ELi koolitusvõrgustikud ja -struktuurid

Euroopa õigusalase koolituse võrgustik (EJTN) on Euroopa kohtunikele ja prokuröridele koolituse pakkumise ja teadmiste vahetamise peamine platvorm ja edendaja. Võrgustiku esmane ülesanne on pakkuda kõrgetasemelist õigusalast koolitust. Võrgustik esindab rohkem kui 120 000 Euroopa kohtuniku, prokuröri ja õigusalaste koolituste korraldaja huve kogu Euroopas erinevates koolitusvaldkondades, nagu ELi kriminaal-, tsiviil- ja äriõigus, õiguskeel ja ühiskondlikud probleemid. Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku eesmärk on aidata tugevdada ühist Euroopa õigus- ja kohtukultuuri. Võrgustiku ülesanne on aidata luua Euroopa õigusruum ja levitada teadmisi Euroopa Liidu õigussüsteemidest, edendades seejuures ELi liikmesriikide kohtunike ja prokuröride vahelist üksteisemõistmist, usaldust ja koostööd. Lisaks sellele selgitab Euroopa õigusalase koolituse võrgustik välja koolitusvajadused ning koostab koolitusstandardid ja õppekavad, jagab koolitusalaseid eksperditeadmisi ja oskusteavet ning edendab ELi õigusalase koolituse institutsioonide vahelist koostööd.

2015. aastal jätkus Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku laienemine, mis võimaldas võrgustikul koolitada 1815 vahetuse ja 84 seminari raames 5032 kohtunikku ja prokuröri kõikidest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Võrreldes varasema aasta näitajatega, tähendab see pakutavate koolituspäevade arvu kasvu 14,38% võrra. Neid edusamme täiendas Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku tegevuse portfelli laiendamine.

Võrgustiku hiljutine laienemine avas uusi võimalusi edasiseks arenguks mitte ainult peamiste püüdluste tõhustamise, vaid ka uute partnerluste sõlmimise kaudu, seda eriti tänu vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamisele 2014. aasta juunis mitmete Euroopa õigusalaste võrgustike ja ühendustega.

Lõpetuseks kiideti Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku saavutusi nõukogu järeldustes„Õigusvaldkonna töötajate koolitamine: tähtis vahend ELi õigustiku konsolideerimiseks“ (2014/C 443/04), milles märgiti, et ELi tasandil on Euroopa õigusalase koolituse võrgustikul kõige paremad võimalused, et koordineerida oma liikmete abil siseriiklikku koolitustegevust ning arendada piiriüleseid kohtunike ja prokuröride koolitusvõimalusi.

2016: suund tulevikku

Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku peamised tulemused on järgmised:

– võrgustiku jätkuv tugevdamine, võttes arvesse komisjoni 2011. aasta teatises ja ELi õigusalases tegevuskavas aastaks 2020 seatud eesmärke, suurendades koolituste arvu, laiendades koolituste ulatust, lisades uusi õigusvaldkondi ning kohtunikele ja prokuröridele mõeldud koolitusi muudes valdkondades ning parandades koolituste kvaliteeti, võttes kasutusele põhjaliku hindamisprotsessi ning suheldes koolitustegevuse väljatöötamisel paljude partneritega;

– riiklike koolitusasutuste, liikmete ja vaatlejate täiustatud koordineerimine ja abistamine, et hõlbustada ja võimendada nende koolituspakkumisi, Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku koolituskataloogi ja veebikataloogi Catalogue+ märkimisväärne arendamine ning samuti võrguplatvormide ja koolituste korraldamine;

– tulemuslikkuse suurenemine tänu olemasolevatele rahalistele ja metoodilistele vahenditele ning Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku pakutavatele teadmistele ja oskustele, võimaldades tegeleda parimate koolitustavade ja -metoodikate väljaselgitamise ja levitamisega.

Need tulemused aitavad saavutada aastateks 2014–2010 seatud strateegilisi eesmärke:

– süvendada jätkuvalt erinevate Euroopa õigussüsteemide kohtunike ja prokuröride vahelist vastastikust usaldust;

– tõsta ELi õiguse alaste teadmiste taset Euroopa kohtute seas;

– tagada Euroopa õigusalase koolituse ranged kvaliteedinõuded ning edendada riikliku õigusalase koolituse rangeid kvaliteedinõudeid;

– edendada kohtunike ja prokuröride Euroopa profiili varajast arendamist;

– püüelda võrgustikutöö laiendamise poole;

– püüelda tõhusama väliskoostöö poole;

– tugevdada kohtuliku sõltumatuse säilitamise huvides maksimaalselt Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku rolli ülimuslikkust kõigis õigusalase koolituse valdkondades ELi tasandil.

