ELi liikmesriikide äriregistrid

Millist teavet Itaalia äriregister pakub?

Itaalia äriregistrit (Registro delle Imprese) peavad Itaalia kaubanduskoja Unioncamere toetusel kaubanduskojad kohtuniku ja majandusarengu ministeeriumi järelevalve all. IKT taristu omanik ja haldaja on Infocamere, mis on aktsiaseltsi vormis tegutsev kaubanduskodade konsortsium.

Register pakub järgmist äriühinguid käsitlevat üksikasjalikku teavet:

• äriühingute täisnimed;
• registrijärgne asukoht;
• käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
• tegevusala ja õiguslik vorm;
• juhtorganid;
• kapital;
• seadusjärgsed esindajad;
• esindajate volitused;
• filiaalid.

Samuti annab äriregister juurdepääsu äriühinguid käsitlevatele avalikele dokumentidele, sealhulgas järgmistele dokumentidele:

• täielikud raamatupidamisaruanded;
• asutamisdokumendid;
• aktsionäride/osanike nimekirjad.

Itaalia äriregistris registreeritakse kahte liiki teavet.

1. Õiguslik teave

• Kinnitab äriühingu olemasolu.
• Tagab teabele tuginemise võimaluse tehingutes kolmandate isikutega (tsiviilseadustiku artikkel 2193).

2. Majanduslik teave

• Avaldatakse statistika jaoks ja majanduslikel eesmärkidel.

Kas juurdepääs Itaalia äriregistrile on tasuta?

Juurdepääs registrile ja piiratud hulgale teabele (näiteks äriühingu nimi ja aadress) on tasuta. Online-juurdepääs tervikteabele on võimalik aga ainult taotluse alusel ja tasu eest.

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Itaalia äriregistrit peavad kaubandus-, tööstus-, käsitööliste ja põllumajanduskodade asjakohased bürood. Neid büroosid nimetatakse äriregistri büroodeks (uffici del Registro delle Imprese) ning need tegutsevad asukohajärgselt pädeva kohtu määratud kohtuniku järelevalve all (kohtunik kontrollib üksikute registritoimingute vormilist õigsust) ning majandusarengu ministeeriumi haldusjärelevalve all.

Praegusel kujul loodi Itaalia äriregister pärast 1993. aasta reformi (1993. aasta seaduse nr 580 artikkel 8), mis rakendati 1995. aasta määrusega (vabariigi presidendi 1995. aasta dekreet nr 581).

Selle reformi tulemusena viidi seni kaubandusasju menetlevate kohtute registriosakondades ainult paberil peetud äriregister kaubandus-, tööstus-, käsitööliste ja põllumajanduskodade alla, et need saaksid registrit pidada täielikult arvutiseeritud kujul, muutes registris sisalduva teabe ja dokumendid kogu riigis täielikult ja koheselt kättesaadavaks.

Asjaomaseid sätteid täiendati hiljem 2000. aasta seaduse nr 340 artikliga 31, mille kohaselt on peaaegu igat liiki ettevõtjad (eelkõige kõik äriühingud) kohustatud registreerimisavalduste ja lisatavate dokumentide koostamisel ja äriregistrile esitamisel kasutama digitaalallkirja ja IKT vahendeid.

Pärast täiendavaid seadusemuudatusi (2007. aasta dekreetseaduse nr 7 artikkel 9) peavad kõik ettevõtjad, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad, täitma äriregistri nõudeid seoses aruandlusega, kasutades digitaalallkirja ja elektroonilisi kanaleid.

Enne ettevõtja registreerimist kontrollib asjakohane äriregistri büroo (vastavalt vabariigi presidendi 1995. aasta dekreedi nr 581 artikli 11 lõikele 6) järgmist:

a) kas avaldus on autentne;

b) kas avalduse vorm on nõuetekohaselt täidetud;

c) kas tegevus või asjaolu, millega seoses registreerimist taotletakse, vastab õigusnõuetele;

d) kas on lisatud õigusaktide kohaselt nõutavad dokumendid;

e) kas on täidetud kõik muud registreerimiseks vajalikud õiguslikud tingimused.

Tuleb samuti märkida, et peaaegu kõik äriühingutega seotud dokumendid, mis kantakse äriregistrisse, koostab notar. Vabariigi presidendi 1995. aasta dekreedi nr 581 artikli 11 lõikes 4 on sätestatud järgmine: „Registrisse kandmiseks esitatakse originaaldokument ning eradokumendi puhul, mida ei anta notari hoiule, peab allkirja õigsus olema kinnitatud. Muudel juhtudel esitatakse tõestatud koopia. Väljavõte antakse hoiule autentses vormis vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 2718.”

Tsiviilseadustiku artiklis 2193 on sätestatud järgmine.

1. Kui seaduse alusel registreerimisele kuuluvat teavet ei ole registrisse kantud, ei saa sellele kolmandate isikute vastu tugineda isik, kes oli kohustatud registreerimist taotlema, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et asjaomased kolmandad isikud olid sellisest teabest teadlikud.
2. Kolmandad isikud ei saa väita, et nad ei olnud teadlikud seaduse alusel registreerimisele kuuluvast teabest, kui asjaomane teave on registrisse kantud.
3. See ei piira mis tahes eriõigusnormide kohaldamist.

Itaalia äriregistri ajalugu

Itaalia äriregister loodi 1993. aastal.

Lingid

Euroopa Äriregister