Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

ELi liikmesriikide äriregistrid

Bulgaaria

Käesolevas osas antakse ülevaade Bulgaaria äriregistrite ja BULSTAT-registri kohta. Bulgaaria tagab, et need registrid vastavad avalikustamise, läbipaistvuse ja infoturbe põhimõtetele.

Sisu koostaja:
Bulgaaria

Millist teavet Bulgaaria äriregister pakub?

Bulgaaria äriregistrit haldab justiitsministeeriumi juures asuv registrite amet. Registrisse kantakse äriühingud ja välisriigi äriühingute filiaalid ning samuti seaduse alusel nõutavad neid käsitlevad andmed. Äriregister avalikustab sellised äriühingute ja välisriigi äriühingute filiaalidega seotud otsused ja dokumendid, mis peavad seaduse kohaselt olema avalikustatud avaliku kontrolli eesmärgil.

Äriregister on elektrooniline andmebaas, mis sisaldab seaduse kohaselt registreerimisele kuuluvaid andmeid ja avaliku kontrolli eesmärgil seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvaid dokumente, mis käsitlevad äriühinguid ja välisriigi äriühingute filiaale.
Äriühingute ja välisriigi äriühingute filiaalide toimikuid hoitakse elektrooniliselt. Toimikud sisaldavad taotlusi, registreeritud andmete aluseks olevaid dokumente, avaldusi ja muid dokumente, mis võivad sisaldada ka asjaomast üksust esindavate või haldavate üksikisikute isikuandmeid.

Kas juurdepääs Bulgaaria äriregistrile on tasuta?

Äriregister on avalik. Äriregistri andmebaasile on kõigil tasuta juurdepääs. Vastavalt äriregistriseaduse 1. jaanuari 2013. aasta muudatusele tuleb äriregistrisse kantud äriühingute toimikutega tutvumine salvestada. See tähendab, et konkreetse äriühingu toimikus salvestatud skaneeritud dokumentidele on juurdepääs võimalik kas e-allkirja või ameti väljastatud tõendi alusel. Amet väljastab tõendeid tasuta.

Kuidas teha päringuid Bulgaaria äriregistris?

Äriregistrile on ööpäevaringne juurdepääs veebisaidi http://www.brra.bg/Default.ra vahendusel.

Konkreetseid andmeid või deklaratsioone saab äriregistrist otsida igaüks.

Äriregistri portaalis on otsida võimalik järgmiste kriteeriumide alusel:

  • äriühingu või välisriigi äriühingu filiaali nime või kordumatu registrinumbri järgi;
  • partneri või ainuomaniku nime või isikukoodi või ärinime või kordumatu registrinumbri järgi;
  • juriidilise isiku (äriühingu) organi liikme nime või isikukoodi või ärinime või kordumatu registrinumbri järgi;
  • äriühingu, välisriigi äriühingu filiaali ja tema töötajate ja õigusjärglaste toimikuid on võimalik otsida mis tahes registreeritud andmete või deklaratsioonide järgi.

Pakutakse ka tasulist teenust, mis võimaldab kasutajatel otsida kogu andmebaasist vastavalt nende enda määratud konkreetsetele kriteeriumidele. Tasu selle teenuse eest on 30 000 Bulgaari leevi aastas (registrite ameti kogutavate riigilõivude tabeli kohaselt; riigiasutuste jaoks on kogu andmebaasi kasutamine tasuta).

Tõendeid on võimalik saada nii registrite ametist kui ka elektrooniliselt (tasu maksmine toimub vastavalt eespool nimetatud tabelile).

Registis talletatud dokumentide koopiaid on võimalik saada kas registrite ametist või elektrooniliselt (tasu maksmine toimub vastavalt eespool nimetatud tabelile).

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Bulgaaria järgib põhimõtteid, mis on sätestatud asjaomaste ELi õigusaktidega, mis käsitlevad äriühingutega seotud kannete kehtivust või andmete kustutamist ja dokumentide avalikustamist. Konkreetne kord on siseriiklikul tasandil sätestatud äriregistriseaduses.

Nimetatud seaduse kohaselt loetakse andmed kande tegemise hetkest teatavaks tehtuks heas usus tegutsevale kolmandale isikule. Kui kande tegemisest ei ole möödunud 15 päeva, ei saa neile andmetele tugineda kolmandate isikute vastu, kes tõendavad, et neil ei olnud võimalik olla teadlik neist andmetest. Kolmandad isikud võivad viidata registreeritavatele andmetele isegi juhul, kui kannet ei ole veel tehtud, välja arvatud juhul, kui seaduses on konkreetselt sätestatud, et see on võimalik alles pärast kande tegemist. Kande kustutamisel muutub kanne kehtetuks. Leitakse, et registris sisalduvad dokumendid on kolmandatele isikutele teatavaks tehtud dokumentide postitamise kuupäevast.

Heas usus tegutsevad kolmandad isikud võivad viidata kannetele või postitustele isegi juhul, kui neid sisestatud andmeid või postitatud akte või dokumente ei ole olemas. Heas usus tegutsevate kolmandate isikutega seoses leitakse, et registrisse kandmata andmeid ei ole olemas.

Bulgaaria äriregistri ajalugu

Registri reform algas 1. jaanuaril 2008. aastal, kui jõustus äriregistriseadus. Reformi tulemused olid järgmised.

  1. Asjaomaste andmete hoidmise vastutus läks kohtutelt üle keskvalitsuse haldusorganile, nimelt registrite ametile.
  2. Kõik piirkondlike kohtute registrid konsolideeriti üheks tsentraliseeritud andmebaasiks, mis sisaldab kõiki registreerimisele kuuluvaid andmeid ja avaliku kontrolli eesmärgil avalikustamisele kuuluvaid dokumente, samuti kõiki esitatud dokumente, registreerimisest keeldumise otsuseid ja äriühingute toimikuid. Seetõttu pidid kõik äriühingud end uuesti registreerima 31. detsembriks 2011.
  3. Teabe avalikustamise põhimõte on registreerimismenetluse juures äärmiselt oluline. Registrite amet peab seaduse kohaselt tagama vaba ja tasuta juurdepääsu äriregistri arvutisüsteemis sisalduvatele taotlustele ja lisatud dokumentidele.
  4. Registreerimismenetluse läbiviimiseks kasutatakse eri liiki taotlusvorme. Taotluse liik sõltub äriühingu või andmete liigist registreerimise ajal.

Kuidas esitada taotlusi äriregistrile?

Taotluse võib esitada kas registrite ametis kohapeal või ameti portaali http://www.brra.bg/Default.ra kaudu elektrooniliselt.

Paberkandjal taotluse võib esitada registrite ameti mis tahes kohalikus büroos olenemata äriühingu asukohast. Kui ameti büroo on paberkandjal taotluse vastu võtnud, siis see skaneeritakse ja salvestatakse manusena äriregistri arvutisüsteemis. Taotlusele lisatud dokumendid peavad olema originaalid või taotluse esitaja või notari tõestatud koopiad.

Elektroonilise taotluse võib esitada mis tahes ajal äriregistri portaali kaudu.

Kuidas esitatud taotlused läbi vaadatakse?

Kõigile äriregistri arvutisüsteemis registreerimiseks esitatud dokumentidele (taotlused, kohtulahendid, vea parandamise taotlused, ekspertide, tõendajate, finantskontrolöride määramise taotlused jne) antakse kordumatu viitenumber formaadis „aaaakkppttmmss” (aasta, kuu, päev, tund, minut, sekund). Kui taotlus või kohtulahend on saanud oma kordumatu viitenumbri, edastatakse see arvutisüsteemi poolt juhuslikult valitud registriametnikule kontrollimiseks. Artikli 14 kohased andmete registrisse kandmise või sealt kustutamise või dokumentide postitamise taotlused määratakse ametnikule automaatselt nende saabumise järjekorras kohe, kui ametnik on andnud e-allkirja eelnevalt talle määratud taotluse kontrolli lõpetamise kohta ja on sellest tulenevalt tunnistatud arvutisüsteemi poolt vabaks.

Pärast äriregistriseadusesse tehtud muudatusi, millega nähti ette otsuse väljastamine artikli 19 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, on arvutisüsteemil funktsioon, mis võimaldab taotlusi kontrollida eespool osutatud järjekorras kolmepäevase tähtaja jooksul. Tulemused võivad olla järgmised:

  • väljastatakse juhised, mille on kontrolli lõpus elektrooniliselt allkirjastanud registriametnik ja mis postitatakse koheselt äriühingu kontole – need juhised tuleb täita äriregistriseaduse artikli 19 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul;
  • tehakse keelduv otsus, mille on kontrolli lõpus elektrooniliselt allkirjastanud registriametnik ja mis postitatakse koheselt äriühingu kontole;
  • tehakse registreerimiskorraldus, mille on kontrolli lõpus elektrooniliselt allkirjastanud registriametnik ning mis äriregistriseaduse artikli 19 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel avaldatakse äriühingu kontol märkega „oodatakse kolmepäevase tähtaja möödumist”. Seadusest tuleneva tähtaja möödumisel teeb arvutisüsteem automaatselt kande ning moodustab kandenumbri eespool täpsustatud kujul. Aasta, kuu ja päev on arvutisüsteemi poolse automaatse avaldamise aeg, samas kui tunnid, minutid ja sekundid näitavad aega, mil registriametnik tegi eelmisel päeval registreerimiskorralduse.

Mida pakub BULSTAT-register?

BULSTAT-register sisaldab järgmist teavet:

  1. juriidilised isikud, mis ei ole äriühingud;
  2. selliste välisriigi üksuste filiaalid, mis ei ole äriühingud;
  3. välisriigi üksuste esindajad investeeringute edendamise seaduse artikli 24 alusel;
  4. välisriigi füüsilised isikud, kes tegelevad Bulgaarias ettevõtlusega ja kellel on siin püsiv tegevuskoht;
  5. välisriigi juriidilised isikud, kelle tegelik tegevuskoht on Bulgaarias;
  6. välisriigi juriidilised isikud, kellel on Bulgaarias kinnisvara;
  7. organisatsiooniüksused kohustuste ja lepingute seaduse alusel, sealhulgas käsitööettevõtjad ja kindlustusühingud sotsiaalkindlustusseadustiku artikli 8 alusel;
  8. üksused, kes teevad sotsiaalkindlustusmakseid ja kes ei ole füüsilised isikud;
  9. punktides 1 ja 8 nimetatud üksuste filiaalid ja äriüksused ning äriühingute äriüksused, kes on kantud äriregistrisse;
  10. vaba elukutse esindajatest või ettevõtlusega tegelevad füüsilised isikud;
  11. välisriigi kodanikud, kellel puudub Bulgaaria isikukood või välismaalase isikukood ning:
  • kes osutavad Bulgaarias sõltumatuid isikuteenuseid, sealhulgas püsiva tegevuskoha, baasi või asukoha kaudu;
  • kes omandavad kinnisvara;
  • kes teevad sotsiaalkindlustusmakseid;
  1. muud füüsilised isikud, kes teevad sotsiaalkindlustusmakseid;
  2. välisriigi isikud/üksused, kellele on maksuõiguse kohaselt ette nähtud eriregistreering, sealhulgas juhul, kui neile on antud maksuvabastus rahvusvahelise lepingu alusel, mis on Bulgaaria Vabariigis jõustunud ja mille osalisriik Bulgaaria Vabariik on.

Kas BULSTAT-registri kasutamine on tasuta?

BULSTAT-registri kasutamine ei ole tasuta. Andmete saamiseks tuleb end registreerida ja maksta tasu. Miinimumtasu on 10 bulgaaria leevi.

BULSTAT-registri ajalugu

Rahvusassamblee 8. juuni 1995. aasta otsuse kohaselt tehti BULSTAT-registri loomine, haldamine ja arendamine ülesandeks riiklikule statistikainstituudile. Ühtne äriüksuste riiklik register BULSTAT alustas Bulgaaria Vabariigis tööd 1. jaanuaril 1996. Sama aasta 17. juunil võttis rahvusassamblee vastu statistikaseaduse. Nimetatud seaduses on sätestatud meetod, kuidas luuakse ja kasutatakse BULSTATi ühendatud registrit ning kuidas see toimib, et tuvastada isikud, kes tegelevad ettevõtlusega Bulgaaria Vabariigi territooriumil. BULSTAT-register muutus üheks riigi peamiseks haldusregistriks ning 2000. aastal tehti registris sisalduvad andmed kättesaadavaks registri veebisaidi kaudu.

11. augustil 2005. aastal anti BULSTAT-registri haldamine üle registrite ametile. Alates 1. augustist 2008 pidid ringkonnakohtute äriregistritesse ja ühistute registritesse kantud äriühingud ja välisriigi äriühingute filiaalid tol hetkel kehtinud äriregistriseaduse kohaselt end ümber registreerima registrite ametis 31. detsembriks 2011.

Kuidas esitada taotlusi BULSTAT-registrile?

Olenevalt oma staatusest peavad end BULSTAT-registris registreerida soovivad isikud esitama järgmised dokumendid:

1) järgmise otsuse või muud dokumendi koopia:

a) juriidiliste isikute puhul: asutamisdokument ning dokument, milles on märgitud üksust juhtivad ja/või esindavad füüsilised isikud;

b) investeeringute edendamise seaduse artikli 24 kohaste välisriigi üksuste esindajate puhul: dokument, mis tõendab registreerimist Bulgaaria kaubandus- ja tööstuskojas;

c) välisriigi juriidiliste isikute puhul: dokument, mis tõendab äritegevust Bulgaarias; legaliseeritud dokument, mis tõendab välisriigi juriidilise isiku päritolu asjaomases riigis;

d) kohustuste ja lepingute seaduse kohased organisatsiooniüksused, millel puudub juriidilise isiku staatus, ning sotsiaalkindlustusseadustiku artikli 8 kohased kindlustusfondid: äriühinguleping ja riikliku maksuameti registreerimistõend;

e) filiaalid ja äriüksused: dokument, mis tõendab nende asutamist ning milles on ära märgitud neid juhtivad ja/või esindavad isikud;

f) muud üksused peale punktides a–e osutatud üksuste, kes teevad sotsiaalkindlustusmakseid: dokumendid, mis tõendavad nende isikut ja/või konkreetse tegevusega tegelemist, kui see on nõutud seaduse alusel;

2) taotlus tüüpvormil, mille on heaks kiitnud registrite ameti peadirektor;

3) ID-kaardid, kui soovitakse registreerida äriühingu tegevuse lõpetamine / registrist kustutamine või asjaoludes toimunud muutused;

4) dokument, mis tõendab riigilõivu tasumist ministrite nõukogu poolt heaks kiidetud tabeli alusel;

5) registreerimisküsimustik ja/või registreerimisel esitatav deklaratsioon eriregistrisse kantud üksuste puhul.

Kui dokumendid on esitatud, tehakse kanne viivitamata.

Online-registreerimisel tuleb deklareerida järgmine teave:

  • kordumatu identifitseerimisnumber;
  • üksuse nimi;
  • tegevusvaldkond;
  • asutamisdokument / muutust / tegevuse lõpetamist käsitlev dokument;
  • registrijärgne tegevuskoht / tegevuskoha aadress;
  • sidevahendite andmed;
  • juhtivad/esindavad töötajad;
  • kollektiivne haldusorgan;
  • kollektiivse haldusorgani koosseis: esindab keda / esindatud kelle poolt;
  • ettevõtluse valdkond;
  • partnerid/omanikud;
  • omandiõiguse jaotus.


Viimati uuendatud: 30/08/2016

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta