Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Õigustõlkijad/-tõlgid

Prantsusmaa

Selles jaotises leiate teavet selle kohta, kuidas leida ametliku veebisaidi kaudu vajaduse korral kohtumenetluseks tõlki või tõlkijat.

Sisu koostaja:
Prantsusmaa

Kuidas leida Prantsusmaal tõlkijat

Kassatsioonikohtu dokumentide ja analüüsi talituse veebisaidil on avaldatud järgmine teave:

  • PDF-vormingus loetelu kassatsioonikohtu sertifitseeritud ekspertidest. Esitatud on ka lingid teatavate apellatsioonikohtute veebisaitidele. Kohtu kantselei (bureau) koostab igal aastal kassatsioonikohtu sertifitseeritud ekspertide loetelu;
  • kohtuekspertide loetelud, mille koostavad apellatsioonikohtud ning mis hõlmavad ka suulise ja kirjaliku tõlke rubriigis loetletud eksperte. Apellatsioonikohtud uuendavad enda koostatud kohtuekspertide loetelusid ja saadavad need aeg-ajalt kassatsioonikohtule.

Kassatsioonikohtul ei ole rangelt võttes andmebaasi, milles oleksid loetletud kõik tõlgid ja tõlkijad.

Ekspertide nimesid, kontaktandmeid, sünniaegu ja spetsialiseerumisvaldkondi sisaldavad loetelud on olemas 35 apellatsioonikohtu kohta.

Kas peate tõlkija või tõlgi otsingu eest tasuma?

Ei, juurdepääs veebisaitidele ei ole piiratud.

Kohtutõlkide registrid Prantsusmaal

Taust

Esimene ametlik Prantsusmaa kohtuid nõustavate ekspertide loetelu võeti 30. novembri 1892. aasta seadusega kasutusele kriminaalasjade puhul.

Olemas olid ka mitteametlikud nimekirjad tehniliste teadmistega inimestest, keda kasutati kõige sagedamini tsiviilasjade puhul.

29. juuni 1971. aasta seadusega (loi) nr 71-498 ja 31. detsembri 1974. aasta seadlusega (décret) nr 74-1184 võeti kasutusele ühtne ekspertide loetelu tavakohtusüsteemi kuuluva iga apellatsioonikohtu jaoks nii tsiviil- kui ka kriminaalasjade puhuks, kusjuures eksperdid loetleti spetsialiseerumisvaldkonna järgi. Loetelu kuulus ajakohastamisele ja muutmisele igal aastal. Registreeringut tuli igal aastal uuendada, kuid praktikas on seda pikendatud automaatselt nende ekspertide puhul, kelle kohta ei ole mingit tõsist kriitikat tehtud. Võeti kasutusele ka kassatsioonikohtu kantselei koostatud riiklik ekspertide loetelu, mida hallatakse samade põhimõtete kohaselt.

Loetelusse kandmine

Kohtuekspertide loeteludesse kandmise korda muudeti põhjalikult 11. veebruari 2004. aasta seadusega nr 2004-130 ja 23. detsembri 2004. aasta seadlusega nr 2004-1463. Apellatsioonikohtute ekspertide loetelusse kandmise avaldused tuleb esitada kõrgema astme kohtu (tribunal de grande instance) juures tegutsevale riigiprokurörile (procureur de la République), kes vaatab avaldused läbi ja edastab need peaprokurörile (procureur général), kes omakorda edastab need apellatsioonikohtu peakohtunikule.

Kõnealused loetelud kinnitatakse igal aastal apellatsioonikohtu koosseisu kuuluvate kohtunike üldkoosolekul (assemblée générale des magistrats du siège).

Algselt kantakse eksperdid apellatsioonikohtu loetelusse kolmeaastaseks katseajaks, mille lõpus hinnatakse isiku kogemust ja seda, kas tal on õigusalased teadmised, mida on vaja eksperdi ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, pidades silmas eksperdi uue avalduse esitamist ja tema uut registrisse kandmist. Avalduse esitaja toimik vaadatakse uuesti läbi ning ekspertidest ja kohtunikest koosnev komisjon esitab oma arvamuse. Pärast seda võib eksperdi taas viieks aastaks registrisse kanda.

Registrisse kandmise kriteeriume on selgitatud 24. detsembri 2012. aasta seadluses nr 2012-1451. Avalduste läbivaatamisel tuleb võtta arvesse avalduse esitaja kvalifikatsiooni ja ametialast kogemust, mille ta võib olla omandanud mõnes muus ELi liikmesriigis peale Prantsusmaa, ning avalduse esitaja huvi kohtusüsteemiga koostöö tegemise vastu. Arvesse võib võtta ka kohtu konkreetseid vajadusi.

Riiklikusse loetelusse kandmiseks peavad eksperdid olema olnud apellatsioonikohtu loetelus viis aastat. Riiklikusse loetelusse kandmise ja uuesti kandmise avaldused esitatakse kassatsioonikohtu juures tegutsevale peaprokurörile, kes konsulteerib selle apellatsioonikohtu peakohtuniku ja selle apellatsioonikohtu juures tegutseva peaprokuröriga, kus avalduse esitaja registreeritakse. Kassatsioonikohtu kantselei (bureau) paneb seejärel kokku lõpliku riikliku loetelu. Peaprokuratuur sellesse ei sekku.

Ekspertide loetelu rubriigid

Justiitsministri 10. juuni 2005. aasta määrusega (arrêté) kehtestati kogu riigi territooriumil kohtuekspertide loetelude rubriikide ühtne nomenklatuur. Loetelu on jagatud harudeks (branches – majandussektorid, näiteks põllumajandus, tervishoid või tööstus), rubriikideks (rubriques – kutsealadega seotud valdkonnad, näiteks meditsiin või kirurgia) ja spetsialiseerumisvaldkondadeks (spécialités – täpsemad kutsealadega seotud valdkonnad, näiteks allergoloogia, gastrokirurgia jms). Üks harudest on suuline ja kirjalik tõlge (Interprétariat - traduction), mis hõlmab kirjaliku tõlke rubriiki, mis on omakorda jaotatud spetsialiseerumisvaldkondadeks keelerühmade kaupa (romaani keeled, germaani keeled, slaavi keeled jne). Spetsialiseerumisvaldkonnad on määratletud piisavalt laialt, et hõlmata suulist ja kirjalikku teksti mis tahes keeles.

Nimetatud uuest ekspertide spetsialiseerumisvaldkondi hõlmavast ühtsest nomenklatuurist tulenevalt on tõlkijad ja tõlgid kantud kohtuekspertide üldisesse loetellu, kuid nende jaoks on loodud konkreetne rubriik. Tõlkijate ja tõlkide põhiülesanne ei ole anda eksperdinõu selle sõna kõige otsesemas mõttes, vaid sarnaselt teistele kohtuekspertidele abistavad nad kohtuid vajaduspõhiselt ning vajaduse korral võib neid kutsuda tehniliste spetsialistidena osalema uurimises uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 232 alusel, näiteks erialase arvamuse esitamiseks.

Seetõttu ei peetud 2004. aasta reformi käigus vajalikuks näha ette eraldi korda tõlkide ja tõlkijate jaoks ning neid eraldi loeteludes registreerida.

Viimati uuendatud: 21/10/2013

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.