega seotud ülesanded; kohtusüsteemi arvutistamine; kohtuorganite, prokuratuuri ja õiguskaitseasutuste haldusülesannete täitmise järelevalve;
• haldusalased ja muud ülesanded, mis on seotud järgmisega:

õigus omandile; omandiküsimused seoses sundvõõrandamisega ning muud omandile seatud piirangud; omandiküsimused seoses ehitamise, põllumajandus- ja metsamaaga, maapiirkondade maakorraldusega, maa ja ehitiste ostu ja müügiga ning sellise põllumajandustegevusega, mis ei kuulu teiste valitsusasutuste pädevusse; välisriigi kodanike omand; Jugoslaavia kommunistliku korra ajal konfiskeeritud vara eest hüvitise maksmine, mis ei kuulu muu valitsusasutuse pädevusse, ning küsimused, mis käsitlevad omandiga seotud õigusjärglust ja endise Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi (JFSV) õigusi ja kohustusi;

• halduslikud ja ametialased ülesanded, mis on seotud Horvaatia Vabariigi valitsuse ja rahvusvaheliste kriminaalkohtute vahelise koostööga, Horvaatia Vabariigi esindamisega Rahvusvahelises Kohtus ja muudes rahvusvahelistes kohtutes, välja arvatud juhul, kui Horvaatia Vabariigi eriotsuses on sätestatud teisiti, ning ülesanded, mis puudutavad inimõiguste ja rahvusvähemuste kaitsega seotud õiguseid, mis ei kuulu muu valitsusasutuse pädevusse;
• osalemine koos riigi varade valitsemise eest vastutava ministeeriumiga selliste äriühingute aktsiate ja osade haldamises ja võõrandamises, mis kuuluvad Horvaatia Vabariigi riigivara hulka või mis tegutsevad ministeeriumi pädevusalasse kuuluvates valdkondades;
• ülesanded, mis on seotud Horvaatia Vabariigi osalemisega Euroopa Liidu asutuste töös ja mis kuuluvad ministeeriumi pädevusse;
• muud eriõigusnormide kohaselt ministeeriumi pädevusse kuuluvad ülesanded.

Horvaatia Vabariigi kohtud

Kohtute korraldus, volitused ja pädevus on reguleeritud kohtute seadusega (Zakon o sudovima).

Horvaatia Vabariigis teostavad kohtuvõimu kohtud eraldiseisvate riigivõimu organitena. Kohtud teostavad oma võimu autonoomselt ja sõltumatult seadusega sätestatud ulatuses ja neile antud pädevuse piires.

Kohtute tehtavad otsused põhinevad Horvaatia Vabariigi põhiseadusel, rahvusvahelistel lepingutel, mis moodustavad osa Horvaatia Vabariigi õiguskorrast, seadustel ja muudel õigusaktidel, mis on võetud vastu kooskõlas Horvaatia Vabariigi põhiseadusega, ning rahvusvahelistel lepingutel või õigusaktidel.

Kohtud teevad otsuseid põhiliste inimõiguste ja kohustuste, Horvaatia Vabariigi ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste õiguste ja kohustuste ning muude juriidiliste isikute õiguste ja kohustuste kohta; määravad karistusi ja võtavad muid meetmeid seadustes ja muudes õigusaktides määratletud kuritegude, väärtegude ja õigusrikkumiste toimepanijate suhtes; vaatavad läbi avalik-õiguslike haldusasutuste üld- ja üksikaktide õiguspärasust; lahendavad üksikisikutevahelisi suhteid puudutavaid vaidlusi, töö-, kaubandus- ja varalisi vaidlusi ja muid tsiviilasju ning võtavad vastu otsuseid muudes kohtuasjades kooskõlas seadusega. Kohtud mõistavad õigust põhiseaduse, rahvusvaheliste lepingute, seaduste ja muude kehtivate õigusallikate alusel.

Horvaatia Vabariigi kohtuvõimu teostavad üld- ja erikohtud ning Horvaatia Vabariigi kõrgeim kohus (Vrhovni sud Republike Hrvatske), mis on ka Horvaatia tähtsaim kohus.

Üldkohtud on kohtud, kes menetlevad asju, mis ei kuulu ühegi erikohtu pädevusse. Nende hulka kuuluvad esimese astme kohtud (općinski sudovi) ja maakonnakohtud (županijski sudovi).

Erikohtud on kohtud, mis menetlevad asju, mis kuuluvad seaduse kohaselt nende pädevusse. Nende hulka kuuluvad kaubanduskohtud (trgovački sudovi), halduskohtud (upravni sudovi), väärteoasjade kohtud (prekršajni sudovi), Horvaatia Vabariigi kõrgem kaubanduskohus (Visoki trgovački sud Republike Hrvatske), Horvaatia Vabariigi kõrgem halduskohus (Visoki upravni sud Republike Hrvatske) ja Horvaatia Vabariigi kõrgem väärteoasjade kohus (Visoki prekršajni sud Republike Hrvatske).

Lisaks on kohtud jagatud esimese ja teise astme kohtuteks.

Menetlus õigusküsimuse lahendamiseks algatakse esimese astme kohtus. Sellised kohtud on esimese astme kohus (općinski sud), halduskohus, väärteoasjade kohus ja kaubanduskohus.

Teise astme kohtud lahendavad esimese astme kohtute otsuste peale esitatud kaebusi ning täidavad muid seadustes määratud ülesandeid. Sellised kohtud on maakonnakohtud (esimese astme kohtute (općinski sud) puhul), Horvaatia Vabariigi kõrgem kaubanduskohus (kaubanduskohtute puhul), Horvaatia Vabariigi kõrgem väärteoasjade kohus (väärteoasjade kohtute puhul) ning Horvaatia Vabariigi kõrgem halduskohus (halduskohtute puhul).

Esimese astme kohtute (općinski sud) ja väärteoasjade kohtute tööpiirkond hõlmab ühe või mitme omavalitsuse territooriumi, ühte või mitut linna või linnaosa, samas kui maakonna-, kaubandus- ja halduskohtute tööpiirkond hõlmab ühe või mitme maakonna territooriumi.

Horvaatia Vabariigi kõrgema kaubanduskohtu, Horvaatia Vabariigi kõrgema halduskohtu, Horvaatia Vabariigi kõrgema väärteoasjade kohtu ja Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu tööpiirkond hõlmab kogu Horvaatia Vabariigi territooriumi.

Horvaatia Vabariigi kõrgeim kohus

Horvaatia Vabariigi kõrgeim kohus asub Zagrebis.

1. Kõrgeim kohus tagab õiguse ühetaolise kohaldamise ja kõigi võrdse kohtlemise seaduse ees.
2. Ta otsustab tavaliste õiguskaitsevahendite üle, kui see on eriseadusega ette nähtud.
3. Ta lahendab erakorralisi kaebusi, mis on esitatud Horvaatia Vabariigi kohtutes tehtud lõplike otsuste peale.
4. Ta lahendab kohtualluvusega seotud asju, kui see on eriseadusega ette nähtud.
5. Ta hindab kohtupraktikaga seotud jooksvaid küsimusi, analüüsib kohtunike, kohtusekretäride ja kohtunikukandidaatide kutsealase koolituse vajadusi ning täidab muid seadustega ette nähtud ülesandeid.

Horvaatia Vabariigi kõrgeim kohus
Trg Nikole Šubića Zrinskog 3
10 000 Zagreb
Tel +385 1 486 22 22, +385 1 481 00 36
Faks: +385 1 481 00 35
E-post: vsrh@vsrh.hr
http://www.vsrh.hr/

Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu esimees

Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu esimees esindab Horvaatia Vabariigi kõrgeimat kohut ja kohtuvõimu ning täidab kohtu haldamisega seotud ning muid seadustes ja Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu kodukorras ette nähtud ülesandeid.
Kõrgeima kohtu esimehe valib nelja-aastaseks ametiajaks ametisse Horvaatia parlament Horvaatia Vabariigi presidendi ettepanekul, olles eelnevalt ära kuulanud Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu üldkogu (Opća sjednica) ja Horvaatia parlamendi pädeva komisjoni arvamuse, ning pärast ametiaja lõppemist võib ta uuesti samale ametikohale valida. Sellele ametikohale ei või kedagi valida enam kui kaheks ametiajaks.
Kohtu esimeheks võib valida igaühe, kes täidab Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu kohtunikuks saamise üld- ja eritingimused. Kui selle kohtu esimeheks valitakse isik, kes ei ole töötanud Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu kohtunikuna, nimetab riiklik kohtute nõukoda ta ka selle kohtu kohtuniku ametisse.

Kohtute asukohtade ja tööpiirkondade seadusega (Zakon o područjima i sjedištima sudova) (Narodne novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 67/18) loodi kohtute territoriaalne korraldus ning ratsionaliseeriti veelgi kohtuvõrgustikku. Sellega loodi 15 maakonnakohut, 34 esimese astme kohut (općinski sud), 9 kaubanduskohut ja 4 halduskohut.

Kohtute seadus

Kohtute asukohtade ja tööpiirkondade seadus

Õigusasutused

Horvaatia Vabariigi õigusasutuste hulka kuuluvad kohtud ja prokuratuurid.

Kohtud

Horvaatia Vabariigi kõrgeim kohus

Prokuratuur (Državno odvjetništvo)

Prokuratuur on autonoomne ja sõltumatu õigusasutus, kellel on õigus ja kohustus algatada menetlusi kuritegude ja muude karistatavate õigusrikkumiste toimepanijate suhtes, võtta õiguslikke meetmeid Horvaatia Vabariigi varade kaitseks ning rakendada õiguskaitsevahendeid Horvaatia Vabariigi põhiseaduse ja õigusaktide täitmise tagamiseks.

Prokuratuur teostab oma volitusi kooskõlas Horvaatia Vabariigi põhiseaduse, Horvaatia Vabariigi õigussüsteemi osaks olevate rahvusvaheliste lepingute, ELi acquis’ ja muude õigusallikatega.

Horvaatia Vabariigi Prokuratuuri tööpiirkond on kogu Horvaatia Vabariigi territoorium, esimese astme kohtute (općinski sud) ja avalik-õiguslike asutustega tegelemiseks on loodud munitsipaalprokuratuurid (općinska državna odvjetništva) ning maakonna-, kaubandus- ja halduskohtute jaoks on loodud maakonnaprokuratuurid (županijska državna odvjetništva). Seadusega võidakse luua eriprokuratuurid, kes tegelevad konkreetset laadi kohtuasjadega ja tegutsevad seadusega kindlaks määratud kohtute juures.

Munitsipaalprokuratuurid alluvad maakonnaprokuratuuridele ning maakonnaprokuratuurid ja eriprokuratuurid alluvad Horvaatia Vabariigi Prokuratuurile.

Prokuratuuri juhib prokurör, kes vastutab tema esindatava ja hallatava prokuratuuri volituste alla kuuluvate ülesannete täitmise eest.

Horvaatia Vabariigi peaprokurör (Glavni državni odvjetnik) on Horvaatia Vabariigi Prokuratuuri juht. Horvaatia Vabariigi peaprokuröriks võib valida igaühe, kes täidab Horvaatia Vabariigi peaprokuröri asetäitjaks saamise üld- ja eritingimused. Horvaatia Vabariigi peaprokuröri nimetab neljaks aastaks ametisse Horvaatia parlament Horvaatia Vabariigi valitsuse ettepanekul, olles eelnevalt ära kuulanud Horvaatia parlamendi justiitskomisjoni arvamuse, ning tema ametiaja lõppedes võib ta uuesti samasse ametisse tagasi nimetada. Sellele ametikohale ei või kedagi nimetada enam kui kaheks korraks.

