Kohtukorraldus liikmesriikides

Malta

Selles osas antakse ülevaade Malta kohtusüsteemist.

Sisu koostaja:
Malta

Kohtukorraldus – kohtusüsteem

Malta kohtusüsteem on sisuliselt kahetasandiline süsteem, mis koosneb esimese astme kohtust, mille eesistujaks on kohtunik või magistraat, ning apellatsioonikohtust. Apellatsioonikohus koosneb kõrgema astme pädevuses kolmest kohtunikust ja menetleb sellise esimese astme kohtu otsuse peale esitatud kaebusi, kus eesistujaks on kohtunik. Madalama astme pädevuses koosneb apellatsioonikohus ühest kohtunikust ja menetleb sellise esimese astme kohtu otsuse peale esitatud kaebusi, kus eesistujaks on magistraat. Samuti on olemas mitmeid kohtuid, mis tegelevad konkreetsete õigusvaldkondadega ja mille pädevus on erineva astmega. Edasikaebustega nimetatud kohtute otsuste peale tegeleb peaaegu alati apellatsioonikohus oma madalamas pädevuses, muid asju arutab apellatsioonikohus kõrgema astme pädevuses.

Kohtute haldamise eest vastutab kohtu peadirektor, kelle nimetab ametisse peaminister. Teda abistavad tsiviilkohtute kohtusekretär, kriminaalkohtute kohtusekretär, Gozo kohtute kohtusekretär ja direktor (tugiteenused).

Kohtu peadirektor vastutab kohtute osakonna, sealhulgas registrite, arhiivide ja muude teenuste haldamise ning juhtimise eest. Kõik kõrgemad kohtuametnikud, kes täidavad tööülesandeid kohtute osakonnas, alluvad kohtu peadirektorile ja annavad talle aru.

Kohtute liigid – lühikirjeldus

Tabelis on esitatud iga kohtu lühikirjeldus.

Kohtute hierarhia

Apellatsioonikohus

Teise astme kohus

Apellatsioonid

Apellatsioonikohus vaatab läbi nii madalama kui ka kõrgema pädevusega tsiviilkohtute otsuste peale esitatud kaebusi.

i) See kohus vaatab läbi tsiviilkohtu esimese kolleegiumi ja tsiviilkohtu perekonnaasjade osakonna otsuste peale esitatud kaebusi.

ii) See kohus vaatab samuti läbi kaebusi, mis on esitatud magistraadikohtu (tsiviilpädevuses), väikeste hagide kohtu ja halduskohtute otsuste peale.

i) Kolm kohtunikku.

ii) Üks kohtunik.

Kriminaalapellatsioonikohus

Teise astme kohus

Apellatsioonid

See kohus vaatab kõrgema astme pädevuses läbi kriminaalkohtus süüdi mõistetud isikute kaebusi.

See kohus vaatab madalama astme pädevuses läbi magistraadikohtu otsuste peale esitatud kaebusi.

Kolm kohtunikku

Üks kohtunik

Kriminaalkohus

Esimese astme kohus

See kohus tegutseb kriminaalkohtuna ja menetleb kriminaalasju, mis on väljaspool magistraadikohtu pädevust.

Kohut juhib kohtunik koos üheksa vandekohtunikuga.

Tsiviilkohus:

Tsiviilkohtu esimene kolleegium

Tsiviilkohus (hagita asjade osakond)

Tsiviilkohtu perekonnaasjade osakond

Esimese astme kohus

Tsiviilkohtu esimene kolleegium menetleb kõiki tsiviil- ja/või kaubandusasju, mis on väljaspool magistraadikohtu pädevust. Samuti vaatab see kohus põhiseadusest tuleneva pädevuse alusel läbi asju, mis on seotud põhiseadusega tagatud ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste rikkumisega.

Tsiviilkohus (hagita asjade osakond) on kohus, mis vastutab psüühikahäiretega isikute tegevuse tõkestamise või teovõimetuks tunnistamise, sellistele isikutele juhendajate määramise, pärandi avamise ning testamenditäitjate kinnitamise eest. Samuti on see kohus salajaste testamentide hoiulevõtja.

See kohus menetleb kõiki perekonnaasju, näiteks abielu kehtetuks tunnistamine, lahuselu, lahutus, ülalpidamine ja laste hooldusõigus.

Eesistujaks on kohtunik

Eesistujaks on kohtunik

Eesistujaks on kohtunik

Magistraadikohus

Esimese astme kohus

Tsiviilkohtuna tegutsev magistraadikohus on üksnes madalama pädevusega esimese astme kohus, kus hagi suurus ei ületa üldjuhul 15 000 eurot.

Kriminaalõiguse vallas on magistraadikohtul kriminaalkohtuna kahesugune pädevus: ta tegutseb kriminaalkohtuna tema pädevusse kuuluvates asjades ja kriminaaluurimiskohtuna kriminaalkohtu pädevusse kuuluvate kuritegude puhul.

i) Kriminaalkohtuna on kohtu pädevuses menetleda kõiki kuritegusid, mille eest on ette nähtud kuni kuue kuu pikkune vanglakaristus.

ii) Kriminaaluurimiskohtuna viib kohus läbi õigusrikkumiste eeluurimist ning edastab vastavad toimikud peaprokurörile. Kui süüdistatav vastuväiteid ei esita, võib peaprokurör kohtuasjad, mille eest on ette nähtud kuni kümne aasta pikkune vanglakaristus, saata arutamiseks ja otsuse tegemiseks tagasi magistraadikohtule.

Eesistujaks on magistraat

Gozo magistraadikohus

Esimese astme kohus

Tsiviilõiguse valdkonnas on Gozo magistraadikohtul kahesugune pädevus:

madalama astme pädevus, mis on võrreldav Malta magistraadikohtu vastava pädevusega, ja kõrgema astme pädevus, mis on võrreldav tsiviilkohtu esimese kolleegiumi pädevusega (välja arvatud põhiseaduslike küsimuste menetlemine) ja tsiviilkohtu hagita asjade osakonna pädevusega.

Kriminaalõiguse vallas on Gozo magistraadikohtul samasugune pädevus kui magistraadikohtul kriminaalkohtuna ja kriminaaluurimiskohtuna.

Eesistujaks on magistraat

Noortekohus

Esimese astme kohus

Noortekohus vaatab läbi alaealiste vastu esitatud süüdistusi ja viib läbi muid menetlusi seoses alaealistega vanuses kuni 16 aastat ning võib anda hoolekandekorraldusi.

Juhivad magistraat ja kaks liiget

Väiksemate kohtuvaidluste kohus

Esimese astme kohus

See kohus teeb otsuseid kohtuasjades, kus rahalise nõude suurus on väiksem kui 5 000 eurot.

Juhib kohtumõistja

Õigusvaldkonna andmebaasid

Justiits-, kultuuri- ja kohaliku omavalitsuse ministeeriumi ametlikul veebisaidil pakutakse mitmeid online-teenuseid. Saidil antakse malta ja inglise keeles teavet justiits- ja siseministeeriumi, samuti kohtute, kohtusüsteemi ja kohtunike, peaprokuratuuri, kohtuteenuste ja õigusteenuste kohta.

Lingid kohtuteenuste ja õigusteenuste all pakutavatele erinevatele võimalustele:

Justiits-, kultuuri- ja kohaliku omavalitsuse ministeerium

Kohtuteenused

Kohtuteenused – kohtuotsuste andmebaas

Kohtuteenused – kohtumenetlused

Kohtuteenused – saalide kasutamine

Kohtuteenused – statistika

Kohtuteenused - sundenampakkumine

Kohtuteenused – tsiviilmenetluses kasutatavad vormid (malta keeles)

Kohtueksperdid

Õigusteenused (Malta seadused)

Viimati uuendatud: 04/05/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.