EUROOPA ÕIGUSALASE KOOLITUSE VÕRGUSTIKU TEGEVUS

Õigusvaldkonna töötajate vahetused

Õigusvaldkonna töötajate vahetus soodustab tänu võõrasse õiguslikku keskkonda süvenemisele hea tava, oskuste ja teadmiste vahetamist ning tugevdab tunnet, et kuulutakse ühtsesse õiguskultuuri.

Alates vahetusprogrammi algatamisest 2005. aastal on selles osalemine oluliselt suurenenud. 2015. aastal tähistas Euroopa õigusalase koolituse võrgustik õigusasutuste vahetusprogrammi toimimise 10. aastapäeva. Toetusesaajate ja osalevate riikide arv ning samuti pakutava tegevuse liigid näitavad kasvusuundumust: programmi alguses, 2005. aastal, osales vahetustes 169 ELi kohtunikku ja prokuröri; 2015. aastal oli osalejaid 1815.

Aastate jooksul on laiendatud ka vahetusvõimalusi, et muuta pakutavad koolitusmeetmed mitmekesisemaks ning arvestada kohtusüsteemide erinevate vajadustega:

– lühiajalised vahetused ELi liikmesriikide kohtutes (1–2 nädalat);

– pikaajalised koolitused Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus ja Eurojustis (3–12 kuud);

– spetsialiseerunud töötajate vahetused: hiljutine uuendus, mis hõlmab erinevatele õigusvaldkondadele, sh keskkonna-, pagulas-, töö- või konkurentsiõigusele spetsialiseerunud kohtunike ja prokuröride vahetust;

– terrorismivastase võitluse ja radikaliseerumise valdkonnale pühendatud ametialased vahetused ja õppelähetused: veel üks uut liiki vahetus, mis käivitus alates 2015. aastast vastusena ELi kohtute kasvavatele vajadustele ja prioriteetidele;

– ELi liikmesriikide kohtute ja prokuratuuride vahelised kahepoolsed vahetused, mis said alguse samuti 2015. aastal ja mille käigus rühm sama kohtu/prokuratuuri õigustöötajaid külastab ühiselt teise ELi liikmesriigi kohut/prokuratuuri eesmärgiga saada kogemusi, kujundada häid tavasid ning arendada koostööd;

– õigusalaste koolituste korraldajatele ette nähtud vahetused, keskendudes koolitusmeetoditele, sh parimatele tavadele, mille Euroopa õigusalase koolituse võrgustik esitas Euroopa õigusalase koolituse katseprojekti raames koostatud aruandes. Selle katseprojekti kohta tegi Euroopa Parlament ettepaneku 2012. aastal ja Euroopa Komisjon rakendas projekti ajavahemikul 2013–2014.

Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku raames kavatsetakse edasi arendada vahetuste pakkumisi ELi kohtutele ning võimaldada alates 2016. aastast vahetusi, mis on ette nähtud spetsiaalselt ELi liikmesriikide kohtute esimeestele ja peaprokuröridele.

Programm AIAKOS

Selle programmi raames pakutakse kaks nädalat kestvaid vahetusi (üks nädal välismaal ja üks nädal kodumaal koos väliskolleegidega) mitmest liikmesriigist pärit õigusala praktikantidele või äsja ametisse nimetatud kohtunikele ja prokuröridele, et nad saaksid külastada teisi Euroopa õigusalase põhikoolituse asutusi, kohtuid ja prokuratuure.

Selle projekti peaeesmärk on suurendada osalejate teadlikkust nende (tulevase) töö tähtsusest Euroopa jaoks ning parandada üksteisemõistmist erinevate Euroopa õiguskultuuride ja -süsteemide vahel. 2015. aastal osales programmis AIAKOS 401 tulevast kohtunikku ja prokuröri.

Õppelähetused

Kahe- kuni viiepäevased õppelähetused Euroopa Liidu Kohtusse, Euroopa Inimõiguste Kohtusse, Eurojusti ja ELi institutsioonidesse Brüsselis võimaldavad kohtunikel, prokuröridel ja koolitajatel kõikjalt Euroopast tutvuda nende institutsioonide tööga ning vahetada oskusi, kogemusi ja häid tavasid.

2015. aastal osales Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku õppelähetustes ligikaudu 400 kohtunikku ja prokuröri.

Õpikojad ja seminarid

Kriminaalõiguse seminarid

Vastastikune usaldus ja kindlustunne on kriminaalõiguse tõhusa kohaldamise aluseks Euroopa Liidus. Õigusalane koolitus kriminaalõiguse valdkonnas tagab sujuva piiriülese koostöö, kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise kriminaalasjades ning õigusvaldkonna töötajate usalduse üksteise kriminaalõigussüsteemide suhtes.

Selles valdkonnas edendab Euroopa õigusalase koolituse võrgustik uuendusmeelseid koolitusmudeleid (õppimine töö käigus (learn by doing)) kriminaalõiguse seminaride kaudu, mille eesmärk on parandada kehtiva ELi kriminaalõigusraamistiku mõistmist, et õigusvaldkonna töötajad saaksid omavahel teha piiriülest koostööd.

Euroopa eri asutuste ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku vahelise koostöö tugevdamine kujutab endast alustala projektide puhul, mille Euroopa õigusalase koolituse võrgustik on välja töötanud kriminaalõiguse valdkonnas. Euroopa õigusalase koostöö võrgustikul ja Eurojustil on Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku seminaridel kandev roll õigusalase koostöö edendamisel kriminaalasjades. Ühiste uurimisrühmade koostööseminarid Euroopa Politseikolledžiga (CEPOL) ja

koostöö ühiste uurimisrühmade võrgustikuga aitavad kohtu- ja seaduste jõustamisega tegelevatel ametnikel parandada piiriülest koostööd keeruliste juurdluste korral. Lisaks viisid Euroopa õigusalase koolituse võrgustik ning genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ning nende eest vastutusele võtmise Euroopa võrgustik (genotsiidivastane võrgustik) ellu eduka koolitusprogrammi, milles käsitletakse peamisi rahvusvahelisi kuritegusid ja nende mõju Euroopa Liidus.

Euroopa Liidu kriminaalmenetluste raames menetluslikke tagatisi käsitlevate seminaride (uus seminaride sari, mis käivitub 2016. aastal) eesmärk on pakkuda paremat arusaamist ja anda ülevaade ELi õiguse kohastest kriminaalkaitse õigustest selliste direktiivide kaudu, mis on ette nähtud menetluslike tagatiste tugevdamiseks (suuline ja kirjalik tõlge, ligipääs andmetele ja kaitsja kasutamine).

2015. aastal osales kriminaalõiguse seminaridel üle 400 õigusvaldkonna töötaja.

Õiguskeele projekt

Euroopa õigusalase koolituse võrgustik pöörab erilist tähelepanu õiguskeele projektide väljatöötamisele ELi kohtute töötajate koolitamiseks inglise ja prantsuse õiguskeeles. Alates 2011. aastast on mitmes ELi liikmesriigis korraldatud mitmesuguseid õiguskeele seminare kriminaal-/tsiviilasjade õigusalase koostöö valdkonnas. Kursuste eesmärk on arendada nii osalejate juriidilisi teadmisi kui ka keeleoskust, kombineerides õigusteavet ja keeleharjutusi praktilisel ja dünaamilisel viisil. Lisaks soovitakse kursuste kaudu luua tingimused otsekontaktide sõlmimiseks erinevate ELi liikmesriikide õigusvaldkonna töötajate vahel, et edendada ühtset Euroopa õiguskultuuri.

Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku 2015. aasta keeleprogrammi raames pakuti Euroopa kohtutele laias valikus koolitusvõimalusi: lisaks keelekoolitusele kriminaal-/tsiviilasjade õigusalase koostöö valdkonnas sisaldas programm keelekoolitust inimõiguste valdkonnas ja e-õppe koolitusmooduleid.

Lisaks seminaridele anti keeleprogrammi raames välja käsiraamatu ajakohastatud versioon, milles käsitletakse nii inglis- kui ka prantsuskeelset kriminaalõiguse valdkonna sõnavara.

Elektrooniline keelekäsiraamat on siin.

Alates esimese keeleseminari läbiviimisest 2011. aasta veebruaris jõuti 2015. aastaks niikaugele, et õiguskeelealast koolitust oli jõutud pakkuda 1000 kohtunikule ja prokurörile. Ühtlasi oli tegemist aastaga, mil Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku tsiviil-, kriminaal- ja inimõiguste valdkonna keeleprogrammis osales üle 300 Euroopa õigusvaldkonna töötaja rohkem kui 20 ELi liikmesriigist.

Haldusõiguse projekt

Haldusõiguse alamtöörühm väljendab Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku pühendumist kõikide Euroopa õigusvaldkonna töötajate koolitusvajadustega tegelemisele, pakkudes koolitusi eri valdkondades, näiteks ELi riigihankeõigus, varjupaigaõigus, vaidluste kohtuväline lahendamine, inimõigused ja õiguskaitse kättesaadavus, maksuõigus jpm. Asjaomastel koolitustel õpivad osalejad paremini tundma oma kolleege üle kogu Euroopa, arutades samal ajal tähtsaid õigusküsimusi vastavate valdkondade juhtivate ekspertidega. Lisaks pakub Euroopa Inimõiguste Kohus osalejatele võimalust osaleda suurkoja istungil ja arutada erinevate menetluste lahendeid praeguste ja endiste kohtuametnikega. 2015. aastal ühendas haldusõiguse alamtöörühm jõud partneritega Euroopa vahendusmenetluse kohtunike ühingust (GEMME), Euroopa Halduskohtunike Ühingust (AEAJ) ja Pagulasõiguse Kohtunike Rahvusvahelisest Assotsiatsioonist (IARLJ), organiseerides üheskoos kõrgetasemelisi koolitusi inimõiguste, vaidluste kohtuvälise lahendamise ja varjupaigaõiguse valdkonnas. Projekti toetasid ka praegused ja endised Euroopa Komisjoni, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu ametnikud, samuti Euroopa Nõukogu HELP programm, et pakkuda koolitusi, mis tuginevad vastastikusel teabevahetusel ja praktilistel harjutustel. Tegevusest laialdasema osavõtu tagamiseks pakub haldusõiguse alamtöörühm igal aastal vähemalt kahte koolitust netisaate näol. 2015. aasta tõi endaga kaasa riigihanke ja ELi varjupaigaõiguse teemalise koolituse netisaated.

2015. aastal võttis haldusõiguse alamtöörühma koolitusmeetmetest osa üle 200 kohtuniku, prokuröri ja õigusalaste koolituste korraldaja.

Tsiviilõiguse projekt

Tsiviilõiguse projekti eesmärk on täiustada õigusalast koostööd tsiviilasjades ning see keskendub osalevate riikide õigussüsteemide ja-kultuuri arendamisele ning samuti ELi õiguse põhiaspektidele. Tsiviilõiguse seminaride põhiteemad on perekonnaõigus, äriühinguõigus, Euroopa kohtumenetlusõigus ja äriõigus.

Tsiviilõiguse projekti raames pakutakse kahepäevaseid koolitusi, mis on mõeldud kohtunikele ja prokuröridele kõigis 28 ELi liikmesriigis.

Tsiviilõiguse seminaride raames toimuv edasine tegevus hõlmab laialdasemat valdkondade ringi, et rahuldada ELi õigusvaldkonna ametnike koolitusvajadusi suuremas ulatuses. Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku tsiviilõiguse alamtöörühm jätkab 2016. aastal netiseminaride edastamist, tagades kõigile huvitatud ELi ametnikele tasuta ligipääsu koolitusprogrammidele. Seoses Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku projektipartneritega tehtava koostöö ja pidevalt uute koolitusvõimaluste otsimisega kavatseb tsiviilõiguse alamtöörühm teha koostööd Euroopa vahendusmenetluse kohtunike ühinguga (GEMME), et läbi viia juba korduvalt edukalt toimunud koolitus Euroopa tsiviilmenetluse valdkonnas perekonnaõiguse küsimustes.

2015. aastal osales tsiviilõiguse seminaridel 239 ELi kohtunikku.

Õigusalase koolituse meetodid

Õigusalase koolituse meetoditega seotud meetmed käivitati ametlikult 2015. aastal ning võimalused, mille pakkumiseks asjaomane töörühm loodi, vastasid järgmistele vajadustele:

• õigusalase koolituse heade tavade jagamine ELi õigusvaldkonna ametnike vahel, võttes kasutusele uusi lähenemisviise teadmiste ja koolituste pakkumisel;

• vajadus ühendada õigusalane koolitus õigussüsteemi kvaliteediga.

Koos kõigi teiste Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku rakendatud meetmetega võib õigusalase koolituse meetodeid pidada nn teejuhiks, sest nende eesmärk on pakkuda kõige tõhusamaid ja konkreetsemaid koolitusmetoodikaid ning ühtlasi tõhustada parimate tavade levitamist – need on väga tähtsad nõuded iga õiguskoolitusmeetme puhul.

2015. aastal jaotati töörühma õigusalase koolituse meetodid vastavalt kolmele päevakajalisele teemale ja kolmele peamisele tegevusvaldkonnale, milleks on hindamine, meisterlikkus ja juhtimine.

Selleks et tagada selgem rõhuasetus vahenditele, ajakohastati väljaannet „Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku käsiraamat Euroopa õigusalase koolituse metoodikate kohta“ (varem tuntud „Koolitajate koolitamise käsiraamatu“ nime all, avaldatud 2013. aastal), et see oleks hõlpsamini jagatav ja kättesaadav. Lisaks sellele on riiklike koolitusasutuste vaheliste parimate tavade vahetamise soodustamiseks koostatud hindamisküsimustikke ja koolituse hindamise juhend.

Esimese tegevusaasta jooksul oli õigusalase koolituse meetoditega seotud meetmetes osalenuid 131.

Euroopa kohtunike ja prokuröride võistlus THEMIS

Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku võistlus THEMIS on mõeldud õigusala praktikantidele kõikjalt Euroopast ning selle eesmärk on edendada arvamuste vahetust ning kujundada uusi lähenemisviise teemadele, mis on seotud rahvusvahelise tsiviil- ja kriminaalõiguse alase koostöö, inimõiguste ja õigusalaste kohustuste kogumiga. THEMISe põhieesmärk on tuua kokku tulevased kohtunikud erinevatest Euroopa riikidest, et võimaldada neil jagada ühtseid väärtusi, vahetada uusi kogemusi ja arutada uusi perspektiive ühist huvi pakkuvates valdkondades.

Euroopa õigusalase koolituse võrgustik korraldab kõnealust võistlust igal aastal ning see on mõeldud õigusala praktikantidele kõikidest koolitusasutustest, mis on võrgustiku liikmed või vaatlejad. Võistluses saavad osaleda võistkonnad, kuhu kuuluvad kolm õigusala praktikanti ja üks õpetaja/juhendaja ning võistlus koosneb neljast poolfinaalist ja finaalist. Iga poolfinaali võitja ja teise koha omanik saavad õiguse osaleda finaalvõistlusel. Võitjaks osutunud võistkond saab auhinnaks ühenädalase õppelähetuse, mida korraldab ja rahastab Euroopa õigusalase koolituse võrgustik ning mis toimub mõnes Euroopa õigusasutuses. Poolfinaalide ja finaalvõistluse teemad on erinevad; 2015. aastal käsitleti rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades, rahvusvahelist õigusalast koostööd tsiviilasjades (Euroopa perekonnaõigus), rahvusvahelist õigusalast koostööd tsiviilasjades (Euroopa tsiviilmenetlus), õiguseetikat ja ametialast käitumist, õigust õiglasele kohtumõistmisele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6).

2015. aastal oli THEMISe võistlusel kokku 44 rühma 164 osalejaga.

Kataloog

Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku põhikataloogi on koostatud alates 2003. aastast. Kataloog sisaldab võrgustiku liikmete korraldatud ja valitud koolitusi, mida pakutakse kõikidele ELi liikmesriikide kohtutele. 2015. aastal sisaldas võrgustiku põhikataloog 16 õigusasutuse pakutud 216 seminari. Põhikataloogi põhiteemad olid ametitavad, ühiskonnaprobleemid, õiguskeel, õigusemõistmisega seotud oskused, inimõigused, kriminalistika, Euroopa rahvusvaheline õigus, kriminaal-, tsiviil- ja haldusõigus. Kokku osales 2015. aasta põhikataloogi programmis 1407 välisosalejat.

Kõikides liikmesriikides toimuvate koolituste veebikataloog Catalogue+

Asjaomase projekti eesmärk on võimaldada Euroopa kohtunikel osaleda koolituskursustel, mille korraldavad Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku liikmetest õigusalase koolituse asutused. 2015. aastal osales projektis 17 õigusasutust, millest igaüks korraldas õigusteemalise seminari. Kokku pakuti välisosalejatele 280 koolituskohta. Programmi edukust näitab asjaolu, et pakutavate koolituskohtade koguarv kasvas 72%, kusjuures 206 kohta kuulusid välisosalejatele. Lisaks osales asjaomaste riiklike koolitusasutuste korraldatud Catalogue+ seminaridel 1251 riigisisest osalejat. 2015. aastal osales koolitustel kokku 1457 kohtunikku.

Terrorismivastased seminarid

Tegemist on 2015. aastal käivitatud kõikehõlmava koolitusprogrammiga terrorismi- ja vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise vastase võitluse valdkonnas.

Euroopa õigusalase koolituse võrgustik on laienenud üle kümne aasta, mis võimaldab tal toime tulla Euroopa kohtusüsteemi probleemidega. Mitmes hiljutises kõrgetasemelises avalduses ning kahjuks ka Euroopas aset leidnud hiljutiste sündmuste valguses rõhutatakse tungivat vajadust ühtsete ja koordineeritud meetmete ning koolitusprogrammide järele, mis keskenduksid vägivaldse äärmusluse algpõhjustele ja radikaliseerumise ennetamisele, samuti õigusalasele ja õiguskaitseorganite koostööle terrorismivastases võitluses ning parimate tavade vahetamisele terroristlike kurjategijatega seotud uurimises, süüdistuse esitamisel, rehabiliteerimisel ja taasintegreerimisel. Seoses sellega tegi Euroopa Komisjon Euroopa õigusalase koolituse võrgustikule ja selle liikmetele ning partneritele ülesandeks töötada välja kõikehõlmav koolitusprogramm terrorismi- ja vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise vastase võitluse valdkonnas. Programm tuli ellu viia ajavahemikul 2015. aasta septembrist kuni 2016. aasta maini ja see tuli kohandada ELi asjaomaste sidusrühmade ja õigusvaldkonna töötajate vajadustele vastavaks. Asjaomane projekt pakub kohtunikele, prokuröridele ja teistele õigusvaldkonna ametnikele ainulaadset foorumit, mille kaudu vahetada kolleegidega üle kogu Euroopa kogemusi ja parimaid tavasid, arutada kõige hiljutisemaid õigusvaldkonna suundumusi ning probleeme süüdistuste esitamisel ja vaidluste lahendamisel kohtuasjades, mis on seotud terroristist välisvõitlejate ning teiste vägivaldsete äärmuslastega, ning tegeleda radikaliseerumise küsimuste ja selle ennetamise ja tuvastamise mehhanismidega.

Esimesel tegevusaastal osales terrorismivastastel seminaridel üle saja ELi kohtuniku.

E-vahendid

Euroopa õigusalase koolituse võrgustik panustab erinevate e-vahendite väljatöötamisse, et laiendada õigusalaste koolitusvõimaluste ulatust ning pakkuda vajalikke vahendeid õigusalaste koolitusprogrammide ja nende sisu haldajatele.

Õigusalaseid koolitusi ja teadmisi on vaja pidevalt

üha laiemalt jagada. Samuti vajab täiustamist õigusalaste programmide juhtimise ja nendes osalejate suunamise haldustõhusus. Ka on oluline märkida, et

õigusalaste koolitusvõimaluste kavandajad või korraldajad vajavad tõhusaks toimimiseks ligipääsu teabele ja kontaktandmetele. E-vahendid vastavad kõikidele nimetatud vajadustele. Euroopa õigusalase koolituse võrgustik on teinud kättesaadavaks mitut liiki e-vahendid. Siia kuuluvad erinevad veebiplatvormid, veebipõhine programmitaotluste süsteem, e-õpe ja kombineeritud õppekursused, netisaated ja veebiseminarid ning virtuaalsete vahendite kogu. Näiteks

– võrguplatvorm, mis on tähtis virtuaalne koostööruum Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku projektidega töötavatele inimestele. Lisaks sisaldab see mitmeid olulisi vahendeid, nagu ekspertide andmebaas ja platvorm komisjoni projektikonkurssidega seotud teabe vahetamiseks;

– Euroopa õigusalase koolituse võrgustik haldab nelja e-õppe kursust, mis on kõigile tasuta kättesaadavad;

– netisaated ja veebiseminarid.

Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku partnerid

  • Euroopa Komisjon
  • Euroopa Liidu Kohus
  • Euroopa Inimõiguste Kohus
  • Euroopa Nõukogu
  • Euroopa Politseikolledž (CEPOL)
  • Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet
  • Eurojust
  • genotsiidivõrgustik – genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ning nende eest vastutusele võtmise Euroopa võrgustik
  • ühised uurimisrühmad
  • kohtunike nõukogude Euroopa võrgustik (ENCJ)
  • Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühendus (ACA-Europe)
  • Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (EJN)
  • Pagulasõiguse Kohtunike Rahvusvaheline Assotsiatsioon (IARLJ)
  • Euroopa konkurentsiõiguse kohtunike ühing (AECJL)
  • Euroopa vahendusmenetluse kohtunike ühing (GEMME)
  • Euroopa tööõigusekohtute kohtunike ühing (EALCJ)
  • Euroopa Liidu kohtunike foorum keskkonnaküsimustes (EUFJE)
  • Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes (ENPE)
  • Euroopa Liidu liikmesriikide riigiprokuratuuride või ülemkohtute juures tegutsevate samaväärsete asutuste võrgustik (NADAL)
  • Euroopa Halduskohtunike Ühing (AEAJ)
  • Euroopa justiits- ja siseasjade alase koostöö rahvusvaheline assotsiatsioon (EUCOJUST)
  • Max Plancki instituut

Senised saavutused

2000. aastal loodud Euroopa õigusalase koolituse võrgustik on mittetulunduslik rahvusvaheline organisatsioon.

  • 1999: ELi õigusalase koolituse institutsioonide juhtide mitteametlikud kohtumised
  • 2000: Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku loomine (Bordeaux' harta)
  • 2003: võrgustikust saab Belgia õiguse kohaselt mittetulunduslik rahvusvaheline organisatsioon ja ta omandab juriidilise isiku staatuse
  • 2004: toimub organisatsiooniline reform, et tagada nõutav finantssuutlikkus, ning liikmeks saavad ELi uute liikmesriikide õigusalase koolituse institutsioonid
  • 2005: asutatakse alaline sekretariaat Brüsselis
  • 2006: Euroopa Komisjon annab võrgustikule loa rakendada esimene iga-aastane kohtunike ja prokuröride vahetusprogramm
  • 2008: olulised saavutused kohtunike ja prokuröride vahetuse ning kataloogis esitatavate koolituspakkumiste alal
  • 2009: Euroopa õigusalase koolituse võrgustikku tunnustatakse kui peamist sidusrühma ELi e-õiguskeskkonna strateegia edasiarendamisel
  • 2010: Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku esimeste koolitusprogrammide algus
  • 2012: pidev kasv jätkub; erinevatel Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku koolitustel on olnud juba enam kui 2400 osalejat (ei hõlma võrgustiku kataloogis loetletud koolitustel osalejaid)
  • 2013: Euroopa Komisjon kiidab Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku saavutusi, kinnitades tema tähtsat rolli õigusalases koolituses: määruse (EL) 1382/2013 alusel saab võrgustik uue ELi õigusprogrammi raames ajavahemikuks 2014–2020 tegevusabi
  • 2014: Euroopa õigusalase koolituse võrgustik allkirjastab koos 12 Euroopa võrgustiku ja ühinguga vastastikuse mõistmise memorandumi edasiseks koostööks õigusalase koolituse valdkonnas
  • Euroopa Liidu nõukogu tunnistab Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku otsustavat tähtsust Euroopa õigusalase koolituse valdkonnas.

Kontaktandmed

Aadress: Rue du Commerce 123, B-1000 Brussels, Belgium

Õiguslik seisund: Association internationale sans but lucratif (aisbl), mis on loodud Belgia õiguse kohaselt

E-post: ejtn@ejtn.eu;

Link

Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku veebisait

Viimati uuendatud: 24/01/2019

Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta