The core services provided by all registers are to register, examine and store company information, such as information on a company's legal form, its seat, capital and legal representatives, and to make this information available to the public.

To obtain detailed information on registers in Member States as well as Iceland, Liechtenstein and Norway please click on the flag of the relevant country listed on this page.

Norra

Island

Liechtenstein

Norra

Brønnøysundi registrikeskus on Norra kaubandus-, tööstus- ja kalandusministeeriumile alluv valitsusasutus. Äriühingute register on üks 14 riiklikust registrist, mida haldab Brønnøysundi registrikeskus.

Äriregister vastutab kõigi Norras tegutsevate Norra ja välisettevõtete registreerimise eest. Register tagab õiguskaitse ja finantsülevaate ning on tähtis teabeallikas igaühele, kes vajab täpset teavet Norra tööstussektori osalejate kohta.

Millist teavet Norra äriregister pakub?

Norra äriühingute register annab teavet registreeritud äriühingute kohta. Brønnøysundi registrikeskuse veebilehel pääsete meie otsingumootori kaudu ligi olulisele teabele. Äriregistri teavet leiate teadete alt ning lisateavet ja ärakirju saab tellida veebipoest ning Euroopa Äriregistri (EBR) kaudu.

Põhiteave:

• äriühingu/organisatsiooni registreerimisnumber;
• äriühingu nimi, tegevuskoha aadress ja muud aadressid;
• äriühingu asutamiskuupäev;
• äriühingu põhikiri ja tegevusvaldkond;
• ametikohad äriühingus;
• pankrotiteave.

Teated

Äriregister teavitab kõikidest äriühingu jaoks tähtsamatest põhisündmustest. Äriregister annab teada, millal uus äriühing registreeriti, millal on registreeritud äriühingus toimunud olulised muudatused ning teavitab äriühingu likvideerimisest või registrist kustutamisest. Teadete andmebaasis säilitatakse otsitavaid andmeid alates 1. novembrist 1999. Teadete ingliskeelne versioon on kättesaadav alates 2006. aasta augustist.

Tasu eest saab tellida täiendavat teavet – ärakirju ja sertifikaate, näiteks:

• registreerimissertifikaat;
• raamatupidamise aastaaruanded.

Kas juurdepääs äriregistrile on tasuta?

Peamine teave, millele pääseb ligi meie otsingumootori kaudu, ning teadete andmebaasi teave on tasuta. Mõned teenused, näiteks ärakirjade ja sertifikaatide väljastamine, on tasulised.

Kuidas teha päringuid Norra äriregistris?

Äriregistris registreeritud äriühingute põhiteave on esitatud Brønnøysundi registrikeskuse veebilehel. Otsinguid saab teha äriühingu nime või registreerimisnumbri alusel teadete andmebaasist.

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Kolmandad isikud võivad tugineda äriettevõtete registris sisalduvale teabele kui äriühingu kohta juriidiliselt kehtivale teabele. Registreeritud teavet loetakse kolmandatele isikutele teadaolevaks teabeks. See kehtib nii teabe kui ka registreerimise aluseks olevate dokumentide kohta. Praktikas tähendab see seda, et kolmas isik peab enne äriühinguga ärisidemete loomist kontrollima äriühingu registreeritud teavet.

Eeskirjad selle kohta, millises ulatuses võib kolmas isik pidada Norra äriettevõtete registrisse kantud teavet usaldusväärseks, on sätestatud äriühingute registreerimise seaduse paragrahvis 10–1. Kokkuvõtlikult on eeskirjades sätestatud, et registreeritud teavet loetakse kolmandatele isikutele teadaolevaks teabeks.

Üksikasjalikumalt lahti seletatuna loetakse registreeritud teave kolmandatele isikutele teadaolevaks juhul, kui õigusnormidega on sätestatud kolmandate isikute õiguslik seisund seoses sellega, kas neid peetakse konkreetsest asjaolust teadlikuks või mitte.

Juhul kui registreerimisteade oleks tulnud saata registrisse (kuid ei ole saadetud) ning asjaolud on registreeritud teabega vastuolus, ei saa neid asjaolusid rakendada kolmandate isikute vastu. Erandiks on olukord, kus kolmas isik oli või oleks pidanud olema asjaolust teadlik. Sellisel juhul ei saa kolmandad isikud põhjendatult väita, et nad tuginesid registreeritud teabele.

Norra äriregistri ajalugu

Norra äriühingute register loodi 1988. aastal ning see täidab ligi 100 varasema kohaliku kaubandusregistri funktsioone.

Lingid

Äriühingute registreerimise seadus norra keeles

Island

Millist teavet Islandi äriregister pakub?

Ettevõtete register on maksuameti allüksus alates 2003. aastast ning haldab avalikuks kasutuseks ette nähtud andmefaili, mis sisaldab teavet järgmiste üksuste kohta:

1. üksikisikud, ettevõtted jt ettevõtlusega seotud üksused;
2. asutused ja riigiettevõtted;
3. munitsipaalasutused ja -ettevõtted;
4. ühendused, organisatsioonid ja üksused, muud kui eraisikud, kes vastutavad varahalduse eest või kannavad maksukohustust;
5. muu tegevus, mida maksuamet / ettevõtete register peab mingil põhjusel vajalikuks registreerida ametlikus andmefailis.

Vastavalt vajadusele sisaldab register eespool nimetatud üksuste kohta järgmist teavet:

1. nimi;
2. registreerimisnumber, aadress;
3. õiguslik vorm;
4. asutamiskuupäev;
5. juhtivtöötajate nimed, aadressid ja isikukoodid;
6. tegevuskood (ISAT number);
7. likvideerimine;
8. muud andmed, mis tuleb seaduse alusel kanda registrisse.

Pärast registreerimist väljastab ettevõtete register üksusele kordumatu registreerimisnumbri.

Ettevõtete register väljastab avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja eraisikutele registriteavet vastavalt ministri kehtestatud määrusele teabe ulatuse ja tasude kohta.

Kas juurdepääs äriregistrile on tasuta?

Teave nime, aadressi, õigusliku vormi, ISAT numbri ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kohta on avalikult tasuta kättesaadav maksuameti / ettevõtete registri kodulehel.

Täiendav teave on tasuline ning see peaks olema kättesaadav meie veebipoes 2016. aastal.

Kuidas teha päringuid Islandi äriregistris?

Maksuameti veebilehel on võimalik otsida tasuta teavet. Kahjuks on see praegu ainult islandikeelne. Kuni veebipoe avamiseni järgmisel aastal tuleb lisateabe saamiseks ametiga ühendust võtta telefoni või meili teel.

Islandi äriregistrite ajalugu

Kuni 1980. aastani toimus ettevõtete registreerimine kohalike volinike juures üle kogu Islandi. 1980. aastal loodi osaühingutele spetsiaalne register, kuid sellistele ühingutele väljastas registreerimisnumbreid Islandi statistikaamet. Alates 1997. aastast registreeritakse ettevõtete registris kõik äriühingud, välja arvatud täisühingud, ja alates 2014. aastast registreeritakse registris eranditult kõik ühingud, mistõttu on Islandil praegu ainult üks ametlik äriregister – ettevõtete register.

Liechtenstein

Liechtensteini äriregister (Handelsregister) on tegev kogu riigis. Äriregistrit haldab Vaduzis asuv justiitsministeerium (Amt für Justiz).

Äriregister on avalik register ning eeldatakse, et see on täpne. Registri põhieesmärk on tagada kaubanduse õiguskindlus, avalikustades eraõiguslikud õigussuhted, eriti seoses äritegevusse kaasatud füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutuse ja tegutsemisõigusega.

Millist teavet Liechtensteini äriregister pakub?

Äriregister sisaldab teavet kõigi registreeritud juriidiliste isikute kohta, kelle registrijärgne asukoht on Liechtensteini Vürstiriik, samuti Liechtensteini usaldusfondide (Treuhänderschaften) kohta. Teave hõlmab üksikasju ja suhteid, millest osa registrisse kandmine on seaduse alusel kohustuslik ja osa vabatahtlik, lisaks asjaomaseid tõendavaid dokumente.

Registreerimata usaldusfondide dokumendid ning registreerimata sihtasutuste (Stiftungen) andmed on samuti kantud äriregistrisse.

Kas juurdepääs äriregistrile on tasuta?

Äriregistrile juurdepääs on tasuline.

Osaline teave iga äriregistrisse kantud juriidilise isiku kohta ja muu juriidiline teave on tasuta saadaval registri äriühingute sisujuhis (Firmenindex) lingi https://handelsregister.li/cr-portal/suche/suche.xhtml kaudu ning täieliku sertifitseeritud väljavõtte saab tellida tasu eest sama lingi kaudu.

Kuidas teha päringuid Liechtensteini äriregistris?

Äriregister koos teadete ja tõendavate dokumentidega on avalik.

Äriühingute sisujuhi (Firmenindex) kaudu saab otsida registreeritud juriidilist isikut nime, ärinime või registreerimisnumbri alusel.

Kui usaldusväärne on äriregistris esitatud teave?

Direktiiviga 2012/17/EL muudetud direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3a kohaselt teevad liikmesriigid kättesaadavaks teabe, mis selgitab riiklikke õigusnorme, mille alusel kolmandad isikud võivad tugineda artiklis 2 osutatud andmetele ja dokumendiliikidele. EMP Ühiskomitee 8. oktoobri 2013. aasta otsuses sätestatakse, et direktiiv 2012/17/EL tuleb inkorporeerida EMP lepingusse.

Välja arvatud õigusaktidega sätestatud juhtudel, mille puhul on nõutav üksnes osaline avaldamine või väljavõtete avaldamine, avaldab justiitsministeerium ametlikus teatajas äriregistri kanded täies mahus ja viivitamata (isikute ja ettevõtete seaduse (Personen- und Gesellschaftsrecht, PGR) artikli 956 lõige 1). Liechtensteini Vürstiriigi ametlik väljaanne on elektrooniline ametlik teataja (Amtsblatt) (väljaannete seaduse (Kundmachungsgesetz) artikkel 16).

Äriregistri kandeid, muudatusi ja kustutatud andmeid võib iga heas usus tegutsev isik pidada usaldusväärseks. Kande, muudatuse või kustutuse sisu võib kasutada registreeritud isiku vastu eeldusel, et andmed esitati isiku soovil (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 948 lõiked 1 ja 2).

Seoses kolmandate isikutega loetakse äriregistri kanne kehtivaks kande avaldamisele järgneval päeval, eeldusel et avaldamiseks on õiguslik alus (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 947 lõige 2).

Vastavalt isikute ja ettevõtete seaduse artiklile 949 on äriregistri kirje avalikustatud ning pärast registreerimise jõustumist kolmandate isikute suhtes ei ole isikul enam õigust esitada vastuväidet, et kandest ei oldud teadlik. Kuid kui on olemas nõue, et teatav konkreetne asjaolu peab olema registreeritud ning kõnealune asjaolu ei olnud registreeritud, saab seda kasutada kolmanda isiku vastu ainult juhul, kui on võimalik tõestada, et kolmas isik oli sellest teadlik.

Äriregistri ajalugu

Liechtensteini äriregistri andmed kanti esialgu indekskaartidele. Kõik praegused andmed, samuti suur hulk varasemaid andmeid on nüüd saadaval elektrooniliselt.

Lisateave

Äriregistri kanded avaldatakse seadusega nõutud vormis elektroonilises teatajas ning neid võivad kolmandad isikud pidada usaldusväärseks alates avaldamisele järgnevast päevast. Registrikande ja avaldatud teabe vaheliste vastuolude korral on ülimuslik registrikanne.

Äriregistris sisalduvate kannete avaldamine ja jõustumine

Äriregistri andmete avalik kättesaadavus

Äriregister koos teadete ja tõendavate dokumentidega on avalik. Kanded on kõigile kättesaadavad. Aktsiaseltside (Aktiengesellschaften), usaldusühingute (Kommanditaktiengesellschaften) ja osaühingute (Gesellschaften mit beschränkter Haftung) dokumendid on kättesaadavad ilma registreerimiseta; muu õigusliku vormiga organite puhul peab päringu esitaja tõendama õigustatud huvi (isikute ja ettevõtete seaduse artikkel 953).

Kannete avaldamine

Välja arvatud juhtudel, kus õigusaktidega sätestatakse, et nõutav on ainult osaline avaldamine või väljavõtete avaldamine, avaldab justiitsministeerium ametlikus teatajas äriregistri kanded täies mahus ja viivitamata. Kõik dokumendid ja andmed, mis tuleb seaduse alusel esitada ja avaldada, avaldatakse samal viisil (isikute ja ettevõtete seaduse artikkel 956 jj). Avaldatud teabele saab otseselt tugineda iga isiku suhtes avaldamise päeva lõpust alates.

Aktsiaseltside (Aktiengesellschaften), usaldusühingute (Kommanditaktiengesellschaften) ja osaühingute (Gesellschaften mit beschränkter Haftung) teated avaldatakse ametlikus teatajas kannete, tõendavate dokumentide ja andmete juures viidetena. Sama kehtib ka juhul, kui juriidiline isik tegeleb kommertskaubandusega. Teistel juhtudel esitatakse teated viidetena registrikannete juures (isikute ja ettevõtete seaduse artikkel 957)

Kannete jõustumine kolmandate isikutega tehingute tegemisel

Seoses kolmandate isikutega loetakse äriregistri kannet kehtivaks kande avaldamisele järgneval päeval, eeldusel et avaldamiseks on õiguslik alus (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 947 lõige 2).

Aktsiaseltside (Aktiengesellschaften), usaldusühingute (Kommanditaktiengesellschaften) ja osaühingute (Gesellschaften mit beschränkter Haftung) puhul ei saa registreeritud ja avaldatud asjaolule kolmanda isiku suhtes vahetult tugineda, kui see on seotud juriidilise tehinguga, mis teostatakse viieteistkümne päeva jooksul pärast kande jõustumise kuupäeva ning kolmas isik suudab tõestada, et ta ei olnud asjaolust teadlik ning ei saadud eeldada, et ta oleks asjaolust teadlik (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 949 lõige 1a).

Pärast registreerimise jõustumist suhetes kolmandate isikutega ei ole isikul enam õigust esitada vastuväiteid selle kohta, et nad ei olnud kandest teadlikud (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 949 lõige 1).

Äriregistri kanded sisaldavad asjaolusid kinnitavaid täielikke tõendeid, kui ei ole näidatud, et need on valed (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 949 lõige 3).

Esitatud ja avaldatud kande vahelised vastuolud

Registrikande ja avaldatud teabe vaheliste vastuolude korral on ülimuslik registrikanne, millele järgneb avaldatud teave ning viimasena tõendavate dokumentide sisu. Registrikande ja avaldatud teabe vaheliste vastuolude korral saavad heas usus tegutsevad kolmandad isikud samuti tugineda selle isiku kohta avaldatud teabele, kelle kohta kanne oli tehtud (isikute ja ettevõtete seaduse artikli 959 lõiked 2 ja 3)

Lingid

Isikute ja ettevõtete seadus (Personen- und Gesellschaftsrecht, PGR), vastu võetud 20. jaanuaril 1926 (avaldatud LGBl. 1926 nr 4)

Avalikustamise seadus (Kundmachungsgesetz), vastu võetud 17. aprillil 1985 (avaldatud LGBl. 1985 nr 41)

Ametliku teataja määrus (Amtsblattverordnung ), vastu võetud 4. septembril 2012 (avaldatud LGBl. 2012 nr 284)

Mida kujutab endast Belgia äriregister?

Belgia ettevõtjate registrit (Banque carrefour des Entreprises - BCE) haldab Föderaalse Majandusministeeriumi (Service public fédéral Économie) talitus. Register loodi selleks, et lihtsustada ettevõtjatega seotud andmete haldamist ja anda igale ettevõtjale üks ja ainus identifitseerimisnumber. BCEs on registreeritud kõik ettevõtjad. Selleks on neil seadusjärgne kohustus. Registrisse on kantud ka ettevõtted. BCE veebisaidilt on lingid muudele andmebaasidele. Registrisse ei ole kantud üksnes äriühingud, vaid ka muud juriidilised isikud. Andmebaasi on kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, avalik-õiguslikud üksused ja teatavatel juhtudel ka välismaised ettevõtted.

Kas Belgia äriregistri andmetega saab tutvuda tasuta?

Igaüks saab tutvuda äriregistri avalike andmetega tasuta otsingumootori „Public Search” kaudu.

Selle kaudu saab teha päringuid ettevõtjate või ettevõtete kohta eri kriteeriumite alusel. Tasuta võib saada „Open Data”-faili ja seda saab pärast registreerimist vabalt kasutada. Üldise otsingumootori „Public search” kaudu on kasutajatel võimalik integreerida suur osa avalikest andmetest oma rakendustesse, kuid seda tasu eest.

Kuidas Belgia äriregistris päringut teha?

„Public Search” abil saate teha päringuid nii tegutsevate ettevõtjate kohta kui ka selliste ettevõtjate kohta, kes on oma tegevuse lõpetanud, olgu siis tegemist juriidiliste isikute või füüsilisest isikust ettevõtjatega, ning nende ettevõtete kohta.

Millised andmed registrisse kantakse?

Ettevõtja andmed :

1. ettevõtja number
2. staatus
3. õiguslik olukord
4. asutamise kuupäev
5. nimi
6. peakorteri aadress
7. telefoninumber
8. faks
9. e-posti aadress
10. veebisait
11. ettevõtja õiguslik vorm
12. ettevõtete arv
13. ametinimetused
14. tõendatud kutsekvalifikatsioon ja juhtimisalased baasteadmised
15. omadused
16. tegevusload
17. ettevõtja tegevusvaldkonnad (käibemaksu (TVA) ja Riikliku Sotsiaalkindlustusameti (ONSS - Office national de sécurité sociale) põhised koodid)
18. finantsandmed
19. seos muude ettevõtjatega
20. lingid mujale (Belgia ametlik väljaanne - Moniteur belge,
    Belgia Keskpank, ONSSi tööandjate register)
    
    

Ettevõtte andmed :

1. ettevõtja number
2. staatus
3. ettevõtte number
4. asutamise kuupäev
5. ettevõtte nimi
6. aadress
7. telefoninumber
8. faks:
9. e-posti aadress:
10. veebisait
11. tegevusload
12. ONSSi põhised tegevusalad ja äritegevuse (või muud) valdkonnad

Kui usaldusväärsed registriandmed on?

Ettevõtjatel on teatavate andmete ja dokumentide avaldamiskohustus. Selle esmaseks eesmärgiks on tagada nende õiguslik toime kolmandate isikute suhtes. Belgias on selleks ette nähtud dokumentide ja andmete avaldamine Belgia ametlikus väljaandes ja aasta aruannete avaldamine Belgia Keskpanga aruannete keskameti juures (Centrale des bilans). Juba avaldatud dokumentide ja andmete õiguslik toime kolmandate isikute suhtes on reguleeritud äriseadustiku artikliga 76.

Äriseadustiku artikli 76 kohaselt algab seadusjärgselt avaldamisele kuuluvate dokumentide ja andmete õiguslik toime kolmandate isikute suhtes päevast, mil need avaldatakse Belgia ametliku väljaande lisades kas väljavõtte või märkena, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tõendab, et asjaomane kolmas isik teadis nendest juba varem.

Kolmandad isikud võivad siiski tugineda dokumendile, mida ei ole veel avaldatud.

Toimingute korral, mis on tehtud enne 16 päeva möödumist pärast dokumentide avaldamist, ei ole neil dokumentidel õiguslikku toimet kolmandate isikute suhtes, kes tõendavad, et nad ei saanud olla nende olemasolust teadlikud.

Erinevuste korral avaldamiseks esitatud ja Belgia ametliku väljaande lisades avaldatud tekstide vahel ei ole avaldatud tekstil õiguslikku toimet kolmandate isikute suhtes. Viimased võivad küll neile tugineda, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tõendab, et nad olid teadlikud avaldamiseks esitatud teksti sisust.

Erinevuste korral dokumentides, mis on koostatud ametlikus keeles, ja tõlkes, mis on esitatud vabatahtlikult ühes või mitmes ametlikus Euroopa Liidu keeles, ei ole vabatahtlikult avaldatud tõlkel õiguslikku mõju kolmandate isikute suhtes. Viimased võivad tugineda vabatahtlikult avaldatud tõlgetele, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tõendab, et nad olid teadlikud äriseadustiku artikli 67 lõike 1 teises taandes osutatud versioonist. Siia alla kuuluvad ametlike dokumentide tõestatud ärakirjad, eraõiguslike dokumentide ärakirjad ja originaalid ning väljavõtted [sh elektroonilisel kujul], mis peavad olema esitatud kaubanduskohtu kantseleisse.

BCE veebisaidilt „Public Search” on ettevõtja andmetelt otselink Belgia ametliku väljaande väljaannetele ja Belgia Keskpanga aruannete keskametile.

Päringu tegemine

Sellelt lingilt jõuate veebisaidile „Public Search”.

Päringut on võimalik teha nelja kriteeriumi alusel:

• numbri järgi (kui ettevõtja või ettevõtte number on teada)
• nime järgi
• aadressi järgi
• tegevusala järgi

Veebileht on koostatud neljas keeles: saksa, inglise, prantsuse ja hollandi keeles.

Üldteabe BCE kohta leiate Föderaalse Majandusministeeriumi veebisaidilt (vt osa „Entreprises et Indépendants », rubriik „Banque carrefour des Entreprises”).

Kasulikud lingid:

Euroopa Äriregister, Föderaalne Justiitsministeerium, Majanduse, VKEde, FIEde ja Energeetika Föderaalne Ministeerium

Riikliku registri ajalugu

Millal see loodi?

Registreerimisprotsessi reform algas 1. jaanuaril 2008, kui jõustus äriregistriseadus (Zakon za targovskiya registar) ning kasutusele võeti äriühingute ja välisriigi äriühingute filiaalide elektrooniline register. Äriühingud pidid end ümber registreerima 31. detsembriks 2011.

Mittetulundusühingute seaduse (Zakon za yuridicheskite litsa s nestopanska tsel) artikli 17 kohaselt peab registrite amet (Agentsiya po vpisvaniyata) alates 1. jaanuarist 2018 mittetulundusühingute registrit. Mittetulundusühingute seaduse ülemineku- ja lõppsätete artikli 25 lõikes 1 on sätestatud, et regionaalsetes kohtutes mittetulundusühingute registrisse (okrazhni sadilishta) kantud mittetulundusühingutel on võimalus esitada registrite ametile 31. detsembriks 2020 ümberregistreerimise taotlus. Kõnealusel kahel registril on üks ja sama andmebaas.

Reformi tulemused olid järgmised.

1. Registreerimine läks kohtutelt üle keskvalitsuse haldusorganile, st registrite ametile.
2. Kõigi 28 regionaalse kohtu registrid konsolideeriti üheks tsentraliseeritud elektrooniliseks andmebaasiks. Andmebaas sisaldab kõiki registreerimisele kuuluvaid andmeid ja avaliku kontrolli eesmärgil avalikustamisele kuuluvaid dokumente ning kõikide esitatud dokumentide, registreerimisest keeldumise otsuste, antud suuniste ja ettevõtjate toimikute elektroonilisi versioone.
3. Teabe avalikustamise põhimõte on registreerimismenetluses äärmiselt oluline.
4. Registreerimismenetluses kasutatakse eri liiki taotlusvorme. Taotluse liik sõltub äriühingu või mittetulundusühingu ja registreeritavate andmete liigist.

Millal see digitaliseeriti?

Alates 1. jaanuarist 2008 on äriregister ja alates 1. jaanuarist 2018 mittetulundusühingute register toiminud ühtse elektroonilise andmebaasina, mis sisaldab teavet sisestatavate andmete ja avaldamisele kuuluvate dokumentide kohta, samuti kõiki esitatud dokumente, väljastatud keeldumisi, juhiseid ja äriühingu andmeid elektroonilisel kujul.

Millised on praegu kohaldatavad õigusaktid?

Äriregistri ja mittetulundusühingute registri seadus (Zakon za targovskiya registar i registara na yuridicheskite litsa s nestopanska tsel) reguleerib andmete äriregistrisse ja mittetulundusühingute registrisse kandmist, nende registrikannete haldamist, säilitamist ja neile juurdepääsu, samuti kannete, registrist kustutamise ja muu registris avaldatud teabe mõju ning 14. veebruari 2007. aasta määruses nr 1, millega kehtestatakse äriregistri ja mittetulundusühingute registri pidamise, säilitamise ja neile juurdepääsu eeskirjad (Haredba za vodene, sahranyavane i dostap do targovskiya registar i do registar i do registara na yuridicheskite litsa s nestopanska tsel), on sätestatud äriregistri ja mittetulundusühingute registri haldamise, säilitamise ja juurdepääsu eeskirjad, samuti mitterahaliste sissemaksete hindamise ekspertide, likvideerijate, kontrolöride, tõendajate ja registreeritud audiitorite ametisse nimetamise ja tasustamise kord.

Äriregistrile ja mittetulundusühingute registrile (edaspidi „registrid“) laekunud taotluste läbivaatamisel kontrollivad registreerimisametnikud esitatud dokumente kooskõlas äriseaduse (Targovski zakon), mittetulundusühingute seaduse, rahapesuvastaste meetmete seaduse (Zakon za merkite sreshtu izpiraneto na pari), pandiseaduse (Zakon za osobenite zalozi), ühistute seaduse (Zakon za kooperatsiite), eriotstarbeliste üksuste ja väärtpaberistamise üksuste seaduse (Zakon za druzhestvata sas spetsialna investitsionna tsel i za druzhestvata za sekyuritizatsiya), ühisinvesteerimisskeemide ja muude ühisinvesteerimisettevõtjate tegevuse seaduse (Zakon za deynostta na kolektivnite investitsionni shemi i na drugi predpriyatiya za kolektivno investirane), finantsinstrumentide turgude seadus (Zakon za pazarite na finansovi instrumenti), väärtpaberite avaliku pakkumise seaduse (Zakon za publichnoto predlagane na tsenni knizha), raamatupidamisseaduse (Zakon za schetovodstvoto), tervishoiuteenuste seaduse (Zakon sa lechebnite zavedeniya), avalike kogukonnakeskuste seaduse (Zakon za narodnite chitalishta), krediidiasutuste seaduse (Zakon za kreditnite institutsii) ning elektrooniliste dokumentide ja elektrooniliste usaldusteenuste seaduse (Zakon za elektronniya dokument i elektronnite udostoveritelni uslugi) erisätetega.

Millist teavet äriregister pakub?

Äriregistril ja mittetulundusühingute registril on ühine elektrooniline andmebaas, mis sisaldab seaduse kohaselt registreerimisele kuuluvaid andmeid ja avaliku kontrolli eesmärgil seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvaid dokumente, mis on seotud äriühingute, välisriigi äriühingute filiaalide, mittetulundusühingute ja välisriigi mittetulundusühingute filiaalidega. Ettevõtjate, välisriigi äriühingute filiaalide, mittetulundusühingute ja välisriigi mittetulundusühingute filiaalide toimikuid hoitakse elektrooniliselt. Toimikud sisaldavad taotlusi, registreeritud andmete aluseks olevaid dokumente, avalikustatud dokumente ja muid dokumente, mis võivad sisaldada ka asjaomast äriühingut või mittetulundusühingut esindavate või juhtivate üksikisikute isikuandmeid.

Mida konto sisaldab?

Registrisse kantud isikute konto sisaldab struktureeritud andmete kujul säilitatavaid põhiandmeid äriühingu nime, õigusliku vormi, peakontori ja aadressi, juhtorganite, tegevusalade (kui see on asjakohane), osanike (kui see on asjakohane) ja aktsia- või osakapitali (kui see on asjakohane) kohta.

Mida toimik sisaldab?

Iga registris oleva üksuse toimik sisaldab kõiki dokumente, mis tõendavad nende kontole kantud andmeid.

Kellel on registrile juurdepääsu õigus?

Äriregister ja mittetulundusühingute register on avalikud. Registrite andmebaasile on kõigil tasuta juurdepääs. Registrite amet võimaldab äriühingu või mittetulundusühingu toimikule registreeritud juurdepääsu. Selline juurdepääs võidakse anda ameti kohalikes büroodes taotluse ja isikut tõendava dokumendi alusel. Elektroonilist juurdepääsu taotlevad isikud peavad end identifitseerima elektroonilise allkirja või ameti väljastatud elektroonilise sertifikaadiga. Ametlik juurdepääs antakse erimääruses sätestatud menetluse kohaselt. Registrite amet annab andmetele ja dokumentidele tasuta ja vaba juurdepääsu ka ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu.

Millist teavet äriregister sisaldab?

Registritesse kantakse äriühingud, välisriigi äriühingute filiaalid, mittetulundusühingud ja mittetulundusühingute filiaalid ning neid käsitlevad andmed, mille registreerimist nõuab seadus. Need sisaldavad ka äriühingute ja välisriigi äriühingute filiaalide, mittetulundusühingute ja välisriigi mittetulundusühingute filiaalidega seotud dokumente, mis peavad seaduse kohaselt olema avalikustatud avaliku kontrolli eesmärgil.

Äriregistrisse ja mittetulundusühingute registrisse kantakse järgmised andmed: andmed üksuste esmase registreerimise, deklareeritud andmete muutmise ja kustutamise kohta, teave majandusaasta aruannete, likvideerimise ja maksejõuetuse, äriühingu aktsiate või osade aresti (kui see on asjakohane), ettevõtte pantimise ja äriühingu aktsiate või osade pandi kohta, samuti andmed allkirjaõigusega isiku, filiaali, tegelike tulusaajate ja restruktureerimise kohta.

Millised dokumendid tuleb esitada/säilitada (toimikud, dokumentide kogumid, põhikiri, üldkoosoleku protokoll jne)?

Igale taotlusele tuleb lisada riigilõivude tasumise kviitung, välja arvatud juhul, kui tasu makstakse elektrooniliselt, ning tõend registrisse kantavate andmete autentsuse ja registrisse kandmiseks esitatud dokumentide vastuvõtmise kohta, samuti dokumendid, mis tõendavad registrisse kantavate andmete või registrisse kantava dokumendi (näiteks põhikiri, üldkoosolekute protokollid, äriühingu aktsiate või osade ostu- ja müügilepingud jne) olemasolu. Taotlus ja selle lisad tuleb esitada bulgaaria keeles. Dokumente võib esitada ka ükskõik millises Euroopa Liidu ametlikus keeles. Sellisel juhul tuleb neile siiski lisada kinnitatud tõlge bulgaaria keelde.

Kuidas teha päringuid (ja millised on otsingukriteeriumid)?

Kohapeal

Konkreetseid andmeid või dokumente saab äriregistrist ja mittetulundusühingute registrist otsida igaüks, külastades selleks registriameti kohalikku bürood. Registriameti bürood asuvad Bulgaaria iga regionaalse kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades.

Tõendeid võib väljastada registriameti mis tahes kohalik büroo (lõive kogutakse vastavalt registriameti kogutavate riigilõivude kavale).

Registrisse kandmiseks esitatud dokumentide ärakirju võib väljastada registriameti mis tahes kohalik büroo (lõive kogutakse vastavalt registriameti kogutavate riigilõivude kavale).

Registri veebisaidil

Äriregistrile pääseb ööpäev läbi juurde veebisaidi https://portal.registryagency.bg/en/ kaudu.

Konkreetseid andmeid või dokumente saab äriregistrist ja mittetulundusühingute registrist otsida igaüks.

Millised on otsingukriteeriumid?

Registrite portaalis saab päringuid teha järgmiste kriteeriumide alusel:

• äriühingu või välisriigi äriühingu filiaali, mittetulundusühingu või välisriigi mittetulundusühingu filiaali ärinimi/nime või kordumatu tunnuskood; partneri või ainuomaniku nimi või isikukood või ärinimi või kordumatu tunnuskood;
• juriidilise isiku (äriühingu või mittetulundusühingu) organi liikme nimi või isikukood või ärinimi või kordumatu tunnuskood. Äriühingu, välisriigi äriühingu filiaali, mittetulundusühingu või välisriigi mittetulundusühingu filiaali ja selle juhtkonna ja õigusjärglaste toimikuid on võimalik otsida andmete või dokumentide järgi.

Kuidas saada dokumente?

Kas neid saab tasuta?

Lisaks tasuta ja avalikule juurdepääsule eespool nimetatud äriregistri ja mittetulundusühingute registri andmebaasile väljastab registriamet alljärgnevad tõendid.

Hetkeseisu kinnitav tõend: kajastab äriühingu või mittetulundusühingu kontol registreeritud andmeid ja dokumente tõendi väljaandmise ajal.

Tõend teatava ajavahemiku jooksul tehtud kannete kohta: tõendab äriühingu või mittetulundusühingu kontole kantud andmeid taotleja poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

Tõend teatava ajavahemiku jooksul avaldatud dokumentide kohta: selles on loetletud äriühingu või mittetulundusühingu kontol taotleja määratud ajavahemiku jooksul avaldatud dokumendid.

Tõend selle kohta, et teatavaid andmeid/dokumente ei ole äriühingu või mittetulundusühingu kontole kantud või seal avaldatud.

Tõend registrisse kantud andmete kohta, mis tõendab konkreetseid andmeid, mis on kantud äriühingu või mittetulundusühingu kontole. See tõend võib sisaldada ainult äriühingu aktsia- või osakapitali või äriühingu/mittetulundusühingu registrijärgse asukoha andmeid või ka teavet mitme asjaolu kohta, mida taotleja on taotlenud.

Tõend dokumendi avaldamise kohta või avaldatud dokumendi koopia – kinnitus selle kohta, et teatav dokument on avaldatud äriühingu või mittetulundusühingu kontol, või ettevõtja või mittetulundusühingu kontol avaldatud dokumendi kinnitatud ärakiri. Tõend või ärakiri antakse välja huvitatud isiku taotlusel.

Broneeritud ärinime/nime tõendid, mis tõendavad äriühingu või mittetulundusühingu õigust kasutada valitud ja broneeritud ärinime/nime.

Tasu eest?

Tuleb maksta riigilõivu summas, mis on kindlaks määratud registriameti kogutavate riigilõivude kavas. Lõivud tõendite väljaandmise eest on järgmised: 5,00 Bulgaaria leevi pabertõendi esimese lehekülje ja 2,00 Bulgaaria leevi iga lisalehekülje eest ning 2,50 Bulgaaria leevi elektroonilise tõendi esimese lehekülje ja 1,50 Bulgaaria leevi iga lisalehekülje eest.

Kuidas saada registrist väljavõtet, kinnitatud ärakirja või dokumentide ärakirju?

Registreeritud andmete või avaldatud dokumentide puudumist tõendavat tõendit võib saada ainult paberil registriameti mis tahes kohalikust büroost ning kõik muud liiki tõendid võib saada nii paberil registriameti kohalikust büroost kui ka elektroonilisel kujul vastavalt elektrooniliste dokumentide ja elektrooniliste usaldusteenuste seaduses sätestatud tingimustele ja korrale.

Registreerimismenetlus

Kuidas alustada registreerimismenetlust (kuidas esitada taotlusi registrile, dokumentide kinnitamine, millist liiki dokumendid tuleb lisada)?

Kohapeal

Iga isik võib esitada taotluse, külastades registriameti kohalikku bürood.

Paberil taotluse võib esitada registrite ameti mis tahes kohalikus büroos olenemata ettevõtja asukohast. Kui ameti büroo on pabertaotluse vastu võtnud, see skaneeritakse ja salvestatakse manusena registrite arvutisüsteemis. Taotlusele lisatud dokumendid peavad olema originaalid või taotluse esitaja või notari kinnitatud ärakirjad.

Veebis

Taotlusi võib esitada ka elektrooniliselt registrite veebiportaali kaudu aadressil https://portal.registryagency.bg.

Elektroonilise taotluse võib esitada mis tahes ajal registrite portaali kaudu. Aktsiaseltside ja aktsiakapitaliga usaldusühingute tegevust käsitlevate andmete esmase registreerimise, kande tegemise ja kustutamise avaldusi ning dokumentide avaldamise taotlusi võib esitada ainult elektrooniliselt.

14. veebruari 2007. aasta määruse nr 1 (millega kehtestatakse äriregistri ja mittetulundusühingute registri pidamise, säilitamise ja juurdepääsu eeskirjad) artiklites 6–63h on äriühingute liikide kaupa täpsustatud, millised dokumendid tuleb lisada igale esmase registreerimise, andmete sisestamise ja kustutamise ning dokumentide avaldamise taotlusele.

Kuidas esitatud taotlused läbi vaadatakse?

Igale registrite arvutisüsteemis registreerimiseks esitatud dokumendile (taotlus, kohtulahend, vea parandamise taotlus, ekspertide, tõendajate, kontrolöride määramise taotlus jne) antakse kordumatu viitenumber kujul „aaaakkppttmmss“ (aasta, kuu, päev, tund, minut, sekund). Kui taotlus või kohtulahend on saanud oma kordumatu viitenumbri, edastab arvutisüsteem selle juhuslikult valitud registriametnikule kontrollimiseks. Artikli 14 kohased andmete registrisse kandmise või sealt kustutamise või dokumentide avaldamise taotlused määratakse registriametnikule automaatselt nende saabumise järjekorras kohe, kui ametnik on andnud e-allkirja talle eelnevalt määratud taotluse kontrollimise lõpetamise kohta ja arvutipõhine süsteem on sellest tulenevalt tunnistanud ametniku vabaks.

Äriregistri- ja mittetulundusühingute registri seaduse artikli 19 lõike 2 kohaselt teeb registriametnik andmete registrisse kandmise või sealt kustutamise või dokumentide avaldamise taotluse kohta otsuse viivitamata pärast kolme tööpäeva möödumist selle saamisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriühingu esmase registreerimise taotlus vaadatakse läbi selle äriregistrile esitamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks ja otsus tehakse kohe pärast taotluse läbivaatamist, välja arvatud seaduse artikli 22 lõikes 5 osutatud juhtudel, kui väljastatakse suunised.

Olenevalt otsuse liigist võivad tulemused olla järgmised:

• suunised, mille on konkreetse taotluse kontrollimise lõpus elektrooniliselt allkirjastanud registriametnik ja mis avaldatakse kohe äriühingu kontol – need suunised tuleb täita äriregistri- ja mittetulundusühingute registri seaduse artikli 19 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul;
• registreerimisest keeldumise otsus, mille on kontrollimise lõpus elektrooniliselt allkirjastanud registriametnik ja mis avaldatakse kohe äriühingu kontol;
• registreerimiskorraldus.

Registreerimise õiguslikud tagajärjed

Kannete mõju kolmandatele isikutele vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 17

Bulgaaria järgib põhimõtteid, mis on sätestatud asjaomastes ELi õigusaktides, mis käsitlevad äriühingutega/mittetulundusühingutega seotud kannete kehtivust või andmete kustutamist ja dokumentide avaldamist. Riiklikul tasandil kohaldatav erikord on sätestatud äriregistri- ja mittetulundusühingute registri seaduses ja äriseaduses.

Esimesena nimetatud seaduse kohaselt arvatakse registrisse kantud andmed kande tegemise hetkest teatavaks tehtuks heas usus tegutsevale kolmandale isikule. Kui kande tegemisest ei ole möödunud 15 päeva, ei saa neile andmetele tugineda kolmandate isikute vastu, kes tõendavad, et neil ei olnud võimalik neist andmetest teadlik olla. Kolmandad isikud võivad viidata registreeritavatele andmetele isegi juhul, kui kannet ei ole veel tehtud, välja arvatud juhul, kui seaduses on konkreetselt sätestatud, et need andmed hakkavad kehtima alles pärast kande tegemist. Kande kustutamisel muutub kanne kehtetuks. Registrites sisalduvad dokumendid loetakse kolmandatele isikutele teatavaks tehtuks alates dokumentide avaldamise kuupäevast.

Heas usus tegutsevad kolmandad isikud võivad viidata kannetele või postitustele isegi juhul, kui neid sisestatud andmeid või postitatud dokumente ei ole olemas. Heas usus tegutsevate kolmandate isikutega seoses leitakse, et registrisse kandmata andmeid ei ole olemas.

Erinevused registrikande ja avaldatud kande vahel

Registrisse kantud andmed avaldatakse viivitamata registri veebisaidil ning vigaste või puudulike andmete korral kohaldatakse äriregistri ja mittetulundusühingute registri pidamise, säilitamise ja juurdepääsu eeskirjade määruse artikleid 96a ja 96b, mille kohaselt parandatakse vigased või puudulikud andmed neid sisestades, kustutades või dokumentide avaldamisel, sealhulgas juhul, kui taotluses ja selle lisades esitatud andmed on erinevad, uue kande tegemise või dokumendi uuesti avaldamisega. Kui andmete sisestamisel, nende kustutamisel või dokumentide avaldamisel teeb vea registreerimisametnik, võib taotleja või huvitatud isik taotleda vigade ja väljajätmiste parandamist, esitades registriameti tegevdirektori kinnitatud näidisel põhineva taotluse, milles tuleb märkida kande number ning viga või väljajätt.

Kes vastutab kannete õigsuse eest?

Äriregistri- ja mittetulundusühingute registri seaduse artikli 28 kohaselt vastutab andmete täpsuse eest registriamet.

Andmekaitsemenetlused

Menetlused, mis puudutavad andmesubjekti õigusi seoses nende isikuandmete avaldamise ja säilitamisega

Registreid haldavad ühiselt registriamet ja teabeteenistus AD (Informatsionno Obsluzhvane AD). Äriühingud ja mittetulundusühingud on registriametile registrikande tegemiseks esitatud dokumentides sisalduvate füüsiliste isikute isikuandmete vastutavad töötlejad määruse (EL) 2016/679 artikli 4 esimese lõigu punkti 7 tähenduses. Amet saab äriühingult/mittetulundusühingult füüsiliste isikute (osanikud, kapitali ainuomanikud jne) isikuandmed ning peab neid seaduses sätestatud korras töötlema sel kujul, nagu need on esitatud, sisestama registrisse asjakohased andmed ja avaldama need, mis tuleb seaduse järgi avaldada. Ettevõtjad esitavad vastutavate töötlejatena dokumendid mittemasinloetavate failidena.

Äriregistri- ja mittetulundusühingute registri seaduse artikli 2 lõike 2 kohaselt avaldatakse andmed ja dokumendid registrites ilma isikuandmeteta määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 1 tähenduses, välja arvatud teave, mis tuleb seaduse kohaselt avalikustada. 14. veebruari 2007. aasta määruse nr 1 (millega kehtestatakse äriregistri ja mittetulundusühingute registri pidamise, säilitamise ja juurdepääsu eeskirjad) artikli 20 lõike 1 punkti b kohaselt tuleb taotlusele lisada äriühingu või mittetulundusühingu põhikirja koopia, kust on kustutatud kõik isikuandmed, välja arvatud seadusega nõutud andmed.

Määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15–22 tulenevate õiguste kasutamiseks peab andmesubjekt esitama registriametile kirjaliku taotluse, mis vastab isikuandmete kaitse seaduse (Zakon za zashtita lichnite danni) artiklites 37b ja 37c sätestatud nõuetele. Kui amet saab andmesubjektilt taotluse kasutada määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid õigusi ja teeb kindlaks, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 16 või artikli 17 kohase isikuandmete parandamise või kustutamise taotlus teatava äriühingu/mittetulundusühingu konto registreeritud andmete või avaldatud dokumentide kohta on kehtiv:

saadab amet peamisele vastutavale töötlejale (äriühingule/mittetulundusühingule) kirja koos koopiaga andmesubjektile, teavitades peamist vastutavat töötlejat sellest, et seoses andmesubjekti (aktsionär või osanik, aktsia- või osakapitali ainuomanik jne) õigusega peaks ta 14 päeva jooksul esitama kinnitatud ärakirja registris avaldatud dokumendist, millest on kustutatud kõik isikuandmed, välja arvatud seadusega nõutud andmed. Registris avaldatud dokumendi kinnitatud ärakiri, millest on kustutatud kõik isikuandmed, välja arvatud seadusega nõutud andmed, tuleb esitada paberil või elektrooniliselt registrite infosüsteemile koos äriühingu/mittetulundusühingu konto puudulike andmete parandamise taotlusega, mis põhineb heakskiidetud näidisel. Asjaomase äriühingu/mittetulundusühingu kontole kantakse taotluse kohta märkus. Kui dokumendi koopia esitatakse koos viitenumbriga, mille ameti registriosakond on toimikule määranud, sisestatakse dokument ex officio registrite infosüsteemi.

