Äriregister

Äriregistri eesmärk on avaldada teavet füüsilisest isikust ettevõtjate, äriühingute, äriühingu vormis asutatud tsiviilõiguslike ettevõtjate, osaühingute, ühistute, avalik-õiguslike äriühingute, täiendavate ettevõttekontsernide ja Euroopa majandushuviühingute ning samuti seadusest tuleneva registreerimiskohustusega üksikisikute ja ühenduste õigusliku seisundi kohta. Registreerida on võimalik vaid dokumentidega tõendatud asjaolusid. Need dokumendid arhiveeritakse elektrooniliselt.

Äriregistris registreerimisega saavad äriühingud juriidilise isiku staatuse ja registreerimine on üldjuhul kohustuslik. Äriühinguid käsitlevad asjaolud on tavaliselt esitatud konkreetses dokumendis. Enamikul juhtudel piisab sellest, kui esitada aktsionäride või osanike koosoleku protokoll ja vastuvõetud otsus.

Ettevõtjad tuleb registreerida kahe kuu jooksul alates nende asutamisest. Registreerimiskande taotluse kehtivust hindab vastutav ametnik kohaldatavate õigusnormide, esitatud dokumentide ja varasemate registreerimiste alusel, kusjuures eriti hoolikalt kontrollitakse asjaomaste poolte legitiimsust, lepingute õiguspärasust ja lepingutes ette nähtud toimingute kehtivust.

Portugalis kohaldatakse äriregistri suhtes äriregistri seadustikku, mis on vastu võetud 3. detsembri 1986. aasta dekreetseadusega nr 403/86, ning register kuulub üle kogu riigi asuvate äriregistri büroode vastutusalasse. Need bürood on justiitsministeeriumi egiidi all tegutseva registrite ja notarite instituudi välised teenistused.

Äriregistri bürood võivad tegutseda sõltumatute teenistustena või töötada koostöös teiste registritega (kinnistusregister, perekonnaseisuregister ning registrite ja notarite instituudi teenistused). Registritoiminguid saab teha kõigis äriregistri büroodes, sest nende pädevus ei ole geograafilised piiritletud.

Millised toimingud peavad äriühingud registreerima?

• Asutamine;
• üldkoosolekute otsused, mis käsitlevad kaupade ostmist äriühingu poolt, kui sellised otsused on seadusega ette nähtud;
• asjaolud, mis on seotud äriühingu aktsiate või osadega, aktsionäride ja osanike väljaarvamisega aktsionäride või osanike ringist, aktsiate tühistamisega aktsionäri surma tõttu, uute piiramatu vastutusega aktsionäride lisandumisega, aktsiate väärtuse vähenemisega ning aktsionäride väljaarvamisega aktsiaseltsidest, aktsiate odavnemisega seotud otsustega, aktsiate muundamise ja lunastamisega ning võlakirjade väljastamisega;
• nõukogu ja juhatuse liikmete ning äriühingu juhi ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
• majandusaasta aruanne esitamine;
• registrijärgse asukoha muutus;
• äriühingu ühinemise või jaotamise kavatsus, piiratud vastutusega Euroopa äriühingu moodustamise kavatsus, äriühingu laiendamise või sisemise või piiriülese ühinemise või jaotamise kavatsus, äriühingu restruktureerimine või tegevuse lõpetamine;
• asjaolud, mis on seotud äriühingu kapitaliga ja mis tahes muude äriühingu põhikirja tehtavate muudatustega;
• asjaolud, mis on seotud äriühingu likvideerijatega;
• lõplik likvideerimine või äriühingu tegevuse jätkamine;
• otsus ühe äriühingu täieliku kontrolli kohta teise äriühingu üle kontsernis ja alluvuslepingud (contrato de subordinação);
• ostuoptsioonide väljastamine;
• toimingud, otsused ja korraldused, mis tuleb registreerida;
• kaubandusliku esindamise või agendilepingud, kui need on sõlmitud kirjalikult, neisse lepingutesse tehtud mis tahes muudatused ja nende lepingute aegumine;
• alalise esinduse loomine;
• mis tahes muud asjaolud, mis tuleb vastavalt seadusele äriregistrisse kanda.

Juurdepääs teabele

Kõik isikud võivad taotleda registri väljavõtet ja vastavaid elektroonilisi dokumente.

