Sellel lehel antakse ülevaade Eesti kohtusüsteemist.
Hledat informace podle regionů
Eesti põhiseaduse kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja muude seadustega. Põhiseadusest lähtudes on Eesti kohtusüsteemil kohtumõistmise ainupädevus. Kohus on oma ülesannete täitmisel sõltumatu täidesaatvast ja seadusandlikust võimust.
Esimese ja teise astme kohtuid haldab justiitsministeerium koostöös kohtute haldamise nõukojaga. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu, mille tööd juhib Riigikohtu esimees. Esimese ja teise astme kohtuid rahastatakse justiitsministeeriumi eelarve kaudu riigieelarvest. Riigikohus haldab ennast iseseisvalt ja tal on eraldiseisev eelarve.
Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad:
Loe täpsemalt kohtute haldamise nõukoja kohta siit.
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline:
Üldkohtutena arutavad maakohtud tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna seadusega nende pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi maakohtute ja halduskohtute lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab ringkonnakohtu lahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Üldteavet Eesti õigussüsteemi kohta on võimalik leida justiitsministeeriumi veebilehelt.
Ülevaadet Eesti kohtusüsteemi kohta on võimalik leida kohtute veebilehelt.
Juurdepääs Eesti õigus- ja kohtusüsteemi käsitlevale teabele on tasuta.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.