ELi liikmesriikide äriregistrid

Rahvusvahelised juhtumid

Äriregistri teave on esitatud ka Euroopa Majanduspiirkonna riikide kohta, kes ei ole ELi liikmesriigid.

Sisu koostaja:
Rahvusvahelised juhtumid

Norra

Island

Liechtenstein




Norra

Brønnøysundi registrikeskus on Norra kaubandus-, tööstus- ja kalandusministeeriumile alluv valitsusasutus. Äriühingute register on üks 14 riiklikust registrist, mida haldab Brønnøysundi registrikeskus.

Äriregister vastutab kõigi Norras tegutsevate Norra ja välisettevõtete registreerimise eest. Register tagab õiguskaitse ja finantsülevaate ning on tähtis teabeallikas igaühele, kes vajab täpset teavet Norra tööstussektori osalejate kohta.

Millist teavet Norra äriregister pakub?

Norra äriühingute register annab teavet registreeritud äriühingute kohta. Brønnøysundi registrikeskuse veebilehel pääsete meie otsingumootori kaudu ligi olulisele teabele. Äriregistri teavet leiate teadete alt ning lisateavet ja ärakirju saab tellida veebipoest ning Euroopa Äriregistri (EBR) kaudu.

Põhiteave:

  • äriühingu/organisatsiooni registreerimisnumber;
  • äriühingu nimi, tegevuskoha aadress ja muud aadressid;
  • äriühingu asutamiskuupäev;
  • äriühingu põhikiri ja tegevusvaldkond;
  • ametikohad äriühingus;
  • pankrotiteave.

Teated

Äriregister teavitab kõikidest äriühingu jaoks tähtsamatest põhisündmustest. Äriregister annab teada, millal uus äriühing registreeriti, millal on registreeritud äriühingus toimunud olulised muudatused ning teavitab äriühingu likvideerimisest või registrist kustutamisest. Teadete andmebaasis säilitatakse otsitavaid andmeid alates 1. novembrist 1999. Teadete ingliskeelne versioon on kättesaadav alates 2006. aasta augustist.

Tasu eest saab tellida täiendavat teavet – ärakirju ja sertifikaate, näiteks:

  • registreerimissertifikaat;
  • raamatupidamise aastaaruanded.

Kas juurdepääs äriregistrile on tasuta?

Peamine teave, millele pääseb ligi meie otsingumootori kaudu, ning teadete andmebaasi teave on tasuta. Mõned teenused, näiteks ärakirjade ja sertifikaatide väljastamine, on tasulised.

Kuidas teha päringuid Norra äriregistris?

Äriregistris registreeritud äriühingute põhiteave on esitatud Brønnøysundi registrikeskuse veebilehel. Otsinguid saab teha äriühingu nime või registreerimisnumbri alusel teadete andmebaasist.

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Kolmandad isikud võivad tugineda äriettevõtete registris sisalduvale teabele kui äriühingu kohta juriidiliselt kehtivale teabele. Registreeritud teavet loetakse kolmandatele isikutele teadaolevaks teabeks. See kehtib nii teabe kui ka registreerimise aluseks olevate dokumentide kohta. Praktikas tähendab see seda, et kolmas isik peab enne äriühinguga ärisidemete loomist kontrollima äriühingu registreeritud teavet.

Eeskirjad selle kohta, millises ulatuses võib kolmas isik pidada Norra äriettevõtete registrisse kantud teavet usaldusväärseks, on sätestatud äriühingute registreerimise seaduse paragrahvis 10–1. Kokkuvõtlikult on eeskirjades sätestatud, et registreeritud teavet loetakse kolmandatele isikutele teadaolevaks teabeks.

Üksikasjalikumalt lahti seletatuna loetakse registreeritud teave kolmandatele isikutele teadaolevaks juhul, kui õigusnormidega on sätestatud kolmandate isikute õiguslik seisund seoses sellega, kas neid peetakse konkreetsest asjaolust teadlikuks või mitte.

Juhul kui registreerimisteade oleks tulnud saata registrisse (kuid ei ole saadetud) ning asjaolud on registreeritud teabega vastuolus, ei saa neid asjaolusid rakendada kolmandate isikute vastu. Erandiks on olukord, kus kolmas isik oli või oleks pidanud olema asjaolust teadlik. Sellisel juhul ei saa kolmandad isikud põhjendatult väita, et nad tuginesid registreeritud teabele.

Norra äriregistri ajalugu

Norra äriühingute register loodi 1988. aastal ning see täidab ligi 100 varasema kohaliku kaubandusregistri funktsioone.

Lingid

Äriühingute registreerimise seadus norra keeles

 



Island

Millist teavet Islandi äriregister pakub?

Ettevõtete register on maksuameti allüksus alates 2003. aastast ning haldab avalikuks kasutuseks ette nähtud andmefaili, mis sisaldab teavet järgmiste üksuste kohta:

  1. üksikisikud, ettevõtted jt ettevõtlusega seotud üksused;
  2. asutused ja riigiettevõtted;
  3. munitsipaalasutused ja -ettevõtted;
  4. ühendused, organisatsioonid ja üksused, muud kui eraisikud, kes vastutavad varahalduse eest või kannavad maksukohustust;
  5. muu tegevus, mida maksuamet / ettevõtete register peab mingil põhjusel vajalikuks registreerida ametlikus andmefailis.

Vastavalt vajadusele sisaldab register eespool nimetatud üksuste kohta järgmist teavet:

  1. nimi;
  2. registreerimisnumber, aadress;
  3. õiguslik vorm;
  4. asutamiskuupäev;
  5. juhtivtöötajate nimed, aadressid ja isikukoodid;
  6. tegevuskood (ISAT number);
  7. likvideerimine;
  8. muud andmed, mis tuleb seaduse alusel kanda registrisse.

Pärast registreerimist väljastab ettevõtete register üksusele kordumatu registreerimisnumbri.

Ettevõtete register väljastab avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja eraisikutele registriteavet vastavalt ministri kehtestatud määrusele teabe ulatuse ja tasude kohta.

Kas juurdepääs äriregistrile on tasuta?

Teave nime, aadressi, õigusliku vormi, ISAT numbri ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kohta on avalikult tasuta kättesaadav maksuameti / ettevõtete registri kodulehel.

Täiendav teave on tasuline ning see peaks olema kättesaadav meie veebipoes 2016. aastal.

Kuidas teha päringuid Islandi äriregistris?

Maksuameti veebilehel on võimalik otsida tasuta teavet. Kahjuks on see praegu ainult islandikeelne. Kuni veebipoe avamiseni järgmisel aastal tuleb lisateabe saamiseks ametiga ühendust võtta telefoni või meili teel.

Islandi äriregistrite ajalugu

Kuni 1980. aastani toimus ettevõtete registreerimine kohalike volinike juures üle kogu Islandi. 1980. aastal loodi osaühingutele spetsiaalne register, kuid sellistele ühingutele väljastas registreerimisnumbreid Islandi statistikaamet. Alates 1997. aastast registreeritakse ettevõtete registris kõik äriühingud, välja arvatud täisühingud, ja alates 2014. aastast registreeritakse registris eranditult kõik ühingud, mistõttu on Islandil praegu ainult üks ametlik äriregister – ettevõtete register.

 



Liechtenstein

Liechtensteini äriregister (Handelsregister) on tegev kogu riigis. Äriregistrit haldab Vaduzis asuv justiitsministeerium (Amt für Justiz).

Äriregister on avalik register ning eeldatakse, et see on täpne. Registri põhieesmärk on tagada kaubanduse õiguskindlus, avalikustades eraõiguslikud õigussuhted, eriti seoses äritegevusse kaasatud füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutuse ja tegutsemisõigusega.

Millist teavet Liechtensteini äriregister pakub?

Äriregister sisaldab teavet kõigi registreeritud juriidiliste isikute kohta, kelle registrijärgne asukoht on Liechtensteini Vürstiriik, samuti Liechtensteini usaldusfondide (Treuhänderschaften) kohta. Teave hõlmab üksikasju ja suhteid, millest osa registrisse kandmine on seaduse alusel kohustuslik ja osa vabatahtlik, lisaks asjaomaseid tõendavaid dokumente.

Registreerimata usaldusfondide dokumendid ning registreerimata sihtasutuste (Stiftungen) andmed on samuti kantud äriregistrisse.

Kas juurdepääs äriregistrile on tasuta?

Äriregistrile juurdepääs on tasuline.

Osaline teave iga äriregistrisse kantud juriidilise isiku kohta ja muu juriidiline teave on tasuta saadaval registri äriühingute sisujuhis (Firmenindex) lingi https://handelsregister.li/cr-portal/suche/suche.xhtml kaudu ning täieliku sertifitseeritud väljavõtte saab tellida tasu eest sama lingi kaudu.

Kuidas teha päringuid Liechtensteini äriregistris?

Äriregister koos teadete ja tõendavate dokumentidega on avalik.

Äriühingute sisujuhi (Firmenindex) kaudu saab otsida registreeritud juriidilist isikut nime, ärinime või registreerimisnumbri alusel.

Kui usaldusväärne on äriregistris esitatud teave?

Direktiiviga 2012/17/EL muudetud direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3a kohaselt teevad liikmesriigid kättesaadavaks teabe, mis selgitab riiklikke õigusnorme, mille alusel kolmandad isikud võivad tugineda artiklis 2 osutatud andmetele ja dokumendiliikidele. EMP Ühiskomitee 8. oktoobri 2013. aasta otsuses sätestatakse, et direktiiv 2012/17/EL tuleb inkorporeerida EMP lepingusse.

Välja arvatud õigusaktidega sätestatud juhtudel, mille puhul on nõutav üksnes osaline avaldamine või väljavõtete avaldamine, avaldab justiitsministeerium ametlikus teatajas äriregistri kanded täies mahus ja viivitamata (isikute ja ettevõtete seaduse (Personen- und Gesellschaftsrecht, PGR) artikli 956 lõige 1). Liechtensteini Vürstiriigi ametlik väljaanne on elektrooniline ametlik teataja (Amtsblatt) (väljaannete seaduse (Kundmachungsgesetz) artikkel 16).

Äriregistri kandeid, muudatusi ja kustutatud andmeid võib iga heas usus tegutsev isik pidada usaldusväärseks. Kande, muudatuse või kustutuse sisu võib kasutada registreeritud isiku vastu eeldusel, et andmed esitati isiku soovil (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 948 lõiked 1 ja 2).

Seoses kolmandate isikutega loetakse äriregistri kanne kehtivaks kande avaldamisele järgneval päeval, eeldusel et avaldamiseks on õiguslik alus (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 947 lõige 2).

Vastavalt isikute ja ettevõtete seaduse artiklile 949 on äriregistri kirje avalikustatud ning pärast registreerimise jõustumist kolmandate isikute suhtes ei ole isikul enam õigust esitada vastuväidet, et kandest ei oldud teadlik. Kuid kui on olemas nõue, et teatav konkreetne asjaolu peab olema registreeritud ning kõnealune asjaolu ei olnud registreeritud, saab seda kasutada kolmanda isiku vastu ainult juhul, kui on võimalik tõestada, et kolmas isik oli sellest teadlik.

Äriregistri ajalugu

Liechtensteini äriregistri andmed kanti esialgu indekskaartidele. Kõik praegused andmed, samuti suur hulk varasemaid andmeid on nüüd saadaval elektrooniliselt.

Lisateave

Äriregistri kanded avaldatakse seadusega nõutud vormis elektroonilises teatajas ning neid võivad kolmandad isikud pidada usaldusväärseks alates avaldamisele järgnevast päevast. Registrikande ja avaldatud teabe vaheliste vastuolude korral on ülimuslik registrikanne.

Äriregistris sisalduvate kannete avaldamine ja jõustumine

Äriregistri andmete avalik kättesaadavus

Äriregister koos teadete ja tõendavate dokumentidega on avalik. Kanded on kõigile kättesaadavad. Aktsiaseltside (Aktiengesellschaften), usaldusühingute (Kommanditaktiengesellschaften) ja osaühingute (Gesellschaften mit beschränkter Haftung) dokumendid on kättesaadavad ilma registreerimiseta; muu õigusliku vormiga organite puhul peab päringu esitaja tõendama õigustatud huvi (isikute ja ettevõtete seaduse artikkel 953).

Kannete avaldamine

Välja arvatud juhtudel, kus õigusaktidega sätestatakse, et nõutav on ainult osaline avaldamine või väljavõtete avaldamine, avaldab justiitsministeerium ametlikus teatajas äriregistri kanded täies mahus ja viivitamata. Kõik dokumendid ja andmed, mis tuleb seaduse alusel esitada ja avaldada, avaldatakse samal viisil (isikute ja ettevõtete seaduse artikkel 956 jj). Avaldatud teabele saab otseselt tugineda iga isiku suhtes avaldamise päeva lõpust alates.

Aktsiaseltside (Aktiengesellschaften), usaldusühingute (Kommanditaktiengesellschaften) ja osaühingute (Gesellschaften mit beschränkter Haftung) teated avaldatakse ametlikus teatajas kannete, tõendavate dokumentide ja andmete juures viidetena. Sama kehtib ka juhul, kui juriidiline isik tegeleb kommertskaubandusega. Teistel juhtudel esitatakse teated viidetena registrikannete juures (isikute ja ettevõtete seaduse artikkel 957)

Kannete jõustumine kolmandate isikutega tehingute tegemisel

Seoses kolmandate isikutega loetakse äriregistri kannet kehtivaks kande avaldamisele järgneval päeval, eeldusel et avaldamiseks on õiguslik alus (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 947 lõige 2).

Aktsiaseltside (Aktiengesellschaften), usaldusühingute (Kommanditaktiengesellschaften) ja osaühingute (Gesellschaften mit beschränkter Haftung) puhul ei saa registreeritud ja avaldatud asjaolule kolmanda isiku suhtes vahetult tugineda, kui see on seotud juriidilise tehinguga, mis teostatakse viieteistkümne päeva jooksul pärast kande jõustumise kuupäeva ning kolmas isik suudab tõestada, et ta ei olnud asjaolust teadlik ning ei saadud eeldada, et ta oleks asjaolust teadlik (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 949 lõige 1a).

Pärast registreerimise jõustumist suhetes kolmandate isikutega ei ole isikul enam õigust esitada vastuväiteid selle kohta, et nad ei olnud kandest teadlikud (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 949 lõige 1).

Äriregistri kanded sisaldavad asjaolusid kinnitavaid täielikke tõendeid, kui ei ole näidatud, et need on valed (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 949 lõige 3).

Esitatud ja avaldatud kande vahelised vastuolud

Registrikande ja avaldatud teabe vaheliste vastuolude korral on ülimuslik registrikanne, millele järgneb avaldatud teave ning viimasena tõendavate dokumentide sisu. Registrikande ja avaldatud teabe vaheliste vastuolude korral saavad heas usus tegutsevad kolmandad isikud samuti tugineda selle isiku kohta avaldatud teabele, kelle kohta kanne oli tehtud (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 959 lõiked 2 ja 3)

Lingid

Isikute ja ettevõtete seadus (Personen- und Gesellschaftsrecht, PGR), vastu võetud 20. jaanuaril 1926 (avaldatud LGBl. 1926 nr 4)

Avalikustamise seadus (Kundmachungsgesetz), vastu võetud 17. aprillil 1985 (avaldatud LGBl. 1985 nr 41)

Ametliku teataja määrus (Amtsblattverordnung ), vastu võetud 4. septembril 2012 (avaldatud LGBl. 2012 nr 284)

Viimati uuendatud: 20/05/2019

Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.