Paberväljavõtete saamiseks tuleb esitada taotlus äriregistri büroole, kuid asjakohast teavet on äriühingu õigusliku seisundit käsitleva elektroonilise väljavõtte kujul võimalik saada ka ettevõtjate jaoks loodud universaalse veebisaidi (Balcão do Empreendedor) kaudu; seda teavet ajakohastatakse pidevalt ning see on portugali ja inglise keeles kättesaadav aadressil

http://bde.portaldocidadao.pt/EVO/Services/Online/Pedidos.aspx?serviceCPem.

Otsing tehakse äriühingu maksukohustuslasena registreerimise numbri (Número de Identificação Coletiva – NIPC) alusel ning see number on samas ka äriühingu äriregistris registreerimise number.

NIPC, piirkonna või akti liigi alusel saab ametliku veebisaidi kaudu otsida äriühinguga seotud avaldatud akte.

Riigi ametiasutused võivad otsinguid teha ka äriühingu registrijärgse nime või NIPC alusel või registrite ja notarite instituudi loal kättesaadavaks tehtud veebiteenuse kaudu.

Teabe maksumus

Registreeritud akte käsitlev teave on äriühingutega seotud aktide avaldamiseks ettenähtud ametlikul veebisaidil kättesaadav tasuta. Avaldamine toimub koheselt ja automaatselt pärast seda, kui registreerimine on lõpule viidud, ning teavet saavad otsida kõik.

Registrikandeid ja seotud dokumente käsitlevate paber- ja elektrooniliste väljavõtete eest tuleb maksta tasu.

Elektroonilistele väljavõtetele juurdepääsu saamiseks on võimalik end registreerida tasuliseks kasutajaks ning see maksab 25 eurot aastas; väljavõtteid saab teha kahe, kolme või nelja aasta kohta. Otsingu tegemiseks tuleb sisestada NIPC. Makse tegemise järel on teavet võimalik saada pärast sertifikaadi koodi sisestamist.

Sama menetlust kasutades on võimalik saada ka elektroonilisi väljavõtteid andmebaasis sisalduvate dokumentide kohta, s.t selliste dokumentide kohta, mis on olnud registreerimise aluseks alates 2011. aasta jaanuarist, ning samuti äriühingute ajakohastatud asutamislepingute tõestatud koopiaid.

Äriregistri õigusmõju

Äriregistris registreerimisele ja avaldamisele kuuluvatele asjaoludele saavad kolmandad isikud tugineda alles pärast nende avaldamiskuupäeva.

Lõplikud registriandmed kujutavad endast õigusliku olukorra eeldust (äriregistri seadustiku artikkel 11).

Kogu teave äriühingu identiteedi kohta (õiguslik seisund, nimi, registrijärgne asukoht, eesmärk, äriühingu juhtorganite liikmete isikud jne) ning enamik registreerimisele kuuluvaid asjaolusid saadakse kirjalikest andmetest, mis tähendab, et nendega seoses saab eeldada, et registris kajastatud õiguslik olukord eksisteerib ka tegelikult.

Erandiks on hoiule antud dokumendid; sellisel juhul on tegemist sellise registreerimise vormiga, mille puhul lasub vastutus registreerimiseks esitatud dokumentide õiguspärasuse kontrollimise eest äriühingul. Registripidaja kontrollib kõigest registreerimisavalduse esitaja legitiimsust. Sellise registreerimise näol on tegemist avaliku teavitamisega ja selle puhul ei lähtuta tõepärasuse eeldusest. Selline staatus on osalust käsitlevatel andmetel.

Kinnistusregistri seadustiku – mis on äriregistri suhtes alternatiivina kasutatav õigusakt – artiklis 153 on sätestatud, et igaühe, kes registreerib vale või õiguslikult mitteeksisteeriva dokumendi, võib lisaks kriminaalkorras vastutusele võtmisele võtta vastutusele ka sellega tekitatud kahju eest. Lisaks sätestatakse, et samamoodi kannab vastutust igaüks, kes esitab registrile või mujal ebaõigeid või valesid andmeid või kinnitab neid eesmärgiga lasta teha registrikanne või koostada vajalikud dokumendid.

Karistusseadustiku artikli 348A kohaselt karistatakse isikut, kes deklareerib või tõendab ametiasutusele või oma ametikohustusi täitvale ametiisikule valeandmeid iseenda või teiste isikusamasuse, staatuse või muude omaduste kohta, millega seaduse alusel kaasneb õigusmõju, ning kui sellised andmed kuuluvad registreerimisele autentses dokumendis, kuni kaheaastase vabadusekaotusega või rahatrahviga.