Õigustõlkijad/-tõlgid

Kuidas leida Prantsusmaal tõlkijat

Kassatsioonikohtu dokumentide ja analüüsi talituse veebisaidil on avaldatud järgmine teave:

• PDF-vormingus loetelu kassatsioonikohtu heakskiidetud ekspertidest. Esitatud on ka lingid teatavate apellatsioonikohtute veebisaitidele. Kohtu kantselei (bureau) koostab igal aastal kassatsioonikohtu heakskiidetud ekspertide loetelu;
• kohtuekspertide loetelud, mille koostavad apellatsioonikohtud ning mis hõlmavad ka suulise ja kirjaliku tõlke rubriigis loetletud eksperte. Apellatsioonikohtud uuendavad enda koostatud kohtuekspertide loetelusid ja edastavad need teatud ajavahemike tagant kassatsioonikohtule.

Kassatsioonikohtul ei ole rangelt võttes andmebaasi, kus oleks loetletud kõik tõlgid ja tõlkijad.

Ekspertide nimesid, kontaktandmeid, sünniaegu ja spetsialiseerumisvaldkondi sisaldavad loetelud on olemas 36 apellatsioonikohtu kohta.

Kas tõlkija või tõlgi otsing on tasuline?

Ei, veebisaitide kasutamisel piiranguid ei ole.

Kohtutõlkide registrid Prantsusmaal

Taust

Esimene ametlik Prantsusmaa kohtuid nõustavate ekspertide loetelu võeti kasutusele 30. novembri 1892. aasta seadusega. Tegemist oli kriminaalasjade ekspertidega.

Samal ajal olid olemas ka mitteametlikud loetelud tehnilistest ekspertidest, keda kasutati kõige sagedamini tsiviilasjades.

29. juuni 1971. aasta seadusega nr 71-498 võeti igas üldkohtusüsteemi kuuluvas apellatsioonikohtus kasutusele ühtne tsiviil- ja kriminaalasjade ekspertide loetelu, kus eksperdid loetleti spetsialiseerumisvaldkonna järgi. Loetelu ajakohastati ja muudeti igal aastal. Registreeringut tuli igal aastal uuendada, kuid praktikas pikendati seda automaatselt nende ekspertide puhul, kelle kohta ei olnud tulnud mingit tõsist kriitikat. Lisaks võeti kasutusele kassatsioonikohtu kantselei koostatud riiklik ekspertide loetelu, mida hallati samade põhimõtete kohaselt.

Loetelusse kandmine

Kohtuekspertide loeteludesse kandmise korda muudeti põhjalikult 11. veebruari 2004. aasta seadusega nr 2004-130 ja 23. detsembri 2004. aasta dekreediga nr 2004-1463. Apellatsioonikohtute ekspertide loetelusse kandmise avaldused esitatakse igal aastal enne 1. märtsi apellatsioonikohtu (tribunal de grande instance) juures tegutsevale vabariigi prokurörile (procureur de la République). Prokurör vaatab avaldused läbi ja edastab need peaprokurörile (procureur général), kes omakorda edastab need apellatsioonikohtu esimesele esimehele.

Loetelud paneb kokku apellatsioonikohtu kohtunike üldkogu (assemblée générale des magistrats du siège) igal aastal novembri esimese kahe nädala jooksul. Koostamisel võetakse arvesse iga tööpiirkonna kohtute vajadusi.

Kui ekspert kantakse apellatsioonikohtu loetelusse esimest korda, kehtib tema suhtes kolmeaastane katseaeg. Pärast katseaega hinnatakse isiku kogemust ja seda, kas tal on eksperdi ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud õigusalased teadmised, enne kui ta võidakse kanda uue avalduse alusel uuesti loetellu. Avalduse esitaja toimik vaadatakse uuesti läbi ning ekspertidest ja kohtunikest koosnev komisjon esitab oma arvamuse. Pärast seda võib eksperdi viieks aastaks uuesti loetellu kanda.

23. detsembri 2004. aasta dekreedis nr 2004-1463 nimetatud loetellu kandmise kriteeriume täpsustati 24. detsembri 2012. aasta dekreediga nr 2012-1451. Avalduste läbivaatamisel võetakse arvesse avalduse esitaja kvalifikatsiooni ja ametialast kogemust, mille ta võib olla omandanud mõnes muus ELi liikmesriigis peale Prantsusmaa, ning avalduse esitaja huvi kohtusüsteemiga koostöö tegemise vastu.

Riiklikku loetellu võib kanda ainult need eksperdid, kes on apellatsioonikohtute loetelus olnud viis järjestikust aastat või kes suudavad tõendada, et nende pädevust tunnustatakse muus Euroopa Liidu liikmesriigis kui Prantsusmaa ja et see on omandatud selles liikmesriigis vähemalt viie aasta jooksul ennekõike tegevuse kaudu, mis seisneb kohtutele õigusemõistmise raames tehnilise teabe andmises.

Isik kantakse riiklikkusse loetellu seitsmeks aastaks.

Loetelusse kandmise ja kande uuendamise avaldused esitatakse enne 1. märtsi kassatsioonikohtu juures tegutsevale peaprokurörile, kes vaatab need läbi ja konsulteerib selle apellatsioonikohtu esimese esimehe ja selle apellatsioonikohtu juures tegutseva peaprokuröriga, kuhu avalduse esitaja kantakse. Seejärel paneb kassatsioonikohtu kantselei detsembri esimese kahe nädala jooksul kokku lõpliku riikliku loetelu. Peaprokuratuur sellesse ei sekku.

Ekspertide loetelu rubriigid

23. detsembri 2004. aasta dekreedi nr 2004-1463 artikli 1 järgi kehtestati justiitsministri 10. juuni 2005. aasta määrusega (arrêté) kogu riigi territooriumil kohtuekspertide loetelude rubriikide ühtne nomenklatuur. Loetelu on jagatud harudeks (branches – majandussektorid, näiteks põllumajandus, tervishoid või tööstus), rubriikideks (rubriques – kutsealadega seotud valdkonnad, näiteks meditsiin või kirurgia) ja spetsialiseerumisvaldkondadeks (spécialités – täpsemad kutsealadega seotud valdkonnad, näiteks allergoloogia, gastrokirurgia jms). Üks harudest on suuline ja kirjalik tõlge (H), mis hõlmab suulise tõlke rubriiki (H1) ja kirjaliku tõlke rubriiki (H2), mis on omakorda jaotatud spetsialiseerumisvaldkondadeks keelerühmade kaupa (romaani keeled, germaani keeled, slaavi keeled jne). Spetsialiseerumisvaldkonnad on määratletud piisavalt laialt, et hõlmata kõik räägitavad ja kirjakeeled. See sisaldab ka viipekeele ja sõrmendamise rubriiki (H3).

Nimetatud uuest ekspertide spetsialiseerumisvaldkondi hõlmavast ühtsest nomenklatuurist tulenevalt on tõlkijad ja tõlgid kantud kohtuekspertide loetellu, kuid nende jaoks on loodud konkreetne rubriik. Tõlkijate ja tõlkide põhiülesanne ei ole anda eksperdinõu selle sõna otseses tähenduses, vaid sarnaselt teistele kohtuekspertidele abistavad nad kohtuid vajaduspõhiselt ning vajaduse korral võib neid kutsuda tehniliste spetsialistidena osalema uurimises tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 232 alusel, näiteks erialase arvamuse esitamiseks.

Seetõttu ei peetud 2004. aasta reformi käigus vajalikuks näha ette eraldi süsteemi, kus tõlgid ja tõlkijad kantakse eraldi loeteludesse.