Prokuratuuride registreeritud büroode ja tööpiirkondade seadusega (Narodne novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 67/18) lihtsustati prokuratuuride võrgustikku, luues 15 maakonnaprokuratuuri ja 25 munitsipaalprokuratuuri.

Horvaatia Vabariigi Prokuratuur

Horvaatia Vabariigi Prokuratuur
Gajeva 30a, 10 000 Zagreb
http://www.dorh.hr/

Peaprokurör
Tel. +385 1 459 18 88
Faks: +385 1 459 18 54
E-post: tajnistvo.dorh@dorh.hr

Kriminaalosakond (Kazneni odjel)
Tel. +385 1 459 18 00
Faks: +385 1 459 18 05
E-post: tajnistvo.kazneni@dorh.hr

Tsiviil- ja haldusasjade osakond (Građansko upravni odjel)
Tel. +385 1 459 18 61
Faks: +385 1 459 19 12
E-post: tajnistvo.gradjanski@dorh.hr [VJ1]

Maakonna- ja munitsipaalprokuratuurid

Prokuratuuriseadus

Prokuratuuride registreeritud büroode ja tööpiirkondade seadus

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo

Zagrebis asuv korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo (USKOK) on spetsialiseeritud prokuratuur, kes tegeleb konkreetselt korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud kriminaalasjade menetlemisega ja tema tööpiirkond hõlmab kogu Horvaatia Vabariigi territooriumi. Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo pädevus on sätestatud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo seadusega.

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo
Gajeva 30a
10 000 Zagreb
Tel. +385 4591 874
Faks: + 385 1 4591 878
E-post: tajnistvo@uskok.dorh.hr

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo seadus

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Itaalia kohtusüsteem põhineb tsiviilõigusel.

Nii kohtuniku kui ka prokuröri ülesandeid täidavad kohtu liikmed. Haldusülesandeid täidab justiitsministeerium.

Kohtute ülesanded jagunevad järgmiselt :

• tsiviil- ja kriminaalasjad;
• haldusasjad;
• raamatupidamist käsitlevad asjad;
• sõjaväeasjad;
• maksuasjad.

Haldusasju on pädevad lahendama maakonna halduskohtud (Tribunali Amministrativi Regionali või TAR) ning riiginõukogu (Consiglio di Stato).

Raamatupidamist käsitlevate asjade lahendamise pädevus kuulub riigikontrollile (Corte dei conti). Selle prokuratuur asub kõnealuse kohtu juures.

Maksuasju on pädevad lahendama provintside ning piirkondade maksukomisjonid.

Sõjaväeasjade lahendamise pädevus kuulub sõjaväekohtutele, sõjaväe apellatsioonikohtutele, järelevalvet teostavatele sõjaväekohtutele, sõjaväekohtute juures tegutsevatele sõjaväeprokuröridele, sõjaväeasjade apellatsioonikohtute juures tegutsevatele sõjaväe juhtivprokuröridele ning kassatsioonikohtu juures tegutsevale sõjaväe peaprokurörile.

Tsiviil- ja kriminaalasju on pädevad lahendama kohtusüsteemi kuuluvad kohtunikud, kes on jagatud kohtunikeks ja prokurörideks ning täidavad vastavalt kohtuniku ja uurija ülesandeid.

Kohtute haldamine

Põhiseaduse kohaselt vastutab kohtute haldamise eest oma erilise funktsiooni, rolli ja seotuse tõttu kohtutega kõigist valitsusasutustest justiitsministeerium.

Pärast väga põhjalikku avalikku uurimist määratakse kohtunikud teatavas valdkonnas pädevate kohtute juurde, võttes arvesse nende isiklikke eelistusi. Neid ei ole võimalik ametisse nimetada, ülendada, ametist tagandada, üle viia ega karistada ilma kohtunike ülemkoguga (Consiglio Superiore della Magistratura või CSM) nõu pidamata ja neid kaitsvate eriliste tagatisteta.

Kõiki kohtunikega seotud küsimusi peab hindama CSM, kes kaitseb kohtunike sõltumatust ning staatust.

CSM-i presidendiks on Itaalia Vabariigi President.

Justiitsministeerium täidab oma haldus- ja organisatsioonilisi ülesandeid kahel tasandil:

• oma kesksetes struktuurides (dipartimenti), mis asuvad peamiselt Roomas ning erilistes pädevusvaldkondades ka kohalikes osakondades;
• erinevates kohtutes.

Haldusfunktsioon hõlmab ka vastutust kohtu töötajate eest.

Kohtutes (või prokuratuurides) on juhtiv roll:

• eesistujal, kes vastutab kohtunike tegevuse eest ning teeb otsuseid ametialastes küsimustes;
• kohtusekretäril (dirigente), kes korraldab kohtu teenuste osutamist üldsusele ning kohtunike ja prokuröride sisemist assisteerimist. Dirigente on kõrgeim haldusametnik.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Kohtud jagunevad järgmiselt:

Esimene aste

• rahukohtunikud (giudici di pace) – aukohtunikud (kohtukaasistujad), lahendavad vähem tähtsaid tsiviil- ja kriminaalasju;
• kohtud (tribunali) – lahendavad keerulisemaid kohtuasju;
• esimese astme kriminaalkohtud (ufficio di sorveglianza) – lahendavad esimese astme kohtutena karistusõigusega seotud kohtuasju (vangide küsimused, süüdimõistmised jne);
• alaealiste kohtud (tribunale per i minorenni).

Teine aste

Selleks et kaevata edasi esimene otsus faktiliste asjaolude või seaduse tõlgendamise alusel:

• apellatsioonikohtud (corte d’appello);
• teise astme kriminaalkohtud (tribunale di sorveglianza) – teise astme (ning mõnel erijuhul esimese astme) kohtud karistusõigusega seotud kohtuasjades.

Kolmas aste

Kohtuvigade parandamiseks kõrgeimas astmes:

• Ülemkohus (corte di cassazione) – üldise pädevusega lõppastme kohus.

Üldkohtutes on ka spetsiaalsed osakonnad. Assiiside kohtutes (corti d’assise) lahendavad kohtuasju kaks elukutselist kohtunikku ning kuus vandekohtunikku. Vandekohtunikud valitakse kodanike hulgast lühikeseks ajavahemikuks tegema koostööd ning esindama erinevaid ühiskonnarühmi. Kõnealused kohtud lahendavad raskeid kuritegusid käsitlevaid kohtuasju (mõrvad, rasked vägivallateod jms).

Kohtumenetluses prokuröri rolli täitvad kohtunikud on järgmised:

• esimese astme juhtivprokurörid (procuratore della Repubblica presso il Tribunale) ning nende asetäitjad (sostituti procuratori);
• teise astme juhtivprokurörid (procuratore generale presso la Corte d’appello) ja nende asetäitjad (sostituti procuratori generali);
• ülemkohtu peaprokurör (procuratore generale presso la Corte di cassazione) ning tema asetäitjad (sostituti procuratori generali).

Itaalias täidavad prokuröride ülesandeid elukutselised kohtunikud, kelle tegevuse üle teostavad järelevalvet vastava prokuratuuri juhid. See toimib teatava hierarhiana, mis kehtib ainult prokuratuuride puhul.

Kohtute hierarhia

Õigusaktide andmebaasid

Teavet kohtute, justiitsministeeriumi ja erinevate kohtute pädevuse kohta ning nende kontaktandmed leiab Itaalia justiitsministeeriumi veebisaidilt.

Teavet Itaalia kohtusüsteemi kohta itaalia, inglise ja prantsuse keeles leiab kohtunike ülemkogu veebisaidilt.

Mõlemale veebisaidile on juurdepääs tasuta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Küpros

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Kohtute haldamine

Kuni 1960. aastani oli Küpros Briti koloonia ning kohtusüsteem põhineb peaaegu täielikult Inglismaa õigussüsteemil ja õigusakte võeti vastu tavaõiguse ja õigluse põhimõtete kohaselt.

Küprose Vabariigi loomisest alates kehtinud kohtusüsteemi on mõjutanud Inglismaa kohtusüsteem. Küprose Vabariigi kohtud kohaldavad järgmisi õigusakte:

• Küprose Vabariigi põhiseadus (Σύνταγμα της Κυπριακής Δημοκρατίας)
• Põhiseaduse artikli 188 alusel vastu võetud õigusaktid
• Tavaõigus ja õigluse põhimõtted
• Esindajatekojas (Βουλή των Αντιπροσώπων) vastu võetud õigusaktid.
• PIIRKONNAKOHTUD (ΕΠΑΡΧΙΑΚΑ ΔΙΚΑΣΤΗΡΙΑ)
• KRIMINAALKOHTUD (ΚΑΚΟΥΡΓΙΟΔΙΚΕΙΑ)
• PEREKONNAKOHTUD (ΟΙΚΟΓΕΝΕΙΑΚΑ ΔΙΚΑΣΤΗΡΙΑ)
• ÜÜRILEPINGUTE KOHUS (ΔΙΚΑΣΤΗΡΙΑ ΕΛΕΓΧΟΥ ΕΝΟΙΚΙΑΣΕΩΝ)
• TÖÖVAIDLUSTE KOHUS (ΔΙΚΑΣΤΗΡΙΑ ΕΡΓΑΤΙΚΩΝ ΔΙΑΦΟΡΩΝ)
• SÕJAVÄEKOHUS (ΣΤΡΑΤΙΩΤΙΚΟ ΔΙΚΑΣΤΗΡΙΟ)

Pärast küprose Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga 2004. aastal muudeti Küprose Vabariigi põhiseadust nii, et ELi õigus muutus ülimuslikuks.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Küprose kohtusüsteem on kaheastmeline: ülemkohus (Ανώτατο Δικαστήριο) (teine aste) ning järgmised allpool loetletud esimese astme kohtud:

·         ÜLEMKOHUS (ΑΝΩΤΑΤΟ ΔΙΚΑΣΤΗΡΙΟ)

Kohtute andmebaasid

Ametlik kohtute andmebaas puudub. Olemas on mitmeid eraveebisaite, millest osa saab kasutada tasu eest ja osadele on juurdepääs tasuta.

Andmebaasid sisaldavad teavet kohtuotsuste ja esmaste õigusaktide kohta.

Seonduvad lingid

Küprose ülemkohus (Ανώτατο Δικαστήριο Κύπρου)

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Läti

Selles osas antakse ülevaade Läti kohtusüsteemist.

Kohtukorraldus - kohtusüsteem

Lätis on sõltumatu kohtuvõim (seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval) ja kolmeastmeline kohtusüsteem. Põhiseaduse kohaselt mõistavad Lätis õigust piirkondlikud ja linnakohtud, ringkonnakohtud ja ülemkohus ning sõja- või erakorralises olukorras ka sõjaväekohtud.

Kohtute haldamine

Vastavalt kohtute pädevuse seadusele (likums "Par tiesu varu") on kohtute haldamisel tähtsaim riigiasutus justiitsministeerium.

Justiitsministeerium:

1. võib anda välja sisemäärusi piirkondlike ja linnakohtute, ringkonnakohtute ja kinnistusosakondade haldustegevuse korraldamiseks;
2. võib nõuda piirkondlikelt ja linnakohtutelt, ringkonnakohtutelt ja kinnistusosakondadelt teavet, mis on vajalik tema seadusjärgsete kohustuste täitmiseks;
3. vastutab piirkondlike või linnakohtute, ringkonnakohtute ja kinnistusosakonna organisatsioonilise juhtimise eest;
4. teostab järelevalvet piirkondlike ja linnakohtute, ringkonnakohtute ja kinnistusosakonna organisatsioonilise juhtimise üle.

Kohtute amet (Tiesu administrācija) peab korraldama ja tagama piirkondlike ja linnakohtute, ringkonnakohtute ja kinnistusosakondade haldamise. Amet vastutab justiitsministri ees, kes tegutseb justiitsministeeriumi alluvuses.