Kui registrite dünaamilises osas sisestatud andmeid (registreeritud andmeid) tuleb parandada, sisestatakse parandustaotlus koos lisatud tõenditega ex officio registrite infosüsteemi kui „vigaste ja puudulike andmete parandamise taotlus“.

Kasulikud lingid

http://www.registryagency.bg/

https://portal.registryagency.bg/en/

20 Elisaveta Bagryana St, 1111 Sofia

Telefon: (+359 2) 9486 181

E-post: office@registryagency.bg

Tšehhi Vabariigi äriregistri ajalugu

Millal register loodi?

Äriregister selle praegusel kujul loodi tsiviilõiguse uuestisõnastamisega 1. jaanuaril 2014, kui vastu võeti uus tsiviilseadustik (seadus nr 89/2012) ja sellega seotud õigusaktid, eelkõige seadus nr 90/2012 äriühingute kohta ja seadus nr 304/2013 juriidiliste ja füüsiliste isikute avalike registrite kohta ning usaldusfondide registreerimise kohta (edaspidi „registrite seadus“). Praegu on äriregister üks nn avalikest registritest ja selle suhtes kohaldatakse registrite seaduse üldeeskirju. Lisaks äriregistrile kuuluvad avalike registrite hulka:

• ühenduste register, millesse kantakse ühenduste, ametiühingute, rahvusvaheliste ametiühingute, tööandjate organisatsioonide, rahvusvaheliste tööandjate organisatsioonide ja tütarühingute andmed;
• sihtasutuste register, millesse kantakse sihtasutuste ja heategevusfondide andmed;
• instituutide register, millesse kantakse instituutide andmed;
• korteriühistute register, millesse kantakse korteriühistute andmed;
• heategevusorganisatsioonide register, millesse kantakse heategevusorganisatsioonide andmed.

Käesolevas tekstis on mõistet „avalik register“ kasutatud ka äriregistri tähenduses.

Alates 1. jaanuarist 2018 on registrite seadusega reguleeritud ka usaldusfondide registreerimine (toiming, mis erinevalt avalikest registritest on üksnes osaliselt avalik).

Lisaks registrite seadusele on olemas eriseadused, millega reguleeritakse konkreetsete õiguslike vormide avalikke registreid, nagu jahiseltside register (mida peavad jahipidamise eest vastutavad riigi ametiasutused, st laiendatud pädevusega asjakohased omavalitsusasutused), erakondade ja poliitiliste liikumiste register (mida peab siseministeerium), registreeritud kirikute, usupõhiste organisatsioonide ja muude juriidiliste isikute registrid (mida peab kultuuriministeerium) ning haridusasutuste register (mida peab haridus-, noorsootöö- ja spordiministeerium). Neid avalikke registreid reguleeritakse ja peetakse põhimõtteliselt samal viisil nagu registrite seadusega hõlmatud avalikke registreid.

Ajalooliselt on äriregistri kasutuselevõtt Tšehhis seotud äriõiguse kodifitseerimisega 1863. aastal Tsisleitaanias. Äriregister loodi seadusega nr 1/1863 (üldine äriseadustik), mida kohaldati ka muudes riikides. Selle seadusega muudeti üksuste äriregistrisse kandmine kohustuslikuks. Õigussüsteemi muudatuse tõttu muudeti äriregister 1950. aastal äriühingute registriks. Hilisemate ühiskondlike ja poliitiliste muutuste tulemusel taastati 1992. aastal äriregister, tuginedes nii algse äriregistri kui ka äriühingute registri aluseks olnud kontseptsioonile. 1992. aasta äriregistri kontseptsioon on põhimõtteliselt säilinud praeguseni, püsides isegi pärast eelmainitud eraõiguse uuestisõnastamist 2014. aastal.

Millal see digiteeriti?

Kuigi enne 1. juulit 2005 puudus õiguslik nõue pidada äriregistrit elektrooniliselt, on seda tehtud alates 1. jaanuarist 1997. Äriregister on avaliku halduse infosüsteem. See on seotud muude põhiregistritega (nt isikute register). Põhiregister sisaldab viiteandmeid, viitelinke ja füüsiliste isikute identifitseerimisandmeid ning vajaduse korral autentimisandmeid, operatiivandmeid ja muid kohustuslikke andmeid. Viiteandmed on seotud muudes registrites sisalduvate andmetega, mis tagab nende registrite koostalitlusvõime. See tähendab, et kui andmeid ühes registris muudetakse, hakkab muudatus automaatselt kehtima ka muudes samu andmeid sisaldavates põhiregistrites. Üks tavaline näide on nimemuutus, mis hakkab kehtima ka muudes põhiregistrites.

Teatud juhtudel tehakse andmed enne 1. jaanuari 1997 registreeritud isikute kohta kättesaadavaks üksnes paberil, sest dokumente või registreeritud andmeid ei ole digiteeritud ja need pole avalike registrite rakenduse kaudu kättesaadavad.

Millised on praegu kohaldatavad õigusaktid?

Alates eraõiguse uuestisõnastamisest 2014. aastal on avalike registrite (sh äriregister) sisu reguleeritud registrite seadusega. Teatavaid muid tehnilisi aspekte käsitletakse rakendusmäärustes, nagu määrus nr 323/2013 nende vormide üksikasjade kohta, mida kasutatakse avalikku registrisse kandmise taotlemiseks või sellise taotluse muutmiseks või tagasi võtmiseks, ja millega tunnistatakse teatavad määrused kehtetuks ning valitsuse määrus nr 351/2013, millega määratakse kindlaks viivisemäär, nõuete esitamisega seotud kulud ning likvideerijate, likvideerimishaldurite ja kohtu määratud juriidilise isiku organite liikmete tasud ning millega reguleeritakse teatavaid küsimusi seoses ametliku äriväljaandega [Obchodní věstník], juriidiliste ja füüsiliste isikute avalike registritega ning usaldusfondide ja tegelike tulusaajate registreerimisega.

Juriidiliste isikute tegelike tulusaajate registrit on alates 1. juunist 2021 reguleeritud eraldi seadusega (nr 37/2021 tegelike tulusaajate registri kohta). Alates 1. jaanuarist 2018 kuni selle kuupäevani kuulus tegelike tulusaajate registreerimine registrite seaduse kohaldamisalasse.

Millist teavet äriregister pakub?

Kellel on juurdepääs registrile?

Kõigil on õigus äriregistri ja mis tahes muu avaliku registriga tutvuda ning selles sisalduvatest andmetest koopiaid teha.

Lisaks otse äriregistriga tutvumisele on võimalik asjaomase toimikuga tutvuda kohtus. Sellisel juhul tuleb aga tõendada õigustatud huvi, et pädev kohus annaks juurdepääsu toimikule. Oma õigustatud huvi tõendanud isikud võivad seejärel tutvuda toimikuga (sealhulgas selle lisade ja kõigi osade loeteluga) ilma piiranguteta.

Võttes arvesse suurt läbipaistvust ning teabe ja dokumentide peaaegu täielikku avalikustamist, on praktilisem tutvuda äriregistriga otse, sest seda saab teha igaüks ja õigustatud huvi pole vaja tõendada.

Milliseid andmeid äriregister sisaldab?

Millist liiki andmed on salvestatud? (Millised üksused avalikku registrisse kantakse? Kas ka teave maksejõuetuse kohta, finantsaruanded jne?)

Kõik äriühingud (täisühingud, usaldusühingud, osaühingud, aktsiaseltsid) ning nende filiaalid ja ühistud – samuti Tšehhi Vabariigis tegutsevate välismaiste juriidiliste isikute ärid ja filiaalid – kantakse äriregistrisse. Äriregistrisse kantakse ka Tšehhi Vabariigis ettevõtlusega tegelevad füüsilised isikud, kes registreerimist taotlevad.

Ärid või filiaalid kantakse äriregistrisse ainult siis, kui need asutatakse. Selliste välismaiste juriidiliste isikute ärid ja filiaalid, kelle registrijärgne asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, tuleb kanda äriregistrisse. Kui sellesse kategooriasse kuuluv välismaine juriidiline isik ei ole viinud oma tegevust või osa sellest üle Tšehhi Vabariiki, kantakse registrisse see juriidiline isik ise. Selliste välismaiste juriidiliste isikute ärid või filiaalid, kelle registrijärgne asukoht on ELis või EMPs, kantakse registrisse üksnes nende taotluse alusel.

Äriregister sisaldab üksikasjalikku teavet registreeritud isikute kohta. See suur läbipaistvus võimaldab suurt avalikku kontrolli; vajaduse selle kontrolli järele rahuldavad nii register ise kui ka sbírka listin [dokumendikogu], mis on registreeritud isikutega seotud oluliste dokumentide hoidla.

Avalikesse registritesse kantakse eelkõige järgmine teave:

• nimi (või äriühingu nimi) ja registrijärgne asukoht ning registreeritud isiku viibimis- või elukoha aadress;
• tegevusala või ärivaldkond (või üksuse eesmärgi kirjeldus);
• juriidilise isiku õiguslik vorm;
• juriidilise isiku asutamise (ja lõpetamise) kuupäev;
• füüsilise isiku isikukood või juriidilise isiku registreerimisnumber;
• juhtorgani nimetus ja koosseis ning juriidilise isiku nimel tegutsemise kord;
• järelevalveorgani nimetus ja koosseis;
• volitatud esindaja andmed ja teave selle kohta, kuidas ta juriidilise isiku nimel tegutseb;

Ülaltoodud loetelu ei ole ammendav. Registrisse kantava teabe ulatus oleneb juriidilise isiku vormist.

Äriregistri puhul hõlmavad registreeritavad andmed ka järgmist:

• piiratud vastutusega äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus;
• osaniku osamaksu suurus ja tegelikult sissemakstud summa;
• teave pandiõiguste ja muude asjaõiguste kohta seoses osalusega äriühingus, mis ei ole väärtpaberite ega registrikande vormis väärtpaberite kujul;
• teave filiaalide kohta.

Äriregistrisse kantakse ka registreeritud isiku lõpetamise ja kustutamisega seotud teave:

• juriidilise isiku kehtetuks tunnistamise ja lõpetamise kuupäevad (koos selle toimingu õigusliku põhjusega iga juhtumi puhul);
• teave likvideerimismenetluse alustamise ja lõpetamise kohta (sealhulgas üksikasjalik teave likvideerija kohta);
• teave maksejõuetusmenetluse ja selle algatamise kohta, teave pankrotihalduri kohta, maksejõuetuskohtu otsuse kohased piirangud, mis kehtivad võlgniku õiguse suhtes pankrotivara võõrandada, pankroti väljakuulutamine ja tühistamine, reorganiseerimisluba, reorganiseerimiskava heakskiitmine ning selle kava või selle oluliste osade täitmine, kohtu täitedokumendid, mis mõjutavad äriühingu osanike/aktsionäride osalust, või täitekorraldus, mis mõjutab äriühingu osanike/aktsionäride osalust, ning kohtuotsused täitemenetluste lõpetamise kohta või teated selle kohta, et täitemenetlus on lõppenud muul viisil kui lõpetamise tulemusel (märkida tuleb otsuse põhjus); kohtu täitedokumendid seoses äriühingu või selle osa müügiga või täitekorraldused seoses äriühingu või selle osa müügiga ning kohtuotsused täitemenetluste lõpetamise kohta või teated selle kohta, et täitemenetlus on lõppenud muul viisil kui lõpetamise tulemusel (märkida tuleb otsuse põhjus), kohtuotsused ajutiste meetmete kohta, millega piiratakse osaniku/aktsionäri osaluse võõrandamist äriühingus või keelatakse see, piiratakse äriühingu või selle vara olulise osa võõrandamist või keelatakse see, ning selliste meetmete tühistamine või lõpetamine (märkida tuleb otsuse põhjus) ning
• juriidilise isiku registrist kustutamise õiguslik põhjus.

Kui registreeritud juriidilisele isikule määratakse usaldushaldur, lisab kohus äriregistrisse teabe usaldushalduri kohta.

Kui mis tahes põhjusel kantakse äriregistrisse füüsiline isik, kantakse sinna ka järgmised andmed: sünnikuupäev, isikukood (kui see on määratud) ning viibimis- või elukoha aadress (kui viimane erineb viibimiskoha aadressist). Isikukoode ei tehta aga avalikuks.

Välismaise juriidilise isiku äri või filiaali korral tuleb äriregistrisse kanda ka selle juriidilise isiku asutamise jurisdiktsioon.

Füüsiliste isikute puhul, kes on juhatuste ja järelevalveorganite liikmed, volitatud esindajad, täisühingute liikmed ja osaühingute osanikud, tuleb äriregistrisse kanda andmed nende elukoha või alalise viibimiskoha kohta ja nende sünnikuupäev.

Milliseid dokumente säilitatakse (toimikud, dokumendikogud, põhikirjad, üldkoosolekute protokollid jne)?

Avalikud registrid sisaldavad dokumendikogusid. Seaduses on sätestatud, millised dokumendid tuleb dokumendikogusse lisada. Põhidokumendid on järgmised:

• asutamisdokument (asutamisleping, põhikiri, tõend ühistu asutamiskoosoleku kohta või muu asutamisdokument olenevalt juriidilise isiku vormist) ning sihtasutuste, heategevusfondide ja instituutide põhikirjad;
• otsused selliste isikute ametisse nimetamise, valimise, tagasikutsumise või muu ametist vabastamise kohta, kes on juhatuse liikmed või asjakohasel juhul muud isikud, kellel on volitus juriidilise isiku nimel kohustusi võtta (nt filiaali juhataja);
• aastaaruanded;
• tavapärased, erakorralised ja konsolideeritud finantsaruanded;
• otsused seoses juriidilise isiku lõpetamisega, lõpparuanded likvideerimismenetluse kohta ja kohtuotsused juriidilise isiku usaldushalduri määramise kohta;
• otsused juriidilise isiku ümberkujundamise ja ümberkujundamisprojekti kohta, teated ümberkujundamisprojekti tagasilükkamise või heaks kiitmata jätmise kohta, kohtuotsused ümberkujundamisprojekti kehtetuse kohta või selle otsuse kehtetuse kohta, mis võeti vastu üldkoosolekul või liikmete koosolekul, kus ümberkujundamisprojekt heaks kiideti;
• eksperdiarvamused mitterahalise osaluse hindamise kohta, kui sihtasutus, heategevusfond, instituut, osaühing või aktsiaselts luuakse või kui selle osa- või aktsiakapitali või asutamiskapitali suurendatakse; eksperdiarvamused mitterahalise osaluse hindamise kohta ühistus, eksperdiarvamused vara hindamise kohta, kui äriühingud ja ühistud ümber kujundatakse, ning eksperdiarvamused vara hindamise kohta, kui seaduse nr 90/2012 (äriühingute kohta) kohaselt omandatakse aktsiaseltsi asutajatelt tasu eest vara;
• maksejõuetusmenetluses vastu võetud kohtuotsused;
• kohtuotsused juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta;
• dokumendid, mis tõendavad äriühingu ostmist vastavalt tsiviilseadustiku sätetele selliste ostude kohta;
• üldkoosoleku otsused töötajate vabastamise kohta täieliku emissioonihinna maksmisest märgitud aktsiate eest või nende õiguse kohta omandada selliseid aktsiaid muudel soodustingimustel.

Dokumendid, mis tuleb dokumendikogusse lisada, on sätestatud seaduses. Üldiselt on sellistel dokumentidel oluline mõju juriidilise isiku asutamisele, lõpetamisele ja tegevusele; neis on märgitud, kes võib juriidilist isikut esindada ja kellel on õigus juriidilise isiku nimel kohustusi võtta.

Kuidas teha päringuid (ja millised on otsingukriteeriumid)?

Kohapeal

Avalike registritega saab tutvuda üksnes veebipõhise avalike registrite rakenduse kaudu. Enne 1. jaanuari 1997 registreeritud isikuid käsitlevad andmed tehakse kättesaadavaks paberil, kui neid pole digiteeritud, ja need ei pruugi olla veebipõhise avalike registrite rakenduse kaudu kättesaadavad.

Registri veebisaidil

Veebipõhises avalike registrite rakenduses saab teha otsinguid tasuta. Päringuid saab teha registreeritud isiku nime või äriühingu nime, registreerimisnumbri või selle toimiku numbri järgi, millega isik on pädevas registrikohtus registreeritud. Otsingut saab kitsendada lisaandmetega registrijärgse asukoha, tänava nime, üksuse registreerimise kohtu, üksuse õigusliku vormi jne põhjal. Samuti on võimalik otsida selle põhjal, kuidas isik on registreeritud isikuga seotud: otsida saab registreeritud füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on registreeritud juriidilise isikuga mis tahes viisil seotud.

Lisaks on avaandmed kättesaadavad aadressil https://dataor.justice.cz/. Jooksva aasta andmekogumit avalike registrite rakendusega seotud kohalikus avaandmete kataloogis ajakohastatakse iga päev. Kui andmekogum on seotud varasema aastaga, ajakohastatakse seda kord aastas (alati jooksva aasta jaanuaris). Andmekogumi kirjelduse leiab andmekogumi üksikasjade alt. Andmekogumi sisu ja avalike registrite rakendusega seotud kohaliku avaandmete kataloogi kirjelduse leiab kasutusjuhendist, mis on kättesaadav järgmise lingi kaudu: https://dataor.justice.cz/files/ISVR_OpenData_Uzivatelska_prirucka.pdf.

Millised on otsingukriteeriumid?

Võimalik on otsida registreeritud isiku nime, äriühingu nime või registreerimisnumbri järgi või seotud juriidilise või füüsilise isiku andmete järgi.

Kuidas saada dokumente?

Kas neid saab tasuta?

Avalikust registrist on võimalik saada osaline või täielik väljavõte või dokumendikogu. Osaline väljavõte sisaldab üksnes viimaseid kehtivaid andmeid, mis on sätestatud äriseadustikus. Täielik väljavõte sisaldab kõiki asjaomase isiku kohta sisestatud andmeid.

Kas tasu eest?

Teenus on tasuline üksnes juhul, kui taotletakse paberkoopiat. Tasu võetakse aga ka juhul, kui elektroonilisi väljavõtteid saadetakse andmepostkasti või e-posti aadressile. Tasu puudub, kui taotleja esitab andmekandja. Kui aga kohus saadab elektroonilise väljavõtte andmekandjal, mida pole esitanud taotleja (sh juhtudel, kui kohus saadab elektroonilise väljavõtte andmepostkasti või e-posti aadressile), võetakse tasu, kuna kinnitatud väljavõtte väljastamine ei ole üksnes andmete edastamine.

Kuidas saada registrist väljavõtet või dokumendi ärakirja või kinnitatud ärakirja?

Kinnitatud ärakirja on võimalik tasuta saada avalike registrite rakenduse veebisaidilt. Sealt on võimalik saada nii täielikke kui ka osalisi ärakirju. Teenus on tasuline üksnes juhul, kui taotletakse paberkoopiat. Paberkoopiate puhul kehtib tasu 70 Tšehhi krooni koopia iga lehekülje (või osalise lehekülje) kohta ja neid võib küsida registrikohus, kus asjaomane isik on registreeritud.

Menetlused äriregistriga seotud küsimustes

Kuidas alustada menetlust äriregistriga seotud küsimustes (kuidas esitada taotlus registrile, dokumentide kinnitamine, mis liiki dokumendid tuleb lisada)?

Taotlused esmase registreerimise, muudatuste ja kustutamise kohta tuleb esitada ettenähtud vormil, mis on kättesaadav avalike registrite rakenduse veebisaidil. Vormi võib täita üksnes elektrooniliselt. Pärast täitmist tuleb luua registreerimistaotlust sisaldav vorm ja esitada see paberil või elektrooniliselt.

Registrikande teeb kas registrikohus või notar. Üldjuhul algatatakse menetlus taotluse alusel. Mõnel juhul võib kohus algatada menetluse omal algatusel; kohus teeb seda peamiselt olukordades, kus ta saab teada lahknevusest registreeritud ja tegeliku olukorra vahel või kus kanne ei ole kooskõlas kohustuslike õigusnormidega. Pärast taotluse esitamist kontrollib kohus, kas juhtum kuulub tema pädevusse, kas taotlejal on õigusvõime, et taotlus esitada, kas taotlus sisaldab kõiki nõutud andmeid ja kas lisatud on asjakohased dokumendid. Kui taotlusel on puudus, mis on võimalik kõrvaldada, palub kohus taotlejal selle kõrvaldada (nt esitada puuduvad dokumendid või kõrvaldada taotlusest puudused). Seejärel kontrollib kohus, kas taotluse põhjal registreeritavaid andmeid toetavad lisatud dokumendid ja ega registreeritavat nime (äriühingu nime) pole võimalik segi ajada teise nimega ning ega see pole eksitav. Seejärel teeb kohus otsuse registreerimise kohta ja alustab registreerimisprotsessi.

Registreerimisprotsessi võib ellu viia notar, kui õigusnõuded on täidetud (alati ei ole). Notari elluviidava registreerimise peamine eelis on kiirus, kuna notar võib registrikande teha samal päeval, mil koostatakse seda toetav notariaalakt. Teine eelis on, et taotleja ei pea kasutama taotluse koostamiseks ettenähtud vormi.

Notar võib teha registrikande, kui:

• registreeritavaid asjaolusid toetab notariaalakt;
• notariaalakt sisaldab kinnitust selle kohta, et toetava notariaalakti sisu on õiguspärane, ning
• taotleja on täitnud kõik muud vorminõuded, esitades asjakohased dokumendid.

Toetav notariaalakt on notariaalakt (tavaliselt asutamisdokument), mille alusel tehakse kanne avalikku registrisse, või sellise otsuse protokoll, mille on teinud juriidilise isiku organ (nt üldkoosoleku otsus, millega vabastatakse juhatuse liikmed ametist). Kõik juriidilised dokumendid ei pea olema avaliku dokumendi vormis (notariaalaktid). See ei välista aga võimalust väljastada juriidilise dokumendina notariaalakt, isegi kui seda seaduses ei nõuta. Notariaalakt võib olla ka toetav notariaalakt, mida kasutatakse otse registreerimiseks notari juures

Igal juhul peavad taotlusele olema lisatud:

1. dokumendid, mis tõendavad registreeritavaid asjaolusid, ja
2. dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt dokumendikogusse lisada.

Seaduses pole loetletud kõiki nõutavaid dokumente. Esitatavad dokumendid erinevad olenevalt juriidilise isiku vormist. Üldiselt nõutakse dokumentaalseid tõendeid iga registreeritava asjaolu kohta, mida pole võimalik kontrollida avaliku halduse infosüsteemist ega selle osast, kujutab endast avalikku teavet, registrit või nimekirja.

Lisaks muudele andmetele tuleb esitada kauplemis- või muud tegevusload seoses tegevusalade või tegevusega, mis tuleb äriregistris registreerida.

Vaja ei ole dokumenteerida näiteks piiratud vastutusega äriühingu liikmete nõusolekut registreerimisega, kuna seda nõusolekut näitab asutamislepingu sõlmimine notariaalaktina. Kui seda nõusolekut ei anta notariaalaktiga kinnitatud avaldusega, peavad liikmete allkirjad nõusolekut tõendaval dokumendil olema kinnitatud.

Dokumenteerida tuleb ka õiguslik põhjus nende ruumide kasutamiseks, kus asub äriühingu registrijärgne asukoht. See tähendab, et kui äriühingu registrijärgne asukoht on ruumides, mis on hõlmatud rendilepinguga, tuleb ruumide kasutamise õigusliku põhjusena esitada kas rendileping või omaniku avaldus, et ta on andnud nõusoleku ruumide kasutamiseks registrijärgse asukohana.

Teatavaid registreeritavaid asjaolusid saab dokumenteerida üksnes kirjaliku tunnistusega. Nende hulka võivad kuuluda näiteks juriidilise isiku organitega seotud sobivuskriteeriumid.

Dokumendid, mida kasutatakse registreeritavate andmete toetamiseks, tuleb üldjuhul esitada originaalversioonidena või nende ametlikult kinnitatud ärakirjadena. Dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt dokumendikogusse lisada, ei pea olema kinnitatud. Sellised dokumendid esitatakse lihtsalt elektrooniliselt, porditavas dokumendivormingus (.pdf) koos tekstikihiga või XHTML-vormingus (XHTML – Extensible Hypertext Markup Language).

Riigilõivud registrikannete tegemise eest on järgmised:

• 12 000 Tšehhi krooni aktsiaseltsi esmase registreerimise eest avalikus registris;
• 6000 Tšehhi krooni muu isiku kui aktsiaseltsi esmase registreerimise eest avalikus registris;
• 2000 Tšehhi krooni registrikande muudatuste või täienduste eest.

Notari juures registreerimise tasud:

• 8000 Tšehhi krooni aktsiaseltsi esmase registreerimise eest avalikus registris;
• 2700 Tšehhi krooni muu isiku kui aktsiaseltsi esmase registreerimise eest avalikus registris;
• 1000 Tšehhi krooni muudatuste või täienduste eest.

Kuni 5000 Tšehhi krooni suurused riigilõivud võib tasuda tempelmaksuna või ülekandega asjaomase kohtu pangakontole. Üle 5000 Tšehhi krooni suurused riigilõivud tuleb tasuda ülekandega asjaomase kohtu pangakontole. Notari juures registreerimise tasud võib maksta otse notarile.

Avaliku registriga seotud küsimustes toimuvates menetlustes ei kohaldata tasusid, kui:

1. registreerimine puudutab füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus, mille käigus tegeletakse tema maksejõuetuse või eelseisva maksejõuetusega, ning juba on tehtud otsus maksejõuetuse väljakuulutamise kohta, või
2. registreerimine puudutab avalikku registrisse kantud ühendust, tütarühendust, ametiühingut, rahvusvahelist ametiühingut, tööandjate organisatsiooni või rahvusvahelist tööandjate organisatsiooni, sihtasutust, heategevusfondi, instituuti või heategevusorganisatsiooni või selle registri muudatusi.

Menetlustes, milles taotleja on ametiühing, rahvusvaheline ametiühing, tööandjate organisatsioon või rahvusvaheline tööandjate organisatsioon (või selle filiaal), ei kohaldata tasusid, kui avalikku registrisse kantakse nende organite asutamine, teatav muutmine või likvideerimine.

Samad tasudest vabastamise tingimused kehtivad, notari juures registreerides. Tasudest on vabastatud ka notari juures registreerimine notariaalakti alusel, mis käsitleb osaühingu asutamist ja sisaldab üksnes tsiviilseadustikus ja äriühingute seaduses nõutavaid üksikasju ning milles on märgitud, et osamaksu tasumise kohustus täidetakse rahalise sissemaksega.

Kohapeal

Avalikus registris registreerimise taotluse võib esitada kohapeal pädeva registrikohtu dokumendiosakonnas või notari juures.

Internetis

Registreerimistaotluse võib esitada elektrooniliselt. Elektroonilise taotluse võib esitada eelkõige andmepostkasti kaudu, kohtu dokumendiosakonna e-posti aadressil või ePodatelna internetirakenduse kaudu. Dokumendikogusse lisatavate dokumentide esitamiseks võib kasutada veebipõhist avalike registrite rakendust. Dokumente võib esitada ka CD-del ja DVD-del. Elektroonilised registreerimistaotlused peavad olema allkirjastatud tunnustatud elektroonilise allkirjaga, välja arvatud juhul, kui need saadetakse taotleja andmepostkasti kaudu.

Kuidas esitatud taotlusi läbi vaadatakse?

Kõigepealt uurib registrikohus, kas taotluse esitanud isikul on õigus taotlust esitada; kas taotlus esitati ettenähtud viisil, kas see sisaldab kõiki nõutud üksikasju, kas see on arusaadav ja konkreetne, kas sellele on lisatud registreeritavaid asjaolusid toetavad dokumendid ja kas juriidilise isiku taotletav eesmärk on õiguspärane.

Seejärel uurib kohus, kas lisatud dokumendid tegelikult toetavad taotluse alusel registreeritavaid andmeid. On oluline märkida, et kõiki registreeritavaid asjaolusid peavad toetama taotlusele lisatud dokumendid.

Samuti kontrollib kohus, ega registreeritavat juriidilise isiku nime (äriühingu nime) ei saa segi ajada juba registreeritud isiku muu nimega (äriühingu nimega) ning ega registreeritav nimi (äriühingu nimi) ei ole eksitav.

Registreerimise õiguslikud tagajärjed

Registreerimise mõju kolmandatele isikutele vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 17

Avalikus registris registreeritud seisund on õiguslikult kehtiv seisund kõigi isikute puhul, kes ei ole teadlikud asjaolust, et konkreetse registreeritud isiku registreeritud seisund ei ole sama tema tegeliku õigusliku olukorraga. See tähendab, et registreeritud isikute suhtes on siduvad õigusaktid, mida rakendatakse avalikku registrisse kantud asjaolude põhjal, isegi juhul, kui need asjaolud ei vasta tegelikule olukorrale. Näiteks võib äriühingu juhatus nõuda äriühingult õigusaktide rakendamist isegi pärast seda, kui juhatus on laiali saadetud, juhul kui seda asjaolu pole avalikku registrisse kantud ja kolmas isik ei olnud sellest teadlik. Eesmärk on kaitsta kolmandate isikute heausksust.

Kui asjaolu pole avalikku registrisse kantud (kuigi seda oleks pidanud tegema), ei saa registreeritud isik tugineda tegelikule olukorrale, et vaidlustada sellise kolmanda isiku tegevus, kes tegutses registreeritud olukorra põhjal heas usus. See ei kehti aga juhul, kui registreeritud isik tõendab, et kolmas isik oli tegelikust olukorrast teadlik.

Erinevused registrikande ja avaldatud kande vahel

Avalikus registris registreeritud olukord kehtib kolmandate isikute suhtes alates kuupäevast, mil see avalikustati. Registreeritud isik võib aga väita, et kolmas isik oli juba registreeritud asjaoludest teadlik. Registreeritud isik ei või tugineda dokumendikogusse lisatud dokumentide kohastele andmetele ja nende sisule oma vastuväidetes kolmandate isikute vastu 16. päevani alates nende avalikustamisest, kuid üksnes juhul, kui kolmas isik tõendab, et tal poleks olnud võimalik selle aja jooksul registreeritud asjaoludest teada saada. See tähendab, et kolmandal isikul on kohustus tõendada, et tal poleks olnud võimalik registreeritud asjaoludest teada saada.

Kes vastutab registrikannete õigsuse eest?

Registreeritud isikud peavad tagama, et äriregistrisse kantud andmed on ajakohased. Registreeritud isikutel on ka ajend tagada, et äriregistrisse kantud andmed on ajakohased ja õiged, sest avalikus registris registreeritud seisund on õiguslikult kehtiv seisund kõigi isikute puhul, kes ei ole teadlikud asjaolust, et konkreetse registreeritud isiku registreeritud seisund ei ole sama tema tegeliku õigusliku olukorraga. See tähendab, et registreeritud isikute suhtes on siduvad õigusaktid, mida rakendatakse avalikku registrisse kantud asjaolude põhjal, isegi juhul, kui need asjaolud ei vasta tegelikule olukorrale. Näiteks võib äriühingu juhatus nõuda äriühingult õigusaktide rakendamist isegi pärast seda, kui juhatus on laiali saadetud, juhul kui seda asjaolu pole avalikku registrisse kantud ja kolmas isik ei olnud sellest teadlik. Eesmärk on kaitsta kolmandate isikute heausksust.

Registreeritud isikule võidakse määrata ka haldustrahv, kui ta ei reageeri registrikohtu palvele avalikustada asjaolud või esitada dokumendid, mis on vajalikud otsuse tegemiseks kohtu enda algatatud menetluses, või esitada dokumendid, mis tuleb käesoleva dokumendi või mis tahes seaduse kohaselt dokumendikogusse lisada; haldustrahv võib olla kuni 100 000 Tšehhi krooni. Kui registreeritud isik jätab korduvalt sellised nõuded täitmata või kui nõuete täitmata jätmisel võivad olla rasked tagajärjed kolmandatele isikutele ja kui olemas on vastav õigustatud huvi, võib registrikohus (sh omal algatusel) algatada menetluse juriidilise isiku likvideerimiseks. Registrikohus teavitab registreeritud isikut sellest asjaolust ja annab talle mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Registrikohtud võitlevad ka aktiivselt mitteaktiivsete äriühingute vastu, st selliste äriühingute vastu, kellel puudub majandustegevus ja kes eksisteerivaks üksnes vormiliselt. Peamine põhjus mitteaktiivsete äriühingute karistamiseks ja kõrvaldamiseks on oht, et neid kasutatakse rahamuuladena finantspettustes (eelkõige maksupettustes); ebaseaduslikuks tegevuseks on lihtsam kasutada olemasolevaid äriühinguid. Kohus võib lõpetada äriühingu, 1) kes ei ole esitanud dokumendikogusse oma finantsaruandeid vähemalt kahe majandusaasta jooksul vaatamata seadusega ette nähtud kohustusele seda teha; 2) kellega pole võimalik ühendust saada. Järeldatakse, et äriühinguga pole võimalik ühendust saada, kui talle pole võimalik esitada palvet puuduolevate finantsaruannete esitamiseks dokumendikogusse. Kui äriühing ei ole lihtsalt esitanud finantsaruandeid (vaatamata seadusega ette nähtud kohustusele seda teha), kuid talle on võimalik sellekohane palve esitada, määrab kohus haldustrahvi, et ajendada registreeritud isikut nõutud dokumente esitama.

Kui asjaolu pole avalikku registrisse kantud (kuigi seda oleks pidanud tegema), ei saa registreeritud isik tugineda tegelikule olukorrale, et vaidlustada sellise kolmanda isiku tegevus, kes tegutses registreeritud olukorra põhjal heas usus. See ei kehti aga juhul, kui registreeritud isik tõendab, et kolmas isik oli tegelikust olukorrast teadlik.

Samuti on võimalik haldusrikkumise eest määrata seaduse nr 563/1991 (raamatupidamise kohta) § 37a lõike 1 punkti h kohaselt karistuseks trahv, mille suurus on kuni 3% vara väärtusest; haldusrikkumisi menetleb pädev maksuhaldur. Avaliku registriga seotud nõuete täitmata jätmise eest võidakse haldusrikkumisena karistada ka vastavalt seaduse nr 251/2016 (teatavate haldusrikkumiste kohta) § 9 lõikele 2; selliste juhtudel on pädev asutus laiendatud pädevusega omavalitsus. Teatavatel asjaoludel võivad sellised rikkumised olla kuriteod (seaduse nr 40/2009 (karistusseadustik) § 254).

Andmekaitsemenetlused

Andmesubjekti õigusi käsitlevad menetlused seoses tema isikuandmete avaldamise ja säilitamisega

Andmekaitsealaste õigusaktide seisukohast (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)) on töötlemise õiguslik alus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt c (isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks) ning sama artikli ja lõike punkt e (isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks) koostoimes isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikega 3, st tegemist on õigusnormides konkreetselt sätestatud töötlemisega.

Põhjused, miks füüsiliste isikute isikuandmeid – sealhulgas andmeid elukoha (viibimiskoha) kohta – avalikes registrites avaldatakse, tulenevad avalikustamise põhimõttest, mis on nii vormiline (avalike registrite seaduse § 3–6) kui ka sisuline (avalike registrite seaduse § 8 ja 9), mis tähendab, et riik võimaldab kõigile isikutele üldist juurdepääsu üksuste andmetele, mis on registrisse kantud, ning toetab samal ajal hea usu põhimõtet (üldsuse usaldus) seoses registreeritud asjaoludega, et äriregistrisse kantud isikuandmeid saaks näiteks kasutada registreerimisandmete õigsuse kontrollimiseks ärisuhetes, ametlike dokumentide kättetoimetamiseks juhatustele jne.

Juhatuse liikmete isiku avalikustamist on kaua nõutud ka Euroopa õiguses (vt eelkõige direktiivi (EL) 2017/1132 (äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta, mis hõlmab ka endise esimese nõukogu direktiivi 68/151/EMÜ muudatust) artikli 14 punkt d ja artikli 30 lõike 1 punkt e); Tšehhi õiguse kontekstis kohaldatakse direktiivis sätestatud nõudeid ka avalikes registrites registreeritud isikute suhtes.

Seoses avalikesse registritesse kantud andmetega on isikuandmete subjektidel kõik isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 12–22 tulenevad õigused ja kohaldatakse seal loetletud erandeid. Näiteks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti b kohaselt ei saa kustutamistaotlust rahuldada, kuna „töötlemine on vajalik selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust, mis näeb ette isikuandmete töötlemise, või täita avalikes huvides olevat ülesannet või teostada vastutava töötleja avalikku võimu“; see juriidiline kohustus tuleneb otseselt seadusest nr 304/2013 juriidiliste ja füüsiliste isikute avalike registrite kohta ning usaldusfondide registreerimise kohta.

Mõjutatud andmesubjektid võivad pöörduda oma õiguste kasutamiseks otse pädevasse registrikohtusse või andmekaitseametniku poole.

Kontaktandmed

Registrikohtute kontaktandmed

Kasulikud viited

Veebipõhine päring avalikes registrites: https://or.justice.cz/ias/ui/rejstrik

Andmete esitamine avalikesse registritesse: https://or.justice.cz/ias/ui/podani

Avalikesse registritesse andmete esitamist käsitlev teave avaliku halduse portaalis: https://portal.gov.cz/sluzby-verejne-spravy/rejstriky-katastry-evidence-vypisy-overeni-a-statistika-KAT-419/rejstriky-pravnickych-a-fyzickych-osob-KAT-642

Avalikes registrites registreerimist käsitlev teave Tšehhi Notarite Koja veebisaidil: https://www.nkcr.cz/casopis-ad-notam/detail/39_254-zapis-do-verejneho-rejstriku-notarem

Avalikke registreid käsitlev teave portaalis Businessinfo.cz: https://www.businessinfo.cz/navody/verejne-rejstriky-ppbi/2/

Taani ettevõtlusamet (Erhvervsstyrelsen)

Taani äriregistri ajalugu

Taani ettevõtlusamet loodi 1. jaanuaril 2012.

Ametil on umbes 500 töötajat. Taani ettevõtlusametil on mahukas portfell ülesannete ja kohustustega, mis lõppkokkuvõttes peaksid muutma ettevõtete jaoks Taanis tegutsemise lihtsamaks ja atraktiivsemaks. Ameti töö hõlmab mitmesuguseid valdkondi alates planeerimisseadusest ja maaelu arengust kuni digiteerimiseni, tulemuslikku järelevalvet ja seiret seoses fondide, äriühingute, rahapesu, raamatupidamise, auditite ja ekspordiga, samuti ELi kontrolle. Amet peab keskset äriregistrit (CVR), mis on riigi peamine register, millest leiab teavet Taani äriühingute kohta.

Taani ettevõtlusamet kuulub Taani ettevõtlus- ja majanduskasvu ministeeriumi (Erhvervsministeriet) alla.

Millist teavet Taani äriregister pakub?

Veebisaidilt erhvervsstyrelsen.dk on võimalik leida teavet ameti kõigi tegevusvaldkondade, sealhulgas Taani äriregistri kohta.

Virki portaali veebisait cvr.dk on tsentraliseeritud kontaktpunkt Taanis kõigi äriühingute kohta teabe ja andmete saamiseks. Olenemata äriühingu liigist on võimalik leida teavet nii äriühingu enda (s.t juriidilise isiku) kui ka tema tootmisüksuste kohta. Register sisaldab ka teavet asutajate, omanike ja direktorite kohta.

Teatavat liiki äriühingute kohta – eelkõige aktsiaseltside ja osaühingute kohta – on võimalik leida rohkem teavet: kontosid, fakte ja aruandeid äriühingu ja selle juhtide kohta.

Millist teavet keskne äriregister sisaldab?

• Äriühingu registreerimisnumber (CVRis)
• Nimi ja aadress
• Asutamise ja (vajaduse korral) likvideerimise kuupäev
• Äriühingu liik
• Vajaduse korral viide reklaamikeelule
• Krediidiinfo
• Vajaduse korral sektorid ja allsektorid
• Vajaduse korral kontaktandmed
• Vajaduse korral töötajate arv
• Täisosanikud, asutajad, omanikud ja juhid
  • Nimi ja aadress
  • Registreerimisnumber (CPRi või CVRi number) (CPRi numbreid ei saa eraisikutele edasi anda)
• Seotud tootmisüksused
  • Tootmisüksuse number
  • Nimi ja aadress
  • Asutamise ja (vajaduse korral) likvideerimise kuupäev
  • Vajaduse korral viide reklaamikeelule
  • Vajaduse korral sektorid ja allsektorid
  • Vajaduse korral kontaktandmed
  • Vajaduse korral töötajate arv

Kuidas Taani äriregistrist teavet otsida?

Virki kaudu saate CVRis otsida teavet konkreetse äriühingu kohta ja otsida / otsingutulemusi filtreerida mitmesuguste näitajate, näiteks äriühingu nime, isikunime, äriühingu registreerimisnumbri, tootmisüksuse numbri, aadressi, tootmisüksuse või isiku järgi. Leiate kõigi keskses äriregistris registreeritud äriühingute olulisemad andmed.

CVRi andmete kohta saate leheküljel „Sådan søger du“ abi keskses äriregistris äriühingute kohta teabe otsimiseks.

On olemas mitmeid lahendusi kesksest äriregistrist suuremate andmekoguste hankimiseks, näiteks „süsteemidevaheline juurdepääs“ ja „CVRi veebiteenused“. Lisateave: klõpsake siin

Kas juurdepääs Taani äriregistrile on tasuta?

Keskse äriregistri dokumendid ja teenused, mis ei vaja manuaalset töötlemist, on tasuta. Need on:

• mitmed kuvad;
• kontod;
• süsteemidevaheline juurdepääs ja CVRi veebiteenused.

Mitmed dokumendid vajavad manuaalset töötlemist ja nende eest esitatakse pärast arve. Siiski on järgmised asjad käibemaksust vabastatud:

• lisatud allkiri: 120 Taani krooni;
• vanemad kontod, mis on mikrofilmil või kaugarhiivis: 300 Taani krooni;
• registreerimistunnistus: 300 Taani krooni;
• nime muutmise tunnistus: 500 Taani krooni;
• ühinemiskava: 150 Taani krooni;
• iga-aastase üldkoosoleku protokoll: 150 Taani krooni;
• dokumendid kapitali kohta: 150 Taani krooni;
• registreerimisvormi koopia: 150 Taani krooni;
• juhtkonna aruanne: 150 Taani krooni;
• edasiste ülevõtmiste aruanne: 150 Taani krooni;
• omafinantseeringu aruanne: 150 Taani krooni;
• jagunemiskava: 150 Taani krooni;
• põhikiri: 150 Taani krooni.

Need hinnad kehtivad alates 5. detsembrist 2014.

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Äriühinguseaduse artikliga 14 võetakse Taani äriõigusesse üle esimese äriõiguse direktiivi artikkel 3 ning selles kirjeldatakse, kuidas on võimalik andmetele tugineda. Äriühinguseaduse artiklis 14 on sätestatud järgmine.

Leitakse, et Taani ettevõtlusameti IT-süsteemis avaldatud teave on tehtud teatavaks kolmandatele isikutele. Lõige 1. See ei kehti siiski tehingute suhtes, mis on tehtud 16 päeva jooksul alates avalikustamisest, tingimusel et on tõendatud, et kolmas isik ei saanud olla teadlik avaldatud asjaoludest.

Kui asjaolusid ei ole avaldatud Taani ettevõtlusameti IT-süsteemis, ei saa kolmandate isikute vastu tugineda asjaoludele, mis tuleb registreerida ja avalikustada, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et kolmandad isikud olid neist asjaoludest teadlikud. See, et seda liiki asjaolud ei ole veel avalikustatud, ei takista kolmandal isikul neile juba tugineda.

Vastutus andmete täpsuse eest

Teavitaja vastutab edastatud teabe täpsuse eest (vt teavitamist käsitleva korralduse (anmeldelsesbekendtgørelsen) artikkel 8 ja äriühinguseaduse artikli 15 lõige 2). Teavitaja võib võtta kriminaalvastutusele, kui teavitamine ei toimunud seaduses sätestatud viisil või kui edastatud teave on ebatäpne.

Taani ettevõtlusamet ei kontrolli edastatud teabe korrektsust, vaid salvestab andmed edastatud kujul. See on nii olenemata sellest, kas andmed registreeritakse manuaalselt või sisestab esitaja need ise veebisaidi Virk.dk kaudu.

Taani ettevõtlusamet võib olla vastutav kahju eest, mis on tekkinud selliste edastatud andmete või dokumentide kasutamisest, mis on ebatäpsed haldusliku teguri, näiteks töötlemisvea tõttu.

Lingid

Taani ettevõtlusamet

Keskne äriregister

Taani ettevõtluse ja majanduskasvu ministeerium

Euroopa äriregister

Riikliku registri ajalugu

Millal see loodi? Millal see digitaliseeriti?

Äriregister praegusel kujul loodi 1861. aastal ja see on alates 1. jaanuarist 2007 täielikult digitaliseeritud. Registriportaal pakub keskset juurdepääsu kohalikele äri-, ühistu-, partnerlus- ja ühinguregistritele ning registriteadetele.

Ettevõtete register loodi 1. jaanuaril 2007 ühtse digitaalse teabeportaalina, mille kaudu saab peale juurdepääsu ülalnimetatud registritele ka täiendavat äriühinguteavet, nagu raamatupidamisdokumente ja finantsaruandeid, äriõiguse kohaseid teateid ja maksejõuetuskohtute teateid, ning kapitalituru teavet.

Millised on praegu kehtivad õigusaktid?

Äriregistrit ja ettevõtete registrit käsitlevad sätted on esitatud äriseadustiku (Handelsgesetzbuch, HGB) paragrahvides 8–16, äriregistri määruses (Handelsregisterverordnung, HRV) ja ettevõtete registri määruses (Unternehmensregisterverordnung, URV). Neid täiendavad perekonnaasjade ja hagita asjade menetlemise seaduse (Gesetz über das Verfahren in Familiensachen und in den Angelegenheiten der freiwilligen Gerichtsbarkeit, FamFG) paragrahv 1 ja sellele järgnevad paragrahvid ning paragrahv 376 ja sellele järgnevad paragrahvid. Lisaks reguleeritakse seda, milliseid andmeid võib ja tuleb kanda äriregistrisse, arvukate üksikute seadustega, eelkõige äriseadustiku, aktsiaseltside seaduse (Aktiengesetz, AktG) ja äriühingute ümberkujundamise seadusega (Umwandlungsgesetz, UmwG).

Millised andmed kantakse ettevõtete registrisse?

Kellel on registrile juurdepääsu õigus?

Äriregistri ja ettevõtete registriga võivad tutvuda kõik isikud ilma konkreetset huvi tõendamata.

Millised andmed registrisse kantakse?

Milliste kategooriate andmeid säilitatakse (avalikku registrisse kantavate ettevõtete andmed, maksejõuetuse teave, finantsaruanded)?

Ettevõtted kantakse eri registritesse sõltuvalt nende õiguslikust vormist. Äriregistrisse kantakse eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud (täisühingud (Offene Handelsgesellschaften, OHG), usaldusühingud (Kommanditgesellschaften, KG)) ja kapitaliühingud (piiratud vastutusega äriühingud (Gesellschaften mit beschränkter Haftung, GmbH), aktsiaseltsid (Aktiengesellschaften, AG), aktsiakapitaliga usaldusühingud (Kommanditgesellschaften auf Aktien, KGaA) ja Euroopa äriühingud (Europäische Gesellschaften, SE)). Ühisturegistrisse (Genossenschaftsregister) kantakse ühistud (Genossenschaften, eG) ja Euroopa ühistud (Europäische Genossenschaften, SCE) ning partnerlusregistrisse (Partnerschaftsregister) kantakse registreeritud partnerlused (Partnerschaftsgesellschaften, PartG). Nendele registritele kohaldatakse mutatis mutandis äriregistriga seotud sätteid.

Registritesse kantakse olulised faktid ettevõtete kohta ja nende õigussuhteid puudutavad andmed. Registritesse kantavad andmed käsitlevad eelkõige ettevõtte olemasolu, st selle asutamist ja lõpetamist (nt lõpetamise, likvideerimise või likvideerimise ja tühistamise teel), selle esindamist, st seda esindama volitatud isikuid, nagu tegevdirektorid (GmbH), juhatuse liikmed (AG) ja prokuristid, kaasa arvatud nende ametisse nimetamine ja ametiaja lõpetamine, esindusõiguse ulatus (nt esindamine üksi või ainult koos teise volitatud esindajaga), ettevõtte vastutust (eelkõige vastutuse ulatus ja muudatused selles, välja arvatud juhul, kui vastutus on piiramatu) ning partnerite vahetumist (GmbH). Sisestatav teave erineb sõltuvalt ettevõtte õiguslikust vormist.

Raamatupidamisdokumente, nagu raamatupidamise aastaaruanne ja muud ettevõtteteatised, äriregistrisse ei kanta. Need avaldatakse Saksamaa Liitvabariigi ametlikus väljaandes Bundesanzeiger. Nende dokumentidega, samuti kapitalituru teabe ja muu teabega, eelkõige maksejõuetuse teatistega, saab tutvuda ka ettevõtete registris. Alates 1. augustist 2022 ei avaldata raamatupidamisdokumente mitte enam ametlikus väljaandes Bundesanzeiger, vaid pigem ettevõtete registris.

Milliseid dokumente arhiveeritakse/säilitatakse (toimikud, ettevõtete raamatupidamisaruanded, põhikirjad, koosolekute protokollid)?

Äriregistris säilitatakse kannete aluseks olevaid dokumente, nagu registreerimistaotlused, partnerluslepingud ja ettevõtete ümberkujundamise lepingud ning kapitaliühingute põhikirjad, aktsiaseltside aktsionäride üldkoosolekute protokollid ja piiratud vastutusega äriühingute aktsionäride/osanike nimekirjad.

Kuidas saab registris teavet otsida (ja milliseid otsingukriteeriume saab kasutada)?

Otsingut saab teha äriregistri portaali veebisaidil lihtotsingu rubriigis ettevõtte nime või märksõnade, samuti ettevõtte asutamis- või asukoha järgi. Otsingut saab täiendavalt täpsustada, kasutades selliseid andmeid nagu registri liik, registreerimisnumber ja registrikohus. Laiendatud otsingu väljal saab otsida ka aadressi järgi.

Äriregistri veebisaidil saab teha ka ettevõtte nime kasutades kiirotsingu, võimalusega piirata otsingut registriteabe või väljaannetega. Lisaks sellele saab äriregistri portaali kaudu teha võrreldavate kriteeriumide laiendatud otsingu.

Äri-, ühistu- ja partnerlusregistriga saab tutvuda ka isiklikult asjaomase registrikohtu kantseleis.

Kuidas saab registrist väljavõtet või dokumentide kinnitatud koopiat või ärakirja?

Lõivu (4,50 eurot) tasumisel saab registri väljavõtte elektroonilisel kujul registriportaalist. Registriportaalis saab elektrooniliselt juurdepääsu ka äriregistris säilitatavatele dokumentidele (nt põhikiri, ettevõtte lepingud jms). Iga tutvutud dokumendi eest tuleb tasuda lõivu 1,50 eurot. Need lõivud kaotavad aga 1. augustil 2022 kehtivuse.

Registri väljavõtte liht- või kinnitatud ärakirja võib tasu eest taotleda ka pädevalt registrikohtult, kes võib selle taotlejale saata kvalifitseeritud e-allkirjaga paberkandjal või elektroonilisel kujul, kui kinnitatud ärakiri on vajalik.

Registrite ja äriregistris säilitatavate dokumentide väljavõtted on kättesaadavad ka ettevõtete registri veebisaidi kaudu, kusjuures lõivud on samad nagu registriportaalile vahetu juurdepääsu korral. Juurdepääs ettevõtete registris olevatele raamatupidamisdokumentidele on tasuta, kuid mikroettevõtete bilansiga tutvumise eest tuleb tasuda lõivu 1,00 euro bilansi kohta.

Registreerimise kord

Kuidas saab registreerimist taotleda (taotluste esitamine registrile; dokumentide tõestamine; lisatavad dokumendid)?

Registreerimistaotlused tuleb esitada elektrooniliselt ametlikult kinnitatud kujul. Taotlus kinnitatakse notari poolt elektroonilise lihtsertifikaadina. Alates 1. augustist 2022 võivad notarid piiratud vastutusega äriühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate äriregistri kannete puhul kinnitada kvalifitseeritud e-allkirju ka veebis videoside teel.

Dokumendid esitatakse ka elektroonilisel kujul skaneeritud dokumentidena. Notariaalselt tõendatud või kinnitatud dokumentidele tuleb lisada notari koostatud elektrooniline lihtsertifikaat.

Kuidas esitatud taotlusi läbi vaadatakse?

Registreerimistaotlust kinnitav notar kontrollib enne selle esitamist, kas taotlus on registreerimiskõlblik. Pärast taotluse esitamist kontrollib registrikohus ka nn kahe silmapaari põhimõtte alusel, kas esitatud fakt on registreerimiskõlblik ja kas on täidetud registreeringu vormilised tingimused, mis puudutavad eelkõige asjakohase taotluse esitamist, taotleja registrikõlblikkust, taotluse esitamiseks vajalike dokumentide esitamist ja asjaomase kohtu pädevust. Esitatud faktide täpsust, näiteks seda, kas aktsionäri liitumine või ettevõttest lahkumine on tegelikult toimunud, üldiselt ei kontrollita.

Registreerimise õiguslik toime

Registreerimise mõju kolmandatele isikutele vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 17

Ettevõte võib kolmandate isikute suhtes tugineda ainult äriregistrisse kantud ja seal avaldatud faktidele (äriseadustiku paragrahvi 15 lõige 2).

Kui fakti ei ole äriregistrisse kantud ega seal avaldatud, on kolmandad isikud kaitstud nende ootuses, et kõnealust fakti ei eksisteeri (äriseadustiku paragrahvi 15 lõige 1).

Registrikande ja selle avaldatud vormi vahelised lahknevused

Kui äriregistri kanne erineb selle avaldatud vormi sisust, on viimane esimuslik. Kolmandad isikud võivad tugineda avaldatud teabe ebatäpsusele, välja arvatud juhul, kui nad olid ebatäpsest teabest teadlikud (äriseadustiku paragrahvi 15 lõige 3). See kehtib aga ainult juhul, kui asjaomane ettevõte on ka registreerimise algatanud, st registreerimist taotlenud.

Digiülemineku direktiivi ülevõtmisel avalikustatakse registrikanded alates 1. augustist 2022 äriregistri portaalis kohe, kui need on kättesaadavad. Sellest kuupäevast alates neid enam uuesti (eraldi) ei avaldata. Registrikande ja selle avaldatud vormi vahel enam lahknevusi olla ei saa. Sellest hetkest alates on niisiis äriseadustiku paragrahvi 15 lõike 3 heausksuse sätte kohaldamise ainus otsustav tegur see, kas registrikanne on ebatäpne.

Kes vastutab kannete õigsuse eest?

Kuna registrikohtud üldjuhul kannete sisulist õigsust ei kontrolli, vastutavad registrisse kantud faktide õigsuse eest registreerimisele kuuluvad ettevõtted.

Isikuandmete kaitse kord

Menetlused seoses andmesubjekti õigustega, mis puudutavad tema isikuandmete avaldamist ja säilitamist

Äriregistri portaali saab sisse logida registrikohtu, registrilehe ja portaali siseneva isiku või asutuse andmetega. Sisselogimise andmeid võib kasutada ainult nõuetekohase andmetöötluse ja kulude hüvitamise tagamiseks ning neid tuleb sobivate vahenditega kaitsta mittesihipärase kasutamise või muu väärkasutuse eest. Sisselogimise andmed hävitatakse hiljemalt viie aasta jooksul pärast kulude tasumist.

Juurdepääsu ettevõtete registri kaudu võib dokumenteerida ainult kulude hüvitamise eesmärgil ja selleks, et vältida volitamata juurdepääsu. Sisselogimise andmed tuleb kustutada hiljemalt kuue kuu pärast, välja arvatud juhul, kui neid on vaja raamatupidamise eesmärgil kauem säilitada.

Isikuandmete avaldamise ja säilitamise suhtes kohaldatakse ka andmekaitse sätteid, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärust.

Kontaktandmed

Äriregistri portaal

Hageni esimese astme kohus

– registreerimisportaali teeninduspunkt –

Heinitzstr. 42, 58097 Hagen

Telefon: +49 2331985112

Faks: +49 21187565114100

E-post: service@handelsregister.de

Ettevõtete register

Bundesanzeiger Verlag GmbH

Amsterdamer Straße 192, 50735 Köln

Telefon: +49 221976680

E-post: service@bundesanzeiger.de

Lingid

Saksamaa äriregistri portaal

Laiendatud otsing

Lihtotsing

Saksamaa ettevõtete register

Millist teavet Eesti äriregister ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste register pakuvad?

Äriregistrit ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit peab maakohtu registriosakond. Registreid peetakse kohtu juures selleks, et tagada registripidaja sõltumatu seisund ja juriidiline asjatundlikkus. Tegemist on tugeva õigusjõuga registritega, mille eesmärk on tagada õiguskindlus. Registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Nii saab heauskne kolmas isik kartmatult tugineda registrikannetele, näiteks eeldades lepingu sõlmimisel, et juhatuse liikmena registrisse kantud isikul on ühingu nimel allkirjaõigus.

Mõned õiguslikud asjaolud kehtivad ainult juhul, kui need on kantud registrisse: näiteks võib põhikirjas või juhatuse liikmega sõlmitud lepingus piirata juhatuse liikme allkirjaõigust, aga kolmandate isikute suhtes kehtivad vaid registrisse kantud piirangud.

Teatud tähtsad asjaolud jõustuvad hetkel, kui tehakse registrikanne: näiteks äriühingu osa- või aktsiakapitali suurendamine jõustub siis, kui see on kantud äriregistrisse, mitte ajal, kui võeti vastu suurendamise otsus või tehti sissemaksed. Sama kehtib näiteks juriidilise isiku asutamise, põhikirja muutmise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta.

Kõiki nimetatud registreid peetakse elektrooniliselt.

Äriregistrit peab Tartu Maakohtu registriosakond Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja äriühingute (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing, tulundusühistu, Euroopa äriühing (Societas Europaea), Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea) ja Euroopa territoriaalne koostöörühmitus) ning välismaa äriühingu filiaalide kohta.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit peetakse Eestis asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta (mittetulundusühingute alla kuuluvad ka mittetulunduslikud ühistud, erakonnad, ametiühingud ning kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid). Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osaks on ka korteriühistute register ja maaparandusühistute register.

Iga füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku ja välismaa äriühingu filiaali kohta avatakse äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris:

• registrikaart;
• äritoimik (äriregistri puhul) või avalik toimik (mittetulundusühingute, sihtasutuste ja korteriühistute puhul);
• registritoimik.

Äri- ja avalik toimik sisaldab dokumente, mille juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või välismaa äriühingu filiaal on registripidajale seaduse kohaselt esitanud, näiteks asutamisleping, põhikiri jm avalikuks säilitamiseks esitatud dokumendid. Registritoimikus hoitakse kohtulahendeid, määruskaebusi, kirjavahetust jm dokumente, mida ei säilitata äri- või avalikus toimikus.

Registrikaardile kantakse juriidilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja ja välismaa äriühingu filiaali kohta:

• ärinimi või nimi ja registrikood;
• juriidilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja või välismaa äriühingu filiaali elu- või asukoht ja aadress, ettevõtja ja äriühingute puhul ka elektronposti aadress;
• füüsilisest isikust ettevõtja andmed, samuti andmed tema ettevõtte tegevuse peatamise, hooajalise või ajutise tegutsemise kohta;
• välisriigi äriühingu filiaali puhul register, kus äriühing on registrisse kantud ning registrinumber, kui äriühingu asukohamaa seadusega on ette nähtud registrisse kandmine; millise maa seaduse alusel äriühing asukohamaal tegutseb; äriühingu põhikirja vastuvõtmise aeg ja põhikirja muudatuste tegemine, kui see kantakse äriühingu asukohamaa registrisse;
• esindusõiguslike isikute (juhatuse liikmed, täisosanikud, täisühingut juhtimiseks õigustatud osanikud või kolmandad isikud, usaldusosanikud, likvideerijad, pankrotihaldur) andmed, filiaali juhatajate nimed ja isikukoodid (ja esindusõiguse erisused) ning välismaa äriühingu seadusjärgsete esindajate nimed ja isikukoodid ning esindusõiguse tekkimise ja lõppemise aeg; samuti kokkulepped esindusõiguste kohta ning juriidilise isiku juhatuse liikmete ja likvideerijate volitused juriidilise isiku esindamisel;
• mittetulundusühingu, sihtasutuse, äriühingu ja välisriigi äriühingu filiaali kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning ettevõtjale suunatud tahteavalduste ja ettevõtja menetlusdokumentide kättetoimetamise Eesti aadress, samuti kontaktisiku elektronposti aadress;
• prokuristi andmed;
• ettevõtja, välisriigi äriühingu filiaali õiguslik vorm või ühingu liik;
• juriidilise isiku põhikirja kinnitamise aeg;
• ühingu osa- või aktsiakapitali rahaline suurus (välisriigi äriühingu filiaali puhul äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus, kui see kantakse äriühingu asukohamaa registrisse), usaldusosanike andmed ning nende sissemaksete suurused;
• märge osaühingu sissemakseta asutamise kohta;
• märge osade registreerimise kohta Eesti väärtpaberite registris või märge aktsiaraamatu pidaja kohta;
• märge osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudest loobumise kohta;
• äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse, välisriigi äriühingu, maaparandusühistu majandusaasta algus ja lõpp (välisriigi äriühingu filiaali puhul ka, kas ühing peab majandusaasta aruande avaldama);
• seaduses ettenähtud pankrotiandmed ja andmed tagatisvara halduri määramise kohta;
• märge ühingu ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning lõpetamise ja kustutamise kohta;
• viide kannetele, mille registripidaja on teinud seadusest tulenevalt ettevõtja avalduseta;
• likvideeritud juriidilise isiku dokumentide hoidja andmed;
• välisriigi äriühingu filiaali puhul register, kus äriühing on registrisse kantud ning registrinumber, kui äriühingu asukohamaa seadusega on ette nähtud registrisse kandmine; millise maa seaduse alusel äriühing asukohamaal tegutseb; äriühingu põhikirja vastuvõtmise aeg ja põhikirja muudatuste tegemine, kui see kantakse äriühingu asukohamaa registrisse;
• sihtasutuse eesmärk; juhatuse asukoht, kui see asub välisriigis; asutamisotsuse tegemise aeg; tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt;
• maaparandusühistu tegevuspiirkonnas paikneva maaparandussüsteemi kood;
• korteriühistu valitseja nimi ja registrikood, märkus laenu võtmise kohta;
• mittetulundusühingu tegutsemistähtaeg, kui see on asutatud tähtajaliselt;
• kande kuupäev, viited hilisematele kannetele ja muud märkused;
• muud seadustega sätestatud andmed.

Registriasjad vaadatakse läbi hagita tsiviilasjadena kirjalikus menetluses. Kandeid nimetatud registritesse tehakse kandeavalduse, kohtulahendi või muul seaduses sätestatud alusel. Kandeavaldus peab olema kas digitaalallkirjastatud või notariaalne.

Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikaardi andmetega ja äri- või avaliku toimiku dokumentidega ning saada neist ärakirju. Registritoimikuga võib tutvuda pädev riigiasutus, kohus menetluses ja muu isik, kellel on selleks õigustatud huvi.

Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri keskandmebaasi haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Registrite ja Infosüsteemide Keskus pakub lisaks järgmiseid teenust:

E-äriregister

E-äriregister on maakohtu registriosakonna andmebaasil tuginev teenus, mis kajastab kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute, füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingu filiaalide andmeid reaalajas. E-äriregister võimaldab:

• Tutvuda tasuta registrikaardi, üldandmete ja maksuvõla infoga.
• Teha päringuid nime, registrikoodi, asukoha, tegevusala jm järgi.
• Tasu eest saada majandusaasta aruandeid, põhikirju ja teisi äri- või avaliku toimiku elektroonilisi dokumente, isiku- ja kommertspandiandmeid jne.
• Jälgida ettevõtete menetlusinfot ja kandemuudatusi reaalajas.
• Tasuta kontrollida Eesti isikute äri- ja ettevõtluskeeldusid.
• Tasuta tutvuda erakondade liikmete nimekirjaga.
• Visualiseerida erinevate ettevõtete ja isikute omavahelisi seoseid.

Ühtlasi võimaldab e-äriregister isikutel ise kohtu registriosakonnale dokumente esitada. E-äriregistri kaudu saab esitada avaldusi uue ettevõtte registreerimiseks, registriandmete muutmiseks, likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks. Samuti on võimalik koostada ja esitada majandusaasta aruandeid. e-äriregistrisse sisenemiseks saavad Eesti (sh e-residendid), Soome, Läti ja Belgia kodanikud kasutada ID-kaardiga autentimise võimalust. Mobiil-IDga on võimalik siseneda eestlastel ja leedu rahvusest kodanikel.

Lisainfot e-äriregistri kohta leiab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehelt.

Euroopa äriregister (EBR)

Euroopa äriregister (EBR) on veebipõhine otsingusüsteem, mis vahendab ametlikku informatsiooni Euroopa ettevõtete kohta. Päringuid saab teha veebilehel.

• Kokku on saadaval 17 riigi äriregistri info.
• Päringuid saab teha nii ettevõtete kui isikute kohta.
• Kättesaadavate andmete nimistu on riigiti erinev.
• Registriandmetel on erinevates riikides erinev õiguslik tähendus.
• Päringusüsteemi saab kasutada nii eraisik kui ettevõtja.
• Teenus on tasuline.

Kas juurdepääs Eesti äriregistrile on tasuta?

Registriandmetega saab tutvuda veebi teel ja notaribüroos.

Juriidilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja ja välismaa äriühingu filiaali otsimise, menetlusteabe või registrikaardi andmetele juurdepääsu eest veebis tasu ei küsita. Tasu maksmisest on vabastatud isik ka enda kohta veebipäringu tegemisel. Kõik muud päringud, sh ajaloolised registrikaardi andmed, juurdepääs majandusaasta aruannetele, põhikirjadele ja muudele dokumentidele on tasulised. Tasuliste andmete eest tasutakse kohe internetipanga ülekandega. Lepingulised kliendid, kellel on õigus kasutada laiendatud otsinguparameetreid, tasuvad igakuiste arvete alusel. Äriregistri arvutiandmete kasutamise tasumäärasid reguleerib Justiitsministri määrus.

Registriandmete ja toimikudokumentidega tutvumine notaribüroos on tasuline. Notari tasud nimetatud andmetega tutvumise eest on sätestatud notari tasu seaduses.

Kuidas teha päringuid Eesti äriregistris?

Äriregistrisse ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse saab päringuid teha Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehel äriregistri teabesüsteemi kaudu.

Kui usaldusväärsed on registris sisalduvad dokumendid?

Sellel lehel selgitatakse, kuidas on reguleeritud Eestis äriregistri andmetele ja dokumentidele tuginemine.

Äriregistrit peab maakohtu registriosakond. Äriregistrisse kantakse füüsilisest isikust ettevõtjad, välismaa äriühingu filiaalid ja äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing, tulundusühistu, Euroopa äriühing (Societas Europaea), Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea) ja Euroopa territoriaalne koostöörühmitus) Tegemist on tugeva õigusjõuga elektroonilise registriga, mille eesmärk on tagada õiguskindlus. Äriregistrit peetakse eesti keeles.

Äriregistri kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Nii saab heauskne kolmas isik kartmatult tugineda registrikannetele, näiteks eeldades lepingu sõlmimisel, et juhatuse liikmena registrisse kantud isikul on ühingu nimel allkirjaõigus.

Mõned õiguslikud asjaolud kehtivad ainult juhul, kui need on kantud registrisse: näiteks võib põhikirjas või juhatuse liikmega sõlmitud lepingus piirata juhatuse liikme allkirjaõigust, aga kolmandate isikute suhtes kehtivad vaid registrisse kantud piirangud.

Teatud tähtsad asjaolud jõustuvad hetkel, kui tehakse registrikanne: näiteks äriühingu osa- või aktsiakapitali suurendamine jõustub siis, kui see on kantud äriregistrisse, mitte ajal, kui võeti vastu suurendamise otsus või tehti sissemaksed. Sama kehtib näiteks juriidilise isiku asutamise, põhikirja muutmise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta.

Iga füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku ja välismaa äriühingu filiaali kohta avatakse äriregistris:

• registrikaart;
• äritoimik;
• registritoimik.

Äritoimik sisaldab dokumente, mille äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või välismaa äriühingu filiaal on registripidajale seaduse kohaselt esitanud, näiteks asutamisleping, põhikiri jm avalikuks säilitamiseks esitatud dokumendid. Registritoimikus hoitakse kohtulahendeid, määruskaebusi, kirjavahetust jm dokumente, mida ei säilitata äritoimikus.

Võõrkeelsed dokumendid esitatakse registripidajale vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega. Samuti võib dokumendid esitada registripidajale notari tehtud eestikeelse tõlkega, kui notar on koostanud notariaalakti või -märke võõrkeeles tõestamisseaduse § 5 lõike 2 alusel. Eelnevalt kirjeldatud nõuetele mittevastavate osaliselt või täielikult võõrkeelsete dokumentide esitamisel juhindub registripidaja üksnes talle esitatud eestikeelsetest dokumentidest või tekstiosadest. Ettevõtja ja kolmandad isikud ei saa võõrkeelsetele dokumentidele või tekstiosadele tugineda. Ettevõtja ei või tugineda tõlkele, kui see erineb originaaldokumendist. Kolmas isik võib registripidajale esitatud dokumendi tõlkele tugineda, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tõendab, et kolmas isik teadis tõlke ebaõigsusest.

Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikaardi andmetega ja äritoimiku dokumentidega ning saada neist ärakirju. Registritoimikuga võib tutvuda pädev riigiasutus, kohus menetluses ja muu isik, kellel on selleks õigustatud huvi.

Toimikudokumentidega saab tutvuda ja neist väljatrükke tellida e-äriregistri või notari kaudu.

Eesti äriregistri ajalugu

Eesti äriregistris sisalduvad andmed ulatuvad tagasi 1. septembrini 1995 ning neid ajakohastatakse korrapäraselt.

Seonduvad lingid

Euroopa äriregister

E-äriregister

Registriosakond

Notarid

Millist teavet Iiri äriregister pakub?

Äriregistris talletatakse teatavaid dokumente, mida hoiab ja säilitab äriregistriamet vastavalt 1963.–2012. aasta äriseadustikust tulenevale äriühingute kohustusele dokumente säilitada. Register pakub äriühingute kohta sellist põhiteavet nagu:

• aadress
• asutamise kuupäev
• viimase raamatupidamise aastaaruande esitamise kuupäev

Kõik äriühingute poolt äriseadustiku alusel esitatud dokumendid on avalikult kättesaadavad. Teavet äriühingute kohta on võimalik osta. See kujutab endast väljavõtet registris olevast teabest, sealhulgas teavet äriühingu juhtivtöötajate ja maksukohustuste kohta ning esitatud dokumentide loetelu.

Kas juurdepääs Iiri äriregistrile on tasuta?

Jah, juurdepääs põhilisele äriühinguid käsitlevale teabele on tasuta. Muu teabe saamise eest tuleb siiski maksta tasu.

Kuidas teha päringuid Iiri äri- ja ärinimederegistris?

Päringuid saab teha äriühingu/ettevõtja registreerimisnumbri või nime järgi. Nimeotsinguid saab teha neljal viisil:

• „Contains all these words“ otsing leiab nimesid, mis sisaldavad osutatud sõnu (soovitatav).
• „Starts with this phrase“ otsing leiab nimesid, mis algavad osutatud fraasiga.
• „Contains this phrase“ otsing leiab nimesid, mis sisaldavad osutatud fraasi.
• „Alphasort“ otsingus on kõrvaldatud sellised enamlevinud sõnad nagu „Ireland“, „Limited“, „The“, „And“, jne, ning äriühingute nimedest välja jäetud tühikud, komad, sidekriipsud, jne. „Alphasort“ otsingu tegemiseks tuleks teha sedasama.

Nimeotsinguid võib piiritleda, lisades aadressi.

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Äriregistriamet (Companies Registration Office – CRO) on Iirimaal äriühinguid käsitleva avaliku kohustusliku teabe keskne andmekogu. 2014. aasta äriühingute seadus ja sellega seotud õigusaktid on õiguslik alus, millest lähtudes on äriühingud kohustatud äriregistriametile teavet esitama selle registreerimiseks ja avaldamiseks.

Äriregistris oleva teabe esitavad äriregistriametile kolmandad isikud vastavalt seadusest tulenevale kohustusele, sealhulgas kohustusele hoiduda teadlikult või hooletusest äriregistriametile valeteabe esitamisest. Äriregistriamet ei vastuta selle teabe õigsuse eest, mille kolmandad isikud on talle esitanud.

Teatavate dokumentide ja andmete esitamisega seoses on ette nähtud kohustuslik nõue, et isik, kes teabe esitab, peab kirjutama alla ametlikule kinnitusele, et talle teadaolevalt on nõutud teave ja dokumendid esitatud nõuetekohaselt. Vastavalt 1938. aasta ametlikke kinnitusi käsitlevale seadusele võib igale isikule, kes annab teadlikult väära või eksitava ametliku kinnituse, süüdistuse esitada, ja süüdimõistmise korral talle määrata rahalise karistuse või vangistuse või mõlemad.

Lisaks käsitletakse 2014. aasta äriühingute seaduse paragrahvi 876 kohaselt äriregistriametile ametlikel blankettidel teadlikult või hooletusest valeteabe esitamist kuriteona.

Iiri äriregistri ajalugu.

Äriregistris sisalduvad elektroonilised andmed kõigi tavaliste ettevõtjate kohta on täielikud.

Lingid

Ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem (BRIS)

Riikliku registri loomise taust

Millal register asutati?

Üldine äriregister (Geniko Emporiko Mitroo, Γ.Ε.ΜΗ.) asutati seaduse nr 3419/2005 alusel ja see alustas tegevust 4. aprillil 2011. Seadus nr 3419/05 tunnistati hiljem kehtetuks ja asendati hiljutise seadusega nr 4919/2022.

Millal see digitaliseeriti?

Register loodi digitaalse elektroonilise registrina ja selles säilitatakse kõiki äriühingute digikujul esitatud dokumente ja andmeid.

Milliseid õigusakte sellele praegu kohaldatakse?

Seda reguleerib seadus nr 4919/2022, mis koosneb kahest osast. A osas (artiklid 1–14) on ette nähtud sätted mis tahes õiguslikus vormis äriühingute asutamise kohta Kreekas ning B osas (artiklid 15–59) on ette nähtud sätted mis tahes majandusüksuste ning ELis ja kolmandates riikides asuvate filiaalide esitatud dokumentide ja andmete kohta, samuti dokumentidele ja andmetele juurdepääsu ja nende väljastamise, asjakohaste sanktsioonide jms küsimuste kohta (https://www.businessportal.gr/backOffice/backOfficeFiles/2022-04-21-115740s02218f074dd98ef8bc23788fcfdb4d6.pdf).

Millist teavet pakub äriregister?

Registrisse kantakse kõik aktsiaseltside ja ühe osanikuga äriühingute, ELi riikides ja kolmandates riikides asuvate filiaalide avalikustatud äridokumendid ja andmed. Sellisele avalikustamisele viidatakse asjakohastes äriühingute tegevust käsitlevates õigusaktides ja direktiivis (EL) 2017/1132. Üldise äriregistri veebisait on riigi ametlik väljaanne, mis on ette nähtud äriteabe avaldamiseks. Üldisesse äriregistrisse peavad olema kantud need füüsilised ja juriidilised isikud või selliste isikute ühendused, kellele on osutatud seaduse nr 4919/22 artikli 16 lõikes 1.

Äriregistri veebisaidil on võimalik otsida teavet, mille on avaldanud järgmiste kategooriate ettevõtjad:

a) seaduses nr 4548/2018 (riigi ametlik väljaanne, I seeria, nr 104) sätestatud aktsiaseltsid (anonymes etaireies, A.E.);

b) seaduses nr 3190/1955 (riigi ametlik väljaanne, I seeria, nr 91) sätestatud osaühingud (etaireies periorismenis efthynis, Ε.Π.Ε.);

c) seaduses nr 4072/2012 (riigi ametlik väljaanne, I seeria, nr 86) sätestatud erakapitalil põhinevad äriühingud (idiotikes kefalaiouchikes etaireies, Ι.Κ.Ε.);

d) seaduses nr 4072/2012 sätestatud täisühingud (omorrythmes etaireies) või usaldusühingud (eterrorythmes etaireies) (tavapärased või aktsiakapitaliga);

e) seaduses nr 1667/1986 (riigi ametlik väljaanne, I seeria, nr 196) sätestatud tsiviilõiguslikud ühistud (astikoi synetairismoi), mis hõlmavad vastastikuseid kindlustusseltse, krediidiühistuid, ehitusühistuid ja energiaühendusi;

f) seaduses nr 4430/2016 (riigi ametlik väljaanne, I seeria, nr 205) sätestatud sotsiaalühistud (koinonikes synetairistikes epicheiriseis) ja töötajate ühistud (synetairismoi ergazomenon);

g) seaduse nr 2716/1999 artiklis 12 (riigi ametlik väljaanne, I seeria, nr 96) sätestatud piiratud vastutusega sotsiaalühistud (koinonikoi synetairismoi periorismenis efthynis);

h) tsiviilseadustiku artiklis 784 ja seaduse nr 4072/2012 artiklis 270 sätestatud majandushuviga tsiviilõiguslikud äriühingud (astikes etaireies me oikonomikou skopou);

i) nõukogu määruses (EMÜ) nr 2137/1985 (EÜT L 199, parandus L 247) sätestatud Euroopa majandushuviühingud, kelle registrijärgne asukoht on Kreekas;

j) nõukogu määruses (EÜ) nr 2157/2001 (EÜT L 294) sätestatud Euroopa äriühingud, kelle registrijärgne asukoht on Kreekas;

k) nõukogu määruses (EÜ) nr 1435/2003 (ELT L 207) sätestatud Euroopa ühistud, kelle registrijärgne asukoht on Kreekas;

l) selliste välisriigi äriühingute (osaühingud, aktsiaseltsid ja aktsiakapitaliga usaldusühingud) Kreekas asuvad filiaalid või esindused, kelle registrijärgne asukoht on mõnes ELi liikmesriigis;

m) selliste välisriigi äriühingute Kreekas asuvad filiaalid ja esindused, kelle registrijärgne asukoht on mõnes kolmandas riigis ja kes sarnanevad õigusliku vormi poolest eespool punktis l osutatud välisriigi äriühinguga;

n) filiaalid ja esindused, mille kaudu teevad Kreekas äritehinguid füüsilised või juriidilised isikud või selliste isikute ühendused, kelle peamine tegevuskoht või registrijärgne asukoht on välisriigis ja kes ei kuulu punktide l või m alla;

o) seaduse nr 4072/2012 artiklis 293 sätestatud konsortsiumid; p) kasumit taotlevad ühe osanikuga äriühingud, kelle tegevuskoht on Kreekas ja kes: i) teevad korrapäraselt enda nimel äritehinguid või ii) müüvad kaupu või osutavad teenuseid või tegutsevad kaupade või teenuste müügiesindajatena, millega kaasneb äririsk, kas ettenähtud taristu kaudu või kolmandate isikute palkamise teel.

Kellel on õigus äriregistrile juurde pääseda?

1. Dokumendid ja andmed, mille äriühing või filiaal on esitanud äriühingu asutamise, filiaali registreerimise või teabe esitamise raames, säilitatakse äriregistris masinloetavas vormingus, mis võimaldab teha otsinguid, või struktureeritud andmetena.

2. Kõik huvitatud isikud võivad saada üksnes elektroonilisel kujul tõendeid, ärakirju või väljavõtteid dokumentidest ja andmetest, mis kuuluvad registreerimiskohustusega isiku toimikusse, kui nad esitavad pädevale registriosakonnale seaduse nr 2690/1999 artikli 11 kohase taotluse, mille saab esitada üksnes elektrooniliselt (riigi ametlik väljaanne, I seeria, nr 45). Ülalnimetatud tõendid, ärakirjad või väljavõtted väljastatakse üksnes elektroonilisel kujul. Samamoodi võib iga huvitatud isik nõuda ärakirju, väljavõtteid või tõendeid toimikus hoitavatest dokumentidest ja andmetest, mida registri veebisaidil ei avaldata. Register ei ole kohustatud väljastama registreerimiskohustusega isiku toimiku dokumentidest ja andmetest ärakirju, kui need dokumendid ja andmed esitati paberkandjal enne 31. detsembrit 2006.

Milline teave kantakse Kreeka äriregistrisse?

Milliseid andmeid säilitatakse (millised andmeüksused on registreeritud avalikus registris, teave maksejõuetusmenetluse kohta, finantsaruanded…)?

Avalikustatakse ja mis tahes asjaomasele kolmandale isikule võib avaldada vähemalt järgnevad dokumendid ja andmed.

1. Seaduse nr 4919/22 artikli 16 lõike 1 punktides a–c, e–g ja i–k nimetatud äriühingute kohta, kelle registrijärgne asukoht on Kreekas, avaldatakse registris järgmised dokumendid ja andmed:

a) asutamisdokument, põhikiri ja vajaduse korral juhtkonna heakskiitmisotsus;

b) põhikirja muudatused ja põhikirja konsolideeritud täisversioon;

c) selliste isikute ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja isikuandmed, nagu on sätestatud artikli 33 lõikes 2, kellel on kas seadusjärgse organina või sellise organi liikmena õigus:

i) esindada äriühingut tehingutes kolmandate isikutega (kui selliseid isikuid on mitu, tuleb registrikandes märkida, kas need isikud võivad tegutseda üksi või peavad nad tegutsema ühiselt),

ii) esindada äriühingut kohtus ning

iii) võtta osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest;

d) vähemalt kord aastas märgitud kapitali suurus, kui asutamisdokument või põhikiri nimetavad lubatud kapitali, välja arvatud juhul, kui märgitud kapitali suurendamise korral on vaja põhikirja muuta;

e) iga majandusaasta raamatupidamisdokumendid, mis tuleb kohustuslikus korras esitada vastavalt nõukogu direktiividele 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (ELT L 372), 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (ELT L 374) ning 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182);

f) äriühingu registrijärgse asukohaga seotud muudatused;

g) äriühingu likvideerimine ja taastamine;

h) äriühingu asutamise õigustühisuse tuvastamine kohtu poolt;

i) likvideerijate määramine ja nende andmed, nagu on sätestatud artikli 33 lõigetes 2 ja 3;

j) likvideerimise alustamise ja lõpetamise ning registrist kustutamisega seotud finantsaruanded;

k) osanike aktsiate arv ja ülalnimetatud isikute täielikud andmed.

2. Seaduse nr 4919/22 artikli 16 lõike 1 punktides d, h ja o nimetatud ühe osanikuga äriühingute kohta, kelle registrijärgne asukoht on Kreekas, avaldatakse registris järgmised dokumendid ja andmed:

a) asutamisleping ja selle muudatused konsolideeritud kujul;

b) eesmärk;

c) äriühingu nimi ja nime lühivorm;

d) registrijärgse asukoha täielik aadress;

e) andmed osanike kohta, nagu on sätestatud artikli 33 lõigetes 2 ja 3, tegevdirektori ametisse nimetamine ja tegevdirektori volituste ulatus. Kui käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud isikud on juriidilised isikud, tuleb avaldada registrinumber, kui see on olemas, peamised identifitseerimisandmed, nagu äriühingu nimi, õiguslik vorm ja registrijärgne asukoht, ning juriidilisi isikuid esindava füüsilise isiku andmed;

f) osaniku tagasitõmbumine või väljajätmine;

g) mis tahes muudatused äriühingu kasumi ja kahjumiga seotud osanike osalusmäärades;

h) äriühingu likvideerimine ja taastamine;

i) äriühingu asutamise õigustühisuse tuvastamine kohtu poolt;

j) likvideerijate määramine ja nende andmed, nagu on sätestatud artikli 33 lõigetes 2 ja 3;

k) aruandeaasta finantsaruanded, kui ilmnevad seaduse nr 4308/2014 (Kreeka raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, riigi ametlik väljaanne, I seeria, nr 251) artikli 1 lõike 2 punktides b ja c kirjeldatud asjaolud;

l) likvideerimise alustamise ja lõpetamise ning registrist kustutamisega seotud finantsaruanded.

3. Seaduse nr 4919/22 artikli 16 lõike 1 punktides l ja n nimetatud ELis asuvate filiaalide kohta avaldatakse registris järgmised dokumendid ja andmed:

a) asutamisdokument ja põhikiri, kui need sisalduvad eraldi dokumendis, ja nende muudatused;

b) tõend registrist, kus äriühing on registreeritud (pädeva asutuse või päritoluriigi äriregistri tõend juriidilise isiku õigusvõime kohta);

c) filiaali postiaadress;

d) viide filiaali tegevusvaldkonnale;

e) register, kus on avatud artikli 21 lõikes 2 osutatud toimik äriühingu kohta, ning Euroopa kordumatu tunnus (EUID);

f) äriühingu nimi ja õiguslik vorm ning filiaali nimi, kui see erineb äriühingu nimest;

g) selliste isikute ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja isikuandmed, nagu on sätestatud artikli 33 lõigetes 2 ja 3, kes on volitatud esindama äriühingut tehingutes kolmandate isikutega või kohtus:

i) seadusjärgse äriühingu organina või sellise organi liikmena vastavalt äriühingu avalikustamisnõuetele, mis tulenevad direktiivi (EL) 2017/1132 (äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta, ELT L 169) artikli 14 punktist d,

ii) filiaali tegevusvaldkonnaga seoses äriühingu alalise esindajana (sellisel juhul tuleb märkida nende volituste ulatus);

h) äriühingu likvideerimine, likvideerijate määramine, nende andmed ja volitused ning likvideerimise lõpetamine vastavalt äriühingu avalikustamisnõuetele, mis on sätestatud artikli 35 punktides h, j ja k, maksejõuetusmenetlused, kokkulepped, kompromissid või muud samalaadsed menetlused, mida äriühingu suhtes kohaldatakse;

i) äriühingu raamatupidamisdokumendid (finantsaruanded), mis on koostatud, auditeeritud ja avaldatud vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavale liikmesriigi õigusele ning kooskõlas direktiividega 2013/34/EL (ELT L 182) ja 2006/43/EÜ (ELT L 157), mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ;

j) filiaali sulgemine.

3. Seaduse nr 4919/22 artikli 16 lõike 1 punktides m ja n nimetatud ELis asuvate filiaalide kohta avaldatakse registris järgmised dokumendid ja andmed:

a) asutamisdokument ja põhikiri, kui need sisalduvad eraldi dokumendis, ja nende muudatused;

b) filiaali postiaadress;

c) viide filiaali tegevusvaldkonnale;

d) selle riigi õigus, mida äriühingu suhtes kohaldatakse;

e) äriühingu registrinumber registris, mille pidamine on kindlaks määratud selle liikmesriigi õigusega, mida äriühingu suhtes kohaldatakse;

f) äriühingu õiguslik vorm, selle peamine tegevuskoht ja eesmärk ning vähemalt kord aastas märgitud kapitali suurus, kui need andmed ei ole esitatud asutamisdokumendis ega põhikirjas;

g) äriühingu nimi ja filiaali nimi, kui see erineb äriühingu nimest;

h) selliste isikute ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja isikuandmed, kes on volitatud esindama äriühingut tehingutes kolmandate isikutega või kohtus:

i) seadusjärgse äriühingu organina või sellise organi liikmena,

ii) filiaali tegevusvaldkonnaga seoses äriühingu alalise esindajana (sellisel juhul tuleb märkida nende volituste ulatus ja kas nad võivad neid volitusi iseseisvalt kasutada);

i) äriühingu likvideerimine, likvideerijate määramine, nende andmed ja volitused ning likvideerimise lõpetamine vastavalt äriühingu avalikustamisnõuetele, mis on sätestatud artikli 35 punktides h, j ja k, maksejõuetusmenetlused, kokkulepped, kompromissid või muud samalaadsed menetlused, mis kehtivad äriühingu suhtes;

j) äriühingu raamatupidamisdokumendid, näiteks finantsaruanded, mis on koostatud, auditeeritud ja avaldatud vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavale liikmesriigi õigusele. Kui liikmesriigi õigusega ei ole ette nähtud raamatupidamisdokumentide koostamist Kreeka ja liidu õigusega samaväärsel viisil, nõutakse filiaali tegevust puudutavaid raamatupidamisdokumente, näiteks finantsaruandeid;

k) filiaali sulgemine.

Millised dokumendid tuleb esitada/säilitada (toimikud, dokumendikogud, põhikiri, üldkoosolekute protokollid jne)?

Esitatakse järgmised dokumendid:

• finantsaruanded ESEF-vormingus;
• finantsaruanded XBRL- ja xHTML-vormingus;
• üldkoosolekute protokollid või osanike või ainuosaniku koosolekute protokollid PDF-vormingus;
• juhatuse ja tegevdirektorite ja/või juhtide protokollid PDF-vormingus;
• seaduslike esindajate elektroonilised teadaanded ilma paberkandjata;
• äriühingute riiklikud või piiriülesed ümberkujundamiskavad (ühinemised, jagunemised ja ümberkujundamised);
• ekspertide (vannutatud audiitorite) aruanded mis tahes õiguslikel eesmärkidel.

Kuidas saan teha otsinguid (ja millised on kasutatavad otsingukriteeriumid)?

Isiklikult

Dokumendid, teave ja andmed säilitatakse digikujul ning seetõttu ei ole vaja registriosakonda isiklikult kohale tulla.

Registri veebisaidil

Äriühingutega seotud avaldatud teavet saate otsida üldise äriregistri veebisaidil.

Millised on kasutatavad otsingukriteeriumid?

Otsingu tegemiseks on vaja ainult üht järgmistest äriühinguga seotud teabeelementidest:

• maksukohustuslasena registreerimise number (Α.Φ.Μ. – kreekakeelne lühend) või
• registrinumber (Γ.Ε.ΜΗ.) või
• äriühingu nimi või
• nime lühivorm.

Kuidas on võimalik dokumente hankida?

Kas see on tasuta?

Registri veebisaidil ja ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi (BRIS) kaudu on tasuta kättesaadav järgmine äriühinguga seotud teave:

a) äriühingu nimi, nime lühivorm(id) ja õiguslik vorm;

b) äriühingu registrijärgne asukoht ja liikmesriik, kus see on registreeritud;

c) äriühingu registrinumber ja Euroopa kordumatu tunnus (EUID);

d) veebisaidi andmed, äriühingu staatus (st kas see on aktiivselt tegutsev, selle registreering on peatatud, see on likvideeritud, likvideerimisel, registrist kustutatud või tegevuse lõpetanud);

e) äriühingu eesmärk;

f) äriühingu juhtide andmed;

g) äriühingu ELi liikmesriikides asuvate filiaalide andmed.

Samuti võivad kõik huvitatud isikud saada tasuta juurdepääsu, oma elektroonilisse seadmesse digitaalselt salvestada, alla laadida, printida või muul moel reprodutseerida mis tahes dokumendi, teabe või teate, mille on registri veebisaidil üldsuse teavitamise eesmärgil avaldanud kas registriosakond või automaatselt selleks kohustatud isikud.

Aga tasu eest?

Iga huvitatud isik võib registri kaudu saada tõestatud ärakirju, väljavõtteid ja tõendeid, kui eelnevalt on tasutud mis tahes dokumendi, andmete, ärakirja, väljavõtte või tõendi väljastamise eest ette nähtud tasu.

Kuidas on võimalik saada registri väljavõtet, tõestatud ärakirja või dokumendi koopiat?

Kui huvitatud isik soovib saada ametlikku (autentset) tõendit, ärakirja või väljavõtet äriühingu registrikandes märgitud dokumendist või andmetest, tuleb tasuta registreeruda üldise äriregistri teavitustegevuse talituse juures.

Registreeruda saate järgmiste hüperlinkide kaudu:

A) füüsilise isikuna https://services.businessportal.gr/welcomeNonGemi/nonGemiRegistrationForm,

B) juriidilise isikuna https://services.businessportal.gr/welcomeNonGemi/nonGemiRegistrationForm.

Dokumentide ja andmete kohta ametliku tõendi või nende ärakirja saamiseks tuleb eelnevalt maksta 5-eurone tasu, kasutades selleks ülalnimetatud asjakohast veebirakendust. Tõendeid ning asjakohaste dokumentide ja andmete ärakirju on võimalik saada kahel moel: digitaalselt registri teavitusrakenduse kaudu või posti teel ükskõik mis aadressile maailmas.

Registreerimismenetlus

Kuidas saab registreerimismenetluse algatada (kuidas registrile avaldust esitada, dokumentide tõendamine, vajalikud lisadokumendid)?

Isiklikult

Dokumentide ja andmete registrisse kandmine toimub kaugmeetodil ja täielikult elektrooniliselt. Seetõttu ei ole võimalik isiklikult kohale tulla.

Internetis

Dokumentide ja andmete esitamine toimub täielikult elektrooniliselt.

Igale majandusüksusele on antud luba registri infosüsteemis dokumentide ja andmete esitamiseks. Majandusüksus (selle seaduslik või volitatud esindaja) siseneb registri infosüsteemi ja valib sobiva veebirakenduse. Iga avaldus esitatakse standardvormil ja selles on nõutud (loetletud) esitamisele kuuluvad dokumendid ja andmed.

Kuidas esitatud avaldusi läbi vaadatakse?

Registreerimisavaldusi on üldiselt kahte liiki:

Α) avaldused, mille õiguspärasust tuleb kontrollida, ja

B) avaldused, mille puhul tehakse täielikkuse kontroll.

Õiguspärasuse kontrolli vajavad avaldused suunatakse registriosakonna pädevale ametnikule, kes teeb esitatud dokumendi õiguspärasuse kontrolli ning kes takistavate asjaolude puudumise korral kinnitab ja registreerib avalduse. Süsteem registreerib dokumendi, loob üksikkande, väljastab registrikoodi ja koostab automaatselt standardteatise.

Avaldused, mille puhul tehakse täielikkuse kontroll, kantakse registrisse automaatselt, ilma inimsekkumiseta kohe pärast seda, kui majandusüksus on need esitanud. Infosüsteem teeb hulk kontrolle, et kontrollida dokumendi täielikkust vastavalt seadusele.

Registreerimise õiguslikud tagajärjed

Direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 17 kohaste kannete mõju kolmandatele isikutele

Seaduse nr 4919/22 artikli 16 lõikes 1 nimetatud juriidilised isikud on kohustatud muudel kui punktides l, m, n ja p sätestatud juhtudel end registris registreerima ning avaldama registris õiguslikud asjaolud, avaldused, dokumendid ja muu teabe, et saavutada järgmised õiguslikud tagajärjed:

a) asutamisjärgus juriidiline isik omandab juriidilise isiku staatuse;

b) muudetakse äriühingu põhikirja;

c) äriühingu ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine;

d) äriühing likvideeritakse osanike otsusega või asjakohase haldusakti alusel;

e) äriühing taastatakse, kui see on likvideerimisel, samuti juhul, kui pankrotimenetlus katkestatakse äriühingu võlausaldajate nõuete täitmise või neist vabastamise tõttu või mis tahes muul juhul, mis puudutab juriidilise isiku taastamist;

f) juriidilise isiku staatus kaotatakse juriidilise isiku registrist kustutamise teel;

g) toimub ümberregistreerimine registris ja uue likvideerimismenetluse algatamine vastavalt artikli 28 lõikele 4.

Seaduse nr 4919/22 artiklis 16 nimetatud füüsilised ja juriidilised isikud või selliste isikute ühendused ei tohi suhetes kolmandate isikutega tugineda dokumentidele ja andmetele, mille puhul ei ole täidetud artiklis 17 nimetatud avalikustamisnõuded, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad, et nimetatud kolmandad isikud olid nendest dokumentidest ja andmetest teadlikud.

Vastuolud registrikande ja avaldatud teksti vahel

Kui avaldatud tekst on vastuolus registrisse kantud dokumendi või andmetega, ei tohi artikli 16 lõigetes 1–4 nimetatud isikud suhetes kolmandate isikutega neile tugineda. Kolmandad isikud võivad avaldatud andmetele tugineda, välja arvatud juhul, kui ülalnimetatud isikud tõendavad, et need kolmandad isikud olid registrisse kantud tekstist teadlikud.

Kolmandad isikud võivad vastavalt ülaltoodule tugineda dokumentidele ja andmetele, mille avalikustamisnõuded ei ole veel täidetud, välja arvatud juhul, kui avalikustamise puudumine muudab need dokumendid kehtetuks.

Kui esitamis- ja avalikustamiskuupäeva vahel esineb lahknevusi, loetakse avalikustamiskuupäev esitamiskuupäevaks, pidades silmas seaduslike õiguste ja õiguskaitsevahendite kasutamise aegumistähtaega.

Kes vastutab kannete õigsuse eest?

Kannete õigsuse eest vastutab pädev registriosakond. Täpsemalt vastutab pädev registriosakond vastavalt seaduse nr 4919/22 artiklile 20 järgmise eest:

a) artikli 16 alusel registreerimiskohustusega isikute registris registreerimine;

b) registreerimiskohustusega isikutega seotud mis tahes andmete esitamine ja avalikustamine;

c) asjakohaste avalduste, tõendavate dokumentide, teabe ja teadaannete vastuvõtmine, registreerimine, kui seda ei tehta elektrooniliselt, täielikkuse ja vajaduse korral õiguspärasuse kontrollimine ning nime ja nime lühivormi kinnitamistaotluste kontrollimine ja asjakohaste nimede broneerimine vastavalt artikli 55 lõikele 3;

d) vastamine ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu esitatud küsimustele artiklites 33, 35 ja 39 nimetatud dokumentide ja teabe kohta;

e) tõendite, ärakirjade ja väljavõtete väljastamine vastavalt artikli 46 lõikele 3;

f) äriühingute asutamisega seotud pisteliste kontrollide tegemine ühtse kontaktpunkti veebiteenuse (e-Υ.Μ.Σ) kaudu ja automaatne andmeedastus registrile, mis toimub artikli 26 lõike 4 kohaselt.

Andmekaitsealased menetlused

Andmesubjekti õigustega seotud menetlused seoses tema isikuandmete avaldamise ja säilitamisega

Kui registris töödeldakse isikuandmeid, on andmete vastutav töötleja üldise äriregistri (Γ.Ε.ΜΗ.) infosüsteemide tugi- ja arendusosakond ning Kreeka Kaubanduskodade Liidu koondteenistus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusele (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119) ning seadusele nr 4624/2019 (riigi ametlik väljaanne, I seeria, nr 137) koostoimes seaduse nr 4623/2019 (avaliku teabe kohta, riigi ametlik väljaanne, I seeria, nr 134) artikliga 47.

Kontaktinfo

Arengu- ja investeeringute ministeerium

Kaubanduse peasekretariaat

Sisekaubanduse ja tarbijakaitse peadirektoraat

Aadress:

Pl. Kaningos, 10181 ATHENS

E-post: companylaw@mindev.gov.gr

Kasulikud veebiaadressid

Üldise äriregistri (Γ.Ε.ΜΗ.) elektrooniline väljaanne

Üksikisikutele ette nähtud registreerimisvorm üldise äriregistri (Γ.Ε.ΜΗ.) veebiteenuste kasutamiseks

Äriühingute registreerimine üldises äriregistris (Γ.Ε.ΜΗ.)

Üldise äriregistri (Γ.Ε.ΜΗ.) väljastatud tõendite ja ärakirjade ehtsuse kontrollimine

Üldise äriregistriga (Γ.Ε.ΜΗ.) seotud õigusaktid

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

ELi liikmesriikide äriregistrid - Hispaania

Hispaanias vastutavad registripidajad (Registradores) järgmiste registrite pidamise eest:

• kinnistus- ja vararegistrid (Registros de la Propiedad de Bienes Inmuebles), mida nimetatakse üldiselt kinnistusregistriteks (Registros de la Propiedad);
• vallasvara registrid (Registros de la Propiedad de Bienes Muebles);
• äriregistrid (Registros Mercantiles);
• üldiste lepingutingimuste register (Registro de Condiciones Generales de la Contratación).

Kinnistusregistrite kohta leiate selgitavat teavet koos seonduvate linkidega e-õiguskeskkonna portaali kinnistusregistreid käsitlevast osast.
Käesoleval lehel antakse järgmist teavet:

• Hispaania äriregistrite kirjeldus ja seonduvad lingid;
• vallasvara registrite lühikirjeldus ja seonduvad lingid;
• üldiste lepingutingimuste registri lühikirjeldus ja seonduvad lingid.

Millist teavet Hispaania äriregister pakub?

Äriregister tagab õigus- ja majandusliku kindluse.

Järgnevalt on esitatud Hispaania äriregistrisüsteemi peamised tunnusjooned.

1. Äriregistri eesmärk

1.1. Registreerimiskohustusega üksused on:

• füüsilisest isikust ettevõtjad;
• äriühingud;
• mittetulundusühingud;
• laenu- ja kindlustusettevõtjad ning vastastikuse garantii ühingud;
• ühisinvesteerimisettevõtjad;
• majandushuviühingud;
• hoiupangad;
• pensionifondid;
• kõigi eespool nimetatud üksuste filiaalid;
• välismaiste ettevõtjate filiaalid;
• välismaised ettevõtjad, kes registreerivad oma peakorteri Hispaania territooriumil;
• kõik ettevõtjad, kes tegelevad äritegevusega, kui nende ostu-, vahendus- või müügitegevuse käive ületab 600 000 eurot.

1.2. Äriregistri tegevusvaldkonnad

• Äriühinguga seotud dokumendid. Äriühingu asutamise akt on esimene dokument ettevõtja kohta käivas kronoloogilises registris. Pärast seda käsitlevad kanded äriühinguga seotud dokumente ja lepinguid (nt aktsia- või osakapitali suurendamine või vähendamine, muudatused juhatuse koosseisus, juhtkonna ametisse nimetamine või ametist vabastamine, maksejõuetusmenetlused, korporatiivsete otsuste peale esitatud kaebused jms).
• Raamatupidamisaruanded. Ettevõtjad ja äriühingud peavad koostama raamatupidamisaruandeid ja esitama need oma kohalikule äriregistrile, et äriregistri pidaja saaks need kinnitada. Aruanded tuleb esitada hiljemalt nelja kuu jooksul pärast äriühingu majandusaasta lõppu. Seega peavad need äriühingud, kelle majandusaasta lõpeb 31. detsembril, esitama aruanded 31. maiks.
• Ettevõtjate ja teiste aruandekohustuslike isikute aastaaruannete esitamine. Üldise aruandluskava (Plan General Contable) kohaselt on aastaaruannete koostamine kohustuslik. Aktsionärid, osanikud või partnerid peavad aastaaruanded heaks kiitma kuue kuu jooksul pärast äriühingu majandusaasta lõppu, misjärel tuleb need heakskiitmisele järgneva kuu jooksul esitada kohustuslikuks kinnitamiseks kohalikule äriregistrile. Tavaoludes peavad ettevõtjad, kelle majandusaasta lõpeb 31. detsembril ning kes on oma aastaaruanded 30. juuniks heaks kiitnud, esitama need 30. juuliks.
• Audiitorite ja ekspertide määramise taotluste läbivaatamine. Igal aktsionäril või osanikul, kellele kuulub 5% ettevõtja aktsia- või osakapitalist, on kolme kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu õigus taotleda, et kohalik äriregister määraks audiitori. Äriühingute puhul, kelle majandusaasta lõpeb 31. detsembril, võivad aktsionärid, osanikud või partnerid, kellele kuulub vähemalt 5% aktsia- või osakapitalist, esitada audiitori määramise taotluse kuni järgmise aasta 31. märtsini. Samuti võivad nad paluda, et kohalik äriregister nimetaks eksperdid selliste juhtumite puhul, kui tuleb teha mitterahalisi sissemakseid või kui tegemist on ühinemise või jagunemisega.

2. Hispaania äriregistriga tagatud õiguskindlus

Äriregister on peamine õiguslik vahend äritegevuse registreerimiseks. See on väga oluline vahend majandusarengu seisukohast, sest see aitab vähendada tehingukulusid.

Registrisse tehakse kanded pärast andmete kontrollimist: kontrollitakse dokumentide ja korporatiivsete lepingute sisu õiguspärasust ja kehtivust ning nende dokumentide koostajate ja lepingute sõlmijate õigusvõimet ja legitiimsust.

Registripidaja tehtud kontrollide tulemusel on registrikannetel suur õigusjõud.

1. Registri sisu loetakse õigeks ja kehtivaks.
2. Registreeritud dokumentidele võib tugineda heausksete kolmandate isikute vastu.
3. Registrikandeid kaitsevad kohtud ning need kanded on jõus, kuni need tunnistatakse ebaõigeks või kehtetuks kohtuotsusega.
4. Kohtuotsus, millega tunnistatakse kanded ebaõigeks või kehtetuks, ei mõjuta bona fide kolmandate isikute õiguspäraselt omandatud õigusi.

Sel moel väldivad ettevõtjad, kodanikud ja valitsusasutused suuri tehingukulusid, sest nende käsutuses on nõuetekohaselt kinnitatud teave ettevõtjate kohta, kellega nad kavatsevad astuda lepingulistesse suhetesse, ning nende õigusliku ja majandusliku olukorra kohta.

3. Registreerimismenetlus

Üldpõhimõte on, et äriregistrisse kannete tegemiseks peavad dokumendid olema avalikult kinnitatud. Dokumente võivad kinnitada notarid, kohtud või haldusasutused. Kinnitamata dokumente võib registrisse kanda üksnes seaduses sõnaselgelt sätestatud juhtudel ja vastavalt äriregistrit käsitlevate eeskirjadele. Registrisse võib kanda järgmisi eradokumente: laevandusega mitteseotud üksikettevõtja registreerimine; haldurite, likvideerijate ja audiitorite ametisse nimetamine, ametist vabastamine, heakskiitmine ja ametist lahkumine.

Registreerimiseks tuleb esitada taotlus. See tähendab, et kui tegemist ei ole just erandlike asjaoludega, algatab menetluse isik, kes soovib kande tegemist.

Kas juurdepääs Hispaania äriregistrile on tasuta?

Juurdepääs Hispaania äriregistrile ei ole tasuta.

Äriregistri pidajate tasusid käsitlevas määruses ja äriregistrit käsitlevas määruses on sätestatud registreerimise ja avaldamise tasud.

Registreerimistasud sõltuvad erinevatest teguritest ning nendega saab tutvuda otse äriregistri pidajate tasusid käsitleva määruse vahendusel.

Avaldamise tasu jääb vahemikku 1,20–24 eurot ning selle täpse suuruse saab välja selgitada otse äriregistri pidajate tasusid käsitleva määruse või Hispaania registripidajate ühenduse vahendusel.

Kuidas teha päringuid Hispaania äriregistris?

1. Registri avalikkus

Äriregister on avalik. Registrikannete sisu ametialase töötlemise eest vastutab äriregistri pidaja.

2. Registrist väljavõtete tegemine

Kirjeldus. Registriandmete lühiväljavõte (nota simple) on kõigest informatiivset laadi väljavõte ning ei kujuta endast registrikande sisu autentset taasesitust. See sisaldab kogu teavet asjaomase kande kohta või osa sellest.

Kuidas lühiväljavõtet saada? Selleks on kaks võimalust:

• kirjalikult, esitades asjaomasele äriregistrile isiklikult kirjaliku taotluse;
• veebis, kasutades esimest linki lehekülje lõpus.

3. Tõendid

Kirjeldus. Tõend on registris hoitava teabe sisu täielik või kokkuvõtlik koopia, ärakiri või väljavõte. Registripidaja väljastatud tõend on ainus viis, kuidas väljendada äriregistris sisalduvate kannete autentsust. Registripidajad võivad samuti kinnitada dokumente, mis on esitatud registrile või mida arhiveeritakse registris.

Kuidas tõendit saada? Tõendeid antakse ainult kirjaliku taotluse alusel. Te võite esitada selle taotluse isiklikult, posti või faksi teel või muul sarnasel moel. Tõendeid on võimalik saada ka elektrooniliselt. Neile on lisatud registripidaja tunnustatud e-allkiri.

4. Äriregistriga tutvumine Internetis

Vt osa „Seonduvad lingid”. Kord on väga lihtne – lihtsalt järgige allpool esitatud veebisaidil toodud juhiseid.

• Link: https://www.registradores.org/registroVirtual/init.do

Veebisait pakub teile võimalust tasuda krediitkaardiga, kui te ei ole kasutajaks registreerunud või teil ei ole registripidajate ühenduse poolt varem tunnustatud sertifikaati:

• klikkige lingil „Kaardimaksed” (pagos con tarjeta) ja sisestage oma krediitkaardi andmed;
• klikkige nupul „Sisene” (Entrar).

Sellel saidil saate te valida järgnevate võimaluste vahel: kinnistusregister, äriregister, vallasvara register või üldiste lepingutingimuste register. Te peaksite valima „Avalikud äriregistri andmed” (Publicidad Mercantil).

• Seejärel valige huvipakkuv valdkond.

Seda veebisaiti kasutades saavad registripidajate ühenduse pakutava interaktiivse äriteabega reaalajas tutvuda kõik. Teatav ettevõtjaid käsitlev teave, sealhulgas registreeritud aastaaruannete täpne sisu, on taotluse korral kättesaadav ööpäevaringselt ja 365 päeva aastas. Registreeritud dokumentide alusel ettevõtjate kohta saadud teave on ajakohane ja tõene.

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Direktiiviga 2012/17/EL (keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise kohta) lisati direktiivi 2009/101/EÜ artikkel 3a. Nimetatud artikkel käsitleb liikmesriikide kohustust tagada sellise ajakohastatud teabe kättesaadavus, mis selgitab siseriiklikke õigusnorme, mille alusel kolmandad isikud võivad vastavalt artikli 3 lõigetele 5, 6, ja 7 tugineda artiklis 2 osutatud andmetele ja dokumendiliikidele. Konkreetsemalt peavad liikmesriigid esitama Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis avaldamiseks vajaliku teabe vastavalt portaali eeskirjadele ja tehnilistele nõuetele. Asjaomane teave käsitleb seda, kuidas igas õigussüsteemis on võimalik teha taotlusi eesmärgiga tutvuda direktiivi artiklis 2 osutatud andmetega, ning samuti seda, kuidas on võimalik registrisse kantud andmetele tugineda kolmandate isikute vastu.

Direktiivi artiklis 2 osutatud andmed avaldatakse Hispaania äriregistris, mille suhtes kohaldatakse isikliku vormi, avaliku kinnitamise, õiguspärasuse, legitiimsuse, ametliku võimu, täitmiselepööratavuse, käsuahela ja avalikustamise põhimõtteid.

Seaduse nr 14/2013 artiklis 19 ja selle 13. täiendussättes ettevõtjate ja nende rahvusvahelistumise toetamise kohta on sätestatud, et äriregistrit peetakse elektroonilises formaadis, kasutades ühtset IT-süsteemi vastavalt seaduses sätestatule.

Äriregistris sisalduv teave avaldatakse tõendi või väljavõttena.

Äriregistri väljastatud tõend on ainus viis, kuidas edasi anda registrikannete autentsust, ning sellele tõendile viidatakse äriseadustiku artikli 23 lõikes 1 ning äriregistrit käsitleva määruse artiklites 12 ja 77.

Äriregistrit käsitleva määruse artiklid 12 ja 78 käsitlevad äriregistri kannetes sisalduvate kõigi andmete väljavõtteid või osa selliste andmetega seotud väljavõtteid.

Äriregistriandmetega on võimalik tutvuda ka veebis, nagu on viidatud sama määruse artiklis 79.

Vastavalt äriseadustiku artikli 23 lõikele 4 ning äriregistrit käsitleva määruse artiklile 80 kohaldatakse ka võlaõigusseaduses sisalduvaid avalikustamiseeskirju, eelkõige võlaõigusseaduse artikleid 221, 222, 222a, 227 ja 248, millega nähakse ette võimalus avaldada teavet elektrooniliselt. Seaduse nr 24/2001 artikli 110 lõige 1 käsitleb avaldamist registripidaja poolt, kasutades e-allkirja, ning seda sätet kohaldatakse ka äriregistrite suhtes elektroonilise, IT- ja digitaaltehnoloogia kasutuselevõtu raames (artiklid 106–115).

Äriregistrit käsitleva määruse artikli 379 kohaselt on keskäriregistri eesmärk organiseerida, salvestada ja avaldada üksnes teavitamise eesmärgil talle äriregistrite poolt esitatud andmeid, säilitada ja avaldada üksuste ja juriidiliste isikute nimed, välja anda äriregistri ametlikku väljaannet, hallata selliste äriühingute ja üksuste registrit, kelle registreeritud aadress on muutunud ja asub nüüd väljaspool Hispaaniat, kuid kes on endiselt Hispaania residendid, ning edastada määruse (EÜ) nr 2157/2001 artiklis 14 osutatud teavet. Keskäriregister võib väljastada väljavõtteid vastavalt äriseadustiku artiklile 23 ja äriregistrit käsitleva määruse artiklile 382, kuid ta ei saa väljastada muid tõendeid peale selliste tõendite, mis on seotud registreeritud äriühingute nimedega.

Andmete avalikustamist võib taotleda posti või faksi teel või muul samalaadsel viisil.

Hispaania registripidajate veebisaidi vahendusel on teil võimalik otsida registreeritud üksuste kohta teavet otsimootori (Fichero Localizador de Entidades Inscritas) vahendusel.

Andmetele tuginemisega seoses on äriregistrit käsitleva määruse artiklis 9 sätestatud järgmine. 1. Dokumentidele, mis tuleb registreerida, on võimalik tugineda heausksete kolmandate isikute vastu ainult siis, kui need on avaldatud äriregistri ametlikus väljaandes. Registreerimistegevust kui sellist see ei mõjuta. 2. Toimingute puhul, mis on tehtud 15 päeva jooksul pärast avaldamist, ei saa registreeritud ja avaldatud dokumentidele tugineda kolmandate isikute vastu, kes tõendavad, et nad ei saanud olla teadlikud neist dokumentidest. 3. Kui esinevad lahknevused avaldatud andmete ja registrisse kantud andmete vahel, võivad heas usus tegutsevad kolmandad isikud tugineda avaldatud andmetele, kui need on neile soodsamad. Isik, kes vastutab lahknevuste tekkimise eest, peab kahju kandnud isikule tekitatud kahju hüvitama. 4. Eeldatakse, et kolmas isik käitub heauskselt, kui ei ole võimalik tõendada, et ta oli teadlik dokumendist, mis oleks tulnud registreerida, kuid mida ei registreeritud, või dokumendist, mis registreeriti, kuid mida ei avaldatud, või lahknevusest avaldatud andmete sisu ja registrisse kantud andmete sisu vahel.

Lisateavet on võimalik leida:

• äriregistri mõju kohta justiitsministeeriumi veebisaidi äriregistreid käsitlevast osast ja äriregistri veebisaidilt;
• avaldamise kohta;
• tõendite kohta.

Hispaania äriregistri ajalugu

1. Ajaloolised õigusaktid

Hispaania äriregistrit käsitlevate kehtivate õigusaktide ajaloolised eelkäijad on:

• Ordenanzas de Bilbao (1737), millega loodi laevanumbrite ja lipuõiguse register;
• 1885. aasta äriseadustik (Código de Comercio);
• äriregistri loomist käsitlev 1885. aasta ajutine määrus ning sellele järgnevad 1919. aasta ning 14. detsembri 1956. aasta määrused, mida on muudetud 21. juuli 1973. aasta dekreediga.

2. Äriregistrit käsitlevad kehtivad õigusaktid

22. augusti 1885. aasta äriseadustikus sisalduvad üldeeskirjad. Kuigi äriregistrit käsitlevad põhisätted sisalduvad selles seadustikus, on neid sätteid mitu korda muudetud. Viimati muudeti seadustikku 25. juuli 1989. aasta seadusega nr 19/1989.

• 2. juuli 2010. aasta kuninglik seadusandlik dekreet nr 1/2010 aktsiaseltside kohta. 3. aprilli 2009. aasta seadus nr 3/2009 äriühingute struktuurimuutuste kohta.
• Eriõigusnormid teatavate äriühingute kohta tegevusvaldkondade lõikes (finantsettevõtted, kindlustusettevõtjad, elektrienergiasektor, liisingufirmad jne).
• 19. juuli 1996. aasta määrus äriregistri kohta. Praegu koostatakse määruse uut teksti.

3. Korraldus

Äriregister on riigiasutus, mis on olemas kõigis provintsipealinnades ja muudes seaduses nimetatud linnades. Registrit haldab üks või mitu äriregistri pidajat ning see kuulub vahetult justiitsministeeriumi, eelkõige registrite ja notariaadi peavalitsuse haldusalasse.

Registripidaja on professionaalne õigusvaldkonna ekspert, kes osutab avalikku teenust: ta vastutab kõigi registrisse kantavate dokumentide liigitamise ja kontrollimise eest.

Hispaanias on iga provintsi pealinnas üks äriregister. Samuti asuvad äriregistrid Ceutas, Melillas, Eivissas, Mahónis, Arrecifes, Puerto del Rosarios, Santa Cruz de la Palmas, San Sebastián de la Gomeras, Valverdes ja Santiago de Compostelas. Keskäriregister tegeleb äriühingute ja äriüksuste nimeküsimustega.

Ettevõtjad saavad juriidilise isiku staatuse siis, kui nad registreerivad end selle asukoha äriregistris, kus asub nende peakorter. See tähendab, et nende registrisse kandmine on kohustuslik ja moodustab osa asutamisprotsessist.

Seonduvad lingid

• Vahetu juurdepääs registrites sisalduvale teabele: https://www.registradores.org/registroVirtual/init.do.
• Juurdepääs Hispaania registripidajate ühenduse veebisaidile.
• Juurdepääs äriregistri pidajate tasusid käsitlevale määrusele: äriregistripidajate tasud.
• Üldine infotelefon: +34 9 1270 1796

VALLASVARA REGISTER

1. Mis on Hispaania vallasvara registri eesmärk?

Register tagab õigus- ja majandusliku kindluse.

1.1. Vallasvara registri eesmärk

Vallasvara registri eesmärk on registreerida omandiõigus ja muud asjaõigused seoses vallasvaraga, mida saab registreerida.

1.2. Mis liiki vallasvara saab registreerida?

Vallasvara selle otseses tähenduses: mootorsõidukid, tarbekaubad, tööstuslikud masinad, tööstusruumid, kaubavarud, põllumajandusseadmed ja elusloomad ning muud liiki vallasvara vastavalt seaduses sätestatule.

Teatavad immateriaalsed varad ja õigused, mida saab registreerida: tööstus- ja intellektuaalomandi õigused, filmi kasutusõigused, haldusload ja laenud üldiselt.

1.3. Mis liiki õigused registreeritakse seoses vallasvaraga?

Omandiõigus, arestimine, omandireservatsioon, vara võõrandamise keeld, kinnisvarale seatud hüpoteegid, pandid, mille puhul omandiõigust üle ei anta, ja muud varad, mida saab vastavalt seadusele registreerida või registrisse kanda.

2. Hispaania vallasvara registrile iseloomulikud jooned

Vallasvara register on justiitsministeeriumi alluvusse kuuluv riiklik register. See on õigusjõuga register, mitte pelgalt haldusregister. Üldiselt on sellesse kannete tegemine vabatahtlik. Registreerimist siiski stimuleeritakse, arvestades registreerimise soodsat mõju. Ametlikud nõuded puuduvad: lepingud registreeritakse tavaliselt kui kinnitamata eradokumendid ning samuti kui ametlikud näidised. Samuti on olemas heakskiitmise süsteem, mille raames registripidaja kontrollib enne registreerimist registreeritava tehingu, selle kirjelduse ja nimetuse õiguspärasust.

3. Korraldus

See register on olemas nii elektroonilisel kujul kui ka paberil.

Kuningliku dekreediga nr 1828/1999 jagatakse vallasvararegister kuueks osaks:

• laevad ja lennukid;
• autod ja muud mootorsõidukid;
• tööstusmasinad, äriruumid ja kapitalikaubad;
• muud tagatised;
• muu registreeritav vallasvara;
• üldiste lepingutingimuste register.

4. Kas juurdepääs Hispaania vallasvara registrile on tasuta?

Ei. Registri kasutamise tasud on reguleeritud 20. juuli 1999. aasta korralduse artikliga 36, milles on loetletud summad, mida tuleb küsida sõltuvalt registreeritava vara väärtusest:

• väärtus kuni 600 eurot: 2,40 eurot;
• väärtus 600–6000 eurot: 6 eurot;
• väärtus 6000–12 000 eurot: 10 eurot;
• väärtus 12 000–18 000 eurot: 13 eurot;
• väärtus üle 18 000 euro: 1,20 eurot iga 3000 euro kohta või selle summa osa kohta.

Kinnisvarale seatud hüpoteekide ja omandiõiguse üleminekuta seatud pantide suhtes kohaldatakse kinnistusregistri tasude süsteemi, mistõttu kohaldatakse selle süsteemi kohaseid tasusid (vt kinnistusregistrit käsitlev osa).

Registris sisalduva teabega seoses tuleb iga väljavõtte eest tasuda 3 eurot ja iga tõendi väljastamise eest 6–24 eurot.

Samuti lisatakse summale käibemaks vastavalt kehtivale määrale.

5. Vallasvara registriga tutvumine Internetis

Vt osa „Seonduvad lingid”. Kord on väga lihtne – lihtsalt järgige allpool esitatud veebisaidil toodud juhiseid:

• Link: https://www.registradores.org/registroVirtual/init.do.

Seejärel klikkige lingil „Juurdepääs elektroonilisele registrile” (Acceso Registro Electrónico). Veebisait pakub teile võimalust tasuda krediitkaardiga, kui te ei ole kasutajaks registreerunud või teil ei ole registripidajate ühenduse poolt varem tunnustatud sertifikaati:

• klikkige lingil „Kaardimaksed” (pagos con tarjeta) ja sisestage oma krediitkaardi andmed;
• klikkige nupul „Sisene” (Entrar).

Sellel saidil saate te valida järgnevate võimaluste vahel: kinnistusregister, äriregister, vallasvara register või üldiste lepingutingimuste register. Valige „Avalikud vallasvara registri andmed” (Publicidad Bienes Muebles).

• Seejärel valige huvipakkuv valdkond.

6. Kasulikud lingid

• Vahetu juurdepääs registrites sisalduvale teabele: https://www.registradores.org/registroVirtual/init.do.
• Juurdepääs Hispaania registripidajate ühenduse veebisaidile: https://www.registradores.org/.
• Äriregistri pidajate tasud.
• Üldine infotelefon: +34 9 1270 1796

ÜLDISTE LEPINGUTINGIMUSTE REGISTER

1. Mis on Hispaania üldiste lepingutingimuste registri eesmärk?

Selle registri abil kaitstakse nende tarbijate ja kasutajate huve, kes sõlmivad lepingu füüsilise või juriidilise isikuga, kes kasutab üldisi lepingutingimusi. Selle registri abil tagatakse eraisikute juriidiliste tehingute suurem turvalisus ja seeläbi ka vaidluste vältimiseks vajalikud vahendid.

1.2. Hispaania üldiste lepingutingimuste registri eesmärk

Üldiste lepingutingimuste registril on järgmised eesmärgid.

1. Üldiste lepingutingimuste registreerimine

Üldised lepingutingimused on lepingulised sätted (standardklauslid), mille on ühepoolselt koostanud üks lepinguosaline eesmärgiga kasutada neid paljudes lepingutes. Tegemist on tingimustega, milles ei ole individuaalselt kokku lepitud. Need ei pruugi olla ebaõiglased.

Praktikas ei kanta kõnealusesse registrisse kõiki üldiseid lepingutingimusi, kuigi registri kasutamine on lihtne. Üldiste lepingutingimuste registreerimine on vabatahtlik, välja arvatud valitsuse kindlaksmääratavates konkreetsetes sektorites.

Üldiste tingimuste registreerimise korral viitab tingimused registrile esitanud pool tulevaste lepingute sõlmimise ajal sageli asjaolule, et kõnealused tingimused on selles registris registreeritud. Seega selle asemel, et neid tingimusi tulevastes lepingutes taasesitada, kasutatakse lihtsalt viidet asjaolule, et tingimused on kantud üldiste lepingutingimuste registrisse. Paljud kasutajad, kes on allkirjastanud üldisi lepingutingimusi sisaldava lepingu, ei tea täpselt, millised tingimused on siduvad, seega võib olla väga oluline teada, millised olid lepingu tingimused, milleks need kasutajat kohustavad, kuidas neist hiljem lahti öelda ning millised on selle tagajärjed.

2. Kohtuotsused, mille kohaselt on nende standardlepingute teatavad sätted õigustühised

Need on kaebuse esitaja kasuks tehtud lõplikud kohtuotsused, mis käsitlevad eraisikute algatatud kohtuasju (üksikhagid) või mitmeid eraisikuid esindavate tarbijakaitseorganisatsioonide algatatud hagisid (kollektiivsed hagid).

Kui lõplik kohtuotsus on registrisse kantud, mõjutab see identseid sätteid sisaldavaid muid menetlusi.

Üks kohtuotsus, millega tunnistatakse teatav klausel ebaõiglaseks, võib lahendada tuhandeid kaebusi, ning kui sama ebaõiglast klauslit hiljem kasutatakse, ei ole vaja esitada uut hagi, kui asjaga on seotud sama lepinguosaline, kes need klauslid algselt koostas. Seetõttu on selliste kohtuotsuste avaldamine kõnealuses registris oluline.

Registri ülimalt õiguslik laad tuleneb sellest, millist mõju avaldab registreerimine klausli õigustühiseks tunnistamisele. Klausli registreerimine ebaõiglasena avaldab mõju kolmandatele isikutele. Register tagab, et kui lõplik kohtuotsus on registrisse kantud, kuid üksik- või kollektiivse hagi tulemusel õigustühiseks tunnistatud klauslite kasutamist jätkatakse, saab registripidaja võtta teadmiseks selliste klauslite järjepideva kasutamise ning teavitada sellest justiitsministeeriumit.

2. Üldiste lepingutingimuste registrit reguleerivad õigusaktid

1998. aasta seadusega üldiste tingimuste kohta loodi üldiste lepingutingimuste register, mida hakkasid haldama vara- ja äriregistri pidajad. See register on osa vallasvara registrist.

3. Korraldus

Üldiste lepingutingimuste register on vallasvara registri üks osa. Registriandmetega saab tutvuda, kasutades lehekülje allosas esitatud linke.

4. Kas juurdepääs Hispaania üldiste lepingutingimuste registrile on tasuta?

Jah.

5. Üldiste lepingutingimuste registriga tutvumine Internetis

Palun vaadake allolevat osa „Kasulikud lingid”. Kord on väga lihtne – lihtsalt järgige allpool esitatud veebisaidil toodud juhiseid:

• link: https://www.registradores.org;
• klikkige lingil „Tutvuge üldiste lepingutingimuste registri andmetega” (Consulta Registro Condiciones Generales);
• seejärel valige huvipakkuv valdkond.

6. Lingid

• Vahetu juurdepääs registrites sisalduvale teabele: https://www.registradores.org/registroVirtual/init.do.
• Juurdepääs Hispaania registripidajate ühenduse veebisaidile: https://www.registradores.org.
• Üldine infotelefon: +34 9 1270 1796

Millist teavet Prantsuse äriregister pakub?

Kohalikke äriregistreid (registre du commerce et des sociétés, RCS) peavad peamiselt kaubanduskohtute kohtusekretärid. Ülemeredepartemangudes ja -piirkondades teevad seda kaubanduse segakohtute kohtusekretärid ning Bas-Rhini, Haut-Rhini ja Moselle’i departemangudes kaubanduskohtu pädevusega esimese astme kohtute kohtusekretärid. Kohtusekretär kontrollib äriregistrisse kande tegemiseks, selle muutmiseks või kustutamiseks esitatud avaldusi, tagamaks, et esitatud teave on kooskõlas õigusnormidega ning vastab lisas esitatud tõenditele ja dokumentidele. Sellise sisu- ja vormikontrolli üle teostavad järelevalvet kohtu esimees või selleks määratud kohtunik, kellel on pädevus lahendada kõiki vaidlusi, mis tekivad teavet esitava isiku ja kohtusekretäri vahel.

Kbis, mis on äriregistri väljavõte, on ettevõtja tõeline „isikutunnistus“, mis koondab teabe, mille ettevõtja peab äriregistrile esitama. Äriregistri väljavõtte eesmärk on tagada õiguskindlus äritehingutes, pakkudes huvitatud isikule teavet ettevõtja õiguslikku vormi, tema juhtide, tegevusvaldkonna, tegevuskoha ja toimimisviisi kohta. Väljavõttest nähtub, kas isiku suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus. Kohtusekretäri väljastatud ja allkirjastatud ametlikus dokumendis esitatud teave on autentne, kuni pole algatatud dokumendi õigsuse vaidlustamise menetlust.

Riiklikku äriregistrit peab Riiklik Tööstusomandi Instituut (INPI). Sellesse registrisse on koondatud kogu teave ja kõik dokumendid, mida on kontrollinud ja kinnitanud kohtusekretärid ning mis on kantud igas kantseleis peetavatesse äriregistritesse. INPI ülesanne on levitada tehnilist, äri- ja finantsteavet, mida hoitakse riiklikus äriregistris, ning teha see teave avalikkusele tasuta kättesaadavaks, et seda oleks võimalik taas kasutada.

Infogreffe’i kaudu on kättesaadavad kõigi äriregistrite teave (muu hulgas Alsace-Moselle’i ning ülemeredepartemangude ja -piirkondade oma). Infogreffe.nc kaudu on võimalik pääseda ligi Uus-Kaledoonia ettevõtjate õiguslikule teabele. Infogreffe’i kaudu on võimalik elektrooniliselt teha registreerimistoiminguid, muutmis- ja kustutamiskandeid ning esitada majandusaasta aruannet. Teenust pakutakse prantsuse ja inglise keeles.

INPI veebisaidil on DATA INPI portaali kaudu avatud andmete kujul kättesaadavad registreerimisandmed ning nende muutmis- ja kustutamiskanded ning ettevõtja majandusaasta aruanded.

Tsiviil- ja kaubandusteadete ametlik väljaanne (Bulletin officiel des annonces civiles et commerciales, BODACC)

BODACC tagab äriregistris registreeritud dokumentide avaldamise alates ettevõtja loomisest kuni selle kustutamiseni: see puudutab eelkõige müüki ja üleminekut, maksejõuetusmenetlusi, aruannete esitamist. Kõnealused dokumendid saadetakse BODACCi, ilma et huvitatud isikud peaksid selleks ise midagi tegema. Teadete lisamise eest vastutab kohtusekretär, kes avaldused kätte saab.

BODACCis avaldamise kaudu tagatakse äriregistri kannete võimalikult lai levitamine ja selle eest vastutab õigus- ja haldusteabe amet (Direction de l’information légale et administrative, DILA).

Kas juurdepääs Prantsuse äriregistrile on tasuta?

Infogreffe'i kaudu on võimalik saada teatavat registris olevat, ettevõtjaid käsitlevat teavet tasuta. Äriregistri väljavõtete ja sellele lisatud aktide väljastamise eest tuleb tasuda riigi kehtestatud lõiv.

INPI väljastab riikliku äriregistri andmeid DATA INPI portaali kaudu tasuta. Andmete taaskasutamine toimub litsentsi alusel.

Alates 1. juulist 2015 levitatakse BODACCi üksnes elektrooniliselt. Saidi sisu (BODACCi teated) on alates 2011. aasta juulist tasuta kättesaadav.

Lisaks loodi 2016. aasta juunis uus digivärav, mis kannab nime „Portail de la Publicité Légale des Entreprises“ (ettevõtjate õigusteabele juurdepääsu pakkuv portaal, PPLE). Selle kaudu saavad kasutajad üheainsa liidese kaudu tutvuda kolmel veebisaidil (https://www.infogreffe.fr/, https://actulegales.fr/, https://www.bodacc.fr/) avaldatud teadete ja õigusteabega.

Kuidas teha päringuid Prantsuse äriregistris?

Infogreffe’i kaudu saab ettevõtjat otsida

• ettevõtja nime järgi;
• juhtivtöötajate ja juhatuse liikmete nimede järgi;
• selle linna või departemangu nime järgi, kus on ettevõtja asukoht või elukoht või tegevuskoht;
• SIREN (ettevõtjate registris identifitseerimise süsteemi (Système d'Identification du Répertoire des Entreprises)) numbri järgi;
• äriregistri registreerimisnumbri järgi.

DATA INPI saidil on võimalik ettevõtet otsida selle SIREN numbri, ärinime, kaubamärgi, ettevõtte juhi, ettevõtte peakontori valla nime või ettevõtte tegevuse kirjelduses sisalduvate sõnade järgi.

BODACCi saidil saab ettevõtjaga seotud teadet otsida tema SIREN numbri või ärinime järgi.

Lingid

Euroopa Äriregister (Registre de Commerce européen)

Infogreffe

INPI

CNGTC

BODACC

PPLE

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

ELi liikmesriikide äriregistrid - Horvaatia

Horvaatia Vabariigis haldab kohturegistrit kaubanduskohus (trgovački sudovi).

Kohturegister (Sudski registar)

Kohturegister on avalik register, mis sisaldab andmeid ja dokumente seaduse kohaselt registreerimisele kuuluvate üksuste kohta. Iga registreerimisega tegelev kohus vastutab tema poolt registrisse tehtud kannete autentsuse eest. Registrisse kantakse järgmine teave: avalikud tulundusühendused (javna trgovačka društva), usaldusühingud (komanditna društva), majandushuviühingud (gospodarska interesna udruženja), aktsiaseltsid (dionička društva), osaühingud (društva s ograničenom odgovornošću), füüsilisest isikust ettevõtjad (trgovci pojedinci), Euroopa äriühingud (SE), Euroopa majandushuviühingud (EMHÜ), Euroopa ühistud (SCE), institutsioonid (ustanove), institutsioonide ühendused (zajednice ustanova), ühistud (zadruge), ühistute ühendused (savezi zadruga), krediidiühistud (kreditne unije), lihtosaühingud (jednostavna društva s ograničenom odgovornošću (j.d.o.o.)) ja muud seaduse kohaselt registreerimisele kuuluvad isikud. Tütarettevõtjad kantakse registrisse siis, kui see on seadusega nõutud.

Registrisse ei kanta andmeid käsitöömeistrite ega partnerluste kohta.

Igaüks võib tutvuda üldregistrisse kantud teabega, kande aluseks olevate dokumentide ja muude dokumendikogus salvestatud dokumentide ning teabega, ilma et tal tuleks tõendada selleks õiguspärast huvi. Tutvuda ei saa dokumentidega, mis seaduse kohaselt avalikku sfääri ei kuulu. Igaüks võib samuti taotleda dokumendikogus salvestatud dokumentide ja andmete väljavõtet, kinnitatud koopiat või ärakirja.

Register

Teave registrikannete ja registrisse kantud üksuste andmete avalikustamise kohta

Peamised registreerimisele kuuluvate üksuste asutamist ja nende registreerimist reguleerivad õigusaktid on järgmised: kohturegistri seadus (Zakon o sudskom registru), tulundusühenduste seadus (Zakon o trgovačkim društvima) ja kohturegistrisse kannete tegemise eeskiri (Pravilnik o načinu upisa u sudski registar). Seadusega ettenähtud andmed ja nende muudatused kantakse registrisse vastavalt nimetatud õigusaktidele.

Registrisse kantud üksuste andmed on kättesaadavad 24 tundi ööpäevas ja nendega saab tutvuda tasuta kohturegistri veebisaidil.

Registreerimismenetluse käivitamine

Registrisse kande tegemise menetlus algatatakse kirjaliku avaldusega, mis sisaldab registrisse kantavaid või selles muudetavaid andmeid. Avaldus esitatakse kohturegistrile kas paberkandjal või elektrooniliselt 15 päeva jooksul alates päevast, mil registrisse kande tegemise tingimused on täidetud, juhul kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib seaduses ettenähtud juhtudel registreerimismenetluse käivitada omal algatusel.

Notarid võivad oma pädevuse ja kohturegistri seaduse kohaselt suhelda registreeriva kohtuga elektroonilisel teel.

Lihtosaühingu (j.d.o.o., kuni kolme liikmega osaühing, millel on üheliikmeline juhatus ja minimaalne osakapital 10,00 Horvaatia kunat) registreerimiseks on ette nähtud lihtmenetlus. Lihtosaühingu registreerimiseks tuleb kasutada notari koostatud vorme.

Registrisse kande tegemiseks võivad taotluse esitada järgmised isikud:

• Notarid (nendel on pädevus esitada elektroonilisi taotlusi ja teha väljavõtteid, koopiaid ja ärakirju vastavalt kohturegistri seaduse artikli 4 lõikele 2).
• Isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus esitada ettepanekuid registrisse kannete tegemiseks (isiklikult või volitatud esindaja kaudu).
• Isikud, kes tegelevad HITRO.HR büroodega (kellel on õigus esitada taotlusi tulundusühenduste asutamiseks e-Tvrtka süsteemi kaudu kooskõlas eri määrustes sätestatuga).

Kande mõju

Kanne jõustub registrisse kantud üksuse suhtes registrisse kandmisele järgneval päeval (juhul kui seaduses ei ole sätestatud teisiti) ja jõustub kolmandate isikute suhtes avaldamise päeval.

Ükski isik ei saa tugineda sellele, et ta ei olnud teadlik üldregistrisse kantud andmetest, kui andmed on sinna kohturegistri seaduse kohaselt kantud.

Iga isik võib tugineda registrisse kantud andmetele ja faktidele kui seaduspärastele, kui need on seaduse kohaselt registrisse kantud, välja arvatud juhul kui on võimalik tõendada, et isik oli teadlik registrisse kantud andmete tegelikkusele mittevastavusest. Kolmanda isiku poolt enne 16. päeva pärast kande registris avalikustamist tehtud tehingute puhul ei saa toetuda avaldatud andmetele ega dokumentidele, kui kolmas isik suudab tõendada, et ta ei olnud nendest teadlik.

Heauskne isik ei tohi kannatada sellepärast, et ta tugines registrisse kantud andmetele ja faktidele kui seaduspärastele.

Kuriteod ja väärteod ning registrit pidavate kohtute määratavad karistused

Kuriteod ja väärteod ning registrit pidavate kohtute määratavad karistused on sätestatud tulundusühenduste seaduse artiklites 624–632 ning menetluse algatamine registrisse kannete tegemise seadusjärgse kohustusega isikute hoiatamiseks ja karistamiseks on sätestatud kohturegistri seaduse artiklites 81 ja 81a.

Millist teavet Itaalia äriregister pakub?

Itaalia äriregistrit (Registro delle Imprese) peavad Itaalia kaubanduskoja Unioncamere toetusel kaubanduskojad kohtuniku ja majandusarengu ministeeriumi järelevalve all. IKT taristu omanik ja haldaja on Infocamere, mis on aktsiaseltsi vormis tegutsev kaubanduskodade konsortsium.

Register pakub järgmist äriühinguid käsitlevat üksikasjalikku teavet:

• äriühingute täisnimed;
• registrijärgne asukoht;
• käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
• tegevusala ja õiguslik vorm;
• juhtorganid;
• kapital;
• seadusjärgsed esindajad;
• esindajate volitused;
• filiaalid.

Samuti annab äriregister juurdepääsu äriühinguid käsitlevatele avalikele dokumentidele, sealhulgas järgmistele dokumentidele:

• täielikud raamatupidamisaruanded;
• asutamisdokumendid;
• aktsionäride/osanike nimekirjad.

Itaalia äriregistris registreeritakse kahte liiki teavet.

1. Õiguslik teave

• Kinnitab äriühingu olemasolu.
• Tagab teabele tuginemise võimaluse tehingutes kolmandate isikutega (tsiviilseadustiku artikkel 2193).

2. Majanduslik teave

• Avaldatakse statistika jaoks ja majanduslikel eesmärkidel.

Kas juurdepääs Itaalia äriregistrile on tasuta?

Juurdepääs registrile ja piiratud hulgale teabele (näiteks äriühingu nimi ja aadress) on tasuta. Online-juurdepääs tervikteabele on võimalik aga ainult taotluse alusel ja tasu eest.

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Itaalia äriregistrit peavad kaubandus-, tööstus-, käsitööliste ja põllumajanduskodade asjakohased bürood. Neid büroosid nimetatakse äriregistri büroodeks (uffici del Registro delle Imprese) ning need tegutsevad asukohajärgselt pädeva kohtu määratud kohtuniku järelevalve all (kohtunik kontrollib üksikute registritoimingute vormilist õigsust) ning majandusarengu ministeeriumi haldusjärelevalve all.

Praegusel kujul loodi Itaalia äriregister pärast 1993. aasta reformi (1993. aasta seaduse nr 580 artikkel 8), mis rakendati 1995. aasta määrusega (vabariigi presidendi 1995. aasta dekreet nr 581).

Selle reformi tulemusena viidi seni kaubandusasju menetlevate kohtute registriosakondades ainult paberil peetud äriregister kaubandus-, tööstus-, käsitööliste ja põllumajanduskodade alla, et need saaksid registrit pidada täielikult arvutiseeritud kujul, muutes registris sisalduva teabe ja dokumendid kogu riigis täielikult ja koheselt kättesaadavaks.

Asjaomaseid sätteid täiendati hiljem 2000. aasta seaduse nr 340 artikliga 31, mille kohaselt on peaaegu igat liiki ettevõtjad (eelkõige kõik äriühingud) kohustatud registreerimisavalduste ja lisatavate dokumentide koostamisel ja äriregistrile esitamisel kasutama digitaalallkirja ja IKT vahendeid.

Pärast täiendavaid seadusemuudatusi (2007. aasta dekreetseaduse nr 7 artikkel 9) peavad kõik ettevõtjad, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad, täitma äriregistri nõudeid seoses aruandlusega, kasutades digitaalallkirja ja elektroonilisi kanaleid.

Enne ettevõtja registreerimist kontrollib asjakohane äriregistri büroo (vastavalt vabariigi presidendi 1995. aasta dekreedi nr 581 artikli 11 lõikele 6) järgmist:

a) kas avaldus on autentne;

b) kas avalduse vorm on nõuetekohaselt täidetud;

c) kas tegevus või asjaolu, millega seoses registreerimist taotletakse, vastab õigusnõuetele;

d) kas on lisatud õigusaktide kohaselt nõutavad dokumendid;

e) kas on täidetud kõik muud registreerimiseks vajalikud õiguslikud tingimused.

Tuleb samuti märkida, et peaaegu kõik äriühingutega seotud dokumendid, mis kantakse äriregistrisse, koostab notar. Vabariigi presidendi 1995. aasta dekreedi nr 581 artikli 11 lõikes 4 on sätestatud järgmine: „Registrisse kandmiseks esitatakse originaaldokument ning eradokumendi puhul, mida ei anta notari hoiule, peab allkirja õigsus olema kinnitatud. Muudel juhtudel esitatakse tõestatud koopia. Väljavõte antakse hoiule autentses vormis vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 2718.”

Tsiviilseadustiku artiklis 2193 on sätestatud järgmine.

1. Kui seaduse alusel registreerimisele kuuluvat teavet ei ole registrisse kantud, ei saa sellele kolmandate isikute vastu tugineda isik, kes oli kohustatud registreerimist taotlema, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et asjaomased kolmandad isikud olid sellisest teabest teadlikud.
2. Kolmandad isikud ei saa väita, et nad ei olnud teadlikud seaduse alusel registreerimisele kuuluvast teabest, kui asjaomane teave on registrisse kantud.
3. See ei piira mis tahes eriõigusnormide kohaldamist.

Itaalia äriregistri ajalugu

Itaalia äriregister loodi 1993. aastal.

Lingid

Euroopa Äriregister

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

ELi liikmesriikide äriregistrid - Küpros

Sellel lehel on sissejuhatav tekst Küprose äriregistri kohta.

Äriühingute talitus tegeleb Küprose äriühingute, välismaa äriühingute ja ühisettevõtete registreerimise, nende tegevuse jälgimise, kontrollimise ja lõpetamisega ning ärinimede registreerimise ja kustutamisega ning kuulub energia-, kaubandus-, tööstus- ja turismiministeeriumi äriregistri ja pankrotihalduse osakonna haldusalasse.

Internetis on võimalik saada järgmisi teenuseid:

• Juurdepääs äriühingute talitusele esitatavatele dokumentidele ja taotlustele.
• Kodanikel on võimalik saada teavet iga esitatud dokumendi ja taotluse eest maksmisele kuuluvate tasude ja lõivude kohta.
• Tutvuda on võimalik äriühingute talitust käsitlevate statistiliste andmetega.

Millist teavet Küprose äriregister pakub?

Igaühel on võimalik interneti vahendusel teada saada, kas teatav ettevõtja on äriregistrisse kantud ja milline on selle ettevõtja õiguslik seisund (registrisse kantud või registrist kustutatud). Võimalik on teha veebiotsing kõigi äriühingute kohta ja kontrollida äriühingute elektroonilises toimikus olevaid dokumente.

Äriregistri ja pankrotihalduse osakond vastutab äriregistri pidamise eest.

Kas juurdepääs Küprose äriregistrile on tasuta?

Põhilisele äriühinguid puudutavale teabele on juurdepääs interneti teel tasuta.

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Registris olevate dokumentide usaldusväärsus on tagatud äriühingute seadusega. Äriühingute seaduse 113. peatükis on sellise teabe usaldusväärsus, mida antakse kolmandatele isikutele direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 punkti a alusel, tagatud järgmiste sätetega:

Artikkel 365

Registris peetavate dokumentide kontrollimine, esitamine ja tõendamine.

Artikkel 365A

Äriregistri pidaja teade andmete haldamise kohta – esmatähtsaks peetakse äriregistrisse kantud või Küprose Vabariigi ametlikus väljaandes avaldatud andmeid.

Artikli 365B lõige 7

Äriregistri pidaja kindlustab, et lõikes 2 osutatud aktid ja dokumendid on standardteate vormis kättesaadavad ELi-sisese registritevahelise elektroonilise süsteemi kaudu ning elektrooniliselt ligipääsetavad, tagades kooskõla minimaalsete teabeedastuse ohutusnõuetega.

Artikkel 366

Selle tagamine, et ettevõtjad järgivad kohustust esitada registripidajale aruanded (sealhulgas raamatupidamise aastaaruande ja igaaastase finantsaruande). (Artiklid 118–121).

Kuidas teha päringuid Küprose äriregistris?

Päringuid saab teha nime ja/või registrinumbri järgi. Rohkem teavet selle kohta, kuidas päringuid teha, saab otsingulehelt.

Äriregistri ajalugu

Äriregistri ja pankrotihalduse osakonna elektrooniline register hõlmab kõiki 1923. aastast kuni tänaseni registreeritud ettevõtjaid, sealhulgas välismaa äriühinguid, ühisettevõtteid ning nende ärinimesid.

Lingid

Äriregistri ja pankrotihalduse osakond (Τμήμα Εφόρου Εταιρειών και Επίσημου Παραλήπτη)

Energia-, kaubandus-, tööstus- ja turismiministeerium

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

ELi liikmesriikide äriregistrid - Läti

Sellel teabelehel antakse ülevaade Läti äriregistrist.

Millist teavet Läti äriregister pakub?

Läti Vabariigi äriregister (Latvijas Republikas Uzņēmumu reģistrs) on Läti avalik-õiguslik asutus, kus registreeritakse ettevõtted (äriühingud), kauplejad, nende filiaalid ja esindused ning nende põhikirjas tehtud muudatused ja tehakse muid õigusaktidega ette nähtud toiminguid. Äriregistris registreeritakse ka meediaettevõtted, ühendused ja sihtasutused, kommertspandid, kontrollivad osalused, abieluvaralepingud ning avaliku ja erasektori partnerluslepingud, erakonnad, vahekohtud, ametiühingud, usuühingud ja -institutsioonid ning maksejõuetusmenetlused.

Kas juurdepääs äriregistrile on tasuta?

Ei, juurdepääs Läti e-äriregistrile ei ole tasuta.

Äriregistri veebisaidil olevate otsingufunktsioonide abil on siiski võimalik saada äriregistrisse kantud juriidiliste isikute kohta tasuta järgmist põhiteavet:

• juriidilise isiku õiguslik vorm;
• registrijärgne asukoht;
• uus või praegune nimi või ärinimi ja varasem registreeritud või ajalooline nimi või ärinimi;
• registrinumber;
• ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) süsteemi kasutaja identifitseerimiskood (olemasolu korral);
• registreerimise kuupäev;
• juriidilise isiku registrist kustutamise kuupäev (või ümberkorraldamise kuupäev, kui registrist kustutamise põhjus on ümberkorraldamine);
• ümberregistreerimisele kuuluvate usuühenduste registrisse kandmise tähtpäev,
• ning kontrollida esindusõiguslikke isikuid.

Läti äriregister pakub võimalust saada tasuta kõigi registreeritud juriidiliste isikute kohta avatud andmetena järgmist teavet:

• registrinumber;
• juriidilise isiku nimi või ärinimi;
• juriidilise isiku õiguslik vorm;
• millises registris on juriidiline isik registreeritud;
• registreerimise kuupäev;
• teave juriidilise isiku registrist kustutamise või ümberkorraldamise kohta;
• juriidilise isiku registrist kustutamise kuupäev (või ümberkorraldamise kuupäev, kui registrist kustutamise põhjus on ümberkorraldamine);
• registrijärgne asukoht;
• ühenduste, sihtasutuste ja ametiühingute tegevusvaldkond.

See teave on saadaval csv-, txt- või xlsx-vormingus ja sellega saab tutvuda siin. Kasutaja saab valida andmete vormingu vastavalt sellele, mis otstarbel ta soovib andmeid kasutada. Andmeid ajakohastatakse iga päev.

Kõik äriregistri kanded avaldatakse elektrooniliselt ametliku väljaande Latvijas Vēstnesis veebisaidil. Sama avaldamiskord kehtib eraldi esitatud dokumentide kohta.

Kuidas teha päringuid Läti äriregistris?

Läti äriregistrist saab teavet kõigi registreeritud juriidiliste isikute ja õigustoimingute kohta.

Läti äriregistrist saab teavet tasuta registri veebisaidilt, kus kõik värskeimad andmed on kättesaadavad, ilma et oleks vaja end autentida, samal ajal kui registreeritud dokumendid, registritoimikutele lisatud dokumendid ja kõik varasemad andmed on kättesaadavad pärast autentimist Läti riikliku eID-kaardi, e-allkirja, panga identifitseerimisvahendite või autentimisteenuse EIDAS (ELi kodanike puhul) abil.

Kui äriregistrist on vaja saada kinnitus registreeritud juriidilise isiku, õigusliku asjaolu (lepingu) või füüsilise isiku kohta, esitatakse teabenõude vorm või taotlus isiklikult, posti teel või registri ametlikul e-posti aadressil pasts@ur.gov.lv turvalise elektroonilise allkirja ja digitaalse ajatempliga varustatud elektroonilise dokumendina. Teabenõudele tuleb lisada äriregistrile tehtud makse andmed (makset tõendav dokument, selle dokumendi koopia või internetipanga maksekorralduse väljatrükk). Teabenõude esitamisel tuleb täpsustada, millisel viisil soovitakse teavet saada (isiklikult, posti teel või e-posti teel).

Register väljastab dokumente juriidiliste isikute (osaühingud (SIA), ühingud, erakonnad jne) või õiguslike asjaolude (kommertspandi või lepingu) registreerimis- ja registritoimikute kohta. Registreerimistoimiku avalikus osas sisalduvad dokumendid (vastavalt Läti Vabariigi äriregistri seaduse artikli 4¹⁵ esimesele lõigule) on kättesaadavad internetis äriregistri veebisaidil ilma õigsust kinnitava tõendita tasuta ja kohe, kui need on lisatud toimikule või sinna skaneeritud.

Dokumendi koopia saamiseks koos selle õigsust kinnitava tõendiga tuleb esitada täidetud teabenõude vorm või vabas vormis taotlus. Dokumendi koopia väljastamine koos selle õigsust kinnitava tõendiga on tasuline. Seda teenust osutatakse kas posti või e-posti teel.

Läti Vabariigi äriregistri seaduse artikli 4¹⁵ esimeses lõigus nimetamata dokumentide saamiseks tuleb kirjalikus taotluses lisaks eespool nimetatule märkida taotluse põhjus ja teabe kasutamise eesmärk.

Tasude loetelu leiab internetist.

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Alates 1. augustist 2021 avaldatakse kõik äriregistri kanded ja kõik registreerimistoimikule lisatud dokumendid, mis on äriregistris ja vastavalt Läti Vabariigi äriregistri seaduse artikli 4¹⁵ esimesele lõigule registreerimistoimiku avalikus osas, elektrooniliselt ja tasuta äriregistri veebisaidil, tagades seega algusest peale nende kättesaadavuse üldsusele internetis. Kõik enne 31. juulit 2021 äriregistrisse tehtud kanded ja kogu teave konkreetsete dokumentide kohta on avaldatud ametlikus väljaandes Latvijas Vēstnesis.

Kanded arvatakse avaldatuks nende tegemisele järgneval päeval (st pärast südaööd) ja dokumendid arvatakse avaldatuks järgmisel päeval pärast nende lisamist registreerimistoimikule (st pärast südaööd). Kolmandad isikud saavad äriregistri kannetele tugineda alles pärast nende avaldamist, välja arvatud juhul, kui asjaomane teave oli kolmandale isikule enne avaldamist teada. Kui aga kolmas isik suudab tõendada, et ta ei teadnud ega saanud avaldatud teavet teada, siis ei saa sellele teabele tugineda õigustoimingutes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast teabe avaldamist.

Kui äriregistrisse kantav teave kantakse sinna ebaõigesti või selline teave avaldatakse ebaõigesti, võib kolmas isik tugineda avaldatud teabele selle isiku suhtes, kelle huvides teave avaldati, kuid mitte juhul, kui kolmas isik oli teadlik sellest, et äriregistris avaldatud teave ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. Üksikasjalikumat teavet saab äriseadustiku artiklitest 11 ja 12.

Kuidas Läti äriregistriga ühendust võtta?

Kontaktandmed:

E-post: pasts@ur.gov.lv

Külastajatel on võimalus kohtuda asutuse juhiga tingimusel, et nad täpsustavad lahendust vajava küsimuse või probleemi, külastuse aja ja oma kontaktandmed.

Läti äriregistri ajalugu

Läti Vabariigi äriregister loodi 1. detsembril 1990.

Lingid

Läti Vabariigi äriregister
Euroopa äriregister (juurdepääs Lursofti kaudu)

Riikliku registri asutamise lugu

Millal register loodi?

Juriidiliste isikute register, millega asendati varasem ettevõtlusregister ning avalik-õiguslike organisatsioonide ja muude asutuste eraldi registreerimissüsteemid, võeti kasutusele 1. jaanuaril 2004.

Juriidiliste isikute registreerimine algas Leedus 1990. aasta oktoobris kohalike omavalitsuste registrites, samal ajal kui avalik-õiguslikud organisatsioonid registreeriti eraldi ministeeriumide ja muude asutuste juures.

Millal register digitaliseeriti?

Juriidiliste isikute registri digitaliseerimine algas 1990. aastal. Nüüdseks on register täielikult digitaliseeritud.

Millised on selles valdkonnas praegu kohaldatavad õigusaktid?

Leedu Vabariigi tsiviilseadustik, juriidiliste isikute registri seadus ja konkreetses õiguslikus vormis juriidiliste isikute tegevust reguleerivad seadused, nt aktsiaseltside seadus, juriidiliste isikute registrit käsitlevad õigusaktid.

Kohaldatakse ka muid juriidiliste isikute tegevust käsitlevaid seadusi, näiteks juriidiliste isikute maksejõuetuse seadus jne.

Millist teavet äriregister pakub?

Kellel on juurdepääs registrile?

Leedu juriidiliste isikute registris olev teave, seal hoitavad dokumendid ja muu registrile esitatud teave on avalikud. Igal isikul, kes on esitanud taotluse, milles on märgitud, mis eesmärgil ja millisel õiguslikul alusel andmeid kasutatakse, on õigus saada juriidiliste isikute registrist andmeid ja seal hoitavate dokumentide koopiaid.

Millist teavet äriregister sisaldab?

Milliseid andmeid seal hoitakse? (Millised üksused kantakse avalikku registrisse? Teave maksejõuetuse kohta, finantsaruanded ...)

Juriidilise isiku registrikood; tema nimi; registrijärgne asukoht; juriidilise isiku juhtorganid; andmed juriidilise isiku juhtorganite liikmete, likvideerijate või pankrotihaldurite kohta; andmed isikute kohta, kellel on õigus juriidilise isiku nimel tehinguid teha; reegel, mis lubab isikutel tegutseda juriidilise isiku nimel; juriidilise isiku suhtes kehtivad tegevuspiirangud; majandusaasta algus- ja lõppkuupäev; tegevuse ajavahemik, kui see ajavahemik on piiratud; juriidilise isiku õiguslik seisund (pankrotis, likvideerimisel, ümberkorraldamisel või saneerimisel); teave selle kohta, et juriidiline isik tegutseb usaldusfondi või äri- ja haldusteenuste pakkujana, virtuaalvääringute vahetajana või virtuaalvääringu rahakoti haldajana; kui aktsiaseltsil või osaühingul on üks aktsionär/osanik: andmed äriühingu aktsionäri/osaniku kohta, kõigi aktsiate/osade omandamise kuupäev, äriühingu kõigi aktsiate/osade või osade aktsiate/osade teistele isikutele võõrandamise kuupäev; andmed järelevalveorganite liikmete kohta; andmed juriidilise isiku filiaali või esinduse kohta; raamatupidamise aastaaruannete pealkirjad või seaduses sätestatud juhtudel konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete pealkirjad ning nende allkirjastamise ja juriidiliste isikute registrile esitamise kuupäevad jne.

Milliseid dokumente arhiveeritakse/säilitatakse (toimikud, dokumendikogu, põhikiri, üldkoosolekute protokollid ...)?

Registriandmete päringud; aktsionäride/osanike koosolekute protokollid ja otsused; kollegiaalsete juhtorganite koosolekute protokollid ja otsused; põhikirjad/määrused; välisriigi juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste asutamislepingud; majandusaasta finantsaruanded või seaduses sätestatud juhtudel majandusaasta konsolideeritud finantsaruanded; varade hindamisaruanded jne.

Kuidas teha päringuid (ja millised on olemasolevad otsingukriteeriumid)?

Registris kohapeal

Otsinguid saab teha registris kohapeal.

Registri veebisaidil

Otsinguid saab teha registri veebisaidil.

Millised on olemasolevad otsingukriteeriumid?

Otsingut on võimalik teha juriidilise isiku registrikoodi, nime või nime osa järgi.

Kuidas saada dokumente?

Kas neid saab tasuta?

Dokumente tasuta ei saa.

Tasu eest?

Andmete, teabe ja dokumentide koopiate registrist saamiseks tuleb tasuda Leedu Vabariigi valitsuse kehtestatud lõiv.

Kuidas saada registri dokumendi väljavõtet, tõestatud koopiat või ärakirja?

Juriidiliste isikute registrist saab tellida tõestatud väljavõtte internetis iseteenindussüsteemi kaudu, e-posti või posti teel või klienditeeninduses.

Juriidiliste isikute registrist saab tellida dokumendi tõestatud koopia e-posti või posti teel või klienditeeninduses. Dokumendi tõestamata koopia võib tellida ja saada veebipõhiselt iseteenindussüsteemi kaudu.

Dokumendi väljavõtte või koopia väljastamise eest võetakse Leedu Vabariigi valitsuse kehtestatud tasu.

Registreerimismenetlus

Kuidas alustada registreerimismenetlust (kuidas esitada taotlusi registrisse, dokumentide tõestamine, millist liiki dokumendid tuleb lisada)?

Äriregistris kohapeal

Registreerimismenetluse saab algatada äriregistris kohapeal.

Juriidilise isiku registreerimiseks juriidiliste isikute registris tuleb esitada järgmised dokumendid:

1. ettenähtud vormis taotlus juriidilise isiku registreerimiseks;
2. juriidilise isiku asutamise dokumendid;
3. muud seaduses ette nähtud dokumendid.

Notar või justiitsministeerium kontrollib registri volitatud andmetöötlejale esitatud andmete õigsust, asutamisdokumentide vastavust õigusnormidele ning seda, kas juriidilise isiku, filiaali või esinduse, muudetud andmete ja asutamisdokumentide ning filiaali või esinduse eeskirjade registreerimine või sisestamine on võimalik, kuna seadustes või asutamisdokumendis sätestatud kohustused on täidetud ja seadustes või asutamisdokumentides sätestatud asjaolud on tekkinud.

Internetis

Kõige levinumaid juriidilise isiku õiguslikke vorme, nagu osaühingud, väikesed partnerlused, eraettevõtted, avalik-õiguslikud asutused, ühingud ning heategevus- ja toetusfondid, saab asutada internetis. Need moodustavad umbes 80% kõigist juriidiliste isikute registrisse kantud juriidilistest isikutest.

Dokumendid võib esitada elektrooniliselt otse registri volitatud andmetöötlejale Registrite Keskuse iseteenindussüsteemi kaudu, tingimusel et asutaja saab anda kvalifitseeritud e-allkirja; dokumendid koostatakse vastavalt heakskiidetud mallidele (määrused, põhikiri, asutamisdokument või asutamisleping); juriidilise isiku nimes ei tohi kasutada riigi lühinime („Lietuva“); kui ruumid ei kuulu asutajale, on olemas elektrooniliselt allkirjastatud tõend ruumide omanike nõusoleku kohta ruumide kasutamiseks registrijärgse asukoha registreerimiseks; osaühingu osade eest tasutakse rahalise sissemaksega; ühingu, avalik-õigusliku asutuse või heategevus- ja toetusfondi eesmärgid ja tegevusvaldkonnad on kooskõlas avalik-õiguslike juriidiliste isikute eesmärkide ja tegevusvaldkondade liigitusega; heategevus- ja toetusfondil puudub sihtkapital.

Kuidas esitatud taotlusi läbi vaadatakse?

Esitatud dokumentide läbivaatamisel teeb registri volitatud andmetöötleja kindlaks, kas:

1. esitatud taotlus juriidilise isiku registreerimiseks (registrisse kantavate andmete ja dokumentide muutmine, andmete kustutamine) vastab ettenähtud vormile või kas kõik dokumendid on esitatud;
2. tsiviilseadustiku artikli 2.46 lõikes 4 osutatud tähtaegu ei ole ületatud;
3. registrile esitatud andmed ja dokumendid on omavahel kooskõlas, selged ja ei ole eksitavad;
4. dokumentide vorm või sisu ei ole vastuolus seadusega.

Registri volitatud andmetöötleja võib keelduda juriidilise isiku registreerimisest ainult siis, kui esineb üks eespool nimetatud asjaoludest.

Kui saadud taotluse andmed ja asutamisdokumendid on tõestanud notar või justiitsministeerium, ei kontrolli registri volitatud andmetöötleja esitatud andmete õigsust ega dokumentide sisu vastavust õigusaktidele.

Registreerimise õiguslikud tagajärjed

Kannete mõju kolmandatele isikutele vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 17

Juriidiliste isikute registris olevad andmed ja teave loetakse õigeks seni, kuni neid ei vaidlustata Leedu Vabariigi seadustes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras.

Erinevused registrikande ja selle avaldamise vahel

Avaldamine põhineb registri kinnitatud kannetel ja vastuolude puudumisel. Teated koostatakse automaatselt teabe avaldamisel juriidiliste isikute registrisse kantud andmete alusel.

Kes vastutab andmete õigsuse eest?

Juriidilise isiku juhtorgan vastutab esitatud dokumentide ja andmete õigsuse eest ning nende õigeaegse esitamise eest registri volitatud andmetöötlejale, kui seaduses või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

Andmekaitsemenetlused

Andmesubjekti õigusi käsitlevad menetlused seoses tema isikuandmete avaldamise ja hoidmisega

Registris olevad andmed, teave ja dokumendid on avalikud. Iga isik võib tutvuda registris olevate andmete, teabe ja dokumentidega seadustes ja juriidiliste isikute registrit reguleerivates õigusnormides sätestatud korras. Andmete vastuvõtjad võivad registri andmeid kasutada ainult nende kättesaamisel osutatud eesmärgil, ulatuses ja viisil. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

Kontaktandmed

Juriidiliste isikute registri volitatud andmetöötleja on riigile kuuluv Registrite Keskus.

Tel: +370 5 268 8262

E-post: info@registrucentras.lt

Kasulikud lingid

https://www.registrucentras.lt/p/671

https://www.registrucentras.lt/en/

Riikliku registri ajalugu

Millal register loodi?

23. detsembri 1909. aasta seadusega loodi äriühingute register, mis hõlmas ainult füüsilisi isikuid. 1972. aastal loodi Euroopa õigusaktide tõukel äriregister. 1987. aastal liideti need kaks registrit üheks äriregistriks. Alates 2003. aastast toimib äriregister justiitsministri vastutusalas ning selle haldamine on tehtud ülesandeks majandushuviühingule LUXEMBOURG BUSINESS REGISTERS.

Millal see digiteeriti?

Äriregistri digiteerimist alustati 2006. aastal ja see viidi lõpule 2007. aastal. Äriregister on nüüd täielikult otsitava sisuga ja saadaval ainult elektrooniliselt.

Millised on praegu kohaldatavad õigusaktid?

• 19. detsembri 2002. aasta muudetud seadus äriregistri ning raamatupidamise ja raamatupidamise aastaaruannete kohta;
• suurhertsogi 23. jaanuari 2003. aasta muudetud määrus, millega rakendatakse 19. detsembri 2002. aasta seadust äriregistri ning raamatupidamise ja raamatupidamise aastaaruannete kohta;
• ministri 27. mai 2016. aasta muudetud määrus, millega sätestatakse ametlikus elektroonilises teatajas (Recueil électronique des sociétés et associations) avaldamiseks mõeldud dokumentide esitamiskriteeriumid ja vorm.

Millist teavet äriregister pakub?

–

Kellel on juurdepääs registrile?

Äriregister on avalik register.

Millist teavet äriregister sisaldab?

Millist liiki andmed on salvestatud? (Millised üksused avalikku registrisse kantakse? Teave maksejõuetuse kohta, finantsaruanded jne)

Äriregistris tuleb registreerida järgmised üksused:

• füüsilisest isikust kauplejad;
• äriühingud;
• majandushuviühingud ja Euroopa majandushuviühingud;
• filiaalid, mille on Luksemburgi Suurhertsogiriigis loonud äri- ja tsiviilõiguse alusel tegutsevad äriühingud, majandushuviühingud ja Euroopa majandushuviühingud, mille suhtes kohaldatakse teise riigi õigust;
• tsiviilõiguse alusel tegutsevad äriühingud;
• mittetulundusühingud ja sihtasutused;
• pensionihoiuühistud;
• põllumajandusühistud;
• riigi ja kohalike omavalitsuste avalik-õiguslikud asutused;
• vastastikused kindlustusseltsid;
• usaldusühingud;
• avatud investeerimisfondid ja väärtpaberistamisfondid;
• vastastikused ühingud.

Kõik äriregistris säilitatavad andmed on seadusega sätestatud ja sõltuvad asjaomase üksuse õiguslikust vormist.

Üldiselt kogutakse kaht liiki teavet:

• juriidilised andmed (nimi, registrijärgse asukoha aadress, kapital, seaduslikud esindajad, majandusaasta, kohtulahendi andmed jne);
• finantsandmed (raamatupidamise aastaaruanded).

Milliseid dokumente säilitatakse? (toimikud, dokumendikogud, põhikirjad, üldkoosolekute protokollid jne)

Äriregistris säilitatakse üksnes seadusega ettenähtud dokumente. Esitatavate dokumentide loetelu sõltub asjaomase üksuse õiguslikust vormist.

Kõik äriregistrisse kantud üksuse kohta esitatud dokumendid koondatakse asjaomase üksuse elektroonilisse toimikusse ning neid säilitatakse äriregistris.

Äriregistris säilitatakse seega järgmisi dokumente (loetelu ei ole ammendav):

• põhikirjalised asutamis- ja muutmisaktid;
• kooskõlastatud põhikiri;
• registrijärgse asukoha, esindajate, partnerite, raamatupidamise auditeerimise eest vastutavate isikute muutmise protokollid või protokolliväljavõtted;
• äriregistrisse kantud üksust puudutavate kohtulahendite väljavõtted;
• raamatupidamisdokumendid;
• äriregistrisse kantud üksuse lõpetamise aktid või aktide väljavõtted;
• ühinemislepingute projektid jne.

Kuidas teha päringuid (ja millised on otsingukriteeriumid)?

Kohapeal

Äriregistriga saab tutvuda otse äriregistri veebisaidil, mis on täielikult elektrooniline. Vajalike arvutiseadmete puudumisel saab aga pöörduda füüsilisse kontorisse Luxembourgis, kus saab teha otsinguid selleks ette nähtud arvutis.

Registri veebisaidil

Toimikuid saab otsida ja vaadata äriregistri veebisaidil, klõpsates menüüs pealkirja „Services offered“ (pakutavad teenused) all valikul „Search for an RCS file“ (otsi äriregistri toimikut).

Toimikus olevate dokumentide vaatamiseks peab kasutaja veebisaidile sisse logima, luues isikliku konto või ilma selleta.

Millised on otsingukriteeriumid?

Avalikud otsingud tehakse asjaomase üksuse registrinumbri või nime järgi.

Kuidas saada dokumente?

Kas neid saab tasuta?

Äriregistrisse kantud dokumendid on kättesaadavad tasuta. Toimikuga tutvudes saab säilitavat dokumenti vaadata, klõpsates asjaomasel PDF-faili ikoonil.

Tasu eest?

Äriregistri haldaja väljastatavaid väljavõtteid, tõendeid ja kinnitatud ärakirju saab tasu eest.

Kuidas saada registrist väljavõtet, kinnitatud ärakirja või dokumentide ärakirju?

Väljavõtteid ja tõendeid saab tellida veebisaidi menüü „Services offered“ (pakutavad teenused) kaudu.

Säilitatava dokumendi kinnitatud ärakirja saab tellida, kui avada üksuse elektrooniline toimik ja teha linnuke kasti „certified“ (kinnitatud), mis on säilitatava dokumendi vaatamiseks mõeldud PDF-faili ikooni kõrval.

Registreerimismenetlus

Kuidas alustada registreerimismenetlust (kuidas esitada taotlusi registrile, dokumentide kinnitamine, millist liiki dokumendid tuleb lisada)?

Kohapeal

Äriregistri kasutajatugi on avatud kõigile, kes registrist midagi vajavad. Äriregistri ametnik aitab inimest elektrooniliste toimingute tegemisel. Selle teenuse saamiseks on vaja eelnevalt aeg broneerida.

Internetis

Kõik äriregistris tehtavad toimingud nõuavad äriregistri veebisaidile sisselogimist.

Taotluse esitamise / registreerimise eesmärgil sisselogimiseks peab olema luxtrusti või eIDASe sertifikaat ja tuleb luua kasutajakonto. Pärast sisselogimist peab kasutaja valima protsessi alustamiseks menüü „Electronic filing“ (elektrooniline taotluste esitamine).

Kuidas registreerimistaotlusi töödeldakse?

Kui kasutaja on oma dokumendi esitamise / registreerimise taotluse vormistanud, viib äriregistri haldaja kolme päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist läbi õigusliku lühikontrolli. Selle raames kontrollitakse erineva esitatud teabe järjepidevust ja seda, kas kogu nõutav teave on edastatud ja kas esitatud teabe/dokumendi esitamiseks või registreerimiseks on õiguslik alus.

Kui taotlus on mittetäielik või vigane või ei vasta seadusele, tagastatakse see kasutajale, et viimane taotlust kontrolliks ja selle parandaks.

Registreerimise õiguslikud tagajärjed

Registreerimise mõju kolmandatele isikutele vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 17

Akt või teave avaldatakse, esitades selle äriregistrile, mille järel avaldatakse see ametlikus elektroonilises teatajas (Recueil électronique des sociétés et associations – RESA). Pärast teabe esitamist äriregistrile on see kättesaadav äriregistri veebisaidil. Ametlikus elektroonilises teatajas avaldamine toimub 15 päeva jooksul pärast teabe esitamist ja praktikas tavaliselt esitamise päeval.

Aktidele või nende väljavõtetele saab tugineda kolmandate isikute vastu ainult alates nende ametlikus elektroonilises teatajas avaldamise päevast, välja arvatud juhul, kui äriühing suudab tõendada, et need kolmandad isikud olid asjaomastest aktidest eelnevalt teadlikud. Kolmandad isikud võivad siiski tugineda veel avaldamata aktidele või nende väljavõtetele. Kui tehing toimub enne 16 päeva möödumist avalikustamisest, ei ole asjaomased aktid ja nende väljavõtted õiguslikult siduvad kolmandatele isikutele, kes suudavad tõendada, et nad ei saanud aktidest ega nende väljavõtetest teadlikud olla.

Erinevused registrikande ja avaldatud kande vahel

Kui äriregistrile esitatud teksti ja ametlikus elektroonilises teatajas avaldatud teksti vahel on erinevusi, ei ole avaldatud tekst kolmandatele isikutele õiguslikult siduv. Kolmandad isikud võivad siiski ise sellisele tekstile tugineda, välja arvatud juhul, kui äriühing suudab tõendada, et kolmandad isikud olid äriregistrile esitatud tekstist teadlikud.

2016. aastal läbiviidud reformi tulemusena sai äriregistri haldajast ka ametliku elektroonilise teataja haldaja ja seetõttu ei ole enam ohtu, et esitatud ja avaldatud teksti vahel tekiks lahknevusi.

Kes vastutab registrikannete õigsuse eest?

Taotlused sellistele toimingutele juurdepääsuks või nende parandamiseks või piiramiseks, mille puhul äriregistri haldaja on alltöövõtja ja mille vastutav töötleja on justiitsminister, tuleb saata majandushuviühingule Luxembourg Business Registers (e-posti aadressil helpdesk@lbr.lu või posti teel järgmisel aadressil: G.I.E. LUXEMBOURG BUSINESS REGISTERS, for the attention of the Data Protection Officer, L-2961 Luxembourg), kes edastab need justiitsministeeriumi andmekaitseametnikule.

Kooskõlas kehtivate õigusnormidega säilitatakse äriregistris sisalduvaid andmeid 20 aastat alates registreeritud üksuse toimiku kustutamisest.

Taotluses sisalduvate andmete õigsuse eest vastutab taotluse esitanud isik.

Andmekaitsepõhimõtted

Andmesubjekti õigusi käsitlevad menetlused seoses tema isikuandmete avaldamise ja säilitamisega

Taotlused sellistele toimingutele juurdepääsuks või nende parandamiseks või piiramiseks, mille puhul äriregistri haldaja on alltöövõtja ja mille vastutav töötleja on justiitsminister, tuleb saata majandushuviühingule Luxembourg Business Registers (e-posti aadressil helpdesk@lbr.lu või posti teel järgmisel aadressil: G.I.E. LUXEMBOURG BUSINESS REGISTERS, for the attention of the Data Protection Officer, L-2961 Luxembourg), kes edastab need justiitsministeeriumi andmekaitseametnikule.

Kooskõlas kehtivate õigusnormidega säilitatakse äriregistris sisalduvaid andmeid 20 aastat alates registreeritud üksuse toimiku kustutamisest.

Kontaktandmed

Kasulikud lingid

Majandushuviühingu Luxembourg Business Registers veebisait

Äriregistri portaal

Millist teavet Ungari äriregister pakub?

Äriregister sisaldab teavet registreeritud äriühingute ja äriühingu dokumentide kohta, mille alusel äriühing on registrisse kantud. Äriregistri andmeid (sellesse kantud äriühingute kohta) haldavad kohtud, kellel on asjaomane pädevus. Teavet äriühingute kohta ja äriühingute dokumente säilitatakse elektrooniliselt. Juurdepääs kohtu juures peetavasse äriregistrisse kantud andmetele äriühingu kohta on tasuta ning andmetega saab tutvuda justiitsministeeriumi äriühingute teabe ja elektroonilise registreerimise talituse veebisaidil (https://www.e-cegjegyzek.hu/)

Juurdepääs on järgmisele päringu tegemise ajal äriregistris olevale (kehtivale või tühistatud) teabele:

• äriühingu registreerimisnumber;
• äriühingu nimi;
• registrijärgne asukoht (székhely);
• äritegevuse koht(kohad) (telephelyek);
• harukontor(id) (fióktelepek);
• tegevusala(d);
• emiteeritud kapital;
• maksukohustuslasena registreerimise number;
• võimalik teave pankroti-või likvideerimismenetluse algatamise kohta;
• kanne selle kohta, et (endine) juhatuse liige või esimees ei saa olla tsiviilseadustikku käsitleva 2013. aasta V seaduse jao 3:22 kohaselt mõne muu ettevõtjate ühenduse juhatuse liige või esimees.

Iga nädala esimesel päeval ajakohastatakse järgmist teavet:

1. Kogu teave äriregistris olevate äriühingute kohta (talletatud väljavõte) (tárolt cégkivonat) ning andmed registreerimistaotluste ja veel registreerimata muudatuste kohta.
2. Äriühingu andmed on järgmised:

• juriidiliste isikute, äriühingute, kellel ei ole juriidilise isiku staatust (jogi személyiség nélküli gazdasági társaság), ja muude ühingute omanikud (liikmed või osanikud) ja nende esindajad;
• esindusõigus, füüsilise isiku kuulumine nõukogusse.

Nädala esimesel päeval ajakohastatud andmeid on võimalik leida otsingumootoriga.

Äriregistris säilitatakse äriühingute andmeid ka muude kriteeriumide alusel (juurdepääs on olemas ka andmetele, mis enam ei kehti) ning lisaks sellele on olemas ka juurdepääs äriühingute dokumentidele. Juurdepääs andmetele on olemas nii kohtute kui ka äriühingute andmete talituse kaudu. Äriühingute dokumentide autentse või tõestamata koopia ja äriühingute andmete saamiseks tuleb tasuda halduslõiv.

Kas juurdepääs Ungari äriregistrile on tasuta?

Ungari äriregistri andmed on eespool osutatud ulatuses tasuta kättesaadavad aadressil https://www.e-cegjegyzek.hu/?ceginformacio. Täiendavaid andmeid on võimalik saada tasu eest.

Kuidas teha päringuid Ungari äriregistris?

Teavet äriühingute kohta on võimalik otsida, kasutades ühte järgmistest kriteeriumitest:

- äriühingu nimi;

- äriühingu registreerimisnumber;

- maksukohustuslasena registreerimise number.

Kui usaldusväärne on äriregistris esitatud teave?

Direktiivi 2009/101/EÜ artiklis 2 osutatud andmed Ungaris registreeritud äriühingute kohta on internetis tasuta kättesaadavad.

Ungaris pakub avalikku teavet äriühingu kohta kohus, kes teabe registrisse kandis, äriühingute andmete talitus või see teave avaldatakse Äriühingute Teatajas (Cégközlöny). Äriühingute Teataja on justiitsministeeriumi ametlik ajaleht ja sellega saab tasuta tutvuda aadressil http://www.e-cegkozlony.gov.hu/. Kui avaldatakse äriregistriandmeid kapitaliühingu või piiratud vastutusega äriühingu kohta, avaldab andmed registreerinud kohus Äriühingute Teatajas ka äriühingu põhikirja ja kõik selle muudatused, ajakohastades neid iga päev.

Äriregistri andmeid haldavad kohtud, kellel on asjaomane pädevus. Teavet äriühingute kohta ja äriühingute dokumente säilitatakse elektrooniliselt. Juurdepääs kohtu juures peetavasse äriregistrisse kantud andmetele äriühingu kohta on tasuta ning andmetega saab tutvuda justiitsministeeriumi äriühingute teabe ja elektroonilise registreerimise talituse veebisaidil (https://www.e-cegjegyzek.hu/)

Ungari äriregistri ajalugu

Alates 1993. aasta juulist, mil ettevõtete teabe ja registreerimise riiklik süsteem (Országos Céginformációs és Cégnyilvántartási Rendszer) täielikult tööle rakendati, säilitatakse äriregistri andmeid elektrooniliselt kohtute juures.

Kohtutevaheline side toimib minutitega.

Riikliku registri ajalugu

Millal register loodi?

Malta äriregister (MBR) on valitsusasutus, millele anti 2018. aastal teisese õigusaktiga nr 595.27 autonoomia. Enne seda oli äriregister Malta finantsteenuste ameti (MFSA) osa. Äriregistrile anti äriühingute seaduse (Malta seadustekogu 386. peatükk) ja muude kohaldatavate seaduste alusel kõik äriühingute registripidajaga seotud õigused ja kohustused.

Millal see digiteeriti?

Esialgu töötati 2004. aastal välja veebipõhine süsteem. Aastate jooksul tehti erinevaid arendusi, mille eesmärk on paremini teenindada kodanike, ettevõtjast teenusepakkujate ja äriühingute endi vajadusi. Äriregistri veebipõhises süsteemis toimub praegu põhjalik uuendamine, et pakkuda nüüdisaegsemat digiteenust. See põhineb kõrgetasemelisemal tehnoloogial, mis sisaldab muu hulgas funktsiooni, mis võimaldab isikul anda digitaalallkirju ja asutada tõhusamat tehnoloogilist süsteemi kasutades internetis äriühingu. Süsteem peaks olema täielikult uuendatud ja digiteeritud 2021. aasta lõpus / 2022. aasta alguses.

Millised on praegu kehtivad õigusaktid?

Äriregistri asutamise seadus on teisene õigusakt nr 595.27. Mitmesuguste õigusaktidega on aga äriregistri volitusi ja ülesandeid veelgi mitmekesistatud, samuti on nendega juriidilistele isikutele ja äriühingute töötajatele ette nähtud ülesandeid ja kohustusi. Need õigusaktid on järgmised:

Malta seadustekogu 386. peatükk, äriühingute seadus;

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.01, äriühingute seaduse eeskirjad (vormid);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.02, äriühingute seaduse eeskirjad (muutuva aktsiakapitaliga investeerimisühingud);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.03, äriühingute seaduse eeskirjad (tasud);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.04, äriühingute seaduse eeskirjad (fikseeritud aktsiakapitaliga investeerimisühingud);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.05, äriühingute jätkamise eeskirjad;

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.06, äriühingute seaduse eeskirjad (kohaldatavus offshore äriühingutele);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.07, äriühingute seaduse kohaldatavus äripartnerluse määruse ja Malta finantsteenuste ameti seaduse alusel asutatud ja registreeritud offshore äriühingutele;

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.08, äriühingute seaduse eeskirjad (Euroopa majandushuviühing);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.09, äriühingute seaduse eeskirjad (muutuva aktsiakapitaliga investeerimisühingud pensioniskeemide või pensionifondidena);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.10, äriühingute seaduse eeskirjad (kindlustustegevusega tegelevad rakuettevõtted);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.11, äriühingute seaduse eeskirjad (prospekt);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.12, piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise eeskirjad;

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.13, äriühingute seaduse eeskirjad (kindlustustegevusega tegelevad inkorporeeritud rakuettevõtted);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.14, äriühingute seaduse eeskirjad (muutuva aktsiakapitaliga investeerimisühingutest inkorporeeritud rakuettevõtted);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.15, äriühingute seaduse eeskirjad (tunnustatud inkorporeeritud rakuettevõtted);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.16, väärpaberistamise rakuettevõtete eeskirjad;

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.17, Euroopa äriühingu (SE) registrijärgse asukoha üleviimise eeskirjad;

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.18, äriühingute seaduse eeskirjad (registritevaheliste ühenduste süsteem);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.19, äriühingute seaduse eeskirjad (tegelike kasusaajate register);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.20, äriühingute seaduse eeskirjad (auditi vabastused);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.21, äriühingute seaduse eeskirjad (äriühingute rekonstruktsioonifond);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 386.22, äriühingute seaduse eeskirjad (laevanduse ja lennunduse rakuettevõtted);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 459.01, finantstagatiskokkulepete eeskirjad.

Sihtasutused ja ühendused:

Malta seadustekogu 16. peatükk, tsiviilseadustik;

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 16.07, tsiviilseadustiku eeskirjad (teine tabel) (tasud);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 16.08, tsiviilseadustiku eeskirjad (teine tabel) (teated ja vormid);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 16.10, tsiviilseadustiku eeskirjad (teine tabel) (olemasolevad organisatsioonid);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 16.17, tsiviilseadustiku eeskirjad (teine tabel) (tegelike kasusaajate register – ühendused);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 16.18, tsiviilseadustiku eeskirjad (teine tabel) (tegelike kasusaajate register – sihtasutused);

Malta seadustekogu teisene õigusakt nr 492.01, vabatahtlike organisatsioonide eeskirjad (iga-aastased tulud ja aastaaruanded).

Millist teavet äriregister pakub?

Kellel on juurdepääs registrile?

Veebipõhine süsteem annab registrile juurdepääsu võimaluse kõigile füüsilistele isikutele, kes soovivad saada teavet äriühingute, sihtasutuste ja ühingute kohta.

Registris sisalduvast teabest osa on tasuta ja üldkasutatav (avalik teave), näiteks äriühingute nimed ja registrinumbrid, registrijärgsed aadressid, asutamiskuupäevad (olenemata sellest, kas tegemist on äriühinguga või mitte), aktsiakapital ja äriühingute töötajate isikuandmed.

Minimaalse tasu eest saab juurdepääsu äriühingute muudele dokumentidele, näiteks kõigile registripidaja poolt iga äriühingu kohta esitatud ja registreeritud teadetele, äriühingute staatusele, raamatupidamise aastaaruannetele ja muudele aastaaruannetele. Üldsusele on minimaalse tasu eest kättesaadavad ka tegelike tulusaajate andmed.

Millist teavet äriregister sisaldab?

Millist liiki andmeid säilitatakse? (Millised üksused avalikku registrisse kantakse? Teave maksejõuetuse kohta, finantsaruanded jne)

Registris säilitatakse järgmisi andmeid:

• äriühingu andmed, sealhulgas registreeritud nimi, registreerimiskuupäev ja registrijärgne aadress;
• äriühingu staatus, kas see on aktiivne või tegevuse lõpetanud;
• äriühingu aktsiakapital;
• äriühinguga seotud isikute, sealhulgas direktorite, aktsionäride, seaduslike esindajate, õigusesindajate, sekretäride ja audiitorite isikuandmed, isikutunnistuse koopia ja elukoha aadress;
• iga liikme/aktsionäri aktsiate arv;
• kui äriühingu tegevus on lõpetamisel, esitatakse ka likvideerija(te) andmed;
• tegelikud tulusaajad.

Milliseid dokumente säilitatakse? (Toimikud, dokumendikogud, põhikirjad, üldkoosolekute protokollid jne)

Registris säilitatakse järgmisi dokumente:

• aastaaruanne;
• raamatupidamisaruanded;
• põhikiri (asutamisleping ja põhikiri);
• tegelikke tulusaajaid käsitlev teave;
• otsused;
• üldkoosolekute protokollid;
• tegevuse lõpetamise ja likvideerimise dokumendid;
• muud seaduse kohaselt nõutud teated.

Kuidas teha päringuid (ja millised on otsingukriteeriumid)?

Kohapeal

Äriühingutega seotud teavet saab otse äriregistri kontorist, mis asub Maltal Żejtunis.

Registri veebisaidil

Teave on kättesaadav äriregistri portaalis.

Millised on otsingukriteeriumid?

Otsingu tegija peaks klõpsama ülalmainitud portaali lingil ja minema jaotisesse „Company Search“ (ettevõtte otsing). Äriühingu kohta saab päringu teha iga isik, sisestades äriühingu nime, osa nimest või registrinumbri.

Kuidas saada dokumente?

Dokumente saab osta veebipõhise süsteemi kaudu, tehes kaardimakse, või otse äriregistri kontorist.

Kuidas saada registrist väljavõtet, kinnitatud ärakirja või dokumentide ärakirju?

Neid saab hankida, saates taotluse e-kirjaga aadressile orders.mbr@mbr.mt ja märkides ära nõutavad dokumendid.

Registreerimismenetlus

Kuidas alustada registreerimismenetlust (kuidas esitada taotlusi registrile, dokumentide kinnitamine, millist liiki dokumendid tuleb lisada)?

Kohapeal

Registreerimisprotsessi saab algatada otse äriregistri kontoris, mis asub Maltal Żejtunis. Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid: äriühingu asutamisleping ja põhikiri koos asjakohaste dokumentidega, isikut tõendavad dokumendid ning pangahoiustel olevat aktsiakapitali tõendav dokument.

Internetis

Seda protsessi saab läbi viia isik, kes on veebipõhises süsteemis registreeritud volitatud kasutajana. Nõutavad on samad dokumendid, kuid veebimenetluse korral on hind madalam kui kohapeal tasumisel.

Äriühingu saab registreerida, kui äriühingul on EIDASe digitaalallkiri, mis saadetakse äriregistrile.

Kuidas esitatud taotlusi läbi vaadatakse?

Äriregistri ametnikud analüüsivad kõiki esitatud dokumente ja seadusega nõutud juhtudel viiakse läbi kontroll. Äriühinguga seotud isikute puhul kontrollitakse sanktsioonide, negatiivse meediakajastuse, poliitiliste ametikohtade või diskvalifitseerivate asjaolude olemasolu. Samuti kontrollitakse allkirju ja seda, kas allakirjutanul on õigus sellele dokumendile alla kirjutada. Teavet analüüsitakse ka selleks, et kontrollida, kas see on seadusega kooskõlas.

Registreerimise õiguslikud tagajärjed

Kannete mõju kolmandatele isikutele vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 17

See on reguleeritud ka äriühingute seaduse (Malta seadustekogu 386. peatükk) artikli 401 lõikega 2. Avaldamisele kuuluvad kõik dokumendid, tõendid või muud üksikasjad, nagu on sätestatud artikli 401 lõike 1 punktis e. Avaldamine annab sellistele asjaomase äriühingu dokumentidele õigusliku toime kolmandate isikute suhtes. Toiming, mis on tehtud enne kuueteistkümnendat päeva mis tahes dokumendi, tõendi või muu üksikasja avaldamisest, ei ole õiguslikult siduv sellistele kolmandatele isikutele, kes suudavad tõendada, et neil ei olnud võimalik selle kohta teavet saada.

Erinevused registrikande ja avaldatud kande vahel

Vastavalt viimasele ELi direktiivile (direktiiv (EL) 2019/1151, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132) on registri sisu ja avaldatud sisu vahel esinevate erinevuste korral õigsuse huvides ülimuslik registris olev versioon. Selliseid erinevusi tuleks aga võimaluste piires vältida. Seda aitab saavutada asjaolu, et avaldatud kanded ja üldsusele kättesaadavad dokumendid (nii tasuta kui ka tasuline teave) laetakse üles äriregistri veebipõhisesse süsteemi ja avaldatakse seal. Seetõttu on registrisse kantud teabe avaldamata jätmine palju keerulisem. Kõik kanded avaldatakse lisaks portaalile aadressil https://support.mbr.mt/pages/Publications.aspx.

Kes vastutab andmete õigsuse eest?

Andmete õigsuse eest vastutab äriühing ise.

Andmekaitsemenetlused

Andmesubjekti õigusi käsitlevad menetlused seoses tema isikuandmete avaldamise ja säilitamisega

Andmesubjektile EL isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt antud õigused on kaitstud igal ajal, kui äriregister selliseid andmeid vastu võtab, töötleb ja säilitab. Äriregistril on ka andmekaitseametnik. Kogu asjaomane teave on kättesaadav ka äriregistri veebisaidil, kus muu hulgas selgitatakse üksikasjalikumalt, millised andmed on isikuandmed, milliseid seadusi selles valdkonnas kohaldatakse, milliseid andmeid asjaomastelt isikutelt kogutakse, kuidas selliseid andmeid kogutakse, kuidas kasutatakse sotsiaalmeediat, mida tähendab andmete õigsus, millised on andmete hoidmise ja säilitamise tähtajad, kuidas saab isik taotleda äriregistri valduses olevaid andmeid ning milline on teabe- ja andmekaitsevoliniku büroole vormikohase kaebuse esitamise kord. See teave on kättesaadav aadressil https://mbr.mt/privacy-policy/.

Kontaktandmed

Äriregister on kättesaadav telefonil (+356) 22582300 või külastades järgmist veebisaiti: https://mbr.mt/.

Äriregistri kontori aadress: Malta Business Registry,

AM Business Centre, Labour Road, Żejtun ZTN 2401, Malta.

Tõendite ja dokumentide tellimiseks võib saata e-kirja aadressile orders.mbr@mbr.mt ning elektrooniliste teenustega seoses võib abi taotleda, saates e-kirja aadressile support.mbr@mbr.mt.

Kasulikud lingid

https://mbr.mt/contact/

https://mbr.mt/companies-act/

https://mbr.mt/foundations-and-associations/

https://mbr.mt/faq/

https://mbr.mt/resources/

https://mbr.mt/promo/official-registry-forms/

https://mbr.mt/news/

https://legislation.mt/

Millist teavet Madalmaade äriregistrist leiab?

Madalmaade äriregister kuulub vastavalt valitsuse poolt äriregistri seadusega antud volitustele Madalmaade kaubanduskojale (Kamer van Koophandel), kes seda ka peab.

Registris on ülevaade kogu asjakohasest (juriidilisest) teabest kõikide majanduslikult oluliste äriühingute ja juriidiliste isikute kohta Madalmaades. Kõik äriühingud ja juriidilised isikud kantakse äriregistrisse. See puudutab

• osaühinguid ja aktsiaseltse (BV ja NV)
• ühe osanikuga äriühinguid
• mittetulundusühinguid
• sihtasutusi
• kutseala esindajaid (nt juriste, arste, artiste)
• korteriühistuid
• kirikuid
• valitsusasutusi

Registreeritud andmete hulk erineb sõltuvalt organisatsiooni õiguslikust vormist. Kõige olulisemad registreeritud andmed on

• (registreeritud) nimi
• muud ärinimed
• õiguslik vorm ja registrijärgne asukoht
• aadressid
• juhtkond
• esindusõigusega isikud
• töötajad
• tegevuskohad
• kontaktandmed
• tegevusalad (vastavalt NACE klassifikaatorile)

Madalmaade õiguse kohaselt on registrisse kantud teave kehtiv (ja kolmandate isikute suhtes õiguslikult siduv), kui ei ole märgitud teisiti. Registreerimiskohustus (ja kohustus registreerida kõik muudatused) lasub äriühingul. Kõik muudatused tuleb registreerida ühe nädala jooksul pärast nende tegemist.

Äriregistris registreerimine ei ole Madalamaades äriühingu asutamisprotsessi osa. Juriidiliselt võib äriühing Madalmaades eksisteerida ka registreerimata. Seega – kuigi registreerimata jätmine on ebaseaduslik, ei välista see äriühingu olemasolu ega tegutsemist äriühinguna.

Madalmaade osaühingud ja aktsiaseltsid peavad äriregistrile esitama ka oma majandusaasta aruande. Enamik äriühinguid peab esitama ainult bilansi, suured äriühingud peavad aga esitama ka kasumiaruande.

Kas juurdepääs Madalmaade äriregistrile on tasuta?

Põhiteave nagu kontaktandmed, kaubanduskoja number ja tegevuskoha number on kaubanduskoja veebilehel tasuta kättesaadavad. Muu teabega, nt ametlikud väljavõtted, aruanded ja muud dokumendid, saab tutvuda tasu eest. Ülevaate tasude suurusest leiab kaubanduskoja veebisaidilt.

Tasuta saab alla laadida kaubanduskoja äriregistri äppi, mille abil saate lihtsalt hankida äriregistrist ettevõtet puudutavaid andmeid.

Mil määral saab Madalmaade äriregistris sisalduvatele dokumentidele tugineda?

Äriregistris sisalduvale teabele peaks olema võimalik tugineda igaühel. Äriregistris sisalduvad andmed on autentsed. Andmete kvaliteet on tagatud selliselt, et kasutaja saaks neile tugineda. Äriregistris äriühingu kohta tehtud kannete eest vastutab äriühingu omanik. Registreeritud äriühingud peavad alati teavitama kõikidest muudatusest neis andmetes. Kui seda ei tehta, lähtutakse äriregistris sisalduvatest andmetest. Seda kutsutakse kolmanda isiku kaitseks. Heauskselt tegutseval kolmandal isikul peab olema võimalus tugineda registreeritud andmetele.

Kuidas teha päringuid Madalmaade äriregistris?

Madalmaade äriregistris saab otsida järgmiste parameetrite järgi:

• ärinimi
• ametlik kaubanduskoja number
• aadress
• sihtnumber

Madalmaade äriregistri ajalugu

Registris sisalduvad andmed alates registri loomisest (1920). Olemas on ka andmed vanemate äriühingute kohta.

Kasulikud lingid

Euroopa äriregister

Kaubanduskoda

Äriregister

Riikliku registri ajalugu

Millal register loodi?

Kuni 1990. aastani peeti Austria äriregistrit (Handelsregister) paberil. 1991. aastal asendati see Firmenbuch’iga, mida hallatakse elektroonilise andmebaasina.

Millal see digiteeriti?

Kui Handelsregister asendati 1991. aastal Firmenbuch’iga, kanti pearegistris (Hauptbuch) hoitud andmed üle elektroonilisse andmebaasi. Alates sellest ajast on kõik andmed, nii uuemad kui ka vanemad (alates 1991. aastast), kättesaadavad elektrooniliselt. Alates 2005. aastast on ka äriregistri dokumendiarhiivi (Urkundensammlung) peetud elektrooniliselt.

Millised on praegu kohaldatavad õigusaktid?

Peamised õigusnormid on sätestatud äriregistri seaduses (Firmenbuchgesetz – FBG) ja äriseadustikus (Unternehmensgesetzbuch – UGB).

Millist teavet äriregister pakub?

Kellel on juurdepääs registrile?

Kõigil on õigus pääseda juurde äriregistri andmebaasile ja saada teavet registrikannete kohta. Juurde pääseb nii pearegistrile kui ka dokumendiarhiivile.

Millist teavet äriregister sisaldab?

Äriregistri pearegister sisaldab teavet kõigi Austrias registreeritud äriühingute kohta. Dokumente, mille alusel need kanded on tehtud, hoitakse dokumendiarhiivis.

Äriregister on mõeldud selliste faktide registreerimiseks ja avalikustamiseks, mis tuleb äriühinguõiguse kohaselt registreerida. Nende hulka kuuluvad äriühingu äriregistri number, ärinimi, õiguslik vorm, registrijärgne asukoht ja tegevuskoha aadress ning äriühingut esindama volitatud isikud. Üldjuhul tuleb äriregistrisse kantud faktide muutumisest viivitamata kohtule teada anda (teatamiskohustus).

Mis liiki andmeid säilitatakse? (Millised üksused avalikku registrisse kantakse? Teave maksejõuetuse kohta, finantsaruanded jne)

Äriregistri seaduse paragrahvi 2 kohaselt tuleb pearegistrisse kanda eelkõige järgmised üksused: kõik piiratud vastutusega äriühingud (osaühing (Gesellschaft mit beschränkter Haftung – GmbH), aktsiaselts (Aktiengesellschaft – AG), Euroopa äriühing – SE), registreeritud ühingud (täisühing (offene Gesellschaft – OG) ja usaldusühing (Kommanditgesellschaft – KG)) ning ühistud (sealhulgas Euroopa ühistud – SCEd), mille registrijärgne asukoht on Austrias. Tsiviilõiguslikke ühinguid (Gesellschaften bürgerlichen Rechts – GesbR) äriregistrisse ei kanta, kuna need ei ole juriidilised isikud. Välismaised juriidilised isikud tuleb äriregistrisse kanda, kui neil on Austrias tegutsev filiaal.

Füüsilisest isikust ettevõtjad võib üldjuhul äriregistrisse kanda vabatahtlikult. Äriregistrisse kandmine on kohustuslik, kui füüsilisest isikust ettevõtja käive ületab kahel järjestikusel majandusaastal 700 000 eurot või ühel aastal 1 000 000 eurot.

Milliseid dokumente säilitatakse (toimikud, dokumendikogud, põhikirjad, üldkoosolekute protokollid jne)?

Lisaks äriregistri pearegistri kannetele säilitatakse dokumendiarhiivis mitmesuguseid dokumente. Nende hulka kuuluvad eelkõige piiratud vastutusega äriühingute põhikirjad, aruannete koostamise kohustusega äriühingute finantsaruanded ning volitatud esindajate allkirjanäidised.

Kuidas teha päringuid (ja millised on otsingukriteeriumid)?

Kohapeal / registri veebisaidil

Millised on otsingukriteeriumid?

Äriregistri väljavõtte saamiseks andmebaasist tuleb sisestada äriregistri number (Firmenbuchnummer). Väljavõte sisaldab põhimõtteliselt kõiki päringu tegemise ajal registrisse kantud andmeid. Taotluse alusel võidakse nüüd aga väljastada ka kustutatud (varasemaid) andmeid.

Kui äriregistri number pole teada, on päringu tegemiseks võimalik kasutada juriidilise isiku (Firma) nime või sellise isiku nime, kellel on asjaomases juriidilises isikus teatav ametikoht (nt tegevdirektor).

Kõik dokumendid, mis on seoses juriidilise isikuga elektrooniliselt säilitatud, on võimalik leida dokumendiloendist (Urkundenliste).

Vt ka vastus küsimusele „Kuidas saada registrist väljavõtet, kinnitatud ärakirja või dokumentide ärakirju?“.

Kuidas saada dokumente?

Kas neid saab tasuta? Tasu eest?

Vt vastus küsimusele „Kuidas saada registrist väljavõtet, kinnitatud ärakirja või dokumentide ärakirju?“.

Kuidas saada registrist väljavõtet, kinnitatud ärakirja või dokumentide ärakirju?

Äriregistri andmebaasist on võimalik saada nii äriregistri väljavõtteid (pearegistrist) kui ka dokumente (dokumendiarhiivist). Juriidilise isiku kohta kättesaadavaid dokumente on võimalik vaadata dokumendiloendist. Andmete taotlemine äriregistri andmebaasist on tasuline, kui välja arvata tasuta kokkuvõtlik teave, mis sisaldab peamisi üksikasju juriidilise isiku kohta.

Kui äriühingu nimi või äriregistri number on teada, on äriregistri väljavõtete ja dokumentide saamiseks võimalik kasutada Austria kohtute digitaalset teabe- ja teenuseplatvormi JustizOnline. Tasuliste toodete kasutamiseks tuleb registreeruda mobiilallkirjaga ning teha internetimakse. Eespool mainitud kokkuvõtlikule teabele pääseb aga ligi ilma lisatingimusteta.

Verrechnungsstelle kaudu on võimalik saada püsiv veebipõhine juurdepääs Austria äriregistrile koos kõigi selle päringuvõimalustega. Tegemist on äriühingutega, kellega justiitsministeerium on sõlminud lepingu äriregistri päringute tegemiseks. Kõigil notaritel, advokaatidel ning audiitoritel ja maksunõustajatel (Wirtschaftstreuhänder) on selline veebipõhine juurdepääs. Taotluse teabe saamiseks äriregistri andmebaasist võib esitada ka kohtutele.

Registreerimismenetlus

Kuidas alustada registreerimismenetlust (kuidas esitada taotlusi registrile, dokumentide kinnitamine, millist liiki dokumendid tuleb lisada)?

Kohapeal/internetis

Üldjuhul tuleb taotlused äriregistrile esitada kirjalikult ning notar või kohus peab tavaliselt taotluse esitajate allkirjade õigsust kinnitama.

Taotletav kanne tuleb taotlusel täpselt ära märkida. Paljudel juhtudel tuleb taotlusele lisada ka vastavad dokumendid, millest mõnele kehtivad konkreetseid vorminõuded. Näiteks aktsiaseltsi või osaühingu põhikiri peab alati olema notariaalakti kujul.

Taotlusi võib äriregistrit pidavale kohtule esitada paberil või elektrooniliselt. Teatavate taotluste esitamiseks on kättesaadavad konkreetsed vormid. Vt

https://justizonline.gv.at/jop/web/formulare/kategorie/2

https://portal.justiz.gv.at/at.gv.justiz.formulare/Justiz/Firmenbuch.aspx

Sellel lehel pole võimalik esitada lisaks eeltoodud põhiteabele üksikasju kõigi vormi- ja sisunõuete kohta, millele äriregistrile esitatavad taotlused peavad vastama. Kui vajate sel teemal nõu, võtke palun ühendust notari või juristiga.

Kuidas esitatud taotlusi läbi vaadatakse?

Taotluste vormi ja sisu vaatab läbi pädev äriregistrit pidav kohus. Need on esimese astme kohtud, kes tegelevad kaubandusasjadega (liidumaa kohtud (Landesgerichte)). Territoriaalne pädevus määratakse kindlaks vastavalt äriregistrisse kantud või sinna kantava juriidilise isiku peakontori asukohale või registrijärgsele asukohale.

Äriregistrit pidavates kohtutes teevad otsuseid kohtunikud või kohtutäiturid. Kui taotlust pole võimalik puuduste tõttu heaks kiita, võib kohus paluda taotluse esitajal taotlust parandada.

Registreerimise õiguslikud tagajärjed

Kannete mõju kolmandatele isikutele vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 17

Äriregistri kannete mõju kolmandatele isikutele on reguleeritud äriseadustiku paragrahviga 15, milles on sätestatud, et kui äriregistris avalikustamisele kuulunud fakt on jäänud seal avalikustamata, ei saa äriühing kolmanda isiku vastu sellele faktile tugineda, eeldusel et kolmas isik ei olnud sellest asjaolust juba teadlik (lõige 1). Pärast fakti äriregistrisse kandmist peab kolmas isik seda tunnustama enda suhtes siduvana. See ei kehti siiski õigustoimingute korral, mis on tehtud 15 päeva jooksul alates fakti registrisse kandmisest, kui kolmas isik suudab tõendada, et ta ei olnud faktist teadlik ega ei pidanudki sellest teadlik olema (lõige 2). Kolmandate isikutega äritehinguid tehes peab äriühing aktsepteerima, et tema suhtes on siduvad ebakorrektsed kanded äriregistris, kui äriühing ise on ebakorrektse kande teinud ja jätnud kustutamata kande, mille ebakorrektsusest ta oli või oleks pidanud teadlik olema. Äriühing ei pea siiski nõustuma, et ebakorrektsed kanded on tema suhtes siduvad, kui ta suudab tõendada, et kolmas isik ei sooritanud tehingut eeldusel, et kanne on korrektne, või kui kolmas isik oli ebakorrektsusest teadlik või ei olnud ta sellest raske hooletuse tõttu teadlik (lõige 3).

Äriregistris kuvatakse alati aktsiaseltsi ja osaühingu põhikirja viimane versioon, sest põhikirja muudatused jõustuvad õiguslikult alles nende avaldamisel äriregistris (aktsiaseltside seaduse (Aktiengesetz – AktG) paragrahvi 148 lõige 3, osaühingute seaduse (GmbH-Gesetz – GmbHG) paragrahvi 49 lõige 2).

Erinevused registrikande ja avaldatud kande vahel

Kuna äriregistri kanded edastatakse äriregistri andmebaasist otse täiendavatesse avaldamiskanalitesse (ametlike teadaannete andmebaas (Ediktsdatei) ja ajalehe Wiener Zeitung ametlikud teated) IT-toega protsessi abil, võib erinevused äriregistri kande ja täiendavas avaldamiskanalis avaldatud sisu vahel praktiliselt välistada. Kui aga selline erinevus peaks tekkima, on ülimuslik äriregistri kanne.

Kes vastutab andmete õigsuse eest?

Põhimõtteliselt peab iga ettevõtja tagama, et tema kohta äriregistrisse kantud faktid on õiged ja ajakohased. Kui need faktid muutuvad, tuleb äriregistrit viivitamata teavitada. Kui isik, kes on kohustatud äriregistrit faktist teavitama, ei esita sellekohast taotlust, võidakse talle määrata trahv, et teda selleks kohustada.

Andmekaitsemenetlused

Andmesubjekti õigusi käsitlevad menetlused seoses tema isikuandmete avaldamise ja säilitamisega

Andmekaitseõiguste suhtes kohaldatakse eelkõige sätteid, mis kehtivad äriregistriga seotud kohtumenetluste suhtes (vt kohtukorralduse seaduse (Gerichtsorganisationsgesetz) paragrahv 84).

Kontaktandmed

Äriregistrit pidav kohus, kellel on konkreetse juriidilise isiku puhul territoriaalne pädevus (vt vastus küsimusele „Kuidas esitatud taotlusi läbi vaadatakse?“), on võimalik kindlaks teha kohtute otsingu (Gerichtssuche) funktsiooni abil platvormil JustizOnline. Vt https://justizonline.gv.at/jop/web/home

Kasulikud lingid

https://www.justiz.gv.at/home/service/firmenbuch~36f.de.html

https://justizonline.gv.at/jop/web/firmenbuchabfrage

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

ELi liikmesriikide äriregistrid - Poola

Selles jaotises antakse ülevaade Poola äriregistrist.

Millist teavet Poola äriregister pakub?

Poola äriregistrit (riiklik kohturegister) peab ja haldab Poola justiitsministeerium

Registrist saab teavet äriühingute, sihtasutuste, ühenduste ja muude juriidiliste isikute kohta.

Täpsemalt on registrisse kantud nende üksustega seotud eri liiki teave:

• kohturegistri number (KRS-number)
• REGON-number (tegevusalade kesknimistu number)
• nimi
• õiguslik vorm ja seisund
• riiklikus kohturegistris registreerimise kuupäev
• aadress
• olulised (registrisse kandmise ja registrist kustutamise) kuupäevad
• pädevad organid
• esindusõigusega isikud.

Kas juurdepääs Poola äriregistrile on tasuta?

Jah, juurdepääs registrile on tasuta.

Kuidas teha päringuid Poola äriregistris?

Poola äriregistris saab päringuid teha järgmiste otsingukriteeriumide alusel:

• kohturegistri number (KRS-number) või
• üksuse nimi.

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Poola õiguses reguleerib kolmandate isikute kaitset seoses direktiiviga 2009/101/EÜ hõlmatud teabe ja dokumentidega 20. augusti 1997. aasta kohturegistri seadus (ametlik väljaanne Dziennik Ustaw 2013, nr 1203).

20. augusti 1997. aasta kohturegistri seaduses (Dziennik Ustaw 2013, nr 1203) on sätestatud:

Artikkel 12
1. Registrisse kantud teavet ei või kustutada, kui seadusest ei tulene teisiti.

2. Kui nähtub, et registrikandes on ilmsed vead või et see ei ole kooskõlas kohtu korraldusega, tuleb kohtu registriosakonnal kanne viivitamata parandada.

3. Kui registrisse on kantud andmed, mis ei ole seadusel alusel lubatavad, peab kohtu registriosakond pärast seda, kui ta on asjaomased isikud isiklikult ära kuulanud või taotlenud neilt kirjalikku selgitust, teabe automaatselt kustutama.

Artikkel 13
1. Registrikanded tuleb avaldada majandus- ja kohtuteadete väljaandes, kui seadusest ei tulene teisiti.

Artikkel 14
Üksus, kellel on kohustus esitada registrisse kande tegemiseks avaldus, ei või tugineda heas usus tegutsevate kolmandate isikute suhtes andmetele, mida ei ole registrisse kantud või mis on registrist kustutatud.

Artikkel 15
1. Majandus- ja kohtuteadete väljaandes avaldamise kuupäevast alates ei või keegi tugineda sellele, et tal puudub teave avaldatud kannete kohta. Selliste toimingute korral, mis on tehtud enne kande avaldamisele järgnenud kuueteistkümnendat päeva, ei või registrisse kantud üksus kolmandate isikute suhtes kandele tugineda, kui kolmas isik tõendab, et tal ei olnud võimalik kande sisu teada.

2. Kui majandus- ja kohtuteadete väljaandes avaldatud registrikande ja registris oleva kande vahel on lahknevusi, on õiguslikult siduv registris olev kanne. Kolmandad isikud võivad majandus- ja kohtuteadete väljaandes avaldatud registrikande sisule tugineda, välja arvatud juhul, kui registreeritud üksus tõendab, et kolmandale isikule oli registris oleva kande sisu teada.

3. Kolmas isik võib tugineda dokumentidele ja teabele, mille osas ei ole avaldamiskohustust veel täidetud, tingimusel et avaldamatuse tõttu ei puudu kandel õiguslik mõju.

Artikkel 17
1. Registris olevaid andmeid peetakse õigeks.

2. Kui registrisse kantud andmed ei vasta üksuse esitatud avaldusele või kui üksus ei ole avaldust esitanud, ei või viimane heas usus tegutseva kolmanda isiku suhtes tugineda sellele, et andmed ei ole õiged, kui ta ei esitanud kohe avaldust kande parandamiseks, täiendamiseks või kustutamiseks.

Poola äriregistri ajalugu

Register on tegutsenud 2007. aastast.

Lingid

20. augusti 1997. aasta kohturegistri seadus

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

ELi liikmesriikide äriregistrid - Portugal

Sellel teabelehel antakse ülevaade Portugali äriregistrist.

Äriregister

Portugalis reguleerib äriregistrit äriregistri seadustik, mis on vastu võetud 3. detsembri 1986. aasta dekreetseadusega nr 403/86.

Registreerimise eest vastutavad äriregistri bürood. Need bürood on justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluva registrite ja notarite instituudi välisteenistused. Äriregistri büroosid leidub kogu riigis. Nende pädevus ei ole geograafiliselt piiritletud.

Äriregistri eesmärk on avaldada teavet järgmiste isikute õigusliku seisundi kohta:

• füüsilisest isikust ettevõtjad;
• äriühingud;
• äriühingu vormis tsiviilõiguslikud ühingud;
• piiratud vastutusega üksikettevõtjad (EIRL);
• ühistud;
• avaliku sektori ettevõtted;
• täiendavad ettevõtjate grupid (ACE) ja Euroopa majandushuviühingud;
• üksikisikud ja ühendused, kellel on seadusest tulenev registreerimiskohustus.

Registreerimine annab äriühingutele juriidilise isiku staatuse ja on tavaliselt kohustuslik. Ettevõtjad tuleb registreerida kahe kuu jooksul pärast nende asutamise kuupäeva.

Registreerida saab vaid dokumentidega tõendatud asjaolusid. Need dokumendid tuleb elektrooniliselt arhiveerida. Võõrkeelseid dokumente võetakse vastu ainult juhul, kui need on õigusnormides sätestatud nõuete kohaselt tõlgitud, välja arvatud juhul, kui need kajastavad asjaolusid, mis tuleb registrisse kanda, ning on inglise, prantsuse või hispaania keeles ja asjaomane ametnik valdab seda keelt.

Registreerida saab kande tegemisega (registreerimiskohustusega üksuste õigusliku seisundi suhtes asjakohasest teabest tehakse esitatud dokumentide alusel välja- ja kokkuvõte, mille peab kinnitama registripidaja või registriametnik) või hoiuleandmisega (üksnes nende dokumentide arhiveerimiseks, mis on seotud registreerimisele kuuluvate asjaoludega).

Äriühingud ja äriühingu vormis tsiviilõiguslikud ühingud peavad registreerima järgmised toimingud:

• asutamine;
• üldkoosoleku otsused, mis käsitlevad varade soetamist äriühingu poolt, kui sellised otsused on õigusnormidega ette nähtud;
• osaühingu osade või usaldusühingu usaldusosanike osade pöördtükeldus, tükeldus või üleandmine;
• täisühingu, usaldusühingu või osaühingu osade võõrandamise või koormamise kohustused, ostueesõiguse kokkulepped, kui on kokku lepitud, et neil on erga omnes mõju, ning eelismüügi kohustused, millele on sellise mõju andnud testaator oma viimse tahte avalduses ehk testamendis;
• täisühingu osade või usaldusühingu usaldusosanike osade üleandmine, asjaõiguste (kasutusõiguste) tekkimine või selliste osade koormatised ja osade üleandmine, muutmine või kustutamine ning kasumi ja likvideerimiskvoodiga seotud õiguste arestimine;
• kasutusvalduse seadmine ja üleandmine, pantimine, arestimine ja kinnipidamine, osade või nendega seotud õiguste arestimine kriminaalmenetluses ning muud toimingud või korraldused, mis mõjutavad selliste osade vaba käsutamist;
• täisühingu ja usaldusühingu osanike lahkumine või väljaarvamine, osade kustutamine osaniku surma tõttu ning uute täisosanike kaasamine;
• osade amortisatsioon ja osaühingu osanike väljaarvamine või lahkumine;
• amortisatsiooni, ümberkujundamist või tagasiostmist käsitlevad otsused;
• võlakirjade kinnine emiteerimine, välja arvatud juhul, kui nendega on lubatud reguleeritud väärtpaberiturul kaubelda registreerimise taotlemise perioodil;
• nõukogu või juhatuse liikmete või juhatuse esimehe ametisse nimetamine ja lahkumine mis tahes muul põhjusel peale aja möödumise;
• aktsiaseltside, osaühingute ja aktsiakapitaliga usaldusühingute ning vajaduse korral täis- ja usaldusühingute raamatupidamisaruannete esitamine ning konsolideeritud aruannete esitamine nende äriühingute puhul, kes peavad neid esitama;
• registrijärgse asukoha muutumine või registrijärgse asukoha üleviimine välisriiki;
• riigisiseste või piiriüleste ühinemiste või jagunemiste kavatsus;
• kavatsus asutada Euroopa äriühing ühinemise teel, kavatsus asutada Euroopa äriühing liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud aktsiaseltsi ümberkorraldamise teel või kavatsus asutada Euroopa valdusettevõtja (viimasel juhul koos tõendiga, et selle tegemise tingimused on täidetud);
• äriühingu laiendamine, riigisisene või piiriülene ühinemine, jagunemine, ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine ning aktsia- või osakapitali suurendamine, vähendamine või tagasiostmine ja äriühingu põhikirja muu muutmine;
• äriühingu likvideerijate määramine ja vabastamine enne lõplikku likvideerimist ning likvideerijate seadus- või lepingujärgsete pädevuste muutumised;
• lõplik likvideerimine või äriühingu tegevuse jätkamine;
• otsused ühe äriühingu täieliku kontrolli säilimise kohta teise sama kontserni äriühingu üle või sellise olukorra lõpetamise kohta;
• alluvuslepingud ning nende muudatused või lõppemine;
• ostutähtede kinnine emiteerimine sellise üksuse poolt, kellel ei ole liikmesriigi reguleeritud turul noteeritud väärtpabereid, välja arvatud juhul, kui nendega on lubatud reguleeritud väärtpaberiturul kaubelda registreerimise taotlemise perioodil.

Registreerimise taotlemine ja maksumus

Äriregistrisse kantavate dokumentide registreerimist võib taotleda isiklikult äriregistri büroos, posti teel või internetis (https://eportugal.gov.pt/en/espaco-empresa/empresa-online).

Kulud olenevad sellest, milliseid asjaolusid soovitakse registreerida, ja need vaadatakse korrapäraselt läbi. Eri toimingute registreerimise kuludega saab tutvuda aadressil https://dre.pt/web/guest/legislacao-consolidada/-/lc/122322384/201906152048/73705012/diploma/indice.

Juurdepääs äriregistri teabele ja selle maksumus

Kõik isikud võivad taotleda registri väljavõtet ja arhiveeritud dokumente või saada nende sisu kohta suulist või kirjalikku teavet.

Kohustuslikus korras avaldatavaid kandeid käsitlev teave on tasuta kättesaadav aadressil http://publicacoes.mj.pt/Pesquisa.aspx.

Registreerimist saab tõendada üksnes väljavõttega, mis kehtib kuus kuud. Väljavõtted võib teha kättesaadavaks elektrooniliselt ja need kehtivad kõikidel õiguslikel eesmärkidel ning mis tahes ametiasutuse või eraõigusliku isiku ees samadel tingimustel nagu paberversioonid.

Registrikannete ja nendega seotud dokumentide väljavõtete eest, olgu need paberil või elektroonilised, võetakse tasu.

Elektroonilistele väljavõtetele juurdepääsu saamiseks on võimalik end registreerida tasuliseks kasutajaks ning maksta abonementmaksu 25 eurot aastas ning vastava tasu eest saab abonemente soetada kaheks, kolmeks või neljaks aastaks. Maksumus võib erineda, olenevalt sellest, mis liiki väljavõtet on vaja (registrikanne või üks kahest ülejäänud liigist).

Taotlusi saab esitada veebilehel https://eportugal.gov.pt/en/espaco-empresa/empresa-online.

Taotluse korral võidakse äriregistri teave esitada ingliskeelse elektroonilise tõendiga, millel on portugali keeles esitatud teabega samaväärne õiguslik toime.

Äriregistri õiguslik toime

Registreerimisele kuuluvatele asjaoludele saavad kolmandad isikud tugineda alles pärast registreerimise kuupäeva. Registreerimisele ja avaldamisele (veebisaidil http://publicacoes.mj.pt/Pesquisa.aspx) kuuluvatele asjaoludele saavad kolmandad isikud tugineda alles pärast avaldamise kuupäeva.

Lõplik registrisse kandmine annab alust eeldada õigusliku olukorra olemasolu täpselt kindlaksmääratud tingimustel. Näiteks äriühingu andmete (õiguslik vorm, nimi, registrijärgne asukoht, eesmärk, allkirjaõiguslikud isikud, äriühingu juhtorganite liikmed jne) puhul eeldatakse, et registris kajastatud õiguslik olukord eksisteerib.

Hoiuleandmisega registreerimise korral selline eeldus ei kehti, vaid tegemist on avaliku teavitamisega ja selle puhul ei lähtuta õigsuse eeldusest.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

ELi liikmesriikide äriregistrid - Rumeenia

Sellel lehel antakse ülevaade Rumeenia äriregistrist, mida peab justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluv riiklik äriregistriamet.

Riikliku registri ajalugu

Millal register loodi?

Äriregister loodi 1990. aastal vastavalt seadusele nr 26/1990 äriregistri kohta.

Vastavalt valitsuse 10. oktoobri 2002. aasta erakorralisele määrusele nr 129, millega muudetakse seadust nr 26/1990 äriregistri kohta ning valitsuse erakorralist määrust nr 76/2001, mis käsitleb teatavate haldusformaalsuste lihtsustamist ettevõtjate tehtavate toimingute registreerimisel ja lubamisel, on Rumeenia riiklik äriregistriamet juriidilisest isikust avalik-õiguslik asutus, mis kuulub justiitsministeeriumi haldusalasse. Amet vastutab keskse elektroonilise äriregistri pidamise, koostamise ja haldamise eest.

Riikliku äriregistriameti haldusalasse kuulub mitu äriregistriametit, mis asuvad nii Bukarestis kui ka Rumeenia 41 maakonnas. Need ametid vastutavad kohalike äriregistrite pidamise, koostamise ja haldamise eest.

Millal see digiteeriti?

2011. aasta teisel poolel loodi sihtotstarbeline portaal uute internetipõhiste teenuste pakkumiseks äriringkondade esindajatele ja teistele huvitatud isikutele.

Riikliku äriregistriameti eesmärgid:

• äriringkonna esindajate, avalik-õiguslike asutuste, meedia ja teiste huvitatud isikute teavitamine äriregistris tehtavatest toimingutest;
• teabele juurdepääsuks kuluva aja vähendamine;
• äriregistri büroodes järjekordade lühendamine;
• äriregistrile registreerimisdokumentide esitamiseks kuluva aja vähendamine;
• ettevõtjate registreerimise menetluste, finantsteabe esitamise ning teabe- ja dokumenditaotluste esitamise lihtsustamine;
• online-taotlejatele reaalajas äriregistriandmete esitamine.

Millised on praegu kehtivad õigusaktid?

Seadus nr 265/2022 äriregistri kohta ning millega muudetakse ja täiendatakse muid äriregistri kannetega seotud õigusakte.

Seadus nr 31/1990

Valitsuse erakorraline määrus nr 44/2008

Seadus nr 129/2019

Eeskirjad riikliku äriregistriameti ja kohtute juures asuvate äriregistriametite korralduse ja toimimise kohta

Otsus, millega kiidetakse heaks tasud ja lõivud teatavate riikliku äriregistriameti ja kohtute juures asuvate äriregistriametite tehtavate toimingute eest

Millist teavet äriregister pakub?

Kellel on registrile juurdepääsu õigus?

Juurdepääs ONRC veebisaidil avaldatud teabele on kõigile huvitatud isikutele tasuta ja tagatud 24 tundi ööpäevas. Veebisaidil https://www.onrc.ro/index.php/ro/ pääseb ligi järgmisele teabele:

• vormid ja dokumendid, mis on vajalikud kannete tegemiseks äriregistrisse ja tegelike kasusaajate keskregistrisse;
• tõendite väljastamiseks vajalikud vormid ja väljastamismeetodid ning teabe, ärakirjade / kinnitatud ärakirjade ja duplikaatide saamise juhised;
• üldteave teataval reguleeritud kutsealal tegutsemisest huvitatud isikutele (kutsealade esindajad, füüsilised isikud, juriidilised isikud, avalik-õiguslikud organid ja asutused jne);
• äriregistri / tegelike kasusaajate keskregistri suhtes kohaldatavad õigusaktid;
• üldist huvi pakkuv teave;
• teatised/pressiteated, sündmused;
• teave isikuandmete töötlemise kohta;
• ONRC/ORCT [kohtute juures asuvad äriregistriametid] kontaktandmed (registrijärgne asukoht, e-post, telefoni-/faksinumber).

Äriregistri veebisait sisaldab järgmist:

1. dokumendid;
2. teave ja teenused osade ja teenuste kaupa;
3. teave riikliku äriregistriameti ja kohtute juures asuvate äriregistriametite kohta;
4. mitmesugune avalik teave – tasuta juurdepääs;
5. institutsiooni kasutatavad vormid;
6. juhtnöörid äriregistri kannete tegemiseks iga ettevõtja ja tegevuse liigi kaupa;
7. riikliku äriregistriameti juures peetavasse tegelike kasusaajate keskregistrisse kannete tegemise juhtnöörid juriidilistele isikutele, kes peavad taotlema enda äriregistrisse kandmist;
8. statistilised andmed registreeritud toimingute kohta:
   • institutsiooni ajalugu,
   • ORC (äriregistriamet) võrgustik,
   • vormid (ettevõtjatele jne) ja juhtnöörid,
   • tasud ja lõivud ONRC (riiklik äriregistriamet) teenuste eest,
   • teenused,
   • õigusaktid,
   • statistilised andmed,
   • meediakajastused.

Juurdepääs teabele riikliku äriregistriameti e-teenuste portaali kaudu on tasuta, tagatud 24 tundi ööpäevas ja see antakse pärast kasutajaks registreerumist (kasutajanime ja salasõnaga), mida saab teha tasuta.

Riikliku äriregistriameti portaalis on teave esitatud tasuta osutatavate teenuste ja kehtivate õigusnormide kohaselt tasu eest osutatavate teenuste kaupa.

Äriregistrisse kantakse kõik asjassepuutuvad dokumendid, aktid ja kanded ning asjaomaste ettevõtjate andmed, mille registrisse kandmist nõuab seadus, ning muud seaduses sõnaselgelt nimetatud aktid ja dokumendid.

Äriregistriameti internetipõhiseid teenuseid on võimalik kasutada tema e-teenuste portaali kaudu, mis töötati välja osana sektoripõhisest tegevusprogrammist „Majandusliku konkurentsivõime suurendamine“ („Investeeringud teie tuleviku heaks!“) projekti „Riikliku äriregistriameti poolt sihtotstarbelise portaali kaudu äriringkonnale pakutavad internetipõhised teenused (e-valitsus)“ raames.

Äriregistri internetipõhised teenused, mida pakutakse riikliku äriregistriameti e-teenuste portaali kaudu, on järgmised:

• „InfoCert“;
• „Recom online“ (online-päring);
• ärinime saadavuse kontrollimine ja ärinime elektrooniline broneerimine;
• esialgsed kontrollid (juriidiliste/füüsiliste isikute, ühe osanikuga äriühingute / pereettevõtete nime saadavus ja/või broneering);
• kannete tegemine äriregistrisse ja juriidiliste isikute volitamine;
• äriregistrisse kantud ettevõtjate kontaktandmete ajakohastamine;
• ajakohastatud teabe hankimine ettevõtja varasema tegevuse ja statistiliste andmete kohta;
• dokumentide (tõendite) väljastamine;
• menetluse seis;
• teated äriregistrile esitatud taotluste kohta;
• äriregistrile esitatud taotluste menetlemise edasilükkamise korraldused;
• teabe avaldamine juriidiliste isikute mitmesuguste seisundite kohta äriregistri elektroonilisel teadetetahvlil [Buletinul Electronic al Registrului Comerțului – BERC];
• statistilised andmed (toimingud keskses äriregistris, väliskapitaliga ettevõtjad);
• äriregistri offline-vorm;
• avalduse registreerimine juriidilise isiku tegeliku kasusaaja kohta;
• tegelike kasusaajate keskregistri teabe esitamine.

Teenus „Recom online“, mis on tellimuspõhine komponent, muutub kättesaadavaks pärast lepingu sõlmimist tegeliku kasusaajaga ning seejärel saavad ettevõtjad selle kaudu 24 tundi ööpäevas tasu eest järgmist teavet:

• ärinimi ja õiguslik vorm;
• teave isiku tuvastamiseks (tellimuse number äriregistris, Euroopa kordumatu tunnus, kordumatu registrikood, registrijärgne asukoht / tegevuskoha aadress, ettevõtja kontaktandmed (telefoni- ja/või faksinumber);
• registrijärgne asukoht / tegevuskoha aadress (registrijärgse asukoha tõend, registrijärgse asukoha tõendi kehtivuse alguskuupäev, registrijärgse asukoha tõendi kehtivuse lõppkuupäev, registrijärgse asukoha kestus);
• märgitud ja sissemakstud kapital;
• ettevõtja peamine deklareeritud/heakskiidetud tegevusvaldkond;
• ettevõtja teisesed deklareeritud/heakskiidetud tegevusvaldkonnad;
• seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute identifitseerimisandmed;
• juhtide identifitseerimisandmed;
• logode andmed;
• tütarettevõtjate/filiaalide/allüksuste andmed (registrijärgne asukoht, telefoninumber);
• teiseste asukohtade/tegevuskohtade andmed (registrijärgne asukoht, telefoninumber);
• registrijärgsete asukohtade ja/või seaduse nr 359/2004 artikli 15 / seaduse nr 265/2022 artikli 121 kohaselt heakskiidetud tegevusvaldkondade andmed;
• omandiõiguse andmed;
• andmed võlausaldajatega sõlmitud kokkulepete kohta;
• seaduse nr 26/1990 artikli 21 punktidega e–h / seaduse nr 265/2022 artikliga 103 hõlmatud asjaolusid käsitlevad andmed;
• muude kannete andmed;
• bilansi andmed (käive, keskmine töötajate arv, brutokasum), kui rahandusministeerium on selle teabe esitanud.

Tasuta kättesaadavad teenused hõlmavad järgmist:

• „Recom online“ – teenuse tasuta komponent;
• e-vormid;
• veebipõhine äriregistrisse kandmise taotlus;
• juriidilise isiku tegelikku kasusaajat käsitleva avalduse veebipõhine registreerimine;
• veebipõhine juurdepääs tegelike kasusaajate keskregistri teabele (järelevalve-/kontrollivolitustega ametiasutuste/institutsioonide ja aruandvate üksuste jaoks, kui nad kohaldavad põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaseid meetmeid);
• ärinime saadavuse kontrollimine ja ärinime elektrooniline broneerimine;
• teave äriregistrisse kandmise taotluste seisu kohta;
• tutvumine osaga, mis käsitleb äriregistrisse kandmise taotluste menetlemise edasilükkamise korraldusi;
• juurdepääs teatavale avalikule teabele (finantsaruanded, vabatahtlik likvideerimine jne) äriregistri elektroonilise teadetetahvli (BERC) kaudu.

Peamised äriregistri elektroonilise teadetetahvli kaudu osutatavad teenused on järgmised:

• tutvumine ettevõtjate avaldatud artiklitega;
• tutvumine teadetetahvlitega, kus avaldatakse ettevõtjate artikleid;
• artikli avaldamist tõendava dokumendi väljastamine (avaldamise tõend);
• teadete saamine avaldatud artiklite kohta;
• huvipakkuvate aruannete esitamine.

OLULINE TEAVE: kõigile veebisaidi ja portaali osadele pääseb tasuta ligi 24 tundi ööpäevas.

Juurdepääs äriregistrisse kantud teabele

Äriregistrisse kantud teabe esitamine ja asjaomaste dokumentide ärakirjade väljastamine toimub vastavalt seaduse nr 265/2022 (äriregistri kohta ning millega muudetakse ja täiendatakse muid äriregistri kannetega seotud õigusakte) artiklile 11.

1. Äriregister on üldsusele kättesaadav. Äriregistriamet väljastab isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte järgides huvitatud isiku taotluse alusel ja tema kulul rumeenia keeles teabe ja tõendid äriregistri kannete kohta ning tõendid, millega kinnitatakse, kas konkreetne dokument või akt on registreeritud, ning kõigi kandetaotluste toetamiseks esitatud vormil registreeritud või esitatud dokumentide või nende mis tahes osade ärakirjad ja/või kinnitatud ärakirjad.

2. Teabe- või dokumenditaotlus tuleks esitada kas vastuvõtulauas või saata posti teel või kulleriteenust kasutades või elektrooniliselt koos isikut tõendava dokumendi koopiaga, välja arvatud juhul, kui taotlus on allkirjastatud kvalifitseeritud e-allkirjaga.

3. Äriregistriamet väljastab punktis 1 nimetatud dokumendid kas elektrooniliselt (st elektroonilisel kujul, allkirjastatult kvalifitseeritud e-allkirjaga või vajaduse korral kvalifitseeritud e-templiga) või paberil ONRC registrijärgses asukohas või äriregistriametis või posti teel või kulleriteenust kasutades.

4. Ärakirjad on nõuetekohaselt kinnitatud. Elektroonilised ärakirjad kinnitatakse e-allkirjaga. Taotluse alusel võidakse väljastada ka ametlikult kinnitamata ärakirju.

5. Punktis 1 osutatud dokumentide ja teabe elektroonilised ärakirjad tehakse üldsusele kättesaadavaks ka äriregistrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu.

6. Saadud dokumente, st elektrooniliselt saadetuid, käsitletakse ka ühenduses elektroonilise ühtse kontaktpunktiga (edaspidi „ühtne kontaktpunkt“) vastavalt valitsuse erakorralisele määrusele nr 49/2009 teenuseosutajate asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kohta Rumeenias, mida on muudetud ja täiendatud seadusega nr 68/2010, mida on hiljem muudetud.

7. Teabe ja dokumentide väljastamise eest küsitakse tasusüsteemi kohaselt tasu, mis on kindlaks määratud justiitsministeeriumi määrusega ja mille suurus ei või ületada asjaomase teabe või asjaomaste dokumentide väljastamise halduskulusid ning mis hõlmab äriregistri arendamise ja pidamise kulusid.

8. Punktis 1 nimetatud teave ja dokumendid väljastatakse avaliku sektori asutustele ja institutsioonidele ning Rumeenias akrediteeritud diplomaatilistele esindustele tasuta.

9. Punktis 1 nimetatud teave väljastatakse tasuta muudele kui punktis 8 loetletud juriidilistele isikutele, kui nii on õigusaktides sõnaselgelt sätestatud.

10. ONRC ja äriregistriametid väljastavad näiteks ajakirjanikele ja massimeedia esindajatele tasuta teatavat äriregistrisse kantud teavet, mida võib kasutada üksnes üldsuse teavitamiseks.

Millist teavet äriregister sisaldab?

Mis liiki andmeid säilitatakse (avalikku registrisse kantud üksused, teave maksejõuetuse kohta, finantsaruanded jne)?

Vastavalt seadusele nr 265/2022 sisaldab äriregister teavet järgmiste registreeritud ettevõtjate kohta:

• äriühingud,
• sisemaised äriühingud,
• riigiettevõtted,
• avalik-õiguslikud korporatsioonid,
• ühistud,
• ühistulised organisatsioonid,
• majandushuviühingud,
• Euroopa majandushuviühingud,
• Euroopa äriühingud,
• Euroopa ühistud,
• füüsilisest isikust ettevõtjad,
• ühe osanikuga äriühingud,
• pereettevõtted ning
• muud seaduses sätestatud füüsilised ja juriidilised isikud.

Oma tegevuse käigus või selle lõppedes peavad seaduse nr 265/2022 artikli 4 lõikes 1 nimetatud ettevõtjad esitama taotluse, et registrisse tehtaks kanne dokumentide ja aktide kohta, mis seaduse alusel tuleb registreerida.

Dokumendid ja aktid, mis tuleb äriregistris registreerida, on loetletud seaduse nr 265/2022 artiklites 88–100.

Äriregistrisse kantud juriidilised isikud või kui see on asjakohane, siis huvitatud isikud peavad esitama ORCT-le järgmised dokumendid äriregistrisse kandmiseks:

1. aktsiate emiteerimise prospekt, mille eesmärk on asutada piiratud vastutusega äriühing avaliku märkimise teel ning saada äriregistri pidaja luba selle avaldamiseks, ning selle mis tahes muudatused;
2. aktsiaprospekt, mille eesmärk on suurendada piiratud vastutusega äriühingu aktsiakapitali avaliku märkimise teel ning saada äriregistri pidaja luba selle avaldamiseks, ning selle mis tahes muudatused;
3. juhtorgani otsus, kui selle teabe äriregistrisse kandmine ja avaldamine on seaduse kohaselt kohustuslikud;
4. tõend registrijärgse ja/või teisese asukoha ruumide seadusliku omandiõiguse kehtivuse pikendamise kohta;
5. lõpliku likvideerimise ja varade jaotamise aruanded ning asjakohasel juhul compte rendu juhtivtöötajate ja juhatuse liikmete juhtimistöö kohta, kui vähemalt üks neist isikutest on määratud likvideerijaks;
6. äritegevusega seotud dokumendid;
7. registrist kustutatud juriidilise isiku registriandmed ja dokumendid, kui osanikke/aktsionäre/liikmeid enam pole või nad keelduvad neid säilitamast;
8. osanike/aktsionäride üldkoosoleku otsus äriühingupoolse varade omandamise kohta asutajalt või aktsionärilt, kui selline kanne on äriühinguõiguse kohaselt kohustuslik;
9. kaebus registripidaja korralduse peale;
10. osanike/aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohta esitatud vastuväide ning õigusnormides sõnaselgelt sätestatud muude toimingute kohta esitatud vastuväide;
11. ühinemis- või jagunemislepingu projekt;
12. allkirjanäidis majandushuviühingute, Euroopa majandushuviühingute ja ühistute puhul;
13. registrist kustutamise taotlus, mille esitab isik, kes leiab, et talle on äriregistrisse kannete tegemisega kahju tekitatud;
14. kõik muud dokumendid, mille lisamine äriregistrisse on õigusnormide kohaselt kohustuslik.

Isikud, kes on huvitatud äriregistrisse kannete tegemisest seoses dokumentidega, mille avaldamine pole õigusnormide kohaselt kohustuslik, peavad selleks täitma taotluse vormi, lisades sellele asjaomased dokumendid ja vajaduse korral tõendi kohaldatava tasu maksmise kohta.

Äriregistrisse tuleb kanda järgmine teave:

1. maksejõuetushalduri või asjakohasel juhul likvideerija aruanne, milles on nimetatud võlgniku maksejõuetuseni viinud põhjused ja asjaolud;
2. teade üldise/lihtsustatud maksejõuetusmenetluse algatamise kohta;
3. kavandatud reorganiseerimiskava ärakiri;
4. teade pankrotimenetluse algatamise kohta osana üldisest/lihtsustatud maksejõuetusmenetlusest;
5. lõplik kohtuotsus, mille kohaselt äriregistrisse kantud juhatuse liige on kohustatud maksma hüvitist;
6. restruktureerimislepingut kinnitav protokoll – restruktureerimislepingu menetluse raames;
7. restruktureerimiskava – võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise menetluse raames;
8. kohtuotsused võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise menetluse algatamise ja lõpetamise kohta vastavalt muudetud seadusele nr 85/2014;
9. maksejõuetusmenetluse raames tehtud kohtuotsused, millest tuleb õigusnormide kohaselt ORCT-le teada anda;
10. muud dokumendid, mille kohus või maksejõuetushaldur/likvideerija on õigusnormide kohaselt väljastanud.

Äriregistrisse tehakse eelmainitud dokumentide põhjal järgmised kanded seoses äriregistrisse kantud ettevõtjatega, kelle suhtes kohaldatakse maksejõuetuse vältimise või maksejõuetusmenetlust:

1. (üldise/lihtsustatud) maksejõuetusmenetluse algatamine;
2. reorganiseerimise algatamine kohtu järelevalve all pärast kavandatud reorganiseerimiskava kinnitamist;
3. pankrot (lihtsustatud/üldises menetluses);
4. asjaolu, et võlgnikult on võetud ära õigus äriühingut juhtida;
5. asjaolu, et äriregistrisse kantud juhatuse liige on kohustatud maksma hüvitist;
6. maksejõuetushalduri või likvideerija määramine, kui see on asjakohane;
7. erihalduri määramine;
8. maksejõuetushalduri või likvideerija asendamine, kui see on asjakohane;
9. reorganiseerimismenetluse lõpetamine kohtu järelevalve all;
10. pankrotimenetluse lõpetamine;
11. võlgniku registrist kustutamine;
12. võlgniku kui juriidilise isiku asutamislepingu muutmine maksejõuetushalduri taotluse alusel vastavalt lõplikule kohtuotsusele, millega on määratud kindlaks reorganiseerimiskava;
13. restruktureerimislepingu kinnitus restruktureerimislepingu menetluse raames;
14. restruktureerimiskava aruanne võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise menetluse raames;
15. võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise menetluse algatamine ja lõpetamine;
16. muu õigusnormide kohaselt nõutav teave äriregistrisse kantud võlgnike kohta, kelle suhtes kohaldatakse maksejõuetusmenetlust.

Tegelike kasusaajate keskregister

Vastavalt seadusele nr 129/2019 (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise kohta ning millega muudetakse ja täiendatakse teatavaid õigusakte (muudetud ja täiendatud kujul)) on riiklikul äriregistriametil kohustus pidada tegelike kasusaajate keskregistrit, kuhu on kantud selliste juriidiliste isikute tegelikud kasusaajad, kes peavad taotlema enda kandmist äriregistrisse.

Juurdepääs tegelike kasusaajate keskregistrile antakse kooskõlas isikuandmete kaitse eeskirjadega järgmistele isikutele:

1. järelevalve- ja kontrollivolitustega ametiasutused, õigusasutused kooskõlas seadusega nr 135/2010 kriminaalmenetluse seadustiku kohta (muudetud ja täiendatud kujul) ning äriregistriamet, kes saavad juurdepääsu kiiresti, piiranguteta ja ilma asjaomast isikut teavitamata;
2. aruandvad üksused, kui nad kohaldavad põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaseid meetmeid;
3. kõik füüsilised ja juriidilised isikud (tasu eest).

Milliseid dokumente esitatakse/säilitatakse (toimikud, dokumendikogud, põhikirjad, üldkoosolekute protokollid jne)?

Selliste juriidiliste isikute, füüsilisest isikutest ettevõtjate, ühe osanikuga äriühingute ja pereettevõtete registreerimine, kes tegelevad majandustegevusega ning kelle registrijärgne asukoht / tegevuskoht on kohtu tööpiirkonnas, hõlmab seda, et äriregistris säilitatakse registreeritavate isikute registreerimisdokumendid ning ametlik arhiiv, mis sisaldab asutamisdokumente või asjaomaseid muutmisdokumente ja muid õigusnormides sõnaselgelt sätestatud dokumente.

Äriregistri kandeid toetavate dokumentide arhiveerimine tähendab, et paberil ja/või elektrooniliselt hoitakse ja säilitatakse kõiki nimetatud dokumente ning registreeritud isikute tehtud kandeid tõendavaid dokumente, raamatupidamise aastaaruandeid, juhatuse ja nõukogu aruannet ning asjakohasel juhul konsolideeritud aruannet, audiitori aruannet või asjakohasel juhul finantsaudiitori aruannet, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid ja juriidiliste isikute registriandmeid, mis esitatakse äriregistrile.

Iga äriregistrisse kantud ettevõtja toimik sisaldab kõiki dokumente, mis on esitatud seoses registreerimisega või mis tahes toiminguga, mis on õigusnormide kohaselt äriregistrisse kantud, ning registreerimist tõendavaid dokumente. Dokumente, mis on äriregistrisse kantud teatavate õigusnormides nõutavate registreerimiseelsete menetluste elluviimiseks, hoitakse eraldi kaustas. Pärast registreerimist lisatakse need asjaomase ettevõtja kausta.

Äriregistrisse kantud füüsiliste ja juriidiliste isikute dokumendid arhiveeritakse kooskõlas taasavaldatud riikliku arhiveerimisseadusega nr 16/1996.

Kuidas teha päringuid (ja millised on otsingukriteeriumid)?

Registri veebisaidil

Huvitatud isik saab otsida teavet ONRC veebisaidil, sisestades otsinguväljale märksõna.

Millised on otsingukriteeriumid?

Teenuse „Recom online“ abil saab tasuta teavet otsida järgmiste kriteeriumide alusel:

• ettevõtja ärinimi;
• äriregistri number;
• maksuviitenumber;
• maakond, kus on registrijärgne asukoht / tegevuskoht.

Teenuse „Recom online“ kaudu tasuta kättesaadavaks tehtav üldteave huvitatud isikutele hõlmab järgmist:

1. äriühingu nimi ja õiguslik vorm;
2. registrijärgne asukoht / tegevuskoht ja filiaalide puhul registreerimise liikmesriik;
3. äriregistri number, EUID ja maksuviitenumber;
4. seisund;
5. veebisait, kui see on olemas;
6. juriidilise isiku esindajad ja kas neil on lubatud koos või eraldi tegutseda ning pereettevõtte esindaja;
7. muudes liikmesriikides avatud filiaalid, sealhulgas äriühingu nimi, registreerimisnumber, EUID ja filiaali registreerimise liikmesriik.

Kuidas saada dokumente?

Kas neid saab tasuta?

Teavet ja dokumente äriregistrisse kantud ettevõtjate kohta väljastatakse tasuta avaliku sektori asutustele ja institutsioonidele (välja arvatud neile, kelle tegevust rahastatakse täielikult omavahenditest), kohtutele ja nende juures asuvatele prokuratuuridele ning akrediteeritud diplomaatilistele esindustele ja muudele õigusnormide kohastele juriidilistele isikutele.

Riiklik äriregistriamet ja kohtute juures asuvad äriregistriametid väljastavad konkreetset äriregistrisse kantud teavet ajakirjanikele ja massimeedia esindajatele tasuta. Ajakirjanikele ja massimeedia esindajatele väljastatud teavet võib kasutada üksnes üldsuse teavitamiseks.

Mida saab tasu eest?

Äriregistriamet peab väljastama taotleja kulul tasu eest teabe, tõendid äriregistri kannete kohta ning tõendid, millega kinnitatakse, et teatav dokument või akt on kas registreeritud või mitte, registrikannete ja esitatud dokumentide andmete ärakirjad ja kinnitatud ärakirjad. Asjaomaseid dokumente võib taotleda ja väljastada ka posti teel.

Kuidas on võimalik saada teavet, tõendeid äriregistri kannete kohta ning tõendeid, millega kinnitatakse, et teatav dokument või akt on kas registreeritud või mitte, ning kõigi registreeritud või esitatud dokumentide ärakirju ja kinnitatud ärakirju?

Teabele juurdepääsu viisid:

• internetis, kasutades teenust „InfoCert“ (e-allkirja ei nõuta; võimalik on ainult kaardimakse)
• internetis, ONRC portaali kaudu siin (nõutakse e-allkirja; makse tehakse kaardi või ülekandega)
• e-postiga aadressil onrc@onrc.ro (makse ülekandega või kohapeal kassas)
• faksiga numbril +40 213160829 (makse ülekandega või kohapeal kassas)
• posti teel (makse ülekandega; võetakse lisatasu 7,68 leud)
• vastuvõtulauas – ONRC ja kohtute juures asuvad äriregistriametid

Teenus „InfoCert“ võimaldab väljastada veebipõhiseid tõendeid ja/või esitada äriregistrisse kantud teavet. Teenusele pääseb ligi ONRC portaali rubriigis „Teave“ (Informații) – „Tõendid“ (Certificate constatatoare) või „Äriregistri teave ja tõendite ärakirjad“ (Informații RC și copii certificate) ning makse tehakse internetis Visa või Mastercardi kaardiga. E-teenusega „InfoCert“ saab e-allkirjastatud dokumendid automaatselt kätte ilma vastutava töötleja sekkumiseta; teenus on kättesaadav 24 tundi ööpäevas kõigil nädalapäevadel ning makse tehakse elektrooniliselt kaardiga, pärast mida taotleja saab e-arve, ilma et ta peaks teenuse kasutamiseks e-allkirja andma.

Teenuse „Recom online“ kaudu, mis on pärast kasusaajaga lepingu sõlmimist kättesaadavaks muutuv tellimuspõhine komponent, saab internetis 24 tundi ööpäevas äriregistrist tõendeid ja/või teavet.

Arhiivist dokumentide ärakirjade saamise viisid:

• vastuvõtulauas – kohtute juures asuvad äriregistriametid
• posti teel
• internetis (nõutakse e-allkirja)

Viisid selliste tõendite duplikaatide saamiseks, mis tõendavad, et esitatud on kirjalik kinnitus tegevusloa kohta:

• vastuvõtulauas – kohtute juures asuvad äriregistriametid
• posti teel

Registreerimismenetlus

Kuidas alustada registreerimismenetlust (kuidas esitada taotlusi registrile, kuidas kinnitada dokumente, millist liiki dokumendid tuleb lisada)?

Kohapeal

Seaduse nr 265/2022 artiklites 79–81 loetletud isikud peavad isiklikult või esindaja kaudu esitama registreerimistaotluse või vajaduse korral muu taotluse, millele on lisatud registreerimiseks vajalikud dokumendid, vastuvõtulauas või saatma need postiga/kulleriga äriregistriametile, millel on territoriaalne jurisdiktsioon asjaomaste isikute registrijärgse asukoha / tegevuskoha üle, või mis tahes muule äriregistriametile.

Juriidilise isiku äriregistrisse kandmise taotluse allkirjastab selle isiku seaduslik esindaja või volitatud esindaja vastavalt kehtivale eri-/üldvolitusele või jurist vastavalt volikirjale või osanik, aktsionär või juhatuse liige.

Taotluse juriidilise isiku Rumeenias või välisriigis asuva filiaali registreerimiseks allkirjastab juriidilise isiku esindaja, kes korraldab otseselt filiaali tegevust, või tema esindaja vastavalt kehtivale eri-/üldvolitusele või jurist vastavalt volikirjale.

Taotluse füüsilisest isikust ettevõtja ja ühe osanikuga äriühingu registreerimiseks allkirjastab füüsiline isik, kes taotleb enda registreerimist füüsilisest isikust ettevõtjana või ühe osanikuga äriühingu omanikuna, või tema esindaja vastavalt kehtivale eri-/üldvolitusele või jurist volikirja alusel.

Pereettevõtte registreerimise taotluse allkirjastab esindaja, kes on määratud asutamisdokumendis, või tema esindaja vastavalt kehtivale eri-/üldvolitusele või jurist volikirja alusel.

Registreerimistaotluste toetamiseks esitatavad dokumendid koostatakse rumeenia keeles.

Taotluse esitajad või äriregistrisse kantud isikud võivad toetada registreerimistaotlusi dokumentidega, mis on koostatud sellise ELi või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ametlikus keeles, mille elanikud nad on; neile dokumentidele tuleb lisada vandetõlgi tehtud tõlked rumeenia keelde.

ELi liikmesriigi ametlikku keelde tõlgitud dokumendid võib taotluse alusel avaldada, kui need esitati vandetõlkena.

Võõrkeelde tõlgitud dokumendid tuleb esitada kas kahe veeruga tabelina, kus rumeeniakeelne tekst on esimeses veerus ja võõrkeelne tekst teises veerus, või järjestikuse paigutusega, st rumeeniakeelsele tekstile järgneb võõrkeelne tekst.

Rumeenia keeles avaldatud dokumentide ja teabe ning vabatahtlikult avaldatud tõlke vastuolu korral ei saa kolmandate isikute vastu tõlkele tugineda; kolmas isik võib siiski tugineda vabatahtlikult avaldatud tõlkele, välja arvatud juhul, kui äriühing tõestab, et kolmas isik oli teadlik kohustuslikus korras avalikustatud versioonist.

Dokumendid, millega tuleb registreerimistaotlust toetada ja mis on liigitatud ametlikeks dokumentideks, tuleb esitada äriregistriametile õigusnormide kohaselt.

Internetis

Registreerimistaotluse ja õigusnormides nõutavad dokumendid võib saata elektrooniliselt, st e-teenuste portaali kaudu või e-posti teel, kusjuures need peavad sisaldama või neile peab olema lisatud või lingitud kvalifitseeritud e-allkiri.

Kuidas esitatud taotlusi läbi vaadatakse?

Registripidaja teeb äriregistrisse kandmise taotluse kohta otsuse dokumentide põhjal ühe tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest.

Kui registreerimistaotlus ja sellele lisatud dokumendid või asutamisdokumendi standardvorm on ebatäielikud või ei vasta õigusnõuetele selliste ettevõtjate loomise, asutamise, korralduse ja toimimise kohta, kes tuleb registreerida, või kui registripidaja leiab, et taotluse kohta otsuse tegemiseks on vaja lisateavet või -dokumente, annab ta korralduse määrata kuni 15 kalendripäeva pikkune tähtaeg dokumentide parandamiseks või täiendamiseks.

Edasilükkamise tähtaeg ja põhjused on esitatud ONRC e-teenuste portaalis ja nendega on võimalik tutvuda ka äriregistriametites sisseseatud tööjaamades.

Registreerimistaotluse kohta otsuse tegemise ja õigusnormides nõutud dokumentide esitamise tähtaega muudetakse vastavalt.

Kui taotluse esitaja parandab/täiendab registreerimistaotlust enne registripidaja määratud tähtaja lõppu ja taotleb otsuse tegemise tähtaja muutmist, tehakse otsus registreerimise taotluse kohta järgmisel päeval pärast parandamist/täiendamist.

Kui taotluse esitaja ei täida oma kohustusi, mis on esitatud edasilükkamise korralduses, lükatakse registreerimistaotlus tagasi.

Kui taotleja loobub kohtute juures asuvatele äriregistriametitele esitatud taotlusest ja kui registreerimistaotlused lükatakse tagasi, tagastatakse Rumeenia ametlikus väljaandes avaldamise lõiv, juhul kui see on tasutud.

Asjaomase poole või tema esindaja taotluse alusel korraldatakse avalik ärakuulamine otsuse tegemiseks registreerimistaotluse kohta.

Registreerimise õiguslikud tagajärjed

Kannete mõju kolmandatele isikutele vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 17

Allpool nimetatud siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kolmandad isikud tugineda äriregistris sisalduvatele andmetele ja dokumentidele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1132 (äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta) artikliga 17.

1. Seaduse nr 265/2022 artikli 4 lõike 1 kohaselt on äriregister üldist huvi pakkuv teenus selliste ettevõtjate registreerimiseks ja avalikustamiseks, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad, ühe osanikuga äriühingud ja pereettevõtted ning äriühingud, Euroopa äriühingud, ühistud, Euroopa ühistud, krediidiühistud, majandushuviühingud, ja Euroopa majandushuviühingud, kelle registrijärgne asukoht on Rumeenias, samuti nende filiaalide ning selliste eespool loetletud juriidiliste isikute filiaalide registreerimiseks ja avalikustamiseks, kelle registrijärgne asukoht on välismaal.

Samuti on seaduse nr 265/2022 artikli 43 lõikes 1 sätestatud, et artikli 4 lõikes 1 nimetatud ettevõtjad peavad oma tegevuse käigus või selle lõppedes esitama taotluse, et registrisse tehtaks kanne seoses dokumentide ja aktidega, mis seaduse alusel tuleb registreerida.

Äriregistrisse kantud teabe esitamine ja asjaomaste dokumentide ärakirjade väljastamine toimub vastavalt seaduse nr 265/2022 (äriregistri kohta ning millega muudetakse ja täiendatakse muid äriregistri kannetega seotud õigusakte) artiklile 11.

1. Äriregister on üldsusele kättesaadav. Äriregistriamet väljastab isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte järgides huvitatud isiku taotluse alusel ja tema kulul rumeenia keeles teabe ja tõendid äriregistri kannete kohta ning tõendid, millega kinnitatakse, kas konkreetne dokument või akt on registreeritud, ning kõigi kandetaotluste toetamiseks esitatud vormil registreeritud või esitatud dokumentide või nende mis tahes osade ärakirjad ja/või kinnitatud ärakirjad.

2. Teabe- või dokumenditaotlus tuleks esitada kas vastuvõtulauas või saata posti teel või kulleriteenust kasutades või elektrooniliselt koos isikut tõendava dokumendi koopiaga, välja arvatud juhul, kui taotlus on allkirjastatud kvalifitseeritud e-allkirjaga.

3. Äriregistriamet väljastab punktis 1 nimetatud dokumendid kas elektrooniliselt (st elektroonilisel kujul, allkirjastatult kvalifitseeritud e-allkirjaga või vajaduse korral kvalifitseeritud e-templiga) või paberil ONRC registrijärgses asukohas või äriregistriametis või posti teel või kulleriteenust kasutades.

4. Ärakirjad on nõuetekohaselt kinnitatud. Elektroonilised ärakirjad kinnitatakse e-allkirjaga. Taotluse alusel võidakse väljastada ka ametlikult kinnitamata ärakirju.

5. Punktis 1 osutatud dokumentide ja teabe elektroonilised ärakirjad tehakse üldsusele kättesaadavaks ka äriregistrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu.

6. Saadud dokumente, st elektrooniliselt saadetud dokumente, menetletakse ühenduses elektroonilise ühtse kontaktpunktiga (edaspidi „ühtne kontaktpunkt“) vastavalt valitsuse erakorralisele määrusele nr 49/2009 teenuseosutajate asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kohta Rumeenias, mida on muudetud ja täiendatud seadusega nr 68/2010, mida on hiljem muudetud.

7. Teabe ja dokumentide väljastamise eest küsitakse tasusüsteemi kohaselt tasu, mis on kindlaks määratud justiitsministeeriumi määrusega ja mille suurus ei või ületada asjaomase teabe või asjaomaste dokumentide väljastamise halduskulusid ning mis hõlmab äriregistri arendamise ja pidamise kulusid.

8. Punktis 1 nimetatud teave ja dokumendid väljastatakse avaliku sektori asutustele ja institutsioonidele ning Rumeenias akrediteeritud diplomaatilistele esindustele tasuta.

9. Punktis 1 nimetatud teave väljastatakse tasuta muudele kui punktis 8 loetletud juriidilistele isikutele, kui nii on õigusaktides sõnaselgelt sätestatud.

10. ONRC ja äriregistriametid väljastavad näiteks ajakirjanikele ja massimeedia esindajatele tasuta teatavat äriregistrisse kantud teavet, mida võib kasutada üksnes üldsuse teavitamiseks.

Selliste dokumentide ja isikute aktide täidetavus, mille suhtes kehtib äriregistrisse kandmise kohustus, on ette nähtud seaduse nr 265/2022 (äriregistri kohta ning millega muudetakse ja täiendatakse muid äriregistri kannetega seotud õigusakte) artikliga 46.

1. Registreeringutele ja kannetele võib kolmandate isikute vastu tugineda alates kuupäevast, mil need kanti äriregistrisse või avaldati Rumeenia ametlikus väljaandes või äriregistri elektroonilisel teadetetahvlil vastavalt seaduses sätestatule.
2. Isikud, kes on kohustatud taotlema kande tegemist, ei tohi kolmandate isikute vastu tugineda registrisse kandmata dokumentidele või aktidele, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et need kolmandad isikud olid neist dokumentidest ja aktidest teadlikud. Kolmandad isikud võivad siiski alati tugineda dokumentidele või aktidele, mida ei ole avaldatud, välja arvatud juhul, kui asjaolu, et neid dokumente või akte ei ole avaldatud, tühistab nende õigusmõju.
3. Riiklik äriregistriamet avaldab oma veebisaidil ja e-teenuste portaalis ning esitab Euroopa e-õiguskeskkonna portaalile avaldamiseks ajakohase teabe liikmesriigi õiguse kohta seoses selliste isikute dokumentide, aktide ja kannete avalikustamise ja neile kolmandate isikute vastu tuginemisega, mille suhtes kehtib äriregistrisse kandmise kohustus.

Lisaks kohaldatakse sellega seoses äriühingute suhtes järgmisi sätteid: äriühingute seaduse nr 31/1990 (taasavaldatud muudetud ja täiendatud kujul) artiklid 50–51.

Artikkel 50

1. Dokumentidele või aktidele, mida ei ole avaldatud seaduses sätestatud korras, ei saa tugineda kolmandate isikute vastu, välja arvatud juhul, kui äriühing suudab tõendada, et need isikud olid neist dokumentidest või aktidest teadlikud.

2. Toimingute puhul, mille äriühing tegi enne 16. päeva alates õigusnormide kohasest avaldamise kuupäevast, ei saa tugineda kolmandate isikute vastu, kes tõendavad, et neil oli võimatu neist toimingutest teada.

Artikkel 51

1. Kolmandad isikud võivad siiski alati tugineda dokumentidele või aktidele, mida ei ole avaldatud, välja arvatud juhul, kui asjaolu, et neid dokumente või akte ei ole avaldatud, tühistab nende õigusmõju.

Seaduse nr 265/2022 artikli 7 lõike 1 kohaselt on äriregister kategooriate alusel jaotatud järgmisteks registriteks:

1. register, kuhu kantakse äriühingud, sisemaised äriühingud, avalik-õiguslikud korporatsioonid, majandushuviühingud, Euroopa äriühingud, Euroopa majandushuviühingud ja muud õigusaktides sõnaselgelt sätestatud juriidilised isikud, kelle registrijärgne asukoht on Rumeenias, ning nende filiaalid ja asjakohasel juhul selliste juriidiliste isikute filiaalid, kelle registrijärgne asukoht on välismaal;
2. register, kuhu kantakse ühistud ja Euroopa ühistud, kelle registrijärgne asukoht on Rumeenias, nende filiaalid ja asjakohasel juhul selliste ühistute või Euroopa ühistute filiaalid, kelle registrijärgne asukoht on välismaal;
3. register, kuhu kantakse füüsilisest isikust ettevõtjad, ühe osanikuga äriühingud ja pereettevõtted, kelle registrijärgne asukoht ja asjakohasel juhul tegevuskohad on Rumeenias.

2. Seaduse nr 265/2022 artikli 5 lõike 1 kohaselt põhineb äriregistrisse kandmine registripidaja korraldusel, mis käsitleb otsust registreerimistaotluse kohta, või asjakohasel juhul lõplikul kohtuotsusel või täitmisele pöörataval otsusel, nagu on õigusnormides ette nähtud. Kui registreerimist nõuab kohus, võidakse seda teha ka sellise menetlusdokumendi alusel, mis sisaldab kohtuotsuse resolutsiooni.

3. Seaduse nr 265/2022 artikli 107 lõike 2 kohaselt on äriregistris registreerimise kuupäev tegeliku registrikande tegemise kuupäev.

4. Seaduse nr 265/2022 artikli 107 lõike 3 kohaselt tuleb kanded äriregistrisse teha 24 tunni jooksul alates registripidaja antud korralduse kuupäevast.

5. Seaduse nr 265/2022 artikli 6 lõike 1 kohaselt peab ONRC äriregistrit elektroonilisel kujul ning kanded äriregistrisse ja muudesse ONRC peetavatesse registritesse tehakse elektrooniliselt.

Erinevused registrikande ja avaldatud kande vahel

Registreeringutele ja kannetele võib kolmandate isikute vastu tugineda alates kuupäevast, mil need kanti äriregistrisse või avaldati Rumeenia ametlikus väljaandes või äriregistri elektroonilisel teadetetahvlil vastavalt seaduses sätestatule.

Toimingute puhul, mille füüsiline või juriidiline isik tegi enne 16. päeva alates tema äriregistris registreerimise kuupäevast, ei saa tugineda kolmandate isikute vastu, kes tõendavad, et neil oli võimatu neist toimingutest teada.

Isikud, kes on kohustatud taotlema kande tegemist, ei tohi kolmandate isikute vastu tugineda registrisse kandmata dokumentidele või aktidele, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et need kolmandad isikud olid neist dokumentidest ja aktidest teadlikud. Kolmandad isikud võivad siiski alati tugineda dokumentidele või aktidele, mida ei ole avaldatud, välja arvatud juhul, kui asjaolu, et neid dokumente või akte ei ole avaldatud, tühistab nende õigusmõju.

Seaduse nr 265/2022 artikli 16 lõikes 1 osutatud dokumendid saadab äriregistriamet elektrooniliselt Rumeenia ametlikule väljaandele avaldamiseks kolme tööpäeva jooksul alates äriregistris registreerimise kuupäevast.

Kui äriregistri kannete ja äriregistrisse kantud ettevõtja seaduse nr 265/2022 artikli 8 kohasesse toimikusse lisatud dokumentide vahel on erinevusi, tuginetakse kolmandate isikute vastu registrikannetele.

Kui esineb erinevusi teadetetahvlil või asjakohasel juhul Rumeenia ametlikus väljaandes avaldatud dokumentide ja teabe ning registrisse kantud dokumentide vahel, tuginetakse kolmandate isikute vastu viimati nimetatud dokumentidele.

Kui mainitud erinevuste põhjus ei ole seostatav asjaomase ettevõtjaga, parandab äriregistriamet või asjakohasel juhul avalik-õiguslik korporatsioon Monitorul Oficial registrikande, täpsemalt avaldab ettevõtja taotluse alusel omal kulul uuesti parandatud teksti väljavõtte kujul.

Kes vastutab kannete õigsuse eest?

Õigusnormides nõutavad dokumendid ja aktid kantakse äriregistrisse asjakohasel juhul nende füüsiliste ja/või juriidiliste isikute taotluse alusel, kellel on registreerimiskohustus, muude huvitatud isikute taotluse alusel või omal algatusel.

Oma tegevuse käigus ja lõpus peavad seaduse nr 265/2022 artikli 4 lõikes 1 osutatud ettevõtjad taotlema, et registrisse tehtaks kanded seoses dokumentide ja aktidega, mis seaduse alusel tuleb registreerida, 15 päeva jooksul alates kuupäevast, mil koostati dokumendid või tehti toimingud, mille suhtes kehtib registreerimiskohustus.

Seaduses sätestatud juhtudel tehakse kanded registrisse ka huvitatud isikute taotluse alusel 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil nad said teada dokumendist või aktist, mis tuleb registreerida.

Taotleja ja asjakohasel juhul tema seaduslik/volitatud esindaja vastutab seaduse kohaselt registreerimistaotlustes ja nende toetamiseks esitatud dokumentides sisalduvate andmete õiguspärasuse, õigsuse ja täpsuse eest.

Seaduse nr 265/2022 artikli 5 lõike 1 kohaselt põhineb äriregistrisse kandmine registripidaja korraldusel, mis käsitleb otsust registreerimistaotluse kohta, või asjakohasel juhul lõplikul kohtuotsusel või täitmisele pöörataval otsusel, nagu on õigusnormides ette nähtud. Kui registreerimist nõuab kohus, võidakse seda teha ka sellise menetlusdokumendi alusel, mis sisaldab kohtuotsuse resolutsiooni.

Seaduse nr 265/2022 artiklis 107 on sätestatud, et kui täidetud on nende ettevõtjate loomise, asutamise, korraldamise ja toimimise õigusnõuded, kelle suhtes kehtib registreerimiskohustus, annab registripidaja korralduse võtta registreerimistaotlus vastu ühe tööpäeva jooksul alates selle taotluse registreerimisest äriregistriametis või vajaduse korral alates kuupäevast, mil täidetud on kõik vorminõuded ning saadud kätte kõik asutamiseks ja registreerimiseks vajalikud dokumendid ja kogu teave, mida registripidaja nõuab.

Äriregistris registreerimise kuupäev on tegeliku registrikande tegemise kuupäev.

Kanded tuleb äriregistrisse teha 24 tunni jooksul alates registripidaja antud korralduse kuupäevast.

Juriidilised isikud saavad juriidilise isiku staatuse tegeliku äriregistri kande tegemise kuupäeval.

Registripidaja korraldus on täitmisele pööratav, kui seaduses pole sätestatud teisiti, ja selle suhtes kohaldatakse üksnes kaebemenetlust. Kaebuse esitamine ei peata korralduse täitmist. Menetlusi, mille käigus tehakse otsus äriregistrisse kannete tegemiseks, viivad ellu ORCT töötajad.

Andmekaitsemenetlused

Andmesubjekti õigusi käsitlevad menetlused seoses tema isikuandmete avaldamise ja säilitamisega

Oma kohustuste täitmisel, nagu on sätestatud õigusaktides, millega reguleeritakse äriregistriameti tegevust, koguvad ja töötlevad riiklik äriregistriamet ja kohtute juures asuvad äriregistriametid / piirkondlikud bürood andmeid ja teavet, sealhulgas isikuandmeid, mille suhtes kohaldatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)) sätteid.

Vastutava isikuandmete töötlejana on riiklik äriregistriamet kehtestanud asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, mille eesmärk on tagada kõigi isikuandmete kaitset ja töötlemist käsitlevate õigusnormide järgimine.

Füüsilise isiku isikuandmeid kogutakse kindlatel, sõnaselgetel ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda viisil, mis pole nende eesmärkidega kooskõlas (eesmärgi piirangu põhimõte).

Isikuandmeid, mille taotlejad esitavad taotlusi täites/esitades ning neid toetavaid akte/dokumente esitades, töödeldakse äriregistri peamiste konkreetsete kohustuste/ülesannete/funktsioonide täitmiseks.

Kesksesse elektroonilisse äriregistrisse / integreeritud infosüsteemi kantud teavet säilitatakse tähtajatult. Äriregistris registreerimise taotlused (vormid), mis esitatakse ettevõtja registreerimiseks ning registrisse kannete tegemiseks ettevõtja dokumentide ja aktide kohta, ning taotluste toetamiseks esitatud dokumendid arhiveeritakse ettevõtja toimikus (paberil ja elektrooniliselt).

Nende dokumentide avaldamine, mis on väljastatud äriregistrisse kannete tegemise tulemusel / koostatud kasutajatoe töötajate poolt, on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse sätetega ning isikuandmed piirduvad asjaomaste isikute ees- ja perekonnanime, sünnikuupäeva ja -koha, kodakondsuse ja elukohariigiga, kui õigusnormides pole sätestatud teisiti.

Isikuandmeid käsitlev teave, mille võib avalikustada seoses füüsiliste isikutega, kes tegutsevad äriregistrisse kantud ettevõttes teatavas rollis / teataval ametikohal, on järgmine: perekonnanimi ja eesnimi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja elukohariik, välja arvatud juhul, kui taotleja on üksus, kellel on seaduse kohaselt juurdepääs isikuandmetele.

Äriregistrisse kantud ettevõtja toimikus esitatud dokumentide ärakirjad või kinnitatud ärakirjad, mis taotlejatele väljastatakse, tohivad sisaldada üksnes järgmist: dokumentides nimetatud isikute perekonnanimi ja eesnimi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja elukohariik, välja arvatud juhul, kui taotleja on üksus, kellel on seaduse kohaselt juurdepääs isikuandmetele.

Teabevahetus avaliku sektori asutuste ja institutsioonidega vastavalt koostööprotokollidele, mis on sõlmitud sõnaselge seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks, peab olema kooskõlas õigusnormidega, mis käsitlevad isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja nende andmete vaba liikumist.

Nende avaliku sektori asutuste ja institutsioonide nimekiri, kellega ONRC sõlmib koostööprotokolle, on esitatud ONRC veebisaidil.

Esitatud teave, varasemad kanded ning ONRC ja äriregistriametite väljastatud tõendid, samuti registreerimistaotluste toetamiseks esitatud dokumentide ärakirjad või kinnitatud ärakirjad peavad sisaldama kõiki äriregistrisse kantud isikuandmeid, kui neid andmeid edastatakse andmesubjektide või pädevate institutsioonide või asutuste taotluse alusel kooskõlas seadusest tuleneva kohustusega või selleks, et täita seadusest tulenevat kohustust või ametiülesandeid, kuid seaduse nr 265/2022 artikli 11 lõike 1 kohaselt saadetakse muudele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sealhulgas muudele avaliku sektori asutustele, üksnes järgmine teave: perekonnanimi ja eesnimi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja elukohariik.

Riiklik äriregistriamet tagab, et andmesubjekt saab kasutada oma õigusi, mis on sätestatud määruses (EL) nr 679/2016: õigus teabele ning õigus taotleda juurdepääsu isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist, õigus andmete ülekandmisele, õigus esitada vastuväiteid, õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, õigus esitada kaebus isikuandmete töötlemise riiklikule järelevalveasutusele [Autoritatea Națională de Supraveghere a Prelucrării Datelor cu Caracter Personal] (B-dul G-ral Gheorghe Magheru nr. 28-30, sector 1, Bucharest).

Eelmainitud õigusi, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 679/2016 kohaseid nõudeid ja erandeid, saab kasutada, saates nõuetekohaselt kuupäevastatud ja allkirjastatud kirjaliku taotluse posti teel järgmisel aadressil: Bucharest, Bd. Unirii, nr. 74, bl. J3b, tronson II+III, sector 3, sihtnumber: 030837, või e-postiga aadressil: datepersonale@onrc.ro.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 37 kohaselt on asutuses määratud andmekaitseametnik, kelle kontaktandmed on esitatud veebisaidil rubriigis „Isikuandmed“.

Kontaktandmed

Kontaktandmed on kättesaadavad siin.

Lingid

Rumeenia äriregistri ametlik veebisait

Rumeenia äriregistriameti e-teenuste portaal

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

ELi liikmesriikide äriregistrid - Sloveenia

Käesolevas osas antakse ülevaade Sloveenia äriregistri kohta.

Millist teavet Sloveenia äriregister (Poslovni register Slovenije) pakub?

Sloveenia äriregistrit haldab Sloveenia Vabariigi avalike õigusdokumentide ja seotud teenuste amet (Agencija Republike Slovenije za javnopravne evidence in storitve – AJPES).

Sloveenia äriregister on keskne andmebaas kõikide äriühingute kohta, kelle registrijärgne asukoht on Sloveenias ja kes tegelevad tulundusliku või mittetulundusliku tegevusega, ning nende äriühingute tütarettevõtjate ja muude jaotusüksuste kohta. Registrist leiab ka teavet Sloveenias tegutsevate välismaiste äriühingute tütarettevõtjate kohta. Registris on järgmised kategooriad:

• äriühingud (seltsingud ja korporatsioonid);
• füüsilisest isikust ettevõtjad;
• avaliku õigusega reguleeritud juriidilised isikud;
• eraõigusega reguleeritud juriidilised isikud;
• ühistud;
• füüsilised isikud, kes tegelevad registreeritud või reguleeritud tegevusega;
• tütarettevõtjad ja muud äriühingute jaotusüksused;
• välismaiste äriühingute peakontorid;
• muud üksused.

Sloveenia äriregistris on iga registrikande kohta olemas mitmesuguseid andmeid (registrikood, ettevõtja nimi, maksukohustuslase number, esindajate ja asutajate nimed jne).

• Otsene juurdepääs teabele ePRS rakenduse abil.
• Teabe esitamine taaskasutamiseks.

Millest see koosneb?

ePRS rakendus

ePRS rakendus võimaldab kasutajal tutvuda Sloveenia äriregistri üksikute kirjete andmetega nende ettevõtjate kohta, kellel on majanduslik tegevus Sloveenia Vabariigi territooriumil.

Kas juurdepääs Sloveenia äriregistrile on tasuta?

Juurdepääs on tasuta, kuid kasutajad peavad portaali sisse logima (esmakordsed kasutajad peavad kõigepealt registreeruma).

Kuidas teha päringuid Sloveenia äriregistris?

Päringute tegemiseks registris peavad kasutajad portaali sisse logima. Andmetele pääseb ligi, täites ühe või mitu otsingukriteeriumivälja või valides otsingukriteeriumi rippmenüüst. Otsingukriteeriumiks võib olla ükskõik milline järgnevatest: andmed, osa andmetest (sõna) või sõna algus. Päringuid saab teha registrikoodi, maksukohustuslasena registreerimise numbri, äriühingu nime, tänavanime ja majanumbri, linna jne järgi.

Ajakohastamine

Andmeid ajakohastatakse iga päev.

Teabe esitamine taaskasutamiseks

AJPES pakub järgmisi teenuseid äriregistris sisalduva teabe taaskasutamiseks:

• igapäevane, iganädalane või igakuine andmete esitamine kõikide kannete kohta kas täispikas või lühivormis;
• igakuine andmete esitamine kohturegistrisse (Sodni register) kantud äriühingute kohta täispikas või lühivormis;
• igakuine andmete esitamine füüsilisest isikust ettevõtjate kohta täispikas või lühivormis;
• andmete esitamine interneti kaudu täispikas või lühivormis;
• andmete esitamine erinõude alusel täispikas või lühivormis;
• kogutud andmete (arvandmed) töötlemine vastavalt kasutaja määratud kriteeriumidele.

Iga kolme kuu järel pakub AJPES kogu Sloveenia äriregistrist XML-formaadis tasuta ülevaadet, mis sisaldab teatavat teabevalikut taaskasutamiseks.

Hinnad

AJPES võtab Sloveenia äriregistri teabe taaskasutamise eest tasu vastavalt dokumendile „Sloveenia äriregistri teabe taaskasutamise tasu määrad” (Tarifa nadomestil za ponovno uporabo informacij javnega značaja Poslovnega registra Slovenije) (Sloveenia õigusaktide andmebaasi link).

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Kolmandad isikud võivad viidata teabele ja mis tahes liiki dokumentidele, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/101/EÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) artiklis 2.

– Äriühinguseadus (Zakon o gospodarskih družbah) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne (Uradni list RS; UL RS) nr 65/09 – ametlik konsolideeritud versioon, nr 33/11, nr 91/11, nr 32/12, nr 57/12, nr 44/13 – põhiseaduskohtu otsus nr 82/13; edaspidi „ZGD-1”), mis kujutab endast süsteemset seadust, milles on sätestatud põhieeskirjad äriühingute õigusliku seisundi kohta äriühingute, füüsilisest isikutest ettevõtjate, seotud isikute, majandushuvirühmade ja välisriigi tütarettevõtjate asutamiseks ja käitamiseks ning selles õiguslikus seisundis toimuvate mis tahes muutuste kohta.

– Kohturegistriseadus (Zakon o sodnem registru) (UL RS, nr 54/07 – ametlik konsolideeritud versioon, nr 65/08, nr 49/09 ja nr 82/13 – ZGD-1H, edaspidi „ZSReg”), mida kohaldatakse kohturegistri suhtes ning milles määratletakse registrisse kantav teave, esitatakse menetluseeskirjad, mille alusel pädev kohus teeb otsuse kohturegistris sisalduvate kannete kohta, ning eeskirjad selle kohta, kuidas AJPES haldab kohturegistrit. Selle seadusega reguleeritakse ka menetlusi, mis kuuluvad n­­-ö ühe akna süsteemi (Vse na enem mestu).

– Sloveenia äriregistri seadus (Zakon o Poslovnem registru Slovenije) (UL RS, nr 49/06 ja nr 33/07 – ZSReg-B, edaspidi „ZPRS-1”) – selle seadusega reguleeritakse Sloveenia äriregistri käitamist ja haldamist, selles määratletakse äriregistrikanded, see, kuidas need kanded identifitseeritakse ja selle ID kohustuslik kasutamise kord, äriregistri sisu ning registri pidamiseks vajaliku teabe saamise kord; samuti määratletakse äriregistrisse kannete tegemise menetlus, kande tegemisel registripidaja lisatav või määratletav teave, äriregistriandmete kasutamine ning dokumentide talletamine.

Kas juurdepääs Sloveenia äriregistrile on tasuta?

Jah, juurdepääs on tasuta. Juurdepääsu saamiseks peavad kasutajad end siiski portaali sisse logima.

Lingid

Poslovni register (sloveenia keeles) Äriregister (inglise keeles)

Millist teavet äriregister pakub?

Äriregister (obchodný register) on avalik loetelu, mis sisaldab eriseaduse alusel nõutavaid andmeid üksikettevõtjate, äriühingute ja muude juriidiliste isikute kohta.

Äriregistrit haldab programmeerimise ja tehnilise poole pealt Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi justiitsministeerium).

Äriregistrit peavad registrikohtud (registrové súdy), mis on maakonnakohtute haldusalas asuvad piirkondlikud kohtud.

Kas juurdepääs äriregistrile on tasuta?

Äriregistri ja dokumendiregistri andmed on kõigile kättesaadavad. Juurdepääs äriregistrile ja äriregistrist väljavõtete tegemine on tasuline.

Kui isik taotleb äriregistrist elektroonilist väljavõtet või registrisse esitatud dokumendi elektroonilist koopiat või elektroonilist kinnitust selle kohta, et mingit konkreetset dokumenti ei ole äriregistrisse esitatud, saadab äriregistrit pidav kohus need talle elektrooniliselt tasuta.

Äriregistri väljavõtet, registrisse esitatud dokumendi koopiat või kinnitust selle kohta, et mingit konkreetset dokumenti ei ole äriregistrisse esitatud, on võimalik tasuta taotleda ka keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite omavahelise ühendamise süsteemi (ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem (BRIS)) kaudu.

Kuidas teha äriregistris päringuid?

Päringut saab teha slovaki ja inglise keeles.

Äriregistris saab teha päringuid järgmiste parameetrite alusel:

• ärinimi (obchodné meno)
• identifitseerimisnumber (identifikačné číslo)
• registrijärgne asukoht (sídlo)
• registrinumber (spisová značka)
• isiku nimi (priezvisko a meno osoby)

Kui usaldusväärsed on registris sisalduvad dokumendid?

Seaduses nr 513/1991 (äriseadustik uues redaktsioonis) on täpsustatud, millal saab äriregistrisse kantud andmetele ja registrisse esitatud dokumentide sisule tugineda.

Äriregistrisse kantud andmed kehtivad kolmandate isikute suhtes alates andmete avaldamise kuupäevast. Selliste dokumentide sisu, mille avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, kehtib kolmandate isikute suhtes alates kuupäevast, mil dokumentide esitamisest dokumendiregistrisse teatatakse ametlikus äriväljaandes.

Alates sellest hetkest saavad kolmandad isikud tugineda avaldatud andmetele või dokumentide sisule. Kuid see ei kehti juhul, kui registrisse kantud isik suudab tõestada, et kolmas isik oli nendest andmetest või nende dokumentide sisust eelnevalt teadlik.

Samas ei saa registrisse kantud isik kolmandate isikute suhtes tugineda avaldatud andmetele või dokumentide sisule 15 päeva jooksul pärast nende avaldamist, kui kolmas isik suudab tõendada, et ta ei saanud olla nendest andmetest või nende dokumentide sisust eelnevalt teadlik.

Pärast selle ajavahemiku möödumist saab registrisse kantud andmetele ja dokumendiregistrisse esitatud dokumentidele tugineda.

Kolmandad isikud saavad alati tugineda nende dokumentide sisule või nendele andmetele, mis ei ole veel äriregistrisse kantud või dokumendiregistrisse esitatud, välja arvatud juhul, kui dokumentide sisu või andmed muutuvad siduvaks alles pärast nende äriregistrisse kandmist.

Juhul kui registrisse kantud ja avaldatud andmetes või esitatud ja avaldatud dokumentide sisus on erinevusi, võib registrisse kantud isik (äriühing) tugineda kolmandate isikute suhtes üksnes avaldatud andmetele või dokumendi sisule. Kui ta aga tõendab, et kolmas isik oli registrisse kantud andmetest või registrile esitatud dokumentide sisust teadlik, võib ta neile tugineda.

Äriregistri ajalugu

Äriregister loodi 1992. aastal pärast seaduse nr 513/1991 (äriseadustik) vastuvõtmist. Selle seadusega asendati varasem ettevõtteregister.

Äriseadustikuga (§-d 27–34) reguleeriti äriregistrit kuni 2004. aastani.

1. veebruaril 2004 jõustus äriregistri kohta eriseadus nr 530/2003. Sellega muudeti teatavaid muid seaduseid ja sätestati äriregistritele uued õiguslikud nõuded. Eriseaduse kehtestamisega kustutati äriseadustikust osa äriregistrit puudutavatest sätetest.

Äriregistrit peetakse praegu elektrooniliselt. Dokumendiregistrit peetakse nii paberil kui ka elektrooniliselt. (Alates 1. oktoobrist 2020 on dokumendiregistrit peetud elektrooniliselt, kui seadusega nr 530/2003 (äriregistri seadus) ei ole ette nähtud teisiti).

Lingid

Äriregister

Slovaki Vabariigi äriregister

Millist teavet Soome äriregister pakub?

Äriregistrit peab ja haldab patendi- ja registriamet (patentti- ja rekisterihallitus, PHR).

Äriregister on avalik register, mis sisaldab teavet ettevõtjate (äriühingute) kohta. Üldiselt tuleb registrisse kanda kõik äriühingud. Äriühingud peavad registrile teatama ka kõigist registriandmete muutustest. Enamik äriühinguid peab registrile esitama ka oma raamatupidamise aastaaruanded. Igal aastal registreeritakse äriregistris:

• umbes 40 000 uut äriühingut;
• umbes 145 000 äriühingute registriandmete muutust;
• umbes 23 000 raamatupidamise aastaaruannet.

Äriregistril on maksuametiga ühine teatamismenetlus ja andmeteenus. Äriteabesüsteem (yritys- ja yhteisötietojärjestelmä, YTJ) on tasuta andmesüsteem, mida haldavad ühiselt patendi- ja registriamet ning maksuamet. Süsteem sisaldab äriühingute kontakt- ja identifitseerimisandmeid, näiteks:

• ärinimi, paralleelnimed ja täiendav ärinimi;
• äriregistri kood, äriühingu liik ja registrijärgne asukoht;
• aadress ja kontaktandmed;
• peamine tegevusala;
• maksuameti ning patendi- ja registriameti registrid, millesse äriühing on kantud;
• teave äriühingu lõpetamise, tegevuse peatamise, pankroti, likvideerimise või ümberkorraldamise kohta.

Euroopa Äriregister (European Business Register Network, EBR) on Euroopa ettevõtlusregistrite ühenduse (European Business Registry Association, EBRA) liikmesriikide äriregistrite teabeteenus. See pakub ametlikku ja usaldusväärset teavet, mis on pärit otse osalevate riikide äriregistritest.

Ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem (Business Registers Interconnection System, BRIS) on ELi liikmesriikide ning Islandi, Liechtensteini ja Norra äriregistrite ühendamise süsteem, milles on võimalik saada teavet asjaomastes riikides äriregistris registreeritud ettevõtete kohta.

Kas juurdepääs Soome äriregistrile on tasuta?

Äriühingu põhiandmed on tasuta, muude andmete eest tuleb maksta. Tasu eest on võimalik saada teavet näiteks äriühingu juhtkonna, äriregistrisse kantud tegevusala ja kapitali kohta.

Põhiandmed on järgmised:

• äriühingu nimi;
• äriregistri kood;
• registrijärgne asukoht;
• ettevõtte liik;
• äriühingu keel (soome või rootsi);
• registrisse kandmise aeg;
• viimase registrikande tegemise aeg;
• äriühingu staatus;
• kas äriühingul on kommertspante;
• kontaktandmed.

Kuidas teha päringuid Soome äriregistris?

Ettevõtjate andmed sisestatakse äriregistrisse registriametile edastatud teadete ja teatiste põhjal. Register sisaldab nii ettevõtjate endi kui ka kohtute ja muude asutuste esitatud teavet.

Äriregistri seaduse (129/1979) § 21 a§ kohaselt võib Soome patendi- ja registriamet oma andmeid ajakohastada ning kontrollida Soome rahvastikuteabesüsteemi abil isikuandmeid, mida kliendid on teadetes ja neile lisatud dokumentides esitanud.

Ärikeelu seaduse § 21 § kohaselt esitab Soome kohturegistrikeskus äriregistrile andmed kehtivate ärikeeldude ning nende algus- ja lõpuaja kohta. Need andmed ajakohastatakse seejärel äriregistri süsteemis.

Äriregistri sisu on kindlaks määratud Soome õigusaktidega. Äriregistrit, äriühingute liike ja äritegevust üldiselt reguleerivate õigusaktidega on kindlaks määratud, millised andmed tuleb eri äriühinguliikide puhul registrisse kanda (vt nt äriregistri seadus, piiratud vastutusega äriühingute seadus ja täisühingute ja usaldusühingute seadus).

Tavaliselt kantakse iga äriühinguliigi puhul registrisse vähemalt järgmine teave:

• äriühingu nimi;
• äriühingu registrijärgne asukoht või omavalitsusüksus, kust äriühingu tegevust juhitakse;
• äriühingu tegevusala;
• äriühingu esindaja(d);
• äriühingu aadress.

Äriregistrisse tehtud kanne avaldatakse samal ajal elektroonilise teabeteenuse kaudu. Teabeteenus on avalik ja tasuta teenus, mis sisaldab lisaks avaldatud kannetele ka äriühingu põhiandmeid. Selle teenuse abil saab kontrollida, kas äriühing on näiteks esitanud oma uue juhatuse registrisse kandmiseks, või teha kindlaks, millised uued äriühingud on teataval ajavahemikul registreeritud.

Teabeteenuse kaudu saate teavet otsida äriühingu äriregistri koodi abil, mida saate vajaduse korral kontrollida äriteabesüsteemi kaudu. Otsingukriteeriumina saab kasutada ka konkreetset kuupäeva või ajavahemikku. Otsingu tulemus sisaldab äriühingu põhiandmeid, ärinime, äriregistri koodi ja registrijärgset asukohta. Teine võimalus on piiritleda otsingut registreeringu liigi, valla või maakonnaga. Avaldatud registriandmed sisaldavad näiteks registreeringu liiki ja registrikannete nimetusi.

Registrisse kantakse äriühingu liigist sõltuvalt ka muid andmeid. Sama liiki äriühingute registriväljavõtted võivad olla üksteisest täiesti erinevad. Mõned piiratud vastutusega äriühingud kasutavad ulatuslikult näiteks piiratud vastutusega äriühingute seadusega pakutud võimalusi: nad otsustavad emiteerida optsioone ja muid eriõigusi või ühineda ning esitavad seejärel need andmed registrisse kandmiseks. Teised äriühingud aga esitavad üksnes sellised andmed, mis tuleb registrisse kanda. Lisaks kajastuvad registriväljavõtetes seadusemuudatused. Näiteks piiratud vastutusega äriühingute registrikanded võivad olla väga erinevad sõltuvalt sellest, kas registreeritavad andmed on seotud uue, 1. septembril 2006 jõustunud piiratud vastutusega äriühingute seaduse alusel tehtud otsusega või varasema seaduse alusel tehtud otsusega.

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Äriregistri seadus sisaldab sätteid registrisse kantavate andmete ja nende avaldamise kohta. Selle seaduse kohaselt on igaühel ligipääs äriregistri andmetele, väljavõtetele ja tõenditele. Heas usus tegutsev kolmas isik saab olla kindel registriandmete usaldusväärsuses.

Seaduse § 1a§ kohaselt on kõik registrisse kantud andmed avalikud ja kõigil on juurdepääs äriregistri andmetele, väljavõtetele ja tõenditele. Andmeid võib avaldada ka elektroonilisel kujul. Ainsa erandina ei ole avalikud füüsiliste isikute isikukoodid ja välisriigis elavate füüsiliste isikute elukoha aadressid. Füüsiliste isikute isikukoodide lõpunumbrid ja välisriigis elavate füüsiliste isikute elukoha aadressid avaldatakse üksnes juhul, kui avaldamine toimub kooskõlas ametiasutuste tegevuse avalikkust käsitleva seaduse § 16 §lõikes 3 sätestatud menetlusnõuetega. Muul juhul avaldatakse elukoha aadressi asemel elukohariik.

Äriregistri seaduse § 26§ on sätestatud, et heas usus tegutsev kolmas isik saab tugineda registrisse kantud ja seal avaldatud andmetele. Andmed avaldatakse elektrooniliselt kohe pärast nende registrisse kandmist. Avaldatud teave on tasuta kättesaadav äriregistri teabeteenuse kaudu.

Soome äriregistri ajalugu

Registrit on peetud alates 1896. aastast.

Lingid

Patendi- ja registriamet

Äriregister

Äriteabesüsteem

European Business Registry Association (EBRA)

European Business Register Network (EBR)

Business Registers Interconnection System (BRIS)

Äriregistri seadus

Piiratud vastutusega äriühingute seadus

Täisühingute ja usaldusühingute seadus

Riikliku registri ajalugu

Millal register loodi?

Ettevõtete registreerimist alustati 1897. aastal.

1955. aastal lisati filiaalide register. (Rootsi äriregistrite amet võttis 1975. aastal filiaalide registreerimise üle).

2002. aastal võttis Rootsi äriregistrite amet Finantsinspektsioonilt üle pankade ja kindlustusseltside registreerimise.

Millal see digiteeriti?

Andmete liigist sõltuvalt on teave alates 1982. aastast digiteeritud. Alates 2002. aastast on kogu saadud teave esitatud digitaalses vormingus.

Kohaldatavad õigusaktid

Eeskätt järgmised õigusaktid:

Aktiebolagslagen (äriühingute seadus) (2005:551)

Aktiebolagsförordningen (äriühingute määrus) (2005:559)

Årsredovisningslagen (raamatupidamise aastaaruande seadus) (1995:1554)

Filiallagen (filiaalide seadus) (1992:160)

Filialförordningen (filiaalide määrus) (1992:308)

Lag (2004:297) om bank- och finansieringsrörelse (pangandus- ja finantstehingute seadus)

Förordningen (2004:329) om bank- och finansieringsrörelse (pangandus- ja finantstehingute määrus)

Lagen (1995:1559) om årsredovisning i kreditinstitut och värdepappersbolag (krediidiasutuste ja investeerimisühingute raamatupidamise aastaaruannete seadus)

Försäkringsrörelselagen (kindlustusseltside seadus) (2010:2043)

Försäkringsrörelseförordningen (kindlustusseltside määrus) (2011:257)

Lagen (1995:1560) om årsredovisning i försäkringsföretag (kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete seadus)

Millist teavet äriregister pakub?

Kellel on juurdepääs registrile?

Igaühel on võimalik saada registrist teavet, võttes posti teel ühendust Rootsi äriregistrite ametiga või minnes äriregistri veebisaidile (Näringslivsregistret).

Millist teavet äriregister sisaldab?

Millist liiki andmeid säilitatakse? (Millised üksused avalikku registrisse kantakse? Teave maksejõuetuse kohta, aruanded jne)

Äriregister sisaldab järgmist teavet:

• äriühingu nimi,
• aadress,
• registrijärgne asukoht,
• äriühingu number,
• teave juhtide kohta (juhatuse liikmed, allakirjaõiguslikud isikud, tegevjuht, audiitor jne),
• äritegevus

(vt üksikasjalikuma teabe saamiseks äriühingute määruse 2. peatüki artiklid 14–17, filiaalide määruse artikkel 4 ning pangandus- ja finantstehingute määruse (2004:329) 4. peatüki artikkel 19).

Milliseid dokumente säilitatakse (juhtumitoimikud, dokumendikogud, põhikirjad, üldkoosolekute protokollid jne)?

Kõik dokumendid, mis tuleb iga juhtumiliigi kohta vastavalt kehtivatele normidele esitada, näiteks:

• asutamisaktid,
• põhikiri,
• raamatupidamise aastaaruanded,
• teated,
• üldkoosolekute protokollid,
• juhatuse istungite protokollid,
• pangabilansid,
• auditiaruanded,
• muud nõutavad dokumendid.

Kuidas teha päringuid (ja millised on otsingukriteeriumid)?

Kohapeal

Vastuvõtulauas saavad külastajad kasutada otsingu tegemiseks arvutit. Vastuvõtulauas saab ka registrist dokumente tellida.

Registri veebisaidil

Veebisaidi kaudu saab juurdepääsu:

• registrile, et näha, kas äriühing on esitanud raamatupidamise aastaaruandeid, või otsida konkreetset juhtumit;
• äriregistri e-teenusele – Näringslivsregistret (kus teatav teave on tasuta kättesaadav; vastasel juhul peate end kliendina registreerima),
• äriühinguteabe otsingu e-teenusele – Sök företagsinformation (äriühingu teabe otsimiseks).

Millised on otsingukriteeriumid?

Saate otsida äriühingu numbri, juhtumi numbri, identifitseerimisnumbri või äriühingu nime järgi.

Kuidas saada dokumente?

Kas neid saab tasuta?

Kuna Rootsi äriregistrite amet on tasudest rahastatav asutus, võtab ta dokumentide eest tasu.

Tasu eest?

Dokumendi saamiseks tuleb esitada tellimus. Tasu saab maksta arvega või pangakaardiga.

Kuidas saada registrist väljavõtet, kinnitatud ärakirja või dokumentide ärakirju?

Selleks tuleb esitada tellimus või võtta meiega telefoni, e-posti või tavaposti teel ühendust. Tasu saab maksta arvega või pangakaardiga.

Registreerimismenetlus

Kuidas alustada registreerimismenetlust (kuidas esitada taotlusi registrile, dokumentide kinnitamine, millist liiki dokumendid tuleb lisada)?

Kohapeal

Peate esitama taotluse ja asjaomase juhtumi liigi puhul nõutavad dokumendid (paberkandjal). Saate kasutada ka külastajatele mõeldud arvuteid Rootsi äriregistrite ametis, et pääseda juurde veebisaidile verksamt.se ja sisestada juhtum.

Internetis

Saate minna veebisaidile verksamt.se ja juhtumi registreerida.

Kuidas esitatud taotlusi läbi vaadatakse?

E-teenuste (verksamt.se) kaudu esitatud juhtumid läbivad mitmesugused automaatkontrollid. Osa juhtumeid saab e-teenuste kaudu automaatselt sulgeda. Need juhtumid, mida ei saa elektrooniliselt kontrollida, saadetakse edasiseks käsitsi kontrollimiseks ameti töötajale. Töötaja kontrollib ka paberdokumente.

Registreerimise õiguslikud tagajärjed

Kannete mõju kolmandatele isikutele vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 17

Rootsi äriregistrite ameti valduses olevad dokumendid on avalikud. Registreeritud teave avaldatakse riiklikus väljaandes Post- och Inrikes Tidningar. Registrisse kantud ja väljaandes Post- och Inrikes Tidningar avaldatud teave loetakse avalikult teadaolevaks. Seetõttu on see üldsusele kättesaadav ja selles saab otsinguid teha.

Erinevused registrikande ja avaldatud kande vahel

Registreerimiseks esitatud teave salvestatakse ja avaldatakse. Kui hiljem leitakse, et ebatäpne teave on salvestatud (ja avaldatud), võib osutuda vajalikuks see parandada.

Kes vastutab andmete õigsuse eest?

Äriühingud vastutavad selle teabe eest, mille nad esitavad. Rootsi äriregistrite amet salvestab esitatud teabe pärast seaduslikkuse kontrolli.

Andmekaitsemenetlused

Andmesubjekti õigusi käsitlevad menetlused seoses tema isikuandmete avaldamise ja säilitamisega

Oma äriühinguregistrites töötleme muu hulgas ka juhatuse liikmete isikuandmeid. Registrite eesmärk on anda teavet näiteks äritegevuse, laenuandmise, ettevõtete omandamise ja võõrandamise ning kliendiregistrite täiendamise või kontrollimise kohta. Teavet saab anda üksikisikutele, äriühingutele või ametiasutustele, kes oma tegevuseks teavet vajavad.

Isikuandmeid võib avalikustada ja säilitada tingimusel, et see on seotud volituste teostamisega. Seaduse kohaselt tuleb isikuandmed salvestada.

Rootsi äriregistrite amet on andmete vastutav töötleja ja tagab, et registrites olevaid isikuandmeid käsitletakse kooskõlas andmekaitsealaste sätetega ja registrite tegevust reguleerivate erinormidega.

Isikuandmete korrektse ja seadusliku käsitlemise tagamiseks on Rootsi äriregistrite amet on määranud andmekaitse ombudsmani.

Kontaktandmed

Rootsi äriregistrite amet

Telefon: +46 771670670 (või +46 60184000) ajavahemikus 9.00–15.00 (esmaspäevast reedeni)

E-post: bolagsverket@bolagsverket.se

Külastusaadress: Stuvarvägen 21, Sundsvall, ROOTSI

Veebisait: https://bolagsverket.se/en/us/about/contact-us

Kasulikud lingid

E-teenused: https://bolagsverket.se/en/fee

E-teenused: https://www.verksamt.se/web/international/services

Kes haldab Ühendkuningriigi äriregistrit?

Ühendkuningriigi, sealhulgas Inglismaa, Walesi, Põhja-Iirimaa ja Šotimaa äriregistrit peab äriühingute koda (Companies House).

Millist teavet äriregister pakub?

Register pakub äriühingute, piiratud vastutusega usaldusühingute, usaldusühingute, ülemeremaades registreeritud äriühingute, Euroopa Majandushuviühingute (EEIG), piiriüleselt ühinenud äriühingute ja Euroopa äriühingute (Societas Europaea) esitatud teavet. Rohkem teavet leiate, kui täpsustate oma otsingut äriregistris. Register ei sisalda teavet ainuomanike, täisühingute ega ärinimede kohta.

Kas juurdepääs äriregistrile on tasuta?

Jah, juurdepääs registrile on tasuta, samuti põhiteabe otsimine äriühingute kohta.

Kuidas teha päringuid Ühendkuningriigi äriregistris?

Ettevõtete teabe kohta saab Ühendkuningriigi äriregistris teha päringuid äriühingute koja veebisaidi kaudu, kasutades teenust WebCHeck.

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Äriühingute registri haldaja

Selles osas kirjeldatakse ettevõtete teavet, mis moodustab põhiosa registris peetavast teabest.

Ühendkuningriigi äriregistri tegutsemine on reguleeritud peamiselt 2006. aasta äriühingute seadusega. Seaduse kohaselt esitab äriühing või tema nimel tegutsev esindaja äriühingute registri haldajale (edaspidi „haldaja”) teabe registrisse kandmiseks. Esitatud teabe vormi kontrollitakse, et tagada selle täielikkus. Haldaja võtab selle teabe vastu heas usus. Teabe õigsust ei kinnitata ja seda ei kontrollita. Kui teave on vastuvõetav, kantakse see registrisse ja asjaomane kanne tehakse avalikult kättesaadavaks. Registris päringute tegijaid võivad sellele tugineda, välja arvatud piiratud tüüpi teabe puhul, aga ainult ulatuses, mil haldajale esitatud teave on õige.

Piiratud tüüpi teabel on registrisse kandmise tulemusel õiguslikud tagajärjed. Sellele teabele võib tugineda selliselt, nagu see on registris kuvatud. Selline piiratud tüüpi teave hõlmab järgmist:

• äriühingu vorm (2006. aasta äriühingute seaduse artikkel 16)
• juriidiline aadress ja selle muudatused vastavalt artiklile 87
• äriühingu nimi ja selle muudatused vastavalt artiklile 81
• äriühingu ümberregistreerimine selle vormi muutmiseks, nt eraäriühingust riigi omandis äriühinguks (artiklid 96, 101, 104, 107 ja 111)
• äriühingu kapitali vähendamine (artiklid 651 ja 665)

Haldajale esitatud teabes sisalduvate oluliste ebatäpsuste eest võib rakendada kriminaalkorras sanktsioone. 2006. aasta äriühingute seaduse artikliga 1112 on kriminaliseeritud haldajale teadlikult või hooletusest väära, eksitava või petliku teabe esitamine.

Äriühing ei saa tugineda konkreetse sündmuse toimumise asjus kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui kolmandat isikut on ametlikult teavitatud või kui saab tõendada, et kolmas isik oli sündmusest teadlik (2006. aasta äriühingute seaduse artikkel 1079).

Konkreetsed sündmused on järgmised:

• äriühingu põhikirja muutmine
• äriühingu juhtide muutmine
• äriühingu juriidilise aadressi muutmine
• äriühingu likvideerimise korralduse andmine
• äriühingu vabatahtliku likvideerimise korral likvideerija määramine

Lingid

Äriühingute koda