Ülemkohus (Augstākā tiesa) ei ole administratiivselt seotud ei piirkondlike ja linna- ega ringkonnakohtutega. Ülemkohtu tööd korraldab ülemkohtu esimees. Selle ülesande täitmiseks on ülemkohtu juurde loodud eraldi kantselei – ülemkohtu talitus (Augstākās tiesas Administrācija).

Kohtunõukogu (Tieslietu padome) on kohtusüsteemi põhimõtete ja strateegia koostamises ning kohtusüsteemi korralduse täiustamises osalev kollegiaalne organ.

Kohtute liigid: lühikirjeldus ja hierarhia

Üldkohtud: esimese astme kohtud ja apellatsioonikohtud

Piirkondlikud ja linnakohtud (rajonu (pilsētu) tiesas) on esimese astme kohtud tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades. Piirkondlikul või linnakohtul võib olla struktuuriüksuseid, st vastava piirkondliku või linnakohtu tööpiirkonnas eri kohtades asuvaid kohtumajasid. Piirkondlikul ja linnakohtul võib olla kinnistusosakond (zemesgrāmatu nodaļa). Kinnistusosakond haldab kinnistusregistrit (kuhu kantakse kinnisvara ja omandiga seotud õigused) ning menetleb vaidlustamata täitmisele pööramise nõudeid, võlanõudeid ja oksjonitehingute heakskiitmist käsitlevaid nõudeid.

Ringkonnakohtud (apgabaltiesa) menetlevad apellatsioonikohtutena tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju kolmest ringkonnakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus. Ringkonnakohtul võib olla struktuuriüksuseid, st vastava ringkonnakohtu tööpiirkonnas eri kohtades asuvaid kohtumajasid.

Vastavalt kohtute pädevuse seadusele võivad sõjaväekohtud kokku tulla eri- ja sõjaolukorras. Vastavalt sõjaväekohtu seadusele luuakse sõjaväekohtud justiitsministri korraldusel. Sellisel juhul hakkavad tegutsema üks või mitu esimese astme sõjaväekohut ja üks teise astme sõjaväekohus.

Ülemkohus

Ülemkohtul (Augstākā tiesa) on senat, mis koosneb kolmest osakonnast (departamenti) (tsiviilasjad, kriminaalasjad, haldusasjad) ja kahest kolleegiumist (palātas) (tsiviilasjad ja kriminaalasjad). Ülemkohus on apellatsioonikohus õigusküsimustega (kasācijas) seotud asjades, kui seadusega ei ole teisiti sätestatud. Ülemkohtul oli 31. detsembrini 2014 kaks kolleegiumi (tsiviilasjad ja kriminaalasjad), kuid 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2016 on kohtul vaid tsiviilasjade kolleegium.

Täiskogu (plēnums) on ülemkohtu kohtunike üldkogu. Täiskogu arutab õigusnormide tõlgendamisega seotud küsimusi. Samuti valib üldkogu distsiplinaarkohtu (Disciplinārtiesa) liikmed. Distsiplinaarkohus koosneb kuuest ülemkohtu osakondade kohtunikust. Distsiplinaarkohus tuleb kokku, et hinnata kohtunike distsiplinaarkomisjoni (Tiesnešu disciplinārkolēģija) otsuste seaduspärasust. Õigusnormide tõlgendamise kiireloomulisi juhtumeid võib õigusnormide ühetaolise kohaldamise huvides arutada ülemkohtu täiskogu asemel ka vastava kolleegiumi või osakonna täiskogu.

Konstitutsioonikohus (Satversmes tiesa) on sõltumatu kohtuasutus, mis arutab talle põhiseadusega määratud pädevuse raames seaduste ja muude õigusaktide põhiseaduslikkuse küsimusi. Konstitutsioonikohus arutab ka konstitutsioonikohtu seadusega tema pädevusse määratud asju.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lätil on järgmised õigusvaldkonna andmebaasid:

1. Justiitsministeeriumi veebisait sisaldab üldteavet kohtusüsteemi ja kohtuga seotud ametite kohta (vannutatud notarid, kohtutäiturid) ning linke muudele kohtusüsteemiga seotud veebisaitidele.
2. Läti riigi portaal Latvija.lv

Portaal „Latvija.lv” võimaldab juurdepääsu valitsuse ja kohalike omavalitsuste asutuste võrguressurssidele. Teave on portaalis esitatud teemade kaupa.

Portaali e-teenuste (E-pakalpojumi) rubriik pakub juurdepääsu e-teenustele, mis põhinevad e-teenuste kesksel infrastruktuuril. See pakub kasutajatele virtuaalruumi, kus taotleda ja saada valitsuse ja kohalike omavalitsuste asutuste e-teenuseid, jälgida nende teenuste pakkumise seisu ja saada teavet tulemuste kohta.

Teenuste otsimise rubriik (teenustekataloog, Pakalpojumu katalogs) on keskne juurdepääsupunkt valitsuse ja kohalike omavalitsuste asutuste teenustele. Teenustekataloogi võib kasutada valitsuse ja kohalike omavalitsuste asutuste teenuste kohta põhiteabe otsimiseks, teenuste taotlemise ja saamise tingimustega, teenuste hinna ja kirjeldusega tutvumiseks. E-teenuste kirjeldused sisaldavad linki allikale (teave, veebisait, otselink või täiselektrooniline e-teenus). Kasutaja pääseb teabele ligi kas kataloogi kaudu, mis jagatud eluvaldkondade järgi, või kasutades portaali otsingufunktsioone. Keskse kataloogi sisu haldavad teenuseid pakkuvad valitsusasutused.

Läti riigi portaali Latvija.lv eesmärk on pakkuda avalikkusele Lätis ja väljaspool Lätit juurdepääsu Läti valitsuse võrguressurssidele ja tekitada keskne juurdepääsupunkt paljude riigiasutuste e-teenustele.

Portaali saab kasutada tasuta.

Lingid

Läti kohtute portaal, ülemkohus, konstitutsioonikohus, kohtute amet, justiitsministeerium

Kohtukorraldus Kohtusüsteem

Leedus on 22 üldkohut ja kolm erikohut (halduskohut).

Kohtute haldamine

Kohtunike Üldkogu (Visuotinis teisėjų susirinkimas) on kõrgeim sõltumatu kohtuorgan, kuhu kuuluvad kõik Leedu kohtunikud.

Leedu kohtunõukogu (Teisėjų taryba) on kohtusüsteemi autonoomne täitevorgan, mis koosneb 23 liikmest ning tagab kohtute ja kohtunike sõltumatuse.

Kohtunike Aukohus (Teisėjų garbės teismas) on sõltumatu kohtuorgan, kus arutatakse kohtunike distsiplinaarküsimusi ja kohtunike avaldusi au teotamise kohta.

Riiklik kohtute amet (Nacionalinės teismų administracija) peab tagama, et kohtusüsteemi institutsioonid toimiksid tõhusalt ning aitama tagada kohtute ja kohtunike sõltumatuse ja kohtute korraldusliku autonoomia.

Kohtukorraldus – kohtusüsteem

Luksemburgi Suurhertsogiriigi kohtusüsteem koosneb üldkohtutest ja halduskohtutest. Lisaks neile tegutseb konstitutsioonikohus.

Üldkohtud

Põhiseaduse järgi on kohtute ülesanne teostada kohtuvõimu ning kohaldada üld- ja kohaliku tasandi määruseid ja muid norme kooskõlas seadustega.

1. Tavakohtud

• Luksemburgi kõrgeim kohus (Cour Supérieure de Justice)

Üldkohtute hierarhia tipus asub Luksemburgi kõrgeim kohus, mis koosneb kassatsioonikohtust (Cour de Cassation), apellatsioonikohtust (Cour d'Appel) ja peaprokuratuurist (Parquet Général). Kõrgeim kohus asub Luxembourgis.

• Piirkondlik kohtud (Tribunaux d'Arrondissement)

Luksemburgi Suurhertsogiriik jaguneb kaheks tööpiirkonnaks – Luxembourgi ja Diekirchi piirkond – ning mõlemas tegutseb piirkondlik kohus.

• Rahukohtud (Justices de Paix)

Riigis on kolm rahukohut, millest üks tegutseb Luxembourgi linnas, teine Esch-sur-Alzette'is (Luxembourgi tööpiirkond) ja kolmas Diekirchis (Diekirchi tööpiirkond).

2. Spetsialiseerunud kohtud

• Kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon (Conseil supérieur de la sécurité sociale)

Kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon koosneb esimehest, kahest abistavast kohtunikust (assesseurs-magistrats), ühest tööandjat esindavast kaasistujast (assesseur-employeur) ja ühest töövõtjat esindavast kaasistujast (assesseur-salarié).

• Sotsiaalkindlustuse lepituskomisjon (Conseil arbitral de la sécurité sociale)

Sotsiaalkindlustuse lepituskomisjon koosneb esimehest, ühest tööandjat esindavast kaasistujast ja ühest töövõtjat esindavast kaasistujast.

Halduskohtud

• Luksemburgi kõrgeim halduskohus (Cour Administrative)

Luksemburgi kõrgeim halduskohus koosneb ühest kolleegiumist, kuhu kuulub kolm kohtunikku.

• Halduskohus (Tribunal Administratif)

Halduskohus koosneb neljast kolleegiumist, kuhu igasse kuulub kolm kohtunikku.

Õigusandmebaasid

Justiitsministeeriumi veebisaidilt leiab teavet justiitsministeeriumi, õiguskutsete, õigusaktide, kohtute ja vanglate kohta. Lisaks leiab sealt teabe kodanikele pakutavate teenuste ja vormide kohta ning uudised.

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Jah, see on tasuta.

Lingid

Legilux

Õigusportaal

Halduskohtud

Justiitsministeerium

Luksemburgi valitsus

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Ungari

Sellel lehel antakse ülevaade Ungari kohtusüsteemist.

Kohtute haldamine

Riikliku Kohtute Ameti esimees

Kohtute keskne haldamine kuulub Riikliku Kohtute Ameti esimehe pädevusse, teda abistavad aseesimehed ja ameti personal. Riikliku Kohtute Ameti esimehe halduskohustuste täitmise üle teostab järelevalvet Riiklik Kohtute Nõukogu. Riikliku Kohtute Ameti esimees vastutab kohtute keskse haldamise ja selle tõhususe eest. Ta täidab oma tööülesandeid asjaomaste õigusaktide kohaselt põhiseadusega tagatud õigusliku sõltumatuse põhimõtet järgides. Tema tööülesannete hulka kuuluvad otsuste tegemine, määruste ja soovituste andmine.

Riikliku Kohtute Ameti esimees valitakse ametisse Ungari presidendi soovitusel Ungari parlamendi liikmete poolt kahe kolmandiku häälteenamusega. Riikliku Kohtute Ameti esimeheks võib valida ainult kohtuniku.

Riiklik Kohtute Nõukogu

Riiklik Kohtute Nõukogu teostab järelevalvet kohtute keskse haldamise üle. Nõukogu asukoht on Budapestis ja see koosneb 15 liikmest. Riikliku Kohtute Nõukogu liikmeks on Kúria (ülemkohus) eesistuja, ülejäänud 14 liiget valitakse volitatud kohtunike koosolekul osalevate kohtunike hulgast lihthäälteenamusega salajasel hääletusel. Esimesel kohtumisel valivad kohtunikud ühe kohtuniku apellatsioonikohtust, viis kohtunikku üldkohtutest, seitse kohtunikku kohalikest kohtutest ja ühe töökohtust. (Piirkonnakohtud, halduskohtud ja töökohtud alustavad tegevust 1. jaanuaril 2013.)

Kohtute korraldus

Ungaris mõistavad õigust järgmist liiki kohtud:

• Kúria (Ungari Ülemkohus);
• piirkondlikud apellatsioonikohtud (ungari keeles ítélőtáblák);
• üldkohtud (ungari keeles törvényszékek);
• piirkonnakohtud (ungari keeles járásbíróságok) ning
• haldus- ja töökohtud.

Kohtu tööpiirkond langeb üldiselt kokku halduspiiridega ning kohtu nimi sisaldab asukoha nime.

Mitteelukutselised kohtunikud (nem hivatásos bíró) võivad teatavates kohtuasjades ja teatavatel seaduses sätestatud tingimustel osaleda kohtumenetluses hindajatena, kuid ainult elukutselised kohtunikud võivad olla ainukohtunikud (egyesbíró) või nõukogu eesistujad (tanácselnök).

Elukutselised kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President ning neid võib ametist vabastada üksnes seadusega kindlaks määratud põhjustel ja korras. Kohtunikud on sõltumatud ja juhinduvad üksnes seadustest, samuti ei tohi nad kuuluda parteidesse ega osaleda poliitikas.

Kohtute hierarhia

Piirkonna-, haldus- ja töökohtud

Piirkonna-, haldus- ja töökohtud on esimese astme kohtud. (Kuni 31.detsembrini 2012 lahendavad esimeses astmes kohtuasju kohalikud ja töökohtud.)

Haldus- ja töökohtud vaatavad läbi haldusasjades tehtud otsuseid või arutavad töösuhete ja sarnaste suhetega seotud kohtuasju (ning muid neile seadusega pandud kohtuasju).

Piirkonna-, haldus- ja töökohtutes võib luua talitusi, kes tegelevad teatavat liiki kohtuasjadega.

Üldkohtud

Üldkohtud lahendavad esimese astme kohtutena kohtuasju, mis kuuluvad seadusega nende pädevusse. Samuti lahendavad nad enne 31. detsembrit 2012 kohalike kohtute ja töökohtute otsuste peale esitatud kaebusi või pärast 1. jaanuari 2013 piirkonna-, haldus- ja töökohtute otsuste peale esitatud kaebusi.

Üldkohtud koosnevad kolleegiumidest (tanács), talitustest ning kriminaal-, tsiviil-, majandus- haldus- ja tööküsimuste osakondadest (kollégium). Osakonnad võivad tegutseda ka ühiselt.

Erijuhtumeid arutavad sõjaväekohtud (katonai tanács) selleks ettenähtud maakohtutes nende pädevusse kuuluvates kindlaksmääratud valdkondades.

Piirkondlikud apellatsioonikohtud

Piirkondlikud apellatsioonikohtud asuvad Debrecenis, Szegedis, Budapestis, Győris ja Pécsis. Piirkondlikud apellatsioonikohtud arutavad enne 31. detsembrit 2012 kohalike ja üldkohtute või pärast 1. jaanuari 2013 piirkondlike ja üldkohtute otsuste peale esitatud kaebusi seaduses nimetatud juhtudel ning muid seadusega nende jurisdiktsiooni alla kuuluvaid kohtuasju. Kuni 31. detsembrini 2012 lahendatakse haldusasjades esitatud kaebusi Budapesti apellatsioonikohtus.

Piirkondlikud apellatsioonikohtud koosnevad kolleegiumidest ning kriminaal- ja tsiviilosakondadest. Kuni 31. detsembrini 2012 on Budapesti apellatsioonikohtul lisaks ka haldusosakond.

Tööpiirkonnad

• Szegedi apellatsioonikohus: Csongrádi, Bács-Kiskuni ja Békési maakond;
• Pécsi apellatsioonikohus: Baranya, Somogy, Tolna ja Zala maakond;
• Debreceni apellatsioonikohus: Hajdú-Bihari, Borsod-Abaúj-Zempléni, Jász-Nagykun-Szolnoki ja Szabolcs-Szatmár-Beregi maakond;
• Győri apellatsioonikohus: Győr-Moson-Soproni, Komárom-Esztergomi, Vasi, Veszprémi ja Zala maakond;
• Budapesti apellatsioonikohus: Budapest, Fejéri, Hevesi, Pesti ja Nógrádi maakond.

Kúria (ülemkohus)

Kúria on Ungari kõrgeim kohtuinstants asukohaga Budapestis. Ülemkohus tagab, et kohtud kohaldavad õigusakte ühetaoliselt ning võtab selle tagamiseks vastu ühtlustavaid otsuseid, mis on siduvad kõikidele kohtutele.

Ülemkohtu eesistuja valib Ungari presidendi soovitusel Ungari parlament kahe kolmandiku häälteenamusega. Ülemkohtu eesistujaks võib valida ainult kohtuniku. Ungari president nimetab ülemkohtu eesistuja soovitusel ametisse ülemkohtu eesistuja asetäitjad.

Kúria (ülemkohus)

• arutab üldkohtute ja apellatsioonikohtute tehtud otsuste peale esitatud kaebusi (seadusega kindlaksmääratud juhtudel);
• arutab läbivaatamistaotlusi (felülvizsgálati kérelem);
• võtab vastu õigusakte ühtlustavaid otsuseid (jogegységi határozat), mis on kohtutele siduvad;
• analüüsib lõplike kohtuotsuste alusel väljakujunenud kohtupraktikat, kontrollib ja vaatab läbi kohtute otsuste tegemise praktikat;
• võtab vastu põhimõttelisi kohtuotsuseid;
• võtab vastu otsuseid, mis käsitlevad kohalike ametiasutuste määruste kokkusobimatust muude õigusaktidega ja kõnealuste määruste tühistamist;
• võtab vastu otsuseid, mis käsitlevad kohalike ametiasutuste suutmatust täita oma kohustust rakendada õigusakte, nagu seaduses sätestatud, ning
• arutab muid tema pädevusse kuuluvaid kohtuasju.

Ülemkohtu koosseisu kuuluvad kohtuotsuse tegemise ja ühtlustamise kolleegiumid (ítélkező és jogegységi tanács), kohaliku halduse ja põhimõtteliste kohtuotsuste kolleegiumid ning kriminaal-, tsiviil-, haldus- ja tööküsimuste osakonnad ja kohtupraktika analüüsi talitused.

Kohtukorraldus – kohtusüsteem

Malta kohtusüsteem on sisuliselt kahetasandiline süsteem, mis koosneb esimese astme kohtust, mille eesistujaks on kohtunik või magistraat, ning apellatsioonikohtust. Apellatsioonikohus koosneb kõrgema astme pädevuses kolmest kohtunikust ja menetleb sellise esimese astme kohtu otsuse peale esitatud kaebusi, kus eesistujaks on kohtunik. Madalama astme pädevuses koosneb apellatsioonikohus ühest kohtunikust ja menetleb sellise esimese astme kohtu otsuse peale esitatud kaebusi, kus eesistujaks on magistraat. Samuti on olemas mitmeid kohtuid, mis tegelevad konkreetsete õigusvaldkondadega ja mille pädevus on erineva astmega. Edasikaebustega nimetatud kohtute otsuste peale tegeleb peaaegu alati apellatsioonikohus oma madalamas pädevuses, muid asju arutab apellatsioonikohus kõrgema astme pädevuses.

Kohtute haldamise eest vastutab kohtu peadirektor, kelle nimetab ametisse peaminister. Teda abistavad tsiviilkohtute kohtusekretär, kriminaalkohtute kohtusekretär, Gozo kohtute kohtusekretär ja direktor (tugiteenused).

Kohtu peadirektor vastutab kohtute osakonna, sealhulgas registrite, arhiivide ja muude teenuste haldamise ning juhtimise eest. Kõik kõrgemad kohtuametnikud, kes täidavad tööülesandeid kohtute osakonnas, alluvad kohtu peadirektorile ja annavad talle aru.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Tabelis on esitatud iga kohtu lühikirjeldus.

Kohtute hierarhia

Õigusvaldkonna andmebaasid

Justiits-, kultuuri- ja kohaliku omavalitsuse ministeeriumi ametlikul veebisaidil pakutakse mitmeid online-teenuseid. Saidil antakse malta ja inglise keeles teavet justiits- ja siseministeeriumi, samuti kohtute, kohtusüsteemi ja kohtunike, peaprokuratuuri, kohtuteenuste ja õigusteenuste kohta.

Lingid kohtuteenuste ja õigusteenuste all pakutavatele erinevatele võimalustele:

Justiits-, kultuuri- ja kohaliku omavalitsuse ministeerium

Kohtuteenused

Kohtuteenused – kohtuotsuste andmebaas

Kohtuteenused – kohtumenetlused

Kohtuteenused – saalide kasutamine

Kohtuteenused – statistika

Kohtuteenused - sundenampakkumine

Kohtuteenused – tsiviilmenetluses kasutatavad vormid (malta keeles)

Kohtueksperdid

Õigusteenused (Malta seadused)

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Kohtute haldamine

Kohtunõukogu (Raad voor de rechtspraak) on kohtusüsteemi osa, kuid ei mõista ise kohut. Kohtunõukogu on võtnud justiitsministrilt üle mitmeid ülesandeid. Need ülesanded on oma laadilt korralduslikud ning hõlmavad rahaliste vahendite jaotamist, järelevalvet finantsjuhtimise üle, personalipoliitikat, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning tööruume. Kohtunõukogu toetab kohtuid nende ülesannete täitmisel nimetatud valdkondades. Kohtunõukogule on antud ka ülesanne parandada kohtusüsteemi kvaliteeti ja anda nõu uute õigusemõistmist mõjutavate õigusaktide kohta. Samuti esindab kohtunõukogu kohtusüsteemi ühiskondlikes ja poliitilistes aruteludes. Kohtunõukogu ülesanded on seotud korralduslike küsimustega (nende laiemas tähenduses), eelarveküsimustega ning õigusemõistmise kvalitatiivsete aspektidega.

Kohtunõukogul on oluline roll kohtusüsteemi eelarve koostamisel, täitmisel ja selle kohta aruannete esitamisel. Eelarvesüsteem põhineb kohtunõukogu hallataval töökoormuse mõõtmise süsteemil. Kohtunõukogu toetab töökorralduslike menetluste väljatöötamist kohtute igapäevatöö korraldamiseks ning teostab selle üle järelevalvet. Konkreetsed ülesanded hõlmavad personalipoliitikat, tööruume, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning välissuhteid. Kohtunõukogul on mitmed ametlikud seadusjärgsed volitused, mis võimaldavad tal neid ülesandeid täita. Näiteks tohib kohtunõukogu välja anda siduvaid üldsuuniseid tegevuspõhimõtete kohta, kuigi ta eelistab kasutada seda õigust võimalikult vähe.

Kohtunõukogu vastutab kohtunike ja kohtuametnike värbamise, valiku ja koolitamise eest. Nende ülesannete täitmisel konsulteerib ta tihedalt kohtute nõukogudega (raden van de gerechten). Kohtunõukogu arvamus on tähtis nende nõukogude liikmete ametisse nimetamisel.

Kohtusüsteemi kvaliteedi valdkonnas kuulub kohtunõukogu ülesannete hulka õiguse ühetaolise kohaldamise edendamine ja kohtusüsteemi kvaliteedi parandamine. Kohtuotsuste sisu kattumise küsimuses puuduvad tal kohustuslikud volitused.

Kohtunõukogul on ka üldine nõuandev roll. Ta annab valitsusele nõu uute kohtusüsteemi mõjutavate õigusaktide kohta. See toimub kohtute nõukogude liikmetega pideva konsulteerimise käigus.

Kuigi kohtunõukogul on ametlikud volitused, ei tohiks tema ja kohtute vahelist suhet vaadelda hierarhilisena. Tema peamine eesmärk on kohtute toetamine ülesannete täitmisel. Kõigi nende ülesannete nõuetekohase täitmise tagamiseks konsulteerib ta regulaarselt esimese astme kohtute esimeestega, haldusdirektoritega, kolleegiumide esimeestega ja esindajatekoguga (College van afgevaardigden – nõuandev organ, mis koosneb kohtute esindajatest).

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Esimese astme kohtud (rechtbanken)

Madalmaad on jaotatud 11 kohtupiirkonnaks (arrondissementen) ning neil kõigil on oma esimese astme kohus. Igal esimese astme kohtul on mitu kohtumaja (kantonlocaties). Esimese astme kohus koosneb vähemalt neljast kolleegiumist (sectoren). Need hõlmavad alati haldus-, tsiviil- ja kriminaalkolleegiumi ning esimese astme kantonikohut. Perekonnaasju ja alaealiste küsimusi käsitlevaid kohtuasju lahendab sageli eraldi kolleegium, nagu mõnikord ka välismaalastega seotud vaidlusi. Selliste asjade üle otsustab kohtu üldkogu (bestuur van het gerecht).

Kolleegiumid

Kantonikohus

Tavakodanike jaoks on üsna lihtne lasta oma asja arutada esimese astme kantonikohtus. See tähendab, et neil on õigus ise esitada oma kohtuasja ning nad ei vaja enda esindamiseks kohtus advokaati. Tsiviilasjade puhul lahendab kantonikohtunik kohtuasju, mis puudutavad üüri-, järelmaksu- ja tööküsimusi ning samuti vaidlusi, mis käsitlevad alla 25 000 euro jäävaid summasid.

Kriminaalasjades lahendab kantonikohtunik ainult väikesi rikkumisi. Sageli on nende puhul tegemist juhtumitega, milles politsei või riiklik süüdistaja on teinud ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks. Kui süüdistatav keeldub sellisest ettepanekust, tuuakse kohtuasi kantonikohtuniku ette. Kantonikohtunik teeb tavaliselt suulise otsuse kohe pärast istungit.

Kriminaalõigus

Kriminaalkolleegiumi kohtunikud menetlevad kõiki kriminaalasju, mida ei anta lahendamiseks kantonikohtule. Neid kohtuasju võib arutada ainukohtunik või kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis. Mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis lahendab keerulisemaid kohtuasju ning kõiki selliseid kohtuasju, milles süüdistaja nõuab karistuseks üle ühe aastast vangistust.

Tsiviilasjad/perekonnaasjad

Tsiviilkolleegium arutab ka kohtuasju, mis ei ole konkreetselt määratud kantonikohtunikule. Enamasti teeb otsuse ainukohtunik, kuid ka seal on olemas kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis keerulisemate kohtuasjade arutamiseks. Mitmes esimese astme kohtus on eraldi kolleegium perekonnaasjade ja alaealiste küsimusi käsitlevate kohtuasjade arutamiseks, kui selliste kohtuasjade arv on märkimisväärne.

Haldusõigus (bestuursrecht)

Kui üksikud erandid välja jätta, arutab haldusvaidlusi alati esimese astme kohus; paljudel juhtudel eelneb asja arutamisele haldusasjade kolleegiumis haldusasutuste vastulausete esitamise menetlus. Selliseid kohtuasju menetleb tavaliselt ainukohtunik, aga ka siin võib esimese astme kohus otsustada määrata kolm kohtunikku arutama kohtuasju, mis on keerulised või mis käsitlevad põhimõttelisi küsimusi. Kui kõnealusel esimese astme kohtul ei ole eraldi kolleegiumi välismaalastega seotud vaidluste lahendamiseks, tegeleb nendega haldusasjade kolleegium või selle osakond. Ametnikke ja sotsiaalkindlustusküsimusi puudutavate vaidluste puhul lahendab edasikaebusi spetsiaalne apellatsioonikohus – avaliku teenistuse ja sotsiaalkindlustusasjade apellatsioonikohus (Centrale Raad van Beroep) ning enamiku muude kohtuasjade puhul Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu halduskohtukolleegium (Afdeling bestuursrechtspraak van de Raad van State).

Apellatsioonikohtud (gerechtshoven)

11 kohtupiirkonda on jagatud neljaks apellatsioonikohtu tööpiirkonnaks: Haag, Amsterdam, Arnhem ja Leeuwarden ning ’s-Hertogenbosch. Kriminaal- ja tsiviilasjade puhul menetleb apellatsioonikohus ainult neid kohtuasju, kus edasikaebus on esitatud esimese astme kohtu otsuse peale. Apellatsioonikohus vaatab kohtuasja asjaolud uuesti üle ning teeb oma järeldused. Enamikul juhtudel on võimalik apellatsioonikohtu lahend vaidlustada kassatsiooni korras Madalmaade kõrgeimas kohtus (Hoge Raad der Nederlanden). Lisaks kriminaal- ja tsiviilasjadele lahendab apellatsioonikohus oma võimaluste piires halduskohtuna ka kõiki edasikaebusi maksuteadete kohta.

Erikohtud

Avaliku teenistuse ja sotsiaalkindlustusasjade apellatsioonikohus, mis tegeleb põhimõtteliselt sotsiaalkindlustust ja avalikku teenistust käsitlevate õigusvaldkondadega. Neis valdkondades on nimetatud kohus kõrgeimaks kohtuorganiks. See asub Utrechtis.

Apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes (College van Beroep voor het bedrijfsleven) on erihalduskohus, mis lahendab sotsiaal-majandusliku haldusõiguse valdkonna vaidlusi. Lisaks teeb see kohus otsuseid ka konkreetseid seadusi (nt konkurentsiseadus (Mededingingswet) ja telekommunikatsiooniseadus (Telecommunicatiewet)) puudutavate apellatsioonkaebuste kohta. Apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes asub Haagis.

Madalmaade kõrgeim kohus (Hoge Raad)

Haagis asuv Madalmaade kõrgeim kohus uurib, kas madalama astme kohus kohaldas otsuse tegemisel õigust nõuetekohaselt. Selles etapis ei arutata enam kohtuasja asjaolude üle, mille on kindlaks teinud madalama astme kohus. Seetõttu on kassatsiooni korras edasikaebamisel tähtis ülesanne õiguse ühtsuse edendamisel.

Õigusandmebaasid

Lisateavet saab Madalmaade kohtusüsteemi üldiselt veebisaidilt.

Kohtupraktika on esitatud ühises kohtulahendite andmebaasis.

Kas juurdepääs neile andmebaasidele on tasuta?

Jah, juurdepääs on tasuta.

Seotud lingid

Madalmaade kohtusüsteem

Kohtukorraldus – kohtusüsteem

Kohtuvõimu peetakse seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval õigusriigi kolmandaks sambaks. Kohtuvõim tagab koos täidesaatva võimuga seaduste täitmise. Kohtusüsteem hoitakse täidesaatvast võimust kõigil tasanditel lahus. Kohtud on seaduse alusel loodud riigiasutused, kus töötavad sõltumatud ja erapooletud kohtunikud, keda ei saa ametist tagandada ega üle viia ning kes langetavad otsuseid üksnes seaduse alusel, ametliku menetluse kohaselt ja väliste mõjutusteta.

Kohtusüsteem koosneb üldkohtutest (ordentliche Gerichte), mis menetlevad tsiviilõiguslikke nõudeid ja kriminaalasjades esitatud süüdistusi, halduskohtutest (Verwaltungsgerichte) ja konstitutsioonikohtust (Verfassungsgerichtshof). Üldkohtute hulka kuuluvad esimese astme kohtud ja liidumaa kohtud (Bezirks- und Landesgerichte), liidumaa kõrgeimad kohtud (Oberlandesgerichte) ja Austria kõrgeim üldkohus (Oberster Gerichtshof) kassatsioonkaebuste menetlemiseks tsiviil- ja kriminaalasjades. Igal liidumaal on halduskohus. Lisaks on Viinis föderaalne halduskohus (Bundesverwaltungsgericht), kellel on föderaalne pädevus (ja kohtumajad Grazis, Linzis ja Innsbruckis), ning föderaalne maksukohus (Bundesfinanzgericht). Austria kõrgeim halduskohus (Verwaltungsgerichtshof) arutab halduskohtute edastatud kassatsioonkaebusi.

Prokuratuurid (Staatsanwaltschaften) on kohtutest eraldiseisvad eriasutused. Eelkõige tagavad need avalike huvide kaitse kriminaalasjades õiguse mõistmisel. Selleks juhivad prokuratuurid kohtueelseid menetlusi, esitavad süüdistusi ja täidavad kriminaalmenetlustes süüdistaja rolli. Prokuröre peetakse üldkohtute süsteemi osaks, kuid nad alluvad oma ülemuste korraldustele. Käsuahela tipus on justiitsminister, kes peab oma ülesannete täitmisel vastutama parlamendi ees. Korraldused peavad olema põhjendatud ja kirjalikus vormis, sest need lisatakse toimikusse. Vanglad (Justizanstalten) vastutavad vabaduskaotuslike karistuste täideviimise ja muude kinnipidamist nõudvate mõjutusvahendite rakendamise eest. Nad vastutavad eelvangistuse, vabaduskaotuslike karistuste ja ennetusliku kinnipidamise täideviimise eest (Maßnahmenvollzug). Vanglad võivad olla liidumaa eelvangistusasutused (Landesgerichtliche Gefangenenhäuser), kinnipidamisasutused vabaduskaotuslike karistuste täideviimiseks (Strafvollzugsanstalten für den Vollzug von Freiheitsstrafen) või kohtupsühhiaatrilise ravi keskused (Forensisch Therapeutische Zentren) ennetusliku kinnipidamise täideviimiseks. Kinnipidamisasutused hõlmavad erikinnipidamisasutusi (Sonderanstalten) noorukitele ja naistele. Tänapäevase kinnipidamisasutuse mõte on võtta kinnipeetavatelt vabadus, kuid aidata neil saada seaduskuulekateks kodanikeks, kes suudavad kohaneda ühiskonnaelu vajadustega, ja hoida neid kuritegelikule teele sattumast (sotsiaalne rehabilitatsioon). Lisaks peaks kinnipidamisasutus aitama neil mõista, miks nende karistamiseni viinud käitumine oli sotsiaalselt lubamatu.

Kriminaalhooldusasutused (Bewährungshilfeeinrichtungen) tegelevad tingimisi karistatud isikute ja katseajaga vabastatud vangidega. Sellised ülesanded on suures osas üle antud eraõiguslikele ühendustele, mis on föderaalse justiitsministeeriumi järelevalve all.

Austria kohtusüsteem koosneb rangelt võttes üldkohtutest, prokuröridest, vanglatest ja kriminaalhooldusasutustest. Kohtusüsteemis on kõrgeima võimu kandja föderaalne justiitsminister. Ta juhib föderaalset justiitsministeeriumi. Föderaalne justiitsminister on föderaalvalitsuse liige ja vastutab ministeeriumi poliitilise juhtimise ja koordineerimise eest, samuti teeb ta kõrgema astme kontrolli kõigi oma haldusala teenistusüksuste üle.

Kohtusüsteemi astmed

• Esimese astme kohtud (Bezirksgerichte)
• Liidumaade kohtud (Landesgerichte), mis on samuti esimese astme kohtud (Gerichtshöfe erster Instanz)
• Liidumaade kõrgeimad kohtud (Oberlandesgerichte), mida nimetatakse ka teise astme kohtuteks (Gerichtshöfe zweiter Instanz)
• Austria kõrgeim üldkohus

Õigusvaldkonna andmebaasid

Austria õigusportaalis on esitatud üldteave Austria kohtusüsteemi kohta.

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Jah, juurdepääs Austria õigusportaalile on tasuta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Poola

Selles jaotises antakse ülevaade Poola kohtusüsteemist.

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Poola põhiseaduse VIII peatükis käsitletakse kohtuid ja tribunale ning loetletakse ametiasutusi, kellele kuulub kohtuvõim. Need on:

• Ülemkohus (Sąd Najwyższy)
• üldkohtud (sądy powszechne)
• halduskohtud (sądy administracyjne)
• sõjaväekohtud (sądy wojskowe)

Kohtute haldamine

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Üldkohtute süsteem hõlmab nii apellatsiooni- (sądy apelacyjne), piirkonna- (sądy okręgowe) kui ka kohalikke kohtuid (sądy rejonowe). Need kohtud lahendavad muu hulgas kriminaal-, tsiviil-, perekonna-, alaealiste õiguse, tööõiguse ja sotsiaalkindlustuse asju – välja arvatud asju, mida lahendatakse muudes erikohtutes (nt sõjaväeasjad). Üldkohtute juures asuvad ka kinnistus- ja hüpoteegiregistrid, lisaks pandiregister, riiklik kohturegister ja riiklik karistusregister.

Halduskohtute süsteem hõlmab Kõrgeimat Halduskohut (Naczelny Sąd Administracyjny) ja piirkondlikke halduskohtuid – üks kohus vojevoodkonna või piirkonna kohta (wojewódzkie sądy administracyjne).

Ülemkohus (Sąd Najwyższy) on kõrgeim kohtuvõim Poolas. Nimetatud kohus teostab kohtulikku järelevalvet kõikide muude kohtute otsuste üle, tagades järjepidevuse õigusaktide tõlgendamises ja kohtupraktikas. Ülemkohus ei ole üldkohus.

Poola õigussüsteemis ei loeta Konstitutsioonikohut (Trybunał Konstytucyjny) üldkohtuks. Konstitutsioonikohus otsustab järgmiste asjade üle:

• siseriiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute vastavus põhiseadusele;
• siseriiklike õigusaktide vastavus rahvusvahelistele lepingutele, mille ratifitseerimiseks on vaja parlamendi eelnevat heakskiitu;
• valitsusasutuste antud määruste, ratifitseeritud välislepingute ja õigusaktide vastavus põhiseadusele;
• erakondade eesmärkide või tegevuste vastavus põhiseadusele;
• põhiseaduslikkust käsitlevad kaebused.

Riigikohus (Trybunał Stanu) lahendab asju, mille puhul esitatakse riigi kõrgeimatel ametikohtadel olevatele (või neil ametikohtadel varem olnud) isikutele süüdistus põhiseaduse või muude õigusaktide rikkumises.

Kohtute hierarhia

• kohalikud kohtud (sądy rejonowe) – üldjuhul esimese astme kohus
• piirkonnakohtud (sądy okręgowe) – apellatsioonikohus või teatud juhtudel esimese astme kohus
• apellatsioonikohtud (sądy apelacyjne) – apellatsioonikohus
• Ülemkohus – kõrgeim kohtuvõim

Õigusvaldkonna andmebaasid

Viited teabele kõikide tavakohtute, nende veebisaitide ja kontaktandmete (aadressid, telefoninumbrid, e-posti aadressid jne) kohta on kättesaadavad Poola Justiisministeeriumi veebisaidil (kohtute info).

Kohtud – üldpõhimõtted

Portugali põhiseaduse artiklis 202 ja sellele järgnevates artiklites on määratletud põhimõtted, mis on õigusemõistmise ja kohtute tegevuse aluseks Portugalis. Kohtud on suveräänsed organid, kes on pädevad riigi nimel õigust mõistma. Nad vastutavad kodanike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmise, demokraatliku õigusriigi normide rikkumise keelamise ning avalik-õiguslike või eraõiguslike vaidluste lahendamise eest.

Kohtud on iseseisvad ja alluvad üksnes seadustele. Kohtute lahendid on siduvad kõigile era- ja avalik-õiguslikele isikutele ning need on ülimuslikud kõigi teiste ametiasutuste otsuse suhtes.

Kohtuistungid on avalikud, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab kas isiku väärikuse või avaliku moraali kaitseks või kohtu nõuetekohase toimimise tagamiseks teisiti ja teeb vastava määruse, milles põhjendab oma otsust.

Kohtukorraldus – kohtusüsteem

Põhiseaduse artikli 209 ja sellele järgnevate artiklite kohaselt on Portugalis kaks kohtute rühma – tsiviil- ja halduskohtud. Samuti on ette nähtud muud kohtud – konstitutsioonikohus (Tribunal Constitucional), kontrollikoda (Tribunal de Contas), vahekohtud (tribunais arbitrais) ja rahukohtud (julgados de paz).

Tsiviilõiguse valdkonnas mõistavad õigust tsiviil- ja kriminaalkohtu pädevusega üldkohtud, mis jagunevad kolmeks astmeks. Need on hierarhiaastme ja territoriaalse pädevuse järgi alanevas järjekorras järgmised: ülemkohus (Supremo Tribunal de Justiça, mille pädevus hõlmab kogu riiki), apellatsioonikohtud (tribunais da relação, üks iga kohturingkonna kohta ja kaks Porto kohturingkonnas) ja piirkonnakohtud (tribunais de comarca, esimese astmena).

Esimese astme üldkohtud jagunevad sõltuvalt hagi esemest ja hagihinnast kolme rühma: üldise pädevusega kohtud, eripädevusega kohtud (kriminaalasjad, perekonnaasjad, alaealiste asjad, tööõigus, kaubandus, merendusasjad ja karistuste täideviimine) või konkreetse pädevusega kohtud (tsiviil-, kriminaal- või segaosakonnad; tsiviil- või kriminaalkolleegiumid; tsiviil- või kriminaalkolleegiumid, mis käsitlevad väiksemaid rikkumisi).

Halduskohtud on esimese astme haldus- ja maksukohtud, piirkonna halduskohtud (põhi ja lõuna) ja Kõrgem Halduskohus (Supremo Tribunal Administrativo, mis hõlmab kogu riiki).

Kohtutevahelisi kohtualluvuse konflikte lahendab seaduse alusel Tribunal de Conflitos.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Portugali kohtusüsteemis on järgmised kohtute kategooriad:

• konstitutsioonikohus, kelle põhiülesanne on hinnata seaduste ja normide põhiseaduslikkust või seaduslikkust ning
  seaduse andmata jätmise põhiseaduslikkust;
• kontrollikoda, s.o kõrgeim organ, kellel on pädevus kontrollida riiklike kulutuste seaduslikkust ja läbi vaadata raamatupidamisaruandeid, mis tuleb talle seaduse kohaselt esitada;
• üldkohtud, kellel on üldine pädevus tsiviil- ja kriminaalasjades ning asjades, mis ei ole antud muude kohtute pädevusse. Üldkohtud on Ülemkohus, teise astme üldkohtud (reeglina apellatsioonikohtud) ja esimese astme üldkohtud (reeglina piirkonnakohtud);
• haldus- ja maksukohtud, kes lahendavad haldus- ja maksusuhetest tulenevaid vaidlusi. Need on Kõrgem Halduskohus, piirkonna halduskohtud, ringkonna halduskohtud ja maksukohtud;
• rahukohtud, mida iseloomustavad teatavad erijooned ja pädevus tsiviilasjades, mille puhul nõude suurus on kuni 15 000 eurot;
• sõja ajal võib moodustada ka sõjakohtuid (tribunais militares).

Kasulikud lingid

Konstitutsioonikohus

Kontrollikoda

Ülemkohus

Lissaboni apellatsioonikohus

Porto apellatsioonikohus

Coimbra apellatsioonikohus

Guimarãesi apellatsioonikohus

Kõrgem Halduskohus

Piirkonna halduskohus (lõuna)

Kohtukorraldus – kohtusüsteem

Rumeenia kohtute põhimõtted, ülesehitus ja korraldus on sätestatud Rumeenia põhiseaduses ja seaduses nr 304/2004 kohtukorralduse kohta.

Kohtusüsteemi kuuluvad järgmised kohtud:

• Kõrgem Kassatsioonikohus (Înalta Curte de Casație și Justiție);
• apellatsioonikohtud (curțile de apel);
• üldkohtud (tribunalele);
• erikohtud (tribunalele specializate);
• esimese astme kohtud (judecătoriile) ja
• sõjaväekohtud (instanțe militare).

Kohtute hierarhia

Kõrgem Kassatsioonikohus tegutseb Rumeenia ülemkohtuna. Ta tagab õiguse järjepideva tõlgendamise ja kohaldamise teistes kohtutes.

• 15 tegutseva apellatsioonikohtu tööpiirkonnas asuvad üldkohtud ja erikohtud.
• 42 üldkohut tegutsevad maakonna tasandil ja Bukarestis ning asuvad üldjuhul maakonnakeskuses.
• 4 erikohut tegutsevad alaealiste ja perekonnaõiguse valdkonnas (1) ja kaubandusasjade valdkonnas (3).
• Üldkohtute juures tegutseb 176 esimese astme kohut.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Mitu esimese astme kohut mõistab kohut 42 tegutseva üldkohtu tööpiirkonnas.

Kõik 176 esimese astme kohut tegutsevad maakonna tasandil ja Bukaresti linnaosades.

Iga kohut juhib kohtu esimees, kes täidab ka haldusjuhi ülesandeid. Kohtute eriosakondi juhib osakonna esimees. Üldiste kohtuga seotud küsimustega tegeleb kõikides kohtutes juhtkomitee.

Sõjaväekohtud on neli sõjaväe üldkohut, Bukaresti piirkondlik sõjaväekohus ja Bukaresti sõjaväeapellatsioonikohus. Kõikidel sõjaväe üldkohtutel on sõjaväebaasi staatus.

• Kõrgem kohtunike nõukogu (Consiliul Superior al Magistraturii) on põhiseaduslik organ, mis tagab kohtute sõltumatuse. Lisaks tagab ta, et kohtunikud ja prokurörid järgivad oma ametitegevuses õigusnorme ning täidavad ametialase pädevuse ja eetika kriteeriume.
• Justiitsministeerium (Ministerul Justiţiei) tagab kohtusüsteemi seadusekohase toimimise, õigusemõistmise kui avaliku teenuse nõuetekohasuse ning seisab õiguskorra ja kodanike õiguste ja vabaduste eest.

Õigusaktide andmebaasid

Internetis on kättesaadavad järgmised andmebaasid:

• Kõrgema Kassatsioonikohtu kohtupraktika avaldatakse Kõrgema Kassatsioonikohtu veebisaidil;
• Kohtuotsuste kokkuvõtted avaldatakse kohtuportaalis. Vt näiteks Bukaresti apellatsioonikohtu otsuste kokkuvõtted;
• Rumeenia õigusaktide andmebaasi omab ja haldab Rumeenia seadusandlik nõukogu ja see sisaldab täielikul kujul kõiki Rumeenia õigusakte (seadused, valitsuse määrused, valitsuse otsused jne);

Kas õigusaktide andmebaaside kasutamine on tasuta?

Jah, õigusaktide andmebaaside kasutamine on tasuta.

Seonduvad lingid

Õiguskorraldus – Rumeenia

Pädeva kohtu leidmine

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Sloveenia

Sellel lehel antakse ülevaade Sloveenia kohtusüsteemist.

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Kõik Sloveenia Vabariigi kohtud on tavakohtud ja tegutsevad kooskõlas põhiseaduslikkuse, sõltumatuse ja õigusriigi põhimõtetega.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Ühtne kohtute süsteem koosneb üldise ja eripädevusega kohtutest.

• Üldkohtute hulka kuuluvad 44 kohalikku, 11 ringkonna- ja 4 kõrgemat kohut ning ülemkohus.
• Erikohtute hulka kuuluvad 3 töökohut, 1 töö- ja sotsiaalkohus ja 1 kõrgem töö- ja sotsiaalkohus (mis lahendab tööalaseid ja sotsiaalkindlustust käsitlevaid vaidlusi) ning halduskohus, mis osutab õiguslikku kaitset haldusküsimustes ja millel on kõrgema kohtu staatus.

Riigiprokuratuuril on kohtusüsteemis eriline koht – ta tegutseb sõltumatu ametkonnana, kuid on samas ka võimu täidesaatva haru osa. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Rahvusassamblee.

Põhiseaduskohus on kõrgeim kohtuorgan, mis kaitseb põhiseaduslikkust, õiguspärasust, inimõigusi ja põhivabadusi. Põhiseaduskohtul on volitused tühistada seadusandja tegevusi, tühistades (pannes kõrvale) seaduse või osa sellest.

Põhiseaduskohtu kohtunikud nimetab ametisse Rahvusassamblee pärast ettepaneku saamist Vabariigi Presidendilt. Üheksa kohtunikku valitakse üheksa-aastaseks ametiajaks ilma tagasivalimise võimaluseta. Ühelgi riigiasutusel ei ole volitusi sekkuda Põhiseaduskohtu, erikohtute või üldkohtute töösse või kohtunike otsustesse.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateavet Sloveenia kohtute kohta leiab Sloveenia Vabariigi kohtute veebisaidilt.

Seonduvad lingid

Sloveenia Vabariigi Konstitutsioonikohus

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Kohtuvõimu teostamine

Kohtuvõimu teostavad Slovakkias üldkohtud ja Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohus (Ústavný súd Slovenskej republiky).

Slovakkias teostavad kohtuvõimu sõltumatud ja erapooletud kohtud. Kohtuvõimu teostatakse kõigil kohtutasanditel teistest riigiorganitest sõltumatult.

Kohtuvõimu teostamise eest vastutab kohtu esimees.

Kohtute haldamine

Slovakkias vastutavad kohtute haldamise eest seaduses sätestatud ulatuses Slovakkia justiitsministeerium ja asjaomase kohtu esimees, kes on ühtlasi ka seadusjärgne kohtuorgan. Seaduses sätestatud ulatuses vastutavad kohtute haldamise eest ka asjaomase kohtu haldusdirektor ja Slovaki Vabariigi Justiitsnõukogu.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Üldkohtute süsteem:

• piirkondlikud kohtud (okresné súdy) (54),
• maakonnakohtud (krajské súdy) (8),
• Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus (najvyšší súd Slovenskej republiky),
• erikriminaalkohus (špecializovaný trestný súd).

Kohtute hierarhia

Vastavalt muudetud seadusele nr 757/2004, mis käsitleb kohtuid ja millega muudetakse teatavaid muid õigusakte, on kohtute hierarhia järgmine:

1. piirkondlikud kohtud toimivad esimese astme kohtuna tsiviil- ja kriminaalasjades, kui kohtumenetlust reguleerivates õigusnormides ei ole sätestatud teisiti;
2. piirkondlikud kohtud menetlevad ka valimistega seotud juhtumeid, kui nii on sätestatud konkreetsetes õigusaktides;
3. maakonnakohtud toimivad teise astme kohtuna nendes tsiviil- ja kriminaalasjades, mida on esimese astme kohtuna menetlenud piirkondlikud kohtud;
4. kohtumenetlust reguleerivates õigusnormides on täpsustatud, millist liiki tsiviil- ja kriminaalasjade puhul toimivad maakonnakohtud esimese astme kohtuna;
5. maakonnakohtud toimivad esimese astme kohtuna haldusasjades, kui konkreetsetes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti;
6. maakonnakohtud menetlevad ka muid kohtuasju, kui see on sätestatud konkreetsetes õigusaktides (nt seadus nr 166/2003, mis käsitleb eraelu puutumatuse kaitset seoses infotehnoloogia seadmete omavolilise kasutamisega ja millega muudetakse teatavaid seadusi, ning side pealtkuulamise eest kaitsmise seadus);
7. kõrgeima kohtu pädevusse kuuluvad järgmised kohtuasjad:
   • tavalises korras edasi kaebamine maakonnakohtute ja erikriminaalkohtu otsuste peale;
   • erandkorras edasikaebamine piirkondlike ja maakonnakohtute ning erikriminaalkohtu ja kõrgeima kohtu otsuste peale;
   • kohtuasjade üleandmine muule kohtule kui pädev kohus, kui see on ette nähtud kohtumenetlust reguleerivate õigusnormidega;
   • muudel juhtudel, kui see on ette nähtud seaduse või rahvusvahelise lepinguga.

Kõrgeim kohus vaatab läbi nende kohtuasjade lahendid, mille puhul on tehtud lõplik kohtuotsus.

Kõrgeim kohus teeb järelevalvet seaduste ja muude üldkohaldatavate õigusaktide ühetaolise tõlgendamise ja järjepideva kohaldamise üle:

• oma otsuste tegemisel,
• seaduste ja muude üldkohaldatavate õigusaktide tõlgendamise ühtlustamise eesmärgiga arvamusi avaldades,
• avaldades kõrgeima kohtu arvamusi ja Slovaki Vabariigi kohtute otsuseid käsitlevates aruannetes olulise tähtsusega lõplikke kohtuotsuseid.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateave on kättesaadav Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi veebisaidil.

Seotud lingid

Justiitsministeerium

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Soome

Selles osas antakse ülevaade Soome kohtusüsteemist.

Kohtukorraldus – kohtusüsteem

Üldjoontes moodustavad Soome kohtusüsteemi:

• sõltumatud kohtud; üld-, haldus- ja erikohtud;
• süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavad asutused;
• täitevasutused (kes tagavad kohtuotsuste täitmise);
• vanglate amet (kes rakendab vabadusekaotuslikke karistusi);
• riiklik õigusabi, advokaadid ja litsentsitud õigusnõustajad.

Kohtukorraldus võib viidata ka ainult kohtutele.

Soome põhiseaduse §-s 98 on nimetatud eri kohtud. Üldkohtud on ülemkohus, apellatsioonikohtud ja piirkonnakohtud. Üldised halduskohtud on kõrgem halduskohus ja kohalikud halduskohtud.

Tsiviil- ja kriminaalasjades on kõrgeim kohtuinstants ülemkohus ja haldusasjades kõrgem halduskohus. Nimetatud kohtud teostavad ka järelevalvet õiguse kohaldamise üle oma pädevusalas.  Soomes on olemas ka erikohtud, millel on oma põhikirjad.

Kohtunike iseseisvuse ja sõltumatuse tagab põhisseadussäte, mille kohaselt saab kohtuniku ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Kohtunikke ei saa ilma nende nõusolekuta ühelt ametikohalt teisele üle viia, välja arvatud juhul, kui üleviimine on tingitud kohtusüsteemi ümberkorraldamisest.

Põhiseaduse § 21 kohaselt on igaühel õigus pöörduda pädevasse kohtusse või muusse ametiasutusse, et lasta oma asi nõuetekohaselt ja põhjendamatu viivituseta läbi vaadata. Nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt tagatakse asja avalik arutamine ning õigus anda selgitusi, saada põhjendatud otsus ja otsus edasi kaevata – nagu muudki õiglase kohtupidamise ja hea valitsemistava tagatised – seadusega. Kõnealuses paragrahvis on sätestatud ka kohtupidamise kvaliteedinõuded.

Kohtute haldamine

Paljud kohtute haldamise ja kohtute tegevuse arendamisega seotud ülesanded ja kohustused kuuluvad eelkõige justiitsministeeriumi pädevusse.

Lisateave

Soome kohtute veebisait sisaldab teavet Soome kohtusüsteemi kohta. See on ühtne portaal, kus on esitatud teave kohtute, prokuröride, täitevasutuste ja õigusabi kohta.

Veebisaidil on esitatud näiteks apellatsiooni- ja halduskohtute hiljutine kohtupraktika.

Tasuta Finlexi andmebaas sisaldab kohtupraktikat, elektroonilist Soome Seaduste Kogu ning Soome seaduste ja dekreetide tõlkeid.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Rootsi

Selles osas antakse ülevaade Rootsi kohtusüsteemist.

Kohtukorraldus – kohtusüsteem

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Kohtusüsteem hõlmab tavaliselt õigusriigi põhimõtete rakendamise ja õiguskindluse tagamise eest vastutavaid asutusi. Kohtud on kohtusüsteemi peamiseks osaks, ent kohtusüsteemi kuuluvad ka kuritegude ärahoidmise ja uurimise eest vastutavad asutused, sh:

• politsei
• prokuratuur ja Rootsi Riiklik Majanduskuritegude Uurimise Büroo
• Riiklik Kohtumeditsiini Amet
• Vanglate ja Kriminaalhooldusteenistus

Kohtusüsteemiga seotud ülesandeid võivad täita muud asutused, nt täitevamet.

Kohtute hierarhia

Rootsis on paralleelset kahte liiki kohtuid:

• üldkohtud, mis arutavad kriminaal- ja tsiviilasju, ning
• halduskohtud, mis arutavad avaliku haldusega seotud kohtuasju.

Üldkohtud kuuluvad kolmeastmelisse süsteemi, mis hõlmab piirkonnakohtud, apellatsioonikohtud ja ülemkohtu.

Halduskohtud on samuti kolmeastmelised – maakondlikud halduskohtud, apellatsiooniastme halduskohtud ja kõrgem halduskohus. Lisaks on konkreetset liiki kohtuasjade ja küsimuste menetlemiseks loodud mõned erikohtud.

Kohtute haldamine

Justiitsministeerium vastutab kohtutega seotud küsimuste eest, sealhulgas menetlusõiguslike küsimuste lahendamise ja kohtusüsteemi korralduse eest. Samas ei ole valitsusel ega ühelgi asutusel õigust otsustada, kuidas kohtud konkreetseid kohtuasju lahendama peaksid.

Riiklik Kohtute Amet on üldkohtute, halduskohtute, piirkondlike üüri- ja rendikohtute ning Riikliku Õigusabi Ameti keskne haldusasutus.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Inglismaa ja Wales

Sellel lehel antakse lühiülevaade Inglismaa ja Walesi kohtutest.

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Ühendkuningriigis on kolm jurisdiktsiooni: Inglismaa ja Wales, Šotimaa ning Põhja-Iirimaa. Sellel lehel käsitletakse Inglismaa ja Walesi jurisdiktsiooni kuuluvaid kohtuid.

Kohtute haldamine

Paljusid Inglismaa ja Walesi kohtuid haldab kuninglik kohtuamet (Her Majesty’s Courts and Tribunals Service (HMCTS). Kuninglik kohtuamet on Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemi eest vastutava valitsusasutuse, justiitsministeeriumi amet.

Kohtute liigid ja hierarhia – lühikirjeldus

Kriminaalasju arutavad Inglismaal ja Walesis magistraadikohtud (magistrates’ courts), kroonikohus (Crown Court), kõrgema astme kohtu kolleegiumite kohtud (divisional courts of the High Court) ja apellatsioonikohtu kriminaalkolleegium (criminal division of the Court of Appeal).

Tsiviilasju arutavad Inglismaal ja Walesis maakohtud (county courts), kõrgema astme kohus (High Court) ja apellatsioonikohtu tsiviilkolleegium.

Ühendkuningriigi uus ülemkohus (Supreme Court) on Ühendkuningriigis viimase astme apellatsioonikohus nii kriminaal- kui ka tsiviilasjades, ehkki Šotimaa kriminaalasju ülemkohtusse edasi kaevata ei saa.

Üksikasjalikumat teavet Inglismaa ja Walesi kohtute kohta on esitatud Inglismaa ja Walesi üldkohtuid kirjeldaval leheküljel ning kuningliku kohtuameti veebisaidil. Teatavate Inglismaa ja Walesi tribunalide ja erikohtute kohta on teavet esitatud Inglismaa ja Walesi erikohtuid kirjeldaval leheküljel.

Lingid

Kuninglik kohtuamet, justiitsministeerium, kuninglik kohtuamet

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Ühendkuningriigis on kolm jurisdiktsiooni: Inglismaa ja Wales, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Ülemkohus (Supreme Court)

2009. aastal võttis uus Ühendkuningriigi Ülemkohus üle ülemkoja apellatsioonikomisjoni (Appellate Committee of the House of Lords) jurisdiktsiooni. Samuti võttis ülemkohus üle riiginõukogu kohtukomitee (Judicial Committee of the Privy Council – kõrgeim apellatsioonikohus mitmes sõltumatus Rahvaste Ühenduse riigis, Ühendkuningriigi ülemereterritooriumidel ja Briti sõltkondades) piirkondlikud funktsioonid.

Ülemkohus on Ühendkuningriigi kõrgeim apellatsioonikohus nii kriminaal- kui ka tsiviilasjades, ehkki Šoti kriminaalasju ei saa ülemkohtusse edasi kaevata. Selliseid kohtuasju lubatakse ülemkohtusse edasi kaevata vaid juhul, kui need hõlmavad üldsusele olulisi õigusküsimusi.

Apellatsioonikohus (Court of Appeal)

Apellatsioonikohus menetleb kroonikohtu kriminaalapellatsioone ja kõrgema astme kohtu tsiviilapellatsioone.

Kõrgema astme kohus (High Court)

Kõrgema astme kohus menetleb tsiviilasju ja kriminaalapellatsioone ning samuti on tal volitused vaadata läbi eraisikute või organisatsioonide hagisid, et teha kindlaks, kas nad on tegutsenud seaduse alusel ja õiglaselt. Kõrgema astme kohus menetleb tavaliselt kohtuasju, mille hagi väärtus ületab 30 000 naela. Mõnel juhul võidakse 30 000 naela ületava väärtusega hagi saata kõrgema astme kohtust maakohtusse ning samamoodi võidakse alla 30 000 naela jääva väärtusega hagi saata maakohtust kõrgema astme kohtusse.

Kõrgema astme kohtul on kolm kolleegiumi.

• Perekonnaasjade kolleegium (Family Division) -
  menetleb keerulisi lahutus-, eestkoste-, lapsendamis-, koduvägivalla jms asju. Samuti menetleb kolleegium rahukohtute ja maakohtute apellatsioone abieluasjades, psüühikahäiretega isikuid hõlmavaid kohtuasju ja lihtsaid pärandvaraasju.
• Kuninganna kohtu kolleegium (Queens Bench Division) -
  menetleb suuri ja/või keerulisi hüvitisnõudeid. Samuti menetleb see piiratud hulgal rahukohtute või kroonikohtute apellatsioone, vaatab läbi organisatsioonide hagisid, et teha kindlaks, kas nad on tegutsenud seaduse alusel, ning menetleb laimuhagisid.
• Lordkantsleri kantselei kolleegium (Chancery Division) -
  menetleb krediidiasju, vaidlustatud testamentide, tegevust lõpetavate ettevõtete, pankrottide, hüpoteekide, heategevusühingutega, vaidlustatud tuluga (tavaliselt tulumaksuga) seotud kohtuasju jms.

Kroonikohus (Crown Court)

Kroonikohus menetleb järgmisi kohtuasjade liike:

• raskemad kuriteod, mida arutavad kohtunik ja enamikul juhtudel vandekohus;
• rahukohtute süüdimõistvad kohtuotsused, mis saadetakse edasi kroonikohtusse karistuse mõistmiseks.

Kroonikohus mõistab karmimaid vabadusekaotuslikke karistusi ja trahve kui rahukohus.

Maakohus (County Court)

Maakohtud menetlevad tsiviilasju, mida arutab kohtunik või piirkonnakohtunik. Nad menetlevad tavaliselt kohtuasju, mille hagi väärtus jääb alla 30 000 naela (või alla 45 000 naela varahagide korral). Suurema hagiväärtusega kohtuasju arutatakse kõrgema astme kohtus – vt eespool. Kõigi tarbijakrediidiseadusega reguleeritud laenulepingutest tulenevate nõuete menetlemist nende väärtusest olenemata tuleb alustada maakohtust.

Näiteid maakohtus menetletavatest asjadest:

• üürileandja ja üürniku vahelised vaidlused: näiteks omandi- (väljatõstmine), üürivõlgade- või remondivaidlused;
• tarbijavaidlused: näiteks ebakvaliteetsed kaubad või teenused;
• isikukahjunõuded (ettevaatamatusest põhjustatud kahju): näiteks liiklusõnnetused, kõnniteeaukudesse kukkumine või tööõnnetused;
• vastuväideteta lahutusasjad, kuid neid menetletakse ainult mõnes maakohtus;
• rassilist ja soolist diskrimineerimist käsitlevad kohtuasjad;
• võlaprobleemid: näiteks võib kohtusse pöörduda võla tasumist taotlev võlausaldaja;
• töösuhtest tulenevad probleemid: näiteks väljamaksmata palkade või töölt etteteatamata vabastamise hüvitamisega seotud vaidlused;
• rahukohtute apellatsioonid, mida menetleb kohtunik (ja vähemalt kaks kohtukaasistujat, kui süüdistatav on alaealine).

Väiksemad kohtuvaidlused

Ka väiksemaid kohtuvaidlusi lahendatakse maakohtus. Üldiselt hõlmavad väiksemad kohtuvaidlused nõudeid, mille väärtus ei ületa 3000 naela.

Rahukohus (Magistrates’ Court)

Rahukohtud menetlevad kriminaal- ja mõningaid tsiviilasju. Kohtuasju arutab piirkonnakohtunik (rahukohus).

• Kriminaalasjad rahukohtus
  Rahukohtud menetlevad kriminaalasju, milles süüdistataval ei ole õigust kohtumõistmisele vandekohtu osalusel. Selliseid kuritegusid nimetatakse väärtegudeks. Maksimaalne karistus väärtegude eest on kuus kuud vangistust ja/või kuni 5000 naela suurune trahv.
  Samuti tegelevad rahukohtud süütegudega, mille korral on süüdistataval õigus valida õigusemõistmine vandekohtu osalusel, kuid ta otsustab rahukohtusse pöördumise kasuks. Kui süüdistatav otsustab vandekohtu osalusel toimuva õigusemõistmise kasuks, saadetakse kohtuasi edasi kroonikohtusse.
• Noortekohus (Youth Court)
  Noortekohus tegeleb 10–17-aastaste noortega, kes on pannud toime kuriteo. Noortekohus on rahukohtu osa ning kohtuasju arutab piirkonnakohtunik (rahukohus) ja veel kaks erikoolitusega kohtukaasistujat. Kui nooruk mõistetakse süüdi väga raskes kuriteos, mille eest on täiskasvanule karistuseks ette nähtud 14aastane või pikem vangistus, võib noortekohus saata ta õigusemõistmiseks kroonikohtusse.
• Tsiviilasjad rahukohtus
  Rahukohtud menetlevad piiratud arvul järgmisi tsiviilasju:
  • mõned tsiviilvõlad: näiteks tulumaksu-, riiklike kindlustusmaksete, käibemaksu-, muud maksuvõlgnevused;
  • litsentsid: näiteks kõrtsi- ja klubilitsentside väljastamine, uuendamine ja tühistamine;
  • mõned abieluasjad: näiteks abikaasa ülalpidamise ja abielupaari elukohast väljakolimisega seotud vaidlused;
  • laste heaoluga seotud asjad, näiteks kohaliku omavalitsuse hooldus- või järelevalvekorralduste, lapsendamismenetluste ja elukoha määramise korraldustega seotud vaidlused.

Koronerikohtud (Coroners’ Courts)

Uurivad ootamatute, vägivaldsete või ebaloomulike surmajuhtumite asjaolusid.

Kohtute hierarhia

Täpsemad üksikasjad ja Põhja-Iirimaa kohtute struktuuri diagrammi leiate Põhja-Iirimaa kohtuteenistuse veebisaidilt.

Kohtute haldamine

Põhja-Iirimaa jurisdiktsioonis vastutab kohtute haldamise eest Põhja-Iirimaa kohtuteenistus (Northern Ireland Courts and Tribunals Service).

Kohtuteenistus:

• pakub haldustuge Põhja-Iirimaa kohtutele ja kohtunikele;
• pöörab Kohtuotsuste Täitevbüroo keskse täitevteenistuse kaudu täitmisele tsiviilkohtute otsuseid.

Lingid

Põhja-Iirimaa kohtuteenistus

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Kohtukorraldus liikmesriikides - Šotimaa

Sellel lehel antakse ülevaade Šotimaa kohtutest.

Kohtukorraldus – kohtusüsteemid

Ühendkuningriigis on kolm kohtualluvussüsteemi: Inglismaa ja Wales, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa.

Kohtute haldamine

Šotimaal vastutab kohtute haldamise eest Šotimaa kohtuamet (Scottish Courts Service). Šotimaa kohtuamet on sõltumatu asutus, mida juhatab lordpresident, kes on Šotimaa kõige kõrgem kohtunik.

Kohtute liigid ja hierarhia – peamiste kohtute lühikirjeldus

Eri tüüpi kohtud on Šotimaal organiseeritud järgmiselt.

Kriminaalkohtus jagunevad menetlused suurema kohtukoosseisuga menetlusteks (solemn) (kõige tõsisemad kohtuasjad, kus kohut mõistavad vandekohtunikud) ja väiksema kohtukoosseisuga menetlusteks (summary) (vähem tõsised asjad, kus hagi menetleb üks kohtunik).

Kõrgemat kriminaalkohut (High Court of Justiciary) juhib lord-ülemkohtunik (Lord Justice General), kes on ka lordpresidendi (Lord President) ametis. See kohus on riigi kõrgeim kriminaalkohus, kus menetletakse kõige tõsisemaid kuritegusid, nagu mõrvad ja vägistamised. Samuti on tegemist viimase astme kohtuga, kuhu kriminaalasju saab edasi kaevata.

Suuremat osa kriminaalasju, nii suurema kohtukoosseisuga asju (solemn) kui ka väiksema kohtukoosseisuga asju (summary) menetletakse šerifikohtus (Sheriff Court) ja vähem tõsiseid väiksema kohtukooseisuga asju palgata rahukohtus (Justice of the Peace Court). Viimane koosneb rahukohtunikest (justices of the peace) (kellel ei pea olema juristi kvalifikatsiooni ja keda abistab õigusalase kvalifikatsiooniga ametnik) või õigusalase kvalifikatsiooniga rahukohtunikest (stipendiary magistrates)).

Tsiviilkohtutes menetletakse hagisid kõikvõimalikes küsimustes, sh varaline kahju, perekonnaasjad ja kaubandus. Sessioonikohus (Court of Session) on Šotimaa kõrgeim tsiviilkohus. See jaguneb väliskojaks (outer house), mis menetleb asju enne võimalikku edasikaebamist, ning sisekojaks (inner house), mis menetleb peamiselt edasikaebusi. Ülemkohtunik on lordpresident (Lord President).

Õigusküsimusi saab edasi kaevata uude Ühendkuningriigi ülemkohtusse (Supreme Court of the United Kingdom).

Šerifikohtud menetlevad sarnaseid asju nagu sessioonikohtudki, kuid pakuvad ka lihtsustatud menetlust hagide puhul, kus vaidlusalune summa ei ületa 5000 naelsterlingit ja õigusesindajate abi ei ole kohustuslik.

Täpsemat teavet Šotimaa kohtute kohta leiab Šotimaa kohtuameti veebisaidilt.

Lingid

Šotimaa kohtuamet, Šotimaa